2-15-17074/90 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtuasja number

2-15-17074

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtujurist

Eva-Liis Tuul

Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2021 Tallinn

Tsiviilasi X kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised Võlgnik: X (isikukood xxxxxxxxxxx)

Võlausaldajad:

1. Swedbank AS (registrikood 10060701)

2. IPF Digital AS (registrikood 11034137)

3. Rapla Lasteaed Päkapikk (registrikood 75020948)

4. Ferratum Bank p.l.c (välismaa registrikood

00056251)

5. Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223)

6. Coop Finants AS (registrikood 12087992)

7. PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910)

8. OÜ Koduliising (registrikood 14571396)

9. OK Incure OÜ (registrikood 11542046)

10. Julianuse Õigusbüroo OÜ (registrikood 11930038)

11. AS LHV Pank (10539549)

12. M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada X kohustustest vabastamise menetlus.

2. Jätta X tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

3. Vabastada X usaldusisiku kohustustest.

4. Menetluskulud jätta X kanda. Kindlaksmäärtavad menetluskulud puuduvad.

5. Avaldada teade X kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta

kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 02.09.2016 määrusega algatati X kohustustest vabastamise menetlus.

Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast. Võlgnik esitas 08.10.2021 kohtule

taotluse kohustustest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks.

2. Võlausaldajate OK Incure OÜ ja IPF Digital AS nõuete katteks ei ole kohustustest

vabastamise menetluses ühtegi makset tehtud. Võlausaldajad juhtisid kohtu tähelepanu

võlgniku aruannetes märgitu tulumaksu tagastusele, mille arvelt oleks võlgnikul olnud

võimalus teha makseid võlausaldajate nõuete katteks. Võlausaldajad paluvad jätta võlgniku

avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata ja võlgnik kohustustest vabastamata või

alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust seitsmele aastale. OK Incure

OÜ nõude jääk on 1188,98 eurot ja IPF Digital AS jääk on 874,72 eurot.

3. Võlausaldaja Krediidikaitse Grupp OÜ ei nõustu X võlgadest vabastamisega, kuna võlgnik

ei ole tasunud võlgnevusest sentigi.

4. Võlausaldaja OÜ Julianus Õigusbüroo märgib, et aruannete kohaselt on võlgnik neli aastat

kohustusest vabastamise menetluse ajast olnud seoses laste hooldamisega kodune ehk ei ole

teinud tööd. Seega ei ole tal olnud võimalust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

Samuti on ta jätnud tegemata väljamaksed võlausaldajatele. Isik on jätnud oma seadusest

tulenevad kohustused täitmata ja suhtunud nende täitmisse kergekäeliselt. Võlgnik pidi üles

näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette

nähtud automaatselt kõigile, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja lõpetada

kohustusest vabastamise menetlus ja jätta X täitmata jäänud kohustustest vabastamata või

alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust kahe aasta võrra.

5. Võlausaldaja Rapla Vallavalitsus on võlgniku täitmata jäänud kohustuse 07.11.2016

lootusetuks tunnistanud ja maha kandnud. Seega tuleks X Rapla Vallavalitsusele täitmata

jäänud kohustustest vabastada.

6. Võlausaldaja Holm Bank AS (OÜ Koduliising) jätab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamise ja võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul teinud mitte ühtegi

makset võla tasumiseks. Võla jääk on 153,72 eurot.

7. Võlausaldaja AS LHV Pank palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja

jätta ta täitmata jäänud kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada kohustustest

vabastamise menetluse perioodi. Isik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud

LHV kohustuse katteks mitte ühtegi väljamakset. Võla jääk on 300,08 eurot. Võlgnik tegi

ühe väljamakse üksnes Swedbank AS-le summas 150 eurot, mida võib pidada ühe

võlausaldaja eelistamiseks teisele. Võlgnik on saanud iga aasta tulumaksutagastusi, kuid ei

ole leidnud võimalusi teha võlausaldajatele mingiski summas väljamakseid. Võlgnik ei ole

täitnud seadusest tulenevaid kohustusi piisava hoolsusega.

8. Ülejäänud võlausaldajad kohtule oma seisukohta esitanud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

9. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi

pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS § 173 nimetatud kohustusi

ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

10. PankrS § 173 kohaselt on võlgnik kohustatud eelkõige tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning viivitamatult teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta. Samuti on võlgnik kohustatud andma 25% oma töö- või

teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu, välja

arvatud tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, üle usaldusisikule

pankrotimenetluse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kooskõlas PankrS § 173 lg 5 ja

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 ja 2 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata

sissetulekule, mis ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa

nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või

maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku

võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.

11. Nimetatud kohustusi selgitati võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse algatamisel

02.09.2016 (kd I tl 140 – 142). Kohustustele viitas kohus ka oma 23.12.2016 kirjas (kd I tl

148) ja üleandmisele kuuluva sissetuleku arvestamise reegleid selgitati ka 04.10.2018 (kd I

tl 174). 25.11.2021 ärakuulamisel antud selgituste kohaselt olid need kohustused võlgnikule

põhimõtteliselt arusaadavad.

12. Pankroti väljakuulutamisel 18.12.2015, oli võlgnik töötu ja töötuna arvel. Võlgniku

20.10.2017 esitatud aruande (kd I tl 152 – 153) kohaselt töötas võlgnik alates maist 2016

XXX As-s renditöölisena ja alates novembrist põhikohaga. Võlgniku sissetulek oli 600 eurot,

millele lisandub tulemustasu (tööleping kd II tl 116 – 118). Samuti sai võlgnik 21.02.2017

lisatulu tuludeklaratsiooni alusel tagastamisele kuulunud 415,40 eurot.

13. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 kohaselt oli 2016. a töötasu alammäär 430

eurot. Kuna hagejal oli 2016.a kaks ülalpeetavat, lisandub sellele 2 × 1/3 alammäärast.

Mittearestitav sissetuleku osa oli 716,66 eurot.

14. Võlgnikule laekus 07.09.2016 töötasu 741,48 eurot. Võlgnik pidi seega võlausaldajatele

andma sellest ((741,48 – 716,66) × 75%) 18,62 eurot. Selle asemel võttis võlgnik samal

päeval arvelduskontolt välja sularaha 700 eurot.

15. Võlgnikule laekus 01.11.2016 YYY OÜ töötasu koos lõpparvega 956,76 eurot. Võlgnik pidi

seega võlausaldajatele andma sellest ((956,76 – 716,66) × 75%) 180,08 eurot. Võlgnik võttis

selle asemel samal päeval arvelduskontolt välja sularaha 700 eurot.

16. 01.09.2016 – 20.10.2017 arvelduskonto väljavõtte (kd I tl 161 – 167) kohaselt ei ole tööandja

XXX AS võlgnikule kordagi töötasu väljamakset täies ulatuses teinud ja võlgniku sissetulek

ei ületanud pärast 01.11.2016 makset 2016. aastal 716,66 eurot.

17. Võlgnik tegi 04.10.2017 väljamakse ainult Swedbank AS-le summas 150 eurot.

18. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 kohaselt oli 2017. a töötasu alammäär 470

eurot. Kuna hagejal oli 2017.a kaks ülalpeetavat, lisandub sellele 2 × 1/3 alammäärast.

Mittearestitav sissetuleku osa oli 783,33 eurot. Võlgniku sissetulek ei ole 2017.a

mittearestitavat osa ületanud.

19. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 kohaselt oli 2018. a töötasu alammäär 500

eurot. Kuna hagejal oli kuni septembrini 2018 kaks ülalpeetavat, lisandus sellele 2 × 1/3

alammäärast. Mittearestitav sissetuleku osa oli seega 833,34 eurot.

20. 20.10.2017 – 10.10.2018 perioodi kohta esitatud arvelduskonto väljavõtte (kd I tl 179 –186)

kohaselt oli võlgniku sissetulek veebruaris 2018 kokku 911,20 eurot (115,71 + 406,55 +

388,94). Sellest tuli võlausaldajatele anda ((911,20 - 833,34) × 75%) 58,40 eurot.

21. Pärast veebruari 2018 võlgniku sissetulek mittearestitavat osa ületanud ei ole. Võlgnikul

sündis 05.09.2018 kolmas laps, millest võlgnik teavitas kohut 13.09.2018 (kd I tl 173).

Võlgnik ei teinud võlausaldajatele 2018.a mitte ühtegi väljamakset.

22. 13.10.2019 aruande (kd II tl 8 – 9) kohaselt on võlgniku sissetulek vanemahüvitis 630,66

eurot ja riiklikud peretoetused 520 eurot. TMS § 131 lg 1 p 1 kohaselt riiklikele peretoetustele

sissenõuet ei pöörata.

23. 01.10.2019 – 13.10.2019 perioodi kohta esitatud arvelduskonto väljavõtte (kd II tl 11 – 17)

kohaselt sai võlgnik ühekordse töötasu makse CCC OÜ-lt summas 69,10 eurot. Aruandes

võlgnik seda märkinud ei ole. Kuna tegemist on ühekordse ja üsna väikese maksega, mis selle

kuu väljamakse suurust ei mõjuta, ei oma see summa iseenesest võlausaldajate väljamaksete

seisukohast tähtsust. Küll aga nähtub sellest, et võlgnik ei ole oma aruande koostamisel

kohtule terviklikke andmeid esitanud.

24. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 kohaselt oli 2019. a töötasu alammäär 540

eurot. Kuna hagejal oli kolm alaealist last, lisandus sellele 3 × 1/3 alammäärast. Mittearestitav

sissetuleku osa oli seega 1080 eurot.

25. Veebruaris 2019 oli võlgniku sissetulek koos tulumaksu tagastusega (630,86 + 1399,24)

2030,10 eurot. Sellest tuli võlausaldajatele anda ((2030,10 – 1080) × 75%) 712,58 eurot.

Võlgnik ei teinud võlausaldajatele 2019.a mitte ühtegi väljamakset. Kohus saatis selle kohta

võlgnikule päringu, milles selgitas ühtlasi veelkord väljamaksmisele kuuluva summa

kujunemist (kd II tl 18). Võlgnik selgitas 18.02.2020 vastuses, et ei teinud võlausaldajatele

väljamakseid, kuna on olnud pere ainus ülalpidaja (kd II tl 19). Samas kirjas küsis võlgnik

uuesti määrust, millest nähtuks protsendid väljamaksete tegemiseks. Võlgnikule saadeti

02.09.2016 määrus uuesti.

26. 12.10.2020 aruandes (kd II tl 23 – 24) märkis võlgnik, et on lapsehoolduspuhkusel kuni

septembrini 2021 ja saab peretoetust 520 eurot, millele lisandub 57,54 eurot. Lisaks saab

võlgnik toimetulekutoetust 121,37 eurot, koduse lapse toetust 133,29 eurot ja sai koolimineku

toetust 160 eurot.

27. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 kohaselt oli 2020.a töötasu alammäär 584

eurot. Kuna hagejal on kolm alaealist last, lisandus sellele 1/3 alammäärast ühe lapse kohta.

Mittearestitav sissetuleku osa oli seega 1168 eurot.

28. Veebruaris 2020 oli võlgniku sissetulek koos tulumaksu tagastusega (1892,64 + 21 + 223,86)

2137,50 eurot. Kohus loeb seejuures sissetulekuks ka lotovõidu 21 eurot. Ärakuulamisel

selgitas võlgnik, et mängib lotot lootuses võlausaldajatele midagi ära tasuda. Saadud tulust

tuli võlgnikul anda võlausaldajatele ((2137,50 – 1168) × 75%) 727,13 eurot. Kuigi kohus

juba eelmisel aastal juhtis võlgniku tähelepanu sellele, et saadud sissetulekust, sh tulumaksu

tagastusest tuleb võlausaldajatele väljamakseid teha, võlgnik ka 2020.a mitte ühtegi

väljamakset ei teinud.

29. 14.09.2021 aruande kohaselt (kd II tl 38 – 39) oli võlgniku igakuine sissetulek lasteraha ja

peretoetus kokku 577,54 eurot. Võlgnik selgitas aruandes, et oli lapsehoolduspuhkusel kuni

juulini 2021, kuid on alates 02.08.2021 töötuna arvel. 2021.a ei ole võlgniku sissetulek

mittearestitava sissetuleku osa ületanud.

30. Kokku on kohustustest vabastamise perioodil võlgniku tulu, mis tuli PankrS § 173 lg 4 alusel,

arvestades lõikes 5 sätestatut, üle anda võlausaldajatele, 1696,81 eurot. Võlgnik andis sellest

2017.a Swedbank AS-le üle 150 eurot. 1546,81 eurot jättis võlgnik üle andmata. Kui see

oleks ära makstud, oleks täidetud lisaks veel 23% veel täitmata kohustusest (1546,81 eurot

6720,76 eurost). See on kohtu hinnangul märkimisväärne osa võlgniku kohustustest,

arvestades ka võlausaldajate nõuete suurusi. Nimelt on nelja võlausaldaja nõue alla 200 euro.

31. Võlgnik väitis 2021.a aruandes, et ei saanud võlausaldajatele väljamakseid teha, kuna pidi

maksma kassi operatsiooni eest 800 eurot, kuid selgitas samas, et võttis operatsiooni eest

tasumiseks hoopis laenu oma õelt. Seega on võlgniku väited vastuolulised ja see, miks

võlgnik 1546,81 eurot võlausaldajatele aastate jooksul tegelikult üle ei andnud, ei ole selge

ja seda ei suutnud võlgnik veenvalt põhjendada ka ärakuulamisel. Küll aga nähtub

arvelduskonto väljavõtetelt see, et selle asemel, et raha võlausaldajatele anda, on võlgnik

selle sularahas arvelduskontolt välja võtnud või kandnud osa enda teisele või oma laste

kontole, mida kasutas pere arvelduste tegemiseks.

32. Lisaks nähtub arvelduskonto väljavõtetelt see, et võlgnik on kandnud raha M. P.le 350 eurot

kuus, kes on võlgniku antud selgituste kohaselt tema sõbranna ja annab talle vahel laenu.

Samuti selgitas võlgnik, et on laenu võtnud sõbrannalt K. K.lt, kellele on arvelduskonto

väljavõtete kohaselt raha ka tagasi maksnud. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et võttis G. H.lt

laenu 5000 eurot auto remontimiseks. Arvelduskontode väljavõtete kohaselt on võlgnik

kandnud G. H.le 330 euro kaupa kuus perioodil oktoobrist 2018 kuni veebruar 2020 kokku

5610 eurot. Seega on võlgnik võtnud täiendavaid laene ja leidnud võimalusi nende tagasi

maksmiseks, eelistades uusi, pankrotimenetluseväliseid võlausaldajaid nendele, kellele

tasumise kohustus tulenes Harju Maakohtu 02.09.2016 määrusest. Kohus pöörab tähelepanu

sellele, et 5610 eurot on tähelepanuväärne summa, arvestades, et võlgnik võlgnes

pankrotivõlausaldajatele kokku 6870,76 eurot, millest tasus 5 aasta jooksul aga vaid 150

eurot. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et viie pankrotivõlausaldaja kogu nõue on väiksem

kui 330 eurot, mida võlgnik pidas võimalikuks maksta iga kuu G. H.le. Kohtu hinnangul

järeldub eeltoodust mitte suutmatus, vaid soovimatus täita just pankrotivõlausaldajate ees

olevaid kohustusi.

33. Aruannete ja arvelduskontode väljavõtete kohaselt töötas võlgnik viimati detsembris 2017 ja

jäi siis rasedana haiguslehele. 2020.a esitatud aruande kohaselt pidi võlgnik olema

lapsehoolduspuhkusel kuni septembrini 2021. 2021.a esitatud aruande kohaselt oli võlgnik

lapsehoolduspuhkusel tegelikult kuni juulini 2021 ja on alates 02.08.2021 töötuna arvel.

Võlgnik selgitas, et läks küll tööle, kuid tuli töölt ära, kuna lapsed peavad koroonaviiruse

tõttu olema vahel kodus karantiinis. Nimelt on võlgnikul kolm last, kellest kaks on

kooliealised. Kohus leiab, et võlgniku selgitused, et ta pidi töölt ära tulema laste karantiini

tõttu, ei ole usutavad ja on vastuolulised. Augustikuus, kui võlgnik ennast töötuna arvele

võttis, ei käinud lapsed koolis ega saanud seetõttu koolist karantiinis olla. Võlgnik selgitas

samas ärakuulamisel, et võttis ennast töötuna arvele ja otsib nüüd tööd. Kuigi kohus selle

kohta korduvalt ärakuulamisel küsis, ei suutnud võlgnik selgitada, kuidas ta plaanib tööle

minna, kui ta tuli töölt väidetavalt ära põhjusel, et ta ei saa laste tõttu tööl käia. Mis oli tegelik

põhjus lahkuda olemasolevalt töölt üksnes selleks, et võtta ennast töötuna arvele ja

väidetavalt otsida uut tööd, ei ole kohtu jaoks seega arusaadav. Võlgniku töölepingut ei

lõpetatud tööandja poolt. Võlgnik selgitas, et talle sobiks paremini osaline töö, kuid vastuseks

kohtu küsimusele ütles, et ta viimaselt tööandjalt enne lahkumist osalise töö võimalust ei

küsinudki. Väide, et tööandja ei oleks võlgnikku laste karantiini tõttu tööle tahtnud, on

hüpoteetiline ega ole kooskõlas tegelike asjaoludega. Võlgnik lahkus töölt ise, teades, et tal

on PankrS § 173 tulenev kohustus tulutoova tegevusega tegeleda. Võlgnik on sellega

tahtlikult rikkunud oma kohustusi.

34. Võlgnik selgitas 2021.a aruandes, et tegeleb tööotsingutega vaadates tööportaale ja jälgides

Facebooki tööpakkumisgruppe. Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et talle on tehtud

tööpakkumisi, kuid ta ei ole neid vastu võtnud. 25.11.2021 kirjalikus selgituses märkis

võlgnik, et Saue Gümnaasiumi pakkumine talle ei sobinud, kuna töö algusaeg on kell 6 ja

palk oli väike, Laagri koolist tulnud pakkumist ei võtnud ta vastu, kuna tööaeg algas kell 6.

Keila pesumaja palk oli liiga väike ja tööaeg sisaldas nädalavahetusi. Võlgnik ei selgitanud,

mida tähendab väike palk ega seda miks ei olnud need töökohad tema jaoks mõistlikult

tulutoovad, arvestades ka tema PankrS § 173 tulenevaid kohustusi. Samuti tõi võlgnik esile,

et kandideeris Laagri ühte mööblifirmasse, kuid ei ole saanud sealt vastust. Tõendeid

tulutoova tegevuse otsimise kohta võlgnik hoolimata kohtu palvest ei esitanud.

35. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku selgitused mittetöötamise kohta veenvad. Selgitustest

nähtub see, et võlgnik on keeldunud temale tehtud tööpakkumistest põhjusel, et need ei ole

tema jaoks mugavad (tööaja algus kell 6 või töötamine ka nädalavahetustel), kuid ei ole

selgelt esile toonud, et tema elu korraldamine ei oleks võimalik selliselt, et töö oleks saanud

sellise soovi olemasolul vastu võtta. Ainuüksi töölt vabatahtlik lahkumine vahetult pärast

lapsehoolduspuhkuse lõppemist suvel 2021, viitab sellele, et võlgnik ei ole täitnud oma

kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Heas usus käituv võlgnik ei oleks

sellises olukorras oma töökohast loobunud. Võlgnik ei ole väitnud, et see töökoht mingil

põhjusel talle tegelikult ei sobinud. Ainuüksi sellega, et võlgnikul on lapsed, ei saa tööl

mittekäimist vabandada. Vastupidi, võlgnikul on seda enam kohustus leida võimalus hankida

ka lastele vajalik ülalpidamine. Samuti ei saa võlgnik vabandada enda kohustuste täitmata

jätmist sellega, et tema elukaaslane on olnud töötu. Võlgnikul ei ole kohustusi tema täisealise

elukaaslase ees.

36. Arvelduskontode väljavõtete kohaselt on võlgnik teinud pidevalt makseid enda kontode vahel

ja laste kontodele Ale ja Ble. Võlgnik selgitas 25.11.2021 menetlusdokumendis, et tema

kasutab oma poja C arvelduskontot ja pangakaarti siis, kui keegi kannab talle raha, mis „läheb

üle temale lubatud piiri“.

37. Võlgniku selgitusest tuleneb, et võlgnik on püüdnud teadlikult varjata igasugust sissetulekut,

mis ületab mittearestitavat määra ja millest tuleks võlausaldajatele teha väljamakseid.

Võlgnik on sellega tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi. Võlgnik on

kasutanud vara varjamiseks oma laste arvelduskontosid. Kusjuures õige ei ole ka väide, et

võlgnik A kontot ei kasutanud. Võlgnik on kontole kandnud korduvalt raha. B

arvelduskontolt nähtub, et seda on kasutatud pere arvelduste tegemiseks. Muuhulgas

nähtuvad ka sularaha sissemaksed 250 eurot veebruaris ja märtsis 2021 ning 260 eurot juulis

2021. Võlgnik on sellega rikkunud PankrS § 173 lg 2 tulenevat kohustust anda teavet oma

sissetulekute ja vara kohta ning mitte varjata saadud tulusid.

38. Võlgniku iga-aastasel usaldusisiku aruandel oli märgitud kohustus esitada kohtule oma

kõikide pangakontode väljavõtted. Võlgnik ei ole seda teinud. Laste kontosid, mida võlgnik

kasutab, ei ole võlgnik kohtule esitanud ega nende olemasolu isegi maininud. Võlgnik esitas

kontode väljavõtted pärast kohtu vastavat nõuet. Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et ta arvas,

et tal ei tohi teisi kontosid olla. Kohus leiab, et isegi kui see väide on õige, on võlgnikul siiski

teisi kontosid olnud, mis tähendab, et ta on teadlikult ja tahtlikult oma kohustusi rikkunud ja

püüdnud arvelduskontode olemasolu varjata.

39. Kohtu kogutud andmetel on võlgnikul lisaks Swedbank AS arvelduskontole, mille väljavõtte

ta on iga aasta kohtule esitanud, arvelduskonto ka SEB Pank AS-s. Konto jääk on 08.12.2021

seisuga 70 senti ja kontol ei ole võlgadest vabastamise perioodil tehinguid tehtud (kd II tl

144). Samuti on võlgnikul arvelduskonto AS-s LHV Pank, mille saldo on seisuga 14.12.2021

10,14 eurot. Tehinguid ei ole võlgadest vabastamise menetluse perioodil kontol tehtud (kd II

tl 213). Lisaks on võlgnikul Swedbank AS-s peale konto, mille väljavõtteid ta kohtule iga

aasta esitas, ka arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX, mida võlgnik kasutas perioodil

02.09.2016 – 27.02.2018, s.o võlgadest vabastamise menetluse ajal. 14.12.2021 seisuga on

konto jääk 0 eurot (kd II tl 209 – 211). Eeltoodust tuleneb, et võlgnik ei ole täitnud kohtu

korraldust esitada kõikide oma arvelduskontode väljavõtted. Tähtsust ei oma see, et kontodel

ei ole väga suuri jääke. Võlgnikul on olnud teabe andmise kohustus, mida ta on teadlikult

rikkunud.

40. Kohus leiab, et võlgniku kohustused ei ole täitmata põhjusel, et ta ei saanud aru, kuidas tuleb

kohustusi täita. Kohustuste täitmist on talle korduvalt selgitatud. Kohtul ei tekkinud kahtlust,

et võlgnik oma kohustusi teab, ka ärakuulamisel. Iseenesest tähtsust ei oma ka see, et võlgnik

tasus 2017.a üksnes ühele võlausaldajale 150 eurot, mitte ei jaganud summat kõigi vahel

vastavalt jaotistele. Võlgniku kohustused ei ole täitmata ka põhjusel, et ta oli

lapsehoolduspuhkusel ega saanud seetõttu tulu toova tegevusega tegeleda. Perioodil, mis

võlgnikul oli piisav sissetulek kohustuste täitmiseks, ta seda ei teinud ja perioodil, kus ta on

saanud tööl käia, on ta eelistanud töölt lahkuda.

41. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve (vt ka Riigikohtu 27.02.2013 määrus nr 3-2-1-1-13). Võlaõigusseadus

(VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3

kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on

raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5

kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või

lõpetamisel.

42. Kohus leiab, et jättes oma sissetulekust nõutavad väljamaksed võlausaldajatele tegemata,

rikkus võlgnik oma kohustusi vähemalt raskelt hooletult. Samuti rikkus võlgnik kohustusi

eelistades uusi võlausaldajaid pankrotivõlausaldajatele. Kohustuste rikkumine on süüline,

kuna võlgnik teadis oma kohustustest, neid selgitati talle menetluse jooksul korduvalt. Eraldi

pöörati tähelepanu ka kohustuste rikkumisele, kuid võlgnik enda käitumist ei parandanud.

Asjaolu, et võlgnik on hoidnud oma kohustuste täitmisest süüliselt kõrvale, kinnitab ka see,

et ta on teadlikult kasutanud arveldamiseks laste arvelduskontot olukorras, kus tema

sissetulekud võivad ületada mittearestitavat osa, s.t olukorras, kus talle on tundunud, et ta

peaks võlausaldajatele väljamakseid tegema. Samuti on võlgnik iga aasta rikkunud kohtu

nõuet esitada andmed kõikide oma arvelduskonto väljavõtete kohta. Kohus leiab, et võlgnik

on süüliselt rikkunud ka kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, lahkudes töölt

ja mitte vastu võttes talle tehtud tööpakkumisi. Võlgnik on jätnud seejuures käibes vajaliku

hoole olulisel määral järgimata, olles teadlik, et tal on kohustus tegeleda tulutoova

tegevusega.

43. Võlgniku rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve, kuna töö tegemisel vähemalt

perioodil, mil võlgnik ei olnud lapsehoolduspuhkusel, oleks ta saanud võlausaldajatele

tõenäoliselt väljamakseid teha. Samuti oleks võlgnik juhul, kui ta oleks PankrS § 173 lg 4 ja

5 ette nähtud ja kohtu poolt tuvastatud väljamaksmisele kuulunud summad võlausaldajatele

üle andnud, oma kohustusi märkimisväärselt vähendanud, s.o vähemalt veel 23% võrra. Selle

asemel tegi võlgnik tähelepanuväärses summas väljamakseid uutele võlausaldajatele.

Võlausaldajate huve kahjustab ka sissetulekute ja vara asukoha varjamine, kuna see ei

võimalda saada kohustustest vabastamise menetlusest õiget ülevaadet ega kontrollida

kohustuste tegelikku täitmist.

44. Kui enne võlgniku ärakuulamist pidas kohus võimalikuks võlgniku kohustustest vabastamise

perioodi pikendada kuni 02.09.2023, arvestades tema lapsehoolduspuhkusel viibimist, siis

arvestades võlgniku selgitusi ärakuulamisel ja pärast seda esitatud ja kogutud tõendeid ning

selgitusi, leiab kohus, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja jätta võlgnik

kohustustest vabastamata. Võlgnik on süüliselt rikkunud kohustust tegeleda tulutoova

tegevusega, on varjanud oma tulu ja andmeid vara asukoha kohta, rikkunud kohustust täita

kohustusi

pankrotivõlausaldajatele

ja

on

eelistanud

uusi

võlausaldajaid

pankrotivõlausaldajatele. Võlgnik ei väljendanud ka ärakuulamisel asjaolusid ega esitanud

selgitusi, millest saaks kohus järeldada, et kohustustest vabastamise menetluse pikendamine

võiks olla tema suhtes tulemuslik ja et ta asuks oma kohustusi tegelikult täitma.

45. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse raames pidi võlgnik üles näitama

initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud

automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15 ja 3-2-1-

19-16, p 14). Kuna võlgnik ei ole seda teinud, leiab kohus, et võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus tuleb PankrS § 175 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel lõpetada ja jätta võlgnik

pankrotimenetluses täitmata kohustustest vabastamata.

46. PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab

kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

Kuna kohus keeldub X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast tuleb

tema kohustustest vabastamise menetlus lõpetada.

47. Juhindudes PankrS § 172 lg 4 vabastab kohus menetluse lõpetamisel võlgniku usaldusisiku

kohustuste täitmisest.

48. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või

vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

49. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja

avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene

teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. Menetluskulude rahaline

suurus jääb kindlaks määramata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik