2-20-3684/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-3684

Kohtuasi

X hagi Y vastu 8312 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. novembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

9434 eurot 23 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Sergei Tšurkin

Kostja (vastustaja) Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Olga Väina

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 30. novembri 2020. a otsus ja saata asi samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-20-3684

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 7. märtsil 2020 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus mõista

kostjalt enda kasuks välja põhivõla (kahjuhüvitise) 8312 eurot, põhivõlalt sissenõutavaks

muutunud viivise 457 eurot 27 senti ja alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda ja kohustada kostjat hüvitama hagejale tema menetluskulud koos

seaduses sätestatud määras viivisega. Koos hagi avaldusega esitas hageja hagi tagamise

taotluse, mille maakohus rahuldas 12. märtsi 2020. a määrusega.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29. aprillil 2019 suulise töövõtulepingu, mille

alusel kohustus kostja tegema Tallinnas Sõle 72-11 asuvas korteris (üldpind 36,5 m²) ehitustöid

hinnaga 230 eurot/m² (kogumaksumus 8395 eurot). Tööd pidid valmima hiljemalt 24. juunil

2019. Kostja sai lepingu sõlmimisel ettemaksuna 2500 eurot ning vastavalt kokkuleppele pidi

hageja maksma talle 29. mail 2019 veel 4895 eurot ning pärast tööde lõpetamist 1000 eurot.

Töövõtulepingu põhilised tingimused vormistati kirjalikult ja kostja kirjutas neile alla. Hageja

tasus kostjale 27. mail 2019 3000 eurot ja 12. juunil 2019 1700 eurot. Seega on hageja koos

ettemaksuga tasunud kostjale kokku 7200 eurot, s.o 86% kokkulepitud tasust.

Kostja ei saanud töid kokkulepitud tähtajal, s.o 24. juuniks 2019 valmis ning tööd olid

puudustega. Seetõttu andis hageja kostjale täiendava tähtaja tööde lõpetamiseks hiljemalt

7. juulil 2019. Kostja saatis 5. juulil 2019 hagejale SMS-i, milles nõudis tellitud tööde eest

viimase osamaksena 1100 euro ja kallinenud materjalide eest 750 euro tasumist, et vastasel

korral lubas kostja loobuda tööde tegemisest. Hageja teatas, et ta tasub kostjale need summad

pärast tööde valmimist, mille peale teatas kostja, et ta loobub tööde tegemisest. Seega jättis

kostja olulised tööd tegemata ja ütles töövõtulepingu üles. Pärast seda ei vastanud kostja hageja

kõnedele ega SMS-idele ning hageja oli sunnitud palkama remondi jätkamiseks teised töölised,

kes tegid tööd ümber ja lõpetasid remondi alles 31. augustil 2019. Hageja pöördus remondi

lõpetamiseks Gardona OÜ poole, kes tegi hagejale hinnapakkumise (12 432 eurot). Tööde juht

Q vaatas kostja tehtud tööd üle, leidis, et kostja tehtud tööd tuli praktiliselt kogu ulatuses ümber

teha ning kostja tehtud tööde maht ei ületanud 30%. Hageja sõlmis Gardona OÜ-ga 15. juulil

2019 töövõtulepingu. Lisaks tasus hageja pinglagede eest 1050 eurot.

Hageja tellis alates 22. aprillist 2019 remondi ajaks korteri mööblist vabastamiseks CityStock

OÜ-lt laoteenust. Laoruumi ühe kuu rent oli 156 eurot. Kostja kohustuste rikkumise tõttu pidi

hageja jätkama mööbli laos hoidmist ka 2019. a juulis ja augustis, mille tõttu tekkisid hagejal

täiendavad hoiukulud. Samuti pidi hageja jätkama Tallinnas Mustamäe tee 161-71 asuva

asenduskorteri üürimist 2019. juulis ja augusti, sest korteris ei olnud remont valmis. Korteri üür

oli 400 eurot kuus.

1.2. Kostja keeldus õigusvastaselt töid jätkamast ning tal ei olnud alust öelda töövõtulepingut

erakorraliselt üles. Hageja ei ole oma kohustusi rikkunud. Kostjal ei olnud lepingu järgi õigust

nõuda viimast osamakset enne tööde lõpetamist. Samuti ei olnud kostjal hageja nõusolekuta

õigust nõuda täiendava materjalikuluna 750 euro tasumist, sest pooled olid leppinud kokku

tööde maksumuses ja see oli kostjale siduv. Hageja tasus kallimate materjalide, sh vanni ja ukse

eest eelarveväliselt ise.

2-20-3684

1.3. Kostja peab tagastama hagejale lepingu alusel üleantud 7200 eurot, sest tehtud tööd ei

vastanud lepingutingimustele, mistõttu tuli hagejal tellida tööd kolmandalt isikult. Lahepartner

OÜ asjatundja A 1. augusti 2019. a arvamuse kohaselt olid tööd tehtud asjatundmatult ja

lohakalt, järgimata ehitusnormatiive ja head ehitustava, mistõttu tuli tööd uuesti teha. Hagejal

tekkis nii tegemata tööde kui ka ebakvaliteetsete tööde tõttu varaline kahju. Arvamuse kohaselt

oli tehtud 39,26% töödest, mis lepingusummat arvestades vastab 3269 eurole. Seega on hagejal

õigus nõuda kostjat tööde tegemata jätmise tõttu tagasi vähemalt 3931 eurot. Hagejale tekkinud

kahju oli tegelikult suurem kui haginõue, sest ta pidi tasuma kolmandale isikule, kes tegi tööd

ära.

1.4. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale tööde valmimisega viivitamise ja töövõtulepingu

õigusliku aluseta ülesütlemisega tekitatud kahju, sh 2019. a juuli ja augusti eest mööbli

hoiukulu 312 eurot ja asenduskorteri kasutamise kulu 800 eurot.

1.5. Kuna kostja ei ole hagejale kahju hüvitanud, nõuab kostja alates 6. juulist 2019 kuni kahju

hüvitamiseni kostjalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis, sh on 6. märsi 2019. a

seisuga põhivõlalt 8312 eurot sissnõutavaks muutunud viivis 457 eurot 27 senti.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja tõi esile, et ta on kvalifitseeritud ja kogenud ehitusspetsialist, kelle jaoks on

prioriteetsed põhiobjektid, kuid lisaks teeb ta aastas umbes 22 samalaadse korteri remonti.

Hageja pöördus kostja sõbra kaudu kostja poole sooviga remontida korter. Hageja tutvus kostja

tehtud töödega Tallinnas Sõle 61 asuval objektil, st nägi kostja töö kvaliteeti ja nõustus sellega,

v.a vannituba, mille puhul nõudis hageja kõrgemat kvaliteeti. Pooled kohtusid ka hageja

korteris ning siis hakkas hageja nõudma lisatöid, mis erinesid varem vaadatud korterist. Pooled

arutasid üksikasjad läbi ning sõlmisid töövõtulepingu ja panid lepingu olulised tingimused

kirja. Kostja alustas töödega. Tööde tegemine sõltus raha saamisest. Teise osamakse tasumise

päeval otsustas hageja tasuda kostjale kokkulepitust väiksema summa (4895 euro asemel

3000 eurot), mistõttu maksis kostja töötajatele ja materjalide eest oma vahenditest. Hageja valis

algelt kokkulepitud hinnaklassist kallimad plaadid, kostja tõi need oma varudest korterisse ning

palus hagejal hüvitada hinnavahe 750 eurot. Selleks ajaks oli 75% töödest tehtud. Kuna hageja

ei tasunud 750 eurot ja viivitas lepingus määratud aegadel tasu maksmisega, rikkus hageja

lepingu olulist tingimust. Seetõttu ütles kostja töövõtulepingu hageja rikkumise tõttu üles.

Tegemata jäi ca 25% kõigist töödest.

2.2. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta hagejale kahju tekitanud ning hageja on saanud kostja

kokkulepete tõttu tavapärasest soodsamatel tingimustel pinglae ning gaasitööd. Kostja tegutses

lepingut täites oma äriühingu Kredit Kinnisvara OÜ nimel ning tellis hageja korteri remondiks

materjale selle äriühingu nimel kauplusest K-Rauta. Kostja ei ole teinud halva kvaliteediga töid

ega jätnud töid tegemata. Töö vastas tavapärasele keskmisele kvaliteedile. Kostja lasi

kolmandatel isikutel teha erinevaid lubasid ja sertifikaate nõudvaid töid, sh lammutustööd, uute

elektrijuhtmete ja elektrikilbi paigaldus.

2.3. Hageja on esitanud vastuolulisi tõendeid ja väiteid. Hageja väited ei ole tõendatud. Kostjal

on alust kahelda hageja esitatud tõendite usaldusväärsuses.

Arvestades kostja tehtud töid on Gardona OÜ hinnapakkumine ebamõistlikult kallis.

Hinnapakkumine on tehtud ja töövõtuleping sõlmitud 2018, mitte 2019. Hageja esitatud

2-20-3684

asjatundja arvamust ei ole andnud pädev isik, selle esitamise tähtaeg on vastuoluline ja fotode

kvaliteet on halb. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja töö lammutati, ega

valmis uutest töödest, mille eest ta väidetavalt tasus kolmandale isikule. Hageja ütles kostjale,

et elab oma vanemate juures, kuid esitas kohtumenetluses hüvitamiseks üüriarved.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 30. novembri 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 600 eurot

ning tühistas hagi tagamise abinõu kohtuotsuse jõustumisel.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

pooled sõlmisid kirjaliku töövõtulepingu Tallinnas Sõle 72-11 asuva korteri

remonttööde tegemiseks ajavahemikul 29. aprill kuni 24. juuni 2019; tööde maksumus

oli 8395 eurot, millest hageja pidi tasuma ettemaksuna 2500 eurot, 29. mail 2019

4895 eurot ja tööde lõpetamisel 1000 eurot;

-

hageja tasus ettemaksu 2500 eurot ning 27. mail 2019 3000 eurot ja 12. juunil 2019

1700 eurot.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja töövõtulepingust VÕS § 116 lg 1 ja lg 2

p 2 alusel koosmõjus VÕS § 188 lg-ga 1 taganenud. Kostja taganes põhjusel, et hageja ei täitnud

tasu maksmise kohustust vastavalt poolte 29. aprilli 2019. a kokkuleppele. Menetluses kogutud

tõenditest nähtub, et taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Pooled ei

vaidle selle üle, et hageja sai kostja tahteavalduse kätte, ega selle üle, et hageja ei tasunud

kostjale hiljemalt 29. mail 2019 4895 eurot (tasus üksnes 3000 eurot). Tasu maksmise kohustus

oli VÕS § 637 järgi hageja põhikohustus.

3.3. Kuigi hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist, ei ole hageja tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh kahju

tekkimist. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud.

Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja võimalik kahju tekkis hageja enda tegevuse

tulemusel VÕS § 101 lg 3 tähenduses. Hageja on oma nõuet maksma pannes käitunud vastuolus

hea usu põhimõttega VÕS § 6 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 2

tähenduses. Nõude kohta valeandmete esitamine võib olla kelmuse katse.

Hageja väitel ei vastanud kostja tehtud remont lepingutingimustele, mistõttu tuli ebakvaliteetne

töö lammutada ja remont uuesti teha, sh remontis korteri kvaliteetselt lõpuks Gardona OÜ.

Tegelikult ei ole Gardona OÜ töid teinud ja hageja ei ole tööde eest tasunud. Hageja ei ole

tõendanud, et kostja tehtud tööd lammutati ning ei ole eluliselt usutav, et hageja või Gardona

OÜ oleks jätnud need tööd dokumenteerimata.

Kuigi hageja esitas oma väidete kinnituseks asjatundja 1. augusti 2019. a arvamuse koos

fotodega, ei ole see usaldusväärne ega kooskõlas asjas esitatud teiste tõenditega. Arvamuses

sisalduvad viited ebakvaliteetsetele fotodele ei võimalda aru saada, millise objekti või

konkreetse puudusega on tegemist. Hoolimata maakohtu selgitusest ei ole hageja esitanud

kohtule kvaliteetseid tõendeid. Tõendamiseks peab pool esitama kohtule teabe vormis, mis

vastab mõnele TsMS § 229 lg-s 1 sätestatud tõendi liigile.

2-20-3684

Hageja esitas kohtule erinevate isikute remonttööde kirjeldusi, kuid ei ole täpsustanud, mida ta

nendega tõendada soovib. Kohus ei pea tõendist ise asjaolusid otsima.

Hageja esitas tõendina Gardona OÜ 13. juuli 2018. a hinnapakkumise summaga 10 360 eurot

(lisandub käibemaks), 15. juuni 2018. a töövõtulepingu ja 20. septembri 2018. a tehtud tööde

üleandmise ja vastuvõtmise akti. Kristo Kullamaa teatas kohtule, et kõik kuupäeva eksimused

on näpuviga. Pärast kostjapoolset veale tähelepanu juhtimist on kohtule esitatud tehtud tööde

üleandmise ja vastuvõtmise akt nr 1, kuhu on märgitud aastaarvuna 2019. Kokku on aastaarvu

märkimisel eksitud kaheksa korda. Ei ole veenev, et keset suve on isik segaduses aastaarvu

kirjutamisega. Ei ole usutav, et dokumendid, mis peaksid olema koostatud erinevatel

kuupäevadel, sisaldavad sama näpuviga ning seda viga ei märka hageja enne seda, kui kostja

sellele tähelepanu juhtis. Hageja väitel tasus ta Gardona OÜ tehtud tööde eest sularahas Feliks

Viirlole 18. augustil 2019 6216 eurot ja 21. septembril 2019 4351 eurot 20 senti, s.o kokku

10 567 eurot 20 senti. Gardona OÜ hinnapakkumise kohaselt sisaldus hinnas endise ehitaja

tehtud põrandate lammutus ja uute põrandate rajamine, põrandakatete ja laminaatparketi

paigaldus. Hageja kinnitusel jäid põrandad parandamata, sest tal ei olnud selleks raha. Ei ole

eluliselt usutav, et olukorras, kus hagejal ei olnud raha, tasus ta tööde eest, mida ei tehtud.

Hageja on asunud praeguse menetluse tarvis tõendeid looma.

3.4. Arvestades seda, et hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hageja esitas kostjale

tööde kohta pretensioone, tuleb VÕS § 644 lg 1 ja VÕS § 76 lg 4 järgi eeldada, et kostja tehtud

töö oli lepingukohale ja kostja ei ole hagejale kahju tekitanud.

3.5. Arvestades seda, et hageja põhinõue ei ole põhjendatud, ei ole põhjendatud ka hageja

viivisenõue.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on väär maakohtu järeldus, et tegemata tööde

maksumus 3931 eurot ei ole tõendatud.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei teinud töid lõpuni, vaidlus on üksnes selle üle, millises

mahus jäid tööd lõpuni tegemata. Kostja kinnitas, et korteris oli tehtud 75% töödest, mille

maksumus on lepingu hinda arvestades 6296 eurot 25 senti. Kostja on väitnud ka seda, et

remondi lõppmaksumuseks jäi 750 eurot ning lisaks täiendavad kulutused 750 eurot, mis teeb

kokku 1500 eurot. Kuna hageja maksis kostjale 7200 eurot, siis sai kostja rohkem tasu, kui ta

oli töid teinud, ja hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist. Kostja esitatud tõendeid tehtud tööde

maksumuse kohta ei saa arvestada, sest need ei ole usaldusväärsed ja on ülepaisutatud. Hoopis

kostja asus tõendeid looma. Lisaks on asjatundja arvamusega tõendatud, et kostja tegi töid

39,26% ulatuses, s.o lepingu hinda arvestades 3269 euro (käibemaksuta) eest. Arvestades

kostjale makstud tasu (7200 eurot), on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasi 3931 eurot. Maakohus

ei ole selgitanud, miks ta ei hinnanud asjatundja hinnang-kalkulatsiooni. See on kooskõlas

erinevate isikute kirjalike seletustega.

4.2. Maakohus asus vääralt seisukohale, et hageja ei ole tõendanud ebakvaliteetsete tööde

maksumust (10 360 eurot), ega põhjendanud oma järeldust nõuetekohaselt.

2-20-3684

Maakohus ei viidanud ühelegi tõendile, millega on asjatundja arvamus vastuolus, ja jättis

rahuldamata asjatundja tunnistajana ülekuulamise taotluse, millega saanuks parandada fotode

puudusi. Asjatundja arvamus ja fotod vastavad TsMS § 229 lg-s 2 sätestatud nõuetele.

Maakohus jättis arvestamata, et ekslikku kuupäeva kandvate dokumentide andmeid kinnitas Q

kirjalikus seletuses.

4.3. Maakohus heitis hagejale põhjendamatult ette puudustest teatamata jätmist. Ehitustööde

puudustest teatamata jätmine on vabandatav, sest hageja ei saanud kostjaga telefoni teel

kontakti.

4.4. Maakohus järeldas vääralt, et hageja rikkus töövõtulepingut sel määral, et töövõtjal oli

õigus leping üles öelda. Maakohus jättis arvestamata, et hageja tasus 29. mail 2019 tasumisele

kuuluvast summast 12. juunil 2019 ära 1700 eurot ning 5. juuliks 2019 oli tasumata üksnes

195 eurot. See summa ei ole sedavõrd oluline, et annaks alust öelda töövõtuleping täiendavat

tähtaega andmata üles. Maakohus jättis arvestamata, et tööd tuli teha valmis 24. juuniks 2019,

kuid tehtud oli üksnes 39,26% töödest. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja ja hagejal tekkis

VÕS § 110 lg 1 alusel õigus peatada tasu maksmine enne tööde tegemist.

4.5. Maakohus jättis otsuse nõuetekohaselt põhjendamata ja kostja esitatud tõendid hindamata.

Samuti jättis maakohus põhjendamatult hageja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks

rahuldamata.

4.6. Maakohus jättis lahendamata hageja kahjunõude seoses lao- ja üürikuludega, mistõttu ei

saa ringkonnakohus asja ise lahendada ja peab saatma asja maakohtule uueks lahendamiseks.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel rahuldada ja

maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb

saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlust lahendades rikkunud oluliselt

eelmenetluse ülesanded, jättes hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud ning vaidluse

lahendamisele kohaldatava õiguse nõuetekohaselt välja selgitamata, hageja osad nõuded

tähelepanuta ning otsuse olulises osas põhjendamata, mistõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas

ise uut otsust ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

8. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale 7200 eurot, kuna kostja tehtud

tööd ei vastanud lepingutingimustele (ei olnud kokkulepitud kvaliteediga), või tagastama

vähemalt 3931 eurot, kuna kostja jättis osad kokkulepitud tööd tegemata. Lisaks vaidlevad

pooled ka selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale tööde tähtaegselt tegemata jätmise tõttu

kahe kuu lao- ja eluruumi üürikuluna kokku 1112 eurot ning nimetatud summade tähtaegselt

tasumata jätmise tõttu viivist.

2-20-3684

9. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud vaidlust lahendades põhjendamatult

tähelepanuta hageja 3931 euro saamisele suunatud nõude.

Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt ebakvaliteetselt tehtud ja tegemata jäänud tööde eest

välja kahjuhüvitise 7200 eurot, kuid tõi 23. septembri 2020. a menetlusdokumendis ja

21. oktoobri 2020. a kohtuistungil esile, et seoses tööde tegemata jätmisega (tegemisega üksnes

39,26% ulatuses ja ülejäänud osas tööde tegemisest loobumisega) on hagejal õigus nõuda

kostjalt tagasi enam makstud tasu 3931 eurot.

Maakohus ei ole 21. oktoobri 2020. a istungil (II kd, tl 11jj) hageja esitatud selgitustest

hoolimata mõistnud, millised nõuded ja millisel alusel hageja esitas. Eelkõige puudutab see

hageja 3931 euro saamise nõuet ning selle vahekorda hageja 7200 euro saamise nõudega.

Ringkonnakohus möönab, et hageja ei ole esitanud oma nõudeid ja nende aluseks olevaid

asjaolusid kohtumenetluses päris selgelt, kuid hageja avalduste alusel mõistab kolleegium, et

hageja nõue võib olla suunatud lepingu rikkumisega põhjustatud 7200 euro suuruse

kahjuhüvitise saamisele, alternatiivselt aga 3931 euro ulatuses töövõtulepingu alusel enam

makstud tasu tagastamisele. Kui see on nii, siis on hageja esitanud alternatiivsed nõuded kahel

erineval materiaalõiguslikul alusel ning maakohus pidi selle eelmenetluses välja selgitama.

Olukorras, kus hageja nõue ei olnud selge, pidi maakohus TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 järgi

eelmenetluses esmalt selgitama välja hageja nõuded ja iga nõude aluseks olevad asjaolud ning

TsMS § 392 lg 1 p 4¹ järgi igale nõudele kohalduva õiguse, sh hageja nõuded kvalifitseerima

ja selgitama pooltele, millest sõltub hageja nõude rahuldamine. Toimikumaterjalidest ei nähtu,

et maakohus oleks seda teinud. Kuna maakohus ei mõistnud hageja 3931 euro saamisele

suunatud nõuet, jättis maakohus hageja 3931 euro suuruse nõude kohtumenetluses täielikult

käsitlemata, selle aluseks olevad asjaolud välja selgitamata, nõude õiguslikult kvalifitseerimata

ja nõude otsusega sisuliselt lahendamata. Selliselt on maakohtu oluliselt eksinud

menetlusõiguse normide vastu.

10. Samuti jättis maakohus vaidlust lahendades põhjendamatult tähelepanuta hageja lepingu

rikkumisest tuleneva 1112 euro suuruse kahju hüvitamise nõude.

Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja tööde tegemisega viivitamise ja tööde

tegemata jätmisega tekitatud kahju 1112 eurot, s.o kahe kuu lao- ja eluruumi üürikulud. Kuigi

maakohus on nimetatud nõuet pooltega kohtuistungil arutanud, ei ole maakohus seda nõuet

kohtuotsusega lahendanud, sh selgitanud välja ega tuvastanud selle lahendamiseks vajalikke

asjaolusid ega võtnud seisukohta, kas hageja nõue tuleb rahuldada või mitte. Seega jättis

maakohus sisuliselt ka selle hageja nõude lahendamata, eksides oluliselt menetlusõiguse

normide vastu.

11. Eeltoodut arvestades jättis maakohus kolleegiumi hinnangul vaidlust lahendades olulisel

määral täitmata TsMS § 392 lg-s 1 sätestatud eelmenetluse ülesanded ja rikkus olulises ulatuses

selgitamiskohustust. Samuti jättis maakohus kohtuotsuse TsMS § 436 järgi olulises ulatuses

nõuetekohaselt põhjendamata. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kohus teeb TsMS § 435

lg 1 järgi otsuse alles siis, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks

valmis. Seejuures hindab kohus TsMS § 438 lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Praegusel juhul on maakohus teinud asjas ennatlikult otsuse, mistõttu tühistab ringkonnakohus

maakohtu otsuse, sõltumata muudest apellatsioonkaebuse väidetest, ja saadab vaidluse

maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

2-20-3684

12. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul esmalt selgitada, kas ja millisel õiguslikul alusel

on poolte töövõtuleping lõppenud ning kas hagejal võib olla sellest tulenevalt kostja vastu

3931 euro suurune tasu tagastamise nõue. Samuti tuleb maakohtul selgitada, kas ja milliseid

töövõtulepingust tulenevaid kohustusi on kostja rikkunud ning kas ta on põhjustanud sellega

hagejale väidetud kahju.

12.1. Arvestades seda, et pooled tõid menetluses esile asjaolu, et kostja ütles töövõtulepingu

üles, võib poolte leping olla kostja taganemise tõttu lõppenud, nagu leidis iseenesest õigesti ka

maakohus.

Kolleegium selgitab, et juhul, kui võlgnik on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud,

võib võlausaldaja VÕS § 101 p 4 ja § 116 järgi lepingust taganeda või lepingu üles öelda.

Seejuures saab lepingupool VÕS § 116 lg 1 järgi üldjuhul lepingust taganeda ning üksnes juhul,

kui rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle VÕS § 116 lg 6 järgi üles

öelda, arvestades VÕS §-s 196 sätestatut. Oluliste lepingurikkumiste näidisloetelu sisaldub

VÕS § 116 lg-s 2. Üldjuhul peab võlausaldaja andma võlgnikule lepingu rikkumise korral

VÕS § 114 lg 1 järgi täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja ning juhul, kui võlgnik teatab, et ta

kohustust ei täida, või ei ole seda täiendava tähtaja jooksul teinud, võib võlausaldaja VÕS § 114

lg 4 järgi lepingust taganeda või selle üles öelda. VÕS § 116 lg-s 4 on sätestatud alused, mille

esinemise korral ei ole vaja võlgnikule täiendavat tähtaega anda. Töövõtulepingu puhul loetakse

aga lisaks eeltoodule töövõtja VÕS § 647 lg 1 järgi töövõtulepingut oluliselt rikkunuks ka siis,

kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja

õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja

jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sellise rikkumise korral ei

pea tellija VÕS § 647 lg 3 järgi määrama töövõtjale täitmiseks täiendavat tähtaega ja võib

lepingust taganeda. Seega võib tellija taganeda töövõtulepingust mh siis, kui ta on teatanud

töövõtjale sellest, et töö ei vasta lepingutingimustele ja töövõtja ei ole mõistliku aja jooksul

tööd parandanud või uut tööd teinud.

Praegusel juhul tõi hageja küll esile, et kostja rikkus lepingut ja hageja andis kostjale täiendava

tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks, kuid hageja ei ole väitnud, et oleks tähtaja möödudes

lepingust taganenud. Hageja väitel tegi taganemisavalduse hoopis kostja, kuid kostjal ei olnud

lepingust taganemiseks õiguslikku alust. Seega saab hageja väidetest järeldada, et poolte leping

ei ole lõppenud ja kumbki pool peab seda edasi täitma. Samas väidab kostja, et ta on lepingu

üles öelnud (lepingust taganenud). Kolleegium märgib, et VÕS §-st 655 tulenev õigus

töövõtulepingu igal ajal, sõltumata teise poole rikkumisest on üksnes tellijal, s.o hagejal. Juhul,

kui aga hageja rikkus töövõtulepingut ning kostja on lepingust kehtivalt taganenud, vabastab

see VÕS § 188 lg 2 järgi mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid

see ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingust

tagamise korral võib kumbki lepingupool VÕS § 189 lg-te 1 ja 2 järgi nõuda tema poolt lepingu

alusel üleantu tagastamist või selle väärtuse hüvitamist. Seega juhul, kui kostja on lepingust

kehtivalt taganenud, võib hagejal olla õigus nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta

hüvitab kostjale kostja poolt üleantu, s.o tehtud tööde väärtuse (vt ka Riigikohtu 8. veebruari

2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-12908, p 14).

12.2. Sõltumata sellest, kas kostja on lepingust kehtivalt taganenud ja kohustatud tagastama

hagejale lepingu alusel saadu, või leping kehtib, võib hagejal olla õigus nõuda kostjalt ka

lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist, sh lepingu tähtaegselt täitmata jätmisega

põhjustatud üürikulude hüvitamist.

2-20-3684

13. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus

vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või

mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik