2-20-140628/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-140628

Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2021, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi KEILA-JOA SADAM OÜ hagi Euribor OÜ vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6279,14 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: KEILA-JOA SADAM OÜ (registrikood 11296110),

esindajad lepinguline esindaja vandeadvokaat Ronald Riistan

Kostja: Euribor OÜ (registrikood 10965974), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Marko Pikani

Kohtuistungi toimumise aeg 15. november 2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta tsiviilasja menetluskulud KEILA-JOA SADAM OÜ kanda, välja arvatud

04.12.2020 hagi tagamise taotlusega seotud kulud, mis jätta Euribor OÜ kanda.

3. Määrata Euribor

OÜ

hüvitatavate menetluskulude

rahaliseks

suuruseks

4038,36 eurot.

4. Määrata KEILA-JOA SADAM OÜ hüvitatavate menetluskulude rahaliseks

suuruseks 0 eurot.

5. Tasaarvestada resolutsiooni punktides 3 ja 4 tulenevad vastastikkused nõuded ja

mõista KEILA-JOA SADAM OÜ-lt Euribor OÜ menetluskulude hüvitamiseks välja

4038,36 eurot.

6. Mõista

KEILA-JOA

SADAM

OÜ-lt

Euribor

OÜ

kasuks

väljamõistetud

menetluskulude hüvitiselt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KEILA-JOA SADAM OÜ esitas 04.11.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Euribor OÜ-lt 5814,3 euro saamiseks. Kohus tegi 06.11.2020 võlgnikule

makseettepaneku, mis toimetati võlgniku esindajale kätte 06.11.2020 e-toimiku kaudu.

Võlgnik tähtaegselt vastuväidet ei esitanud ja kohus koostas 27.11.2020 maksekäsu ning

toimetas selle võlgniku esindajale kätte.

2. Võlgnik esitas 04.12.2020 maksekäsu peale määruskaebuse. Pärnu Maakohus rahuldas

08.01.2021 määrusega määruskaebuse ja tühistas maksekäsu. Sama määrusega andis kohus

KEILA-JOA SADAM OÜ nõude Euribor OÜ vastu üle Harju Maakohtu Tallinna

kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

3. KEILA-JOA SADAM OÜ esitas 15.02.2021 Harju Maakohtule hagi Euribor OÜ vastu,

milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3855 eurot, hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 1720,60 eurot ja viivise 0,05% päevas põhinõudelt 3855

eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning

kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis 0,05% päevas kuni

põhivõla tasumiseni (25.02.2021 täpsustatud sõnastus). Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

4. Hagiavalduse kohasel haldab hageja Keila-Joal Meremõisas sadamarajatist. Kostja on

hageja osanik, kellele kuulub hageja osa nimiväärtusega 19 173 eurot, mis moodustab 15%

hageja osakapitalist. Sadama ülalpidamise kulude kandmise üle otsustavad osanikud iga-

aastasel üldkoosolekul. Aastatel 2016 – 2020 on üldkoosolekutel vastu võetud otsused,

mille kohaselt jaotatakse kulud osanike vahel vastavalt osade hulgale. Üldkoosolekute

otsuste alusel kannavad osanikud sadama ülalpidamiskulud võrdselt osade suurusele.

5. Hageja 08.06.2016 üldkoosoleku otsuse punktiga 7 otsustati jagada ettevõtte halduskulud

osanike vahel. Kostjale kuuluva 15% osaluse alusel oli 2016. aastal kinnisvara haldamise

tasu 735 eurot. Tähtaegselt tasumata summalt arvestatakse viivist 0,05% päevas. Summa

tasumiseks esitati kostjale arve nr 2016018 maksetähtpäevaga 08.07.2016.

6. Hageja 18.10.2017 üldkoosoleku otsuse punktiga 7 otsustati jagada ettevõtte halduskulud

osanike vahel. Kostjale kuuluva 15% osaluse alusel oli 2017. aastal kinnisvara haldamise

tasu 780 eurot. Tähtaegselt tasumata summalt arvestatakse viivist 0,05% päevas. Summa

tasumiseks esitati kostjale arve nr 20178 maksetähtpäevaga 08.12.2017.

7. Hageja 12.06.2018 üldkoosoleku otsuse punktiga 4 otsustati jagada ettevõtte halduskulud

osanike vahel. Kostjale kuuluva 15% osaluse alusel oli 2018. aastal kinnisvara haldamise

tasu 780 eurot. Tähtaegselt tasumata summalt arvestatakse viivist 0,05% päevas. Summa

tasumiseks edastati kostjale arve nr 20188 maksetähtpäevaga 28.06.2018.

8. Hageja 20.06.2019 üldkoosoleku otsuse punktiga 3 otsustati jagada ettevõtte halduskulud

osanike vahel. Kostjale kuuluva 15% osaluse alusel oli 2016. aastal kinnisvara haldamise

tasu 780 eurot. Tähtaegselt tasumata summalt arvestatakse viivist 0,05% päevas. Summa

tasumiseks esitati kostjale arve nr 1008 maksetähtpäevaga 17.07.2019.

9. Hageja 07.10.2020 üldkoosoleku otsuse punktiga 3 otsustati jagada ettevõtte halduskulud

osanike vahel. Euribor OÜ-le kuuluva 15% osaluse alusel oli 2020. aastal kinnisvara

haldamise tasu 780 eurot. Tähtaegselt tasumata summalt arvestatakse viivist 0,05% päevas.

Summa tasumiseks edastati kostjale arve maksetähtpäevaga 03.11.2020.

10. Kostja ei ole tasunud talle esitatud arveid. Samuti ei loe kostja üldkoosolekute otsuseid

äriseadustikus sätestatud korras vaidlustanud.

11. Keila-Joa Sadam OÜ registreeriti äriregistris 04.09.2006 aastal ning samal aastal soetas

osaühing Keila jõe suudmes oleva kinnistu koos olemasolevate sadamarajatistega. Hageja

äriregistris märgitud põhitegevusala on kinnisvara haldus tasu eest või lepingu alusel.

Hageja aastakoosolekutel on kokku lepitud, et iga osanik tasub vastavalt oma osalusele

osakapitalist summa sadama halduskulude katteks. Sadam on kasutamiseks hageja

osanikele ilma täiendava tasuta. Üldkoosolekul vastu võetud halduskulude jaotus ei sõltu

sellest, kas osanik sadamat kasutab või mitte. Paatide hoidmine sadamas kai ääres või

territooriumil ei too hagejale kaasa täiendavaid kulusid. Halduskulud on samasugused

olenemata kai ääres või territooriumil hoitavate paatide hulgast. Sadamat reaalselt

kasutavatele osanikele laieneb täiendav kohustus hoida territoorium ja rajatis korras ning

teha selleks vajalikke pisitöid.

12. Üldkoosolekutel vastu võetud otsused sadama halduskulude jaotamiseks on osanike

kokkulepe sadama haldamiseks vajalike kulude kandmises. Sadama haldamine on osanike

huvides, kuivõrd ainult osanikel on sadama kasutamise õigus. Tallinna Ringkonnakohtu

27.04.2016 otsuses nr 2-14-41203 on leitud, et osaühingu osanikud võivad vastu võtta

otsuse rahastada osanike poolt osaühingu põhitegevuseks vajalike kulude kandmist.

13. Osanike otsus on oma olemuselt mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause

mõttes. Osanike otsusele kui tehingu eriliigile kohalduvad seega tehinguid puudutavad

sätted. Osanike otsus väljendab sisesuhtes osaühingu kui juriidilise isiku tahet. Otsuse, kui

mitmepoolse tehingu eripäraks on enamuse põhimõte, st otsus kui tehing loetakse tehtuks

ja kehtivaks ka nende osanike suhtes, kes enamuse otsusega ei nõustunud.

14. Hageja osanike üldkoosolekute otsustega on kehtestatud viivisemäär 0,05% päevas

tasumata summalt.

Kostja vastuväited

15. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

16. Kostja on üks hageja osanik, kellele kuulub hageja osa nimiväärtusega 19 173 eurot, mis

moodustab 15% hageja osakapitalist.

17. Hageja nõue ei ole selge. Hageja väidab, et sadama ülalpidamiskulud kannavad osanikud

võrdselt osade suurusele, kuid arusaamatuks jääb, mis on „ülalpidamiskulud“ ning kas ja

milliste tõenditega soovib hageja ülalpidamiskulude kandmist tõendada. Selgusetu on, mille

tõttu on hageja arvates tegemist asjakohase küsimusega. Samuti ei ole arusaadav, mida

tähendab kulude kandmine „võrdselt osade suurusele“. Hagiavaldusest ei nähtu, millisel

õiguslikul alusel on hagi esitatud. Hageja käsitleb hagiavalduses nii ülalpidamiskulusid kui

ka halduskulusid, selgitamata, mis kuludega tegemist on.

18. Hageja tõi esile, et üldkoosolekutel otsustati halduskulude jaotamine osanike vahel ja sellele

otsusele vastavalt hageja arvates kostja poolt tasumisele kuuluvad summad. Eelduslikult

väidab hageja, et kostjale kui hageja osanikule piisab kohustuse tekitamiseks sellest, et

hageja teiste osanike häälteenamusega otsustati täpsustamata „halduskulude“ jaotamine.

Hageja käsitlus on vastuolus Eesti Vabariigi õiguskorra, põhiseaduse ja tsiviilõiguse

aluspõhimõtetega.

19. Üldkoosolekute protokollide kohaselt soovis teatud hulk osanikke teha hagejale rahalise

sissemakse ja hääletas seega nn aastamaksu tasumise poolt. Õige ei ole hageja seisukoht, et

ka osanikud, kes sellist soovi ei avaldanud on samuti kohustatud maksma hagejale raha.

Hageja on kapitaliühing (osaühing), mille põhitegevus on väikelaevade sadama

majandamine. Osaühingu kohustus on tagada majandustegevuse jätkusuutlikkus.

Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole hageja majandustegevus jätkusuutlik.

20. Hageja soovib kõikidele osanikele väidetavalt kohustuslikult kehtestatud aastamaksu arvel

kanda erinevaid sadama haldamisega seonduvaid kulusid. Kostja osales vaid ühel

koosolekul, millel hääletas aastamaksu vastu. Ülejäänud koosolekutel kostja osalenud ei

ole. Hageja ei ole seega tõendanud ega saagi tõendada, et kostja oleks avaldanud tahet

2016.a kuni 2020.a hagejale nn „aastamaksu“ tasumiseks. Äriseadustiku (ÄS) § 154 lg 2

kohaselt ei või osanikku ilma tema nõusolekuta kohustada tegema sissemakseid, mis

ületavad osa nimiväärtust ja ülekurssi. Ainuüksi see välistab hagi rahuldamise.

21. Hageja osanike vahel ei ole kunagi sõlmitud osanike kokkulepet. Hageja vastupidine väide

on ebaõige ja tõendamata. Lepingu olemasolu eeldab, et pooled oleks omavahel vahetanud

tahteavaldusi lepingu sõlmimiseks. Kostja ei ole sellist tahet avaldanud. Kui selline leping

eksisteeriks, peaks hagejaks olema lepingu pool, mitte osaühing ise.

22. Üldkoosolekute otsustest ei nähtu, et tegemist võiks olla osanikevahelise kokkuleppe

sõlmimisega või varem sõlmitud kokkuleppe alusel üksnes summaarselt aastamaksu

otsustamisega.

23. Kostja üldkoosolekul mitte osalemist tuleb tõlgendada keeldumisena osamaksete

tegemiseks. Kostjal on puudunud tahe hagejale aastamaksude tasumiseks. Ka

kapitaliühingus ei saa suruda enamuse tahet vähemusele peale läbi häälteenamuse.

24. Kui tegemist oleks osanike vahelise õigussuhtega (mida see ei ole), saaks täitmisnõude

esitada selle suhte pooleks olev isik. Hagi esitas aga osaühing ise, kes ei saa omada

nõudeõigust osanike vahelise õigussuhte alusel. Isegi kui osanike vahel oleks

üldkoosolekutel sõlmitud kokkulepped, said neid sõlmida üksnes need osanikud iga

konkreetse kalendriaasta suhtes, kes üldkoosolekutel osalesid ja otsuste poole hääletasid.

Üldkoosoleku otsus ei ole siduv kostjale.

KOHTU PÕHJENDUSED

25. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

26. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse

hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg

7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu

ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid

kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega,

millele pool on viidanud (RKTKo 3-2-1-62-08, p 11).

27. Asjas esitatud menetlusdokumentide ja tõendite kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et

-

hageja asutati 04.09.2006 ja hageja põhitegevusala on kinnisvara haldus tasu eest või

lepingu alusel (dtl 204);

-

Hageja soetas 2006.a Keila jõe suudmes oleva kinnistu koos olemasolevate

sadamarajatistega (dtl 307) ja haldab nimetatud sadamat;

-

Kostja on hageja osanik, kellele kulub 15% hageja osakapitalist (dtl 204).

28. Hageja nõuab kostjalt, et viimane tasuks järgmised temale esitatud, kuid tasumata jäetud

arved, kokku 3855 eurot:

-

29.06.2016 arve nr 2016018, maksetähtajaga 08.07.2016, summas 735 eurot kinnistu ja

rajatiste haldamise aastamaksu eest (dtl 183). Arve on väljastatud 08.06.2016 toimunud

osanike üldkoosoleku p 7 alusel (dtl 176 – 182);

-

01.12.2017 arve nr 20178, maksetähtajaga 08.12.2017, summas 780 eurot kinnisvara

haldamise tasu eest (dtl 186). Arve on väljastatud 18.10.2017 hageja üldkoosoleku otsuse

alusel (dtl 184 – 185);

-

21.06.2018 arve nr 20188, maksetähtajaga 28.06.2018, summas 780 eurot, arve kirjeldusega

algsaldo (dtl 192). Arve on väljastatud 12.06.2018 üldkoosoleku otsuse alusel (dtl 188 –

191);

-

10.07.2019 arve nr 1008, maksetähtajaga 17.07.2019, summas 780 eurot, kinnistu ja

rajatiste haldamise aastamaks (dtl 197). Arve on väljastatud 20.06.2019 üldkoosoleku

otsuse p 3 alusel (dtl 194 – 196);

-

27.10.2020 arve nr 1029, maksetähtajaga 03.11.2020, summas 780 eurot (dtl 203). Arve on

väljastatud 07.10.2020 üldkoosoleku otsuse p 3 alusel (dtl 199 – 202).

29. Tasu, mille maksmist hageja nõuab, seisneb hageja hallatava sadama halduskuludes, s.o

hageja selgituste kohaselt tasu tänavavalgustuse, koristusteenuse, valveteenuse,

raamatupidamisteenuse eest, tasu elektri eest, juriidiliste teenuste eest võlgade välja

nõudmisel, pisiremondi ja hoolduse tasu, tasu remondi reservfondi ja sadama akvatooriumi

korrashoiu eest. Üldkoosoleku otsustest nähtub, et kulud, mille osanike poolt hüvitamine

on otsustatud, on mõnedel aastatel erinevad, kuid neid nimetatakse kinnistu hooldamis- või

haldamistasudeks. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal ei ole väljapoole majandustegevust

ja sadama kasutamise õigus on üksnes hageja osanikel. Seejuures ei ole sadam kasutamise

eest paadimaksu kehtestatud. Sadama haldamisega kaasnevad majandamiskulud

kinnitataksegi igal aastal üldkoosoleku poolt ja osanikele esitatakse kulude katmiseks

vastavalt arve. Halduskulusid tuleb hageja selgituste kohaselt kanda kõikidel osanikel

sõltumata sellest, kas nad kaid tegelikult ka kasutavad või mitte. Kostja ei vaielnud vastu

sellele, et hageja tegevus toimub tema kirjeldatud viisil, kuid leiab, et tema, hageja

osanikuna, ei pea katma osaühingu tegevuskulusid. Kohus märgib, et vaidlust ei ole ka

selles, et kostja 2016 – 2020 toimunud üldkoosolekutel osalenud ega otsuste poolt

hääletanud ei ole.

30. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega peab kostjal selleks, et kohus saaks hageja

nõude rahuldada, olema hageja ees raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud.

31. Kohus selgitas 31.08.2021 kohtuistungil, et hageja nõude aluseks olevad asjaolud ei ole

selged ja andis hagejale võimaluse selgitada, millistest elulistest asjaoludest tuleneb kostja

kohustus tasuda temale esitatud arved. Esialgselt tugines hageja nõude esitamisel perioodil

2016 – 2020 üldkoosolekul vastu võetud otsustele, kuid hiljem osanikevahelisele

kokkuleppele. Hageja tugines ka sellele, et Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-

17-41203, kus lahendati samade poolte vahel sarnast võla väljamõistmise nõuet, kuid

varasema perioodi kohta, hageja nõude rahuldanud. Kohus selgitas hagejale, et ei saa

rahuldada nõuet Tallinna Ringkonnakohtu varasema otsuse alusel ja hagejal tuleb nõude

rahuldamiseks esile tuua ja tõendada nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ka käesolevas

tsiviilasjas.

32. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja selle nõustumise

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kostja on kokkuleppe olemasolu

läbivalt eitanud. Kohus selgitas 31.08.2021 kohtuistungil sellest tulenevalt hagejale ka seda,

et kui hageja tugineb sellele, et kostja kohustus tuleneb kokkuleppest, tuleb tõendada

tahteavaldused, millega kokkulepe sõlmiti, samuti tuleb tõendada kokkuleppe sisu.

33. Hageja 30.09.2021 menetlusdokumendis antud selgituste kohaselt on kohustuse tekkimise

aluseks osanikevaheline kokkulepe. Hageja selgitas, et edaspidi on üldkoosolekutel

aastamaksu suurust vaid kinnitatud. Hageja tugineb seejuures osanike 14.10.2010

üldkoosolekul ühehäälselt vastu võetud otsusele. Üldkoosoleku protokolli kohaselt oli

päevakorras 2011.a eelarve ja osanike tasud. Päevakorrapunktis otsustati ühehäälselt võtta

eelarve vastu, sh võeti vastu 2011.a järgmine eelarve: MTÜ-le 36 000 krooni,

raamatupidamisteenus 5000 krooni, reservfond 25 000 krooni, kehtestada aastamaks iga 5%

osalusega osaku kohta 3399 krooni (210,90 eurot) ja iga 15% osalusega osaku kohta 9900

krooni (632,70 eurot). Samal üldkoosolekul otsustati enamushäältega, et paadimaksu ei

kehtestata ning ühehäälselt kehtestati väljastavatele arvetele viivis 0,05% päevas (dtl 273 –

277). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja hääletas 2010 aastamaksu kehtestamise poolt ega

selle üle, et koosoleku otsuse alusel esitatud arve on tasutud. Kohus ei nõustu hagejaga

selles, et 2010.a järgmise aasta eelarve ja aastamaksu kehtestamise poolt hääletamisest saab

järeldada, et osanikud on sõlminud edasiulatuva kokkuleppe aastamaksu kehtestamise

kohta.

34. 2010.a üldkoosoleku protokollist ei nähtu osanikevahelise kokkuleppe sõlmimine.

Üldkoosoleku protokollist nähtub vaid see, et osanikud kinnitasid 2011.a eelarve ja selle

raames kehtestasid loetletud kulude katmiseks osanikele aastamaksu. Samamoodi on

aastamaks kehtestatud kõikidel järgnevatel üldkoosolekutel, mis on vaidluse all olevate

arvete aluseks. Ainuüksi sellest, et otsuses on kasutatud sõna „kehtestada“, ei saa järeldada

osanikevahelise aluskokkuleppe sõlmimist, mis kehtiks edaspidi kõikidel üldkoosolekutel

kinnitatud majandusaasta eelarvete puhul. Sama terminit on kasutatud ka hilisemate

üldkoosolekute protokollides, s.t aastamaks on kehtestatud igaks eelarveaastaks uuesti.

2010. a üldkoosoleku protokoll ei erine mingil viisil hiljem läbi viidud üldkoosolekute

protokollidest ja sellest ei ole eristatav kokkuleppe sõlmimise tahe, samuti ei nähtu ühtegi

väidetava kokkuleppe tingimust, s.t protokollist ei ole tuvastatav, milles osanikud tegelikult

kokku leppisid, sh milliste kulude kandmisega nad on nõustunud. Hageja väitel peavad

osanikud kokkuleppe alusel tasuma aastamaksu proportsionaalselt oma osaluse suurusele.

Koosoleku protokolli kohaselt kehtestati aastamaks vastavalt 5% osaluse ja 15% osaluse

suurusele, ehk lähtudes konkreetselt osanike osade suurustest sellel ajal. Ka see asjaolu

viitab sellele, et eesmärk ei olnud sõlmida edasiulatuvat kokkulepet, vaid reguleerida kulude

kandmine konkreetse aasta eest vastavalt antud olukorrale. Kohus nõustub kostjaga, et

kokkuleppe olemasolu eeldab, et kõikidele osapooltele on arusaadav, millistel tingimustel

on kokkulepe sõlmitud. Praegusel juhul ei ole see arusaadav. Aastamaksu kehtestamist

käsitleb vaid üks lause, mille kohaselt tuleb aastamaksu maksta konkreetne summa. Kohus

leiab seega, et ka 2010.a koosolekul otsustati vaid 2011.a maksu tasumise üle, tegemist ei

olnud aluskokkuleppe sõlmimisega tulevikus kinnitatavate maksude tarbeks. Hageja

väidab, et kokkulepe seisnes selles, et sadamat kasutavad ainult osanikud, ehk väljapoole

majandustegevust ei toimu ja sadamal tekkinud kulude katmine ei toimu paadimakasu

alusel, vaid kulud kaetakse proportsionaalselt osade suurusele. Kohus leiab, et selliseid

otsustusi koosoleku protokollist ei nähtu. Protokollist nähtub vaid see, et paadimaksu

otsustati mitte kehtestada ja kehtestati 2011.a aastamaksu suurus. Kokkuleppe olemasolu ei

saa järeldada ka sellest, et koosolekul osalesid kõik osanikud ja otsuse poolt hääletas ka

kostja. Esitatud asjaolude ja tõendite alusel saab järeldada vaid seda, et kostja nõustus

kandma 2010.a üldkoosolekul kehtestatud eelarvekulud, kuid ei saa järeldada, et ta oleks

nõustunud kandma määratlemata tulevikukulud. 2010.a üldkoosoleku protokollist ei nähtu

sellist kokkulepet, mille alusel saaks kostjalt nõuda edaspidi ühingu kulude kandmist

sõltumata sellest, et ta ühelgi vaidlusalusel koosolekul maksu kehtestamise poolt hääletanud

ei ole.

35. 2016.a üldkoosoleku protokolli p 7 kohaselt puuduvad osaühingul muud vahendid kinnistu

hooldamistasude katmiseks ja 2016.a ettevõtte halduskulude eelarve maht tuleb jaotada

osanike vahel vastavalt 5% osaluse ja 15% osaluse suurustele (dtl 177); sama selgitus

ühingu kulude osanike vahel jaotamise kohta nähtub ka 2017 protokolli p 6 (dtl 185), 2018

protokolli p 4 (dtl 189), 2019 protokolli p 3 (dtl 195) ja 2020 protokolli p 3 (dtl 200).

Osanike poolt tasutavad summad on kehtestatud osana majandusaasta eelarve

kinnitamisest.

36. Ükski üldkoosoleku protokoll ei viita seega sellele, et kulude iga-aastane osanike vahel

jaotamise alus on osanikevaheline kokkulepe. Protokollide kohaselt kannavad osanikud

ühingu kulusid põhjusel, et ühingul muid sissetulekuid ei ole. Ka ükski kostjale esitatud

arve ei viita osanikevahelisele kokkuleppele. Arved on esitatud üksnes üldkoosoleku otsuste

alusel.

37. Kokkuleppe olemasolu ei saa kohus tuvastada ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2016

otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-14-41203 (dtl 254 – 272 ja dtl 252 – 253). TsMS § 277 lg 2

kohaselt on ringkonnakohtu otsus dokumentaalne tõend, mida kohus hindab kooskõlas

TsMS § 438 lg-ga 1 kogumis teiste tõenditega. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette

kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 232 lg 2). Pooled

ei ole käesolevas asjas teisiti kokku leppinud. Ringkonnakohus tuvastas viidatud lahendis,

et osanike vahel on konkludentselt sõlmitud kokkulepe, mille raames on lepitud kokku

sadama haldamiseks kui hageja põhitegevuseks vajalike kulude kandmises. Kohus ei saa

aga ringkonnakohtu otsuse alusel käesolevas tsiviilasjas tuvastada kokkuleppe sõlmimiseks

vajalike tahteavalduste andmist. Kokkuleppe sõlmimist kinnitavad asjaolud ja tõendid tuli

hagejal esitada maakohtule ka käesolevas menetluses. Hageja ei ole seda teinud.

38. Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et kokkulepet saaks järeldada asjaolust, et osanike tahe

ja eesmärk on läbivalt nähtavad. Esmalt jätab hageja tähelepanuta, et kostja ei ole pärast

2010.a nõustunud hageja kulude kandmisega. Ainuüksi sellest, et ta 2010.a ühingu kulude

katmisega nõustus, ei saa järeldada, et osaühingu osanik on võtnud sellega endale kohustuse

jäädagi edaspidi ühingu halduskulude eest vastutama. Samuti väljendas kostja sellisel kujul

nõutava iga-aastase osanikumaksu vastu arvamust 08.06.2016 üldkoosolekul (punkt 8).

Lisaks avaldasid aasta osaku maksete osas küsimusi M. K. ja M. B. juba 2012.a

üldkoosolekul (dtl 318), s.o on vaid 2 aastat pärast väidetava kokkuleppe sõlmimist.

Koosoleku juhataja selgitas vastuseks küsimustele, et osamakse on osanikelt kogutav aasta

tasu hageja kulude katmiseks. Juhataja ei viidanud asjaolule, et aastatasu kogutakse

kokkuleppe alusel. Seega ei ole osanike tahe olnud kõigi jaoks ühte moodi ka selge ja nähtav

ning seda ei saa järeldada ainuüksi asjaolust, et aastatasu kehtestatakse iga aasta osanike

enamuse otsusega. Isegi, kui teiste osanike tahe on otsuste poolt hääletamisest ja arvete

tasumisest tuletatav, ei saa sellest järeldada kostja tahet või nõustumist teiste osanike

sõlmitud kokkuleppega. Hageja selgitus, et üldkoosoleku protokollide ja kostjale esitatud

arvete sõnastused on ebaõnnestunud ja need oleksid võinud olla paremad, ei võimalda teha

tõenditest hageja soovitud järeldusi.

39. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab

otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus,

mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja ei ole hoolimata kohtu ettepanekust tõendanud

osanike

tahteavalduste

andmist

tema

väidetud

kokkuleppe

sõlmimise

kohta.

Dokumentaalsed tõendid hageja väiteid ei kinnita. Asjas esitatud tõendid kinnitavad seda,

et osanikud hääletavad igal aastal eelarvekulude katmist osanike enda panuste arvelt

põhjusel, et osaühingul muud sissetulekut ei ole. Ilma osanike iga-aastase panuseta ei oleks

hagejal võimalik tegutseda. Kohus möönab seda, et osanikud võivad soovi korral ühingu

kohustusi täita, näiteks tehes ühingusse sissemakseid, kuid ilma vastava kokkuleppeta ei

saa osanikult seda nõuda.

40. Äriseadustikust ei tulene osaühingu osaniku isiklikku vastutust ühingu kohustuste täitmise

eest. Seetõttu ei ole õiged ka väited, nagu oleks üldkoosolekul vastu võetud otsus

aastamaksu kehtestamise kohta kostjale kohustuslik, kuna ta ei ole üldkoosoleku otsust

vaidlustanud. Osanike üldkoosoleku pädevusse kuuluvad äriseadustiku (ÄS) § 168 loetletud

otsuste tegemine. Loetelust ei tulene õigust panna osanike enamusotsusega teisele osanikule

vastu tema tahtmist ühingu kulude katmise kohustust. Seetõttu ei oma tähtsust ka see, et

kostja ei ole üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud. Kuna kostja ei ole otsuste poolt

hääletanud, ei too need kostjale kaasa õiguslikke tagajärgi ja kostja ei pea neid täitma.

41. Kohus selgitab, et osaühing on äriühing (ÄS § 135 lg 1), millel on iseseisev õigusvõime,

s.o iseseisev võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi (tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 26 lg 1 esimene lause). Osaühingu kohustuste täitmise eest vastutab seega

osaühing ise, mitte tema osanik (ka ÄS § 135 lg 3). Olukorras, kus ühingul endal ei ole

piisavalt vara tema kohustuste täitmiseks, tuleb ühingu juhatusel valida äriseadustiku (ÄS)

§ 176 nimetatud abinõude vahel ühingu jätkusuutlikkuse tagamiseks või ühingu

lõpetamiseks, mh tuleb maksejõuetuse korral esitada pankrotiavaldus. Perioodil 2016 kuni

2020 korraldatud osanike üldkoosolekute protokollide kohaselt lõpetas hageja 2015, 2016

ja 2018 majandusaastad kahjumiga. Ühingu juhtorganil tuli seega vaadata ümber ärimudel

või võtta tarvitusele vajalikud abinõud selleks, et tagada ühingu jätkusuutlik tegevus.

Seadusest ei tulene võimalust nõuda tegevuskulude hüvitamist osanikelt. Kuna hageja ei

ole tõendanud ka kokkuleppe sõlmimist ühingu tegevuskulude regulaarse katmise kohta

osanike poolt, ei tulene sellist võimalust ka lepingulisest suhtest.

42. Kuigi kokkuleppe olemasolu ei ole tõendatud, märgib kohus siiski, et nõustub kostjaga ka

selles, et kui tõendatud oleks osanikevaheline kokkulepe ühingu kulude kandmise kohta,

võib hagi olla esitatud vale isiku poolt. Hageja väitel on kokkuleppe osalised osanikud, kuid

nõue on esitatud osaühingu enda poolt. Kuigi VÕS § 80 kohaselt võib lepingu sõlmida

kolmanda isiku kasuks, võib kolmas isik nõuda lepingu täitmist vaid siis, kui see on ette

nähtud lepinguga või tuleneb seadusest. Kohus on ülal märkinud, et 2010.a üldkoosoleku

protokollist ei ole võimalik järeldada väidetava kokkuleppe tingimusi. Sealhulgas ei saa

sellest järeldada ka väidetavalt soodustatud kolmandale isikule iseseisva nõudeõiguse

andmist. Kolmanda isiku nõudeõigus ei saa tuleneda üksnes sellest, et kolmas isik on neid

nõudeid esitanud.

43. Kohus leiab, et kostja kohustus ei tulene ka pooltevahelisest tavast ja praktikast. Hageja on

õigesti viidanud, et tsiviilõiguse allikaks võib iseenesest olla ka tava ja tava tekib

käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda

õiguslikult siduvaks (TsÜS § 2). Hageja ei ole aga tõendanud pooltevahelist tava. Hageja

esitatud tõendite kohaselt on kostja nõustunud katma hageja kulud 2010.a ja 2011.a osanike

üldkoosolekul, kuid mitte pärast seda. See ei ole aga piisav, et järeldada käitumisviisi

pikemaajalist rakendamist hageja ja kostja vahelises suhtes. Asjaolust, et teised osanikud

on nõustunud hageja kulude katmisega, ei saa aga järeldada, et kostja oleks pidanud või

pidama sellist käitumist õiguslikult siduvaks enda suhtes. Ka asjaolust, et hageja on enda

tegevuse korraldanud viisil, mis ei ole jätkusuutlik, ei pidanud kostja eeldama, et ta peab

äriühingu kulud edaspidi katma ise. Hageja tõi esile, et tema põhitegevusala on kinnisvara

haldus tasu eest või lepingu alusel, kuid kinnitas, et tegelikult seisneb majandustegevus

sadama tasuta kasutamise võimaldamises, kuigi tavapärane oleks olnud kehtestada

paadimaks. Seega oleks hagejal võimalik korraldada oma majandustegevus ka selliselt, et

ta on võimeline enda kohustusi iseseisvalt täitma. Kostja keeldumine hageja kohustuste

täitmisest ei ole seetõttu vastuolus hea usu põhimõttega.

44. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ei tulene lepingust, seadusest ega osanike

otsusest või tavast ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostjal ei ole hageja ees täitmata rahalisi

kohustusi. Kuna hagejal ei ole esitatud arvete alusel kostja vastu nõudeid, ei anna kohus

hinnangut kostja väidetele hageja nõude osalise aegumise kohta. Samuti ei anna kohus

hinnangut hageja viivisenõudele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlgnikul viivise maksmise

kohustus vaid siis, kui ta on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. Kostjal kohustusi ei

ole.

45. Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata käesolevas otsuses nimetamata

tõendid, millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust

omavaid asjaolusid.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

46. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral ja TsMS § 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene

teisiti. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse

kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja

kanda, välja arvatud kostja rahuldamata jäänud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega

seonduvad kulud, mis jäävad kostja enda kanda.

47. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh

menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda

jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3). Kostja palub määrata

menetluskulude rahaliseks suuruseks 4964,03 eurot, s.o kulu õigusabile 2138,60 eurot ja

riigilõivule 224,43 eurot.

48. Kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagita menetluse sätete alusel

(Riigikohtu 15.02.2012 määrus nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas

rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid.

Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega

ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus nr 3-2-1-65-13 p 14).

Hageja kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud ja kulude

proportsionaalsust hinnata kohtul.

49. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus

teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu

28.11.2018 otsus nr 2 17 10348 p 16).

50. TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas

käesolevas menetluses vandeadvokaadi abi. Kostja taotluse kohaselt osutati talle õigusabi

kokku 32,8 tundi, tunnihinnaga 144,50 eurot (lisandub käibemaks). Kostja kinnitas, et ta ei

ole käibemaksukohustuslane.

51. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta

(Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta

(Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja

olemust, vaidluse keerukust ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et

kostja esindaja tunnitasu määr on põhjendatud ja vastab turutingimustele.

52. Kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluse kohaselt tegi kostja

esindaja menetluses järgmisi toiminguid: 03.01.2021 04.12.2020 määruskaebuse

koostamine 4 tundi ja 30 minutit; 06.01.2021 hagi tagamise taotluse koostamine ja

esitamine 5 tundi ja 30 minutit; 26.02.2021 hagiavaldusega tutvumine ja analüüs, suhtlus

kliendiga 2 tundi; 18.03.2021 kostja vastuse koostamine 2 tundi 30 minutit; 19.03.2021

kostja vastuse koostamine ja esitamine 3 tundi ja 30 minutit; 01.09.2021 kohtuistungi

protokolli vastuvõtmine ja kontroll, info kliendile 30 minutit; 10.10.2021 hageja seisukoha

analüüs, suhtlus kliendiga ning kompromisskõnelused 3 tundi ja 18 minutit; 20.10.2021

seisukoha koostamine, tõendite kogumine, seisukoha viimistlus ja esitamine 7 tundi 30

minutit; 05.11.2021 hageja seisukohaga tutvumine, suhtlus kliendiga 1 tund 30 minutit;

12.11.2021 ettevalmistus istungiks 1 tund ja 30 minutit; 15.11.2021 menetluskulude

nimekirja kootamine 30 minutit. Istungi aja palus kostja määrata protokolli alusel.

31.08.2021 eelistung toimus 30 minutit ja 17.11.2021 kohtuistung 1 tund ja 17 minutit.

53. Kohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks on

põhjendatud osaliselt. Ajakulu 04.12.2020 maksekäsu peale esitatud määruskaebuse

koostamisele on iseenesest põhjendatud. Kohus arvestab seejuures ka kaebuse mahtu ja

sisu. Tegemist oli kostja õiguste kaitsmise seisukohalt vajaliku toiminguga. Kostja

määruskaebus rahuldati ja maksekäsk tühistati Pärnu Maakohtu 08.01.2021 määrusega.

Ajakulu määruskaebuse koostamiseks tuleb aga vähendada, kuna määruskaebus sisaldas

esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusena ka palvet peatada täitemenetlus, kuid taotlus

jäi maakohtu 10.12.2020 määrusega rahuldamata ja sellega seotud kulu jääb käesoleva

otsusega määratud menetluskulude jaotuse kohaselt kostja kanda. Kohus loeb

määruskaebuse esitamise põhjendatud ajakuluks 3 tundi ja 30 minutit.

54. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleks hagejale hüvitada ajakulu, mis seondus

määruskaebusega koos esitatud, kuid rahuldamata jäänud esialgse õiguskaitse taotlusele

vastamisega. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus määruskaebusele

vastamisele 1 tund. Määruskaebuse vastuse kohaselt ei ole aga hageja tagamise taotluse

osas seisukohta võtnud. Seega puuduvad hagejal hüvitatavad menetluskulud.

55. Kostja taotlus 07.01.2021 korduva esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega seotud kulu

jääb samuti kostja enda kanda, kuna maakohus ei ole tagamise avaldust lahendanud.

Maakohus tühistas 08.01.2021 määrusega maksekäsu, mistõttu puudus täidetav lahend ja

vajadus esialgset õiguskaitset kohaldada.

56. Ajakulu hagiavaldusega tutvumisele ja analüüsile, kliendiga suhtlusele ja kostja vastuse

koostamisele ning esitamisele (toimingud 26.02.2021 – 19.03.2021) kokku 8 tundi, ei ole

täies ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et kuna esindaja oli pooltevahelise vaidlusega

tuttav juba varasemast tsiviilasjast nr 2-14-41203 ja ta esindas kostjat ka käesoleva asja

maksekäsu menetluses määruskaebuse esitamisel, olid asjaolud ja pooltevaheline suhe

kostja esindajale juba tuttavad. Kohus leiab seetõttu, võttes arvesse samas ka vaidluse

iseloomu ja kostja vastuse sisu ja mahtu, et ajakulu, mis on põhjendatud arvesse võtta, on 5

tundi.

57. Ajakulu hageja seisukoha analüüsile, suhtlusele kliendiga ja kompromisskõnelustele 3 tundi

ja 18 minutit, on põhjendatud 1 tunni ulatuses. Kohus selgitab, et teiselt menetlusosaliselt

ei ole põhjendatud välja mõista esindaja ja kliendi vahelise igasuguse suhtlusega seotud

kulu (vt Riigikohtu 04.03.2020 määrus 2-17-12857 p 20). Lepinguline esindaja peab täitma

kliendi käsundit lähtudes oma erialastest teadmistest (võlaõigusseadus § 621). Põhjendatud

ei ole välja mõista ka ajakulu, mis seondub kompromissläbirääkimistega. See oleks

vastuolus läbirääkimiste iseloomu ja eesmärgiga ning kohustusega pidada läbirääkimisi

heas usus.

58. Ajakulu hageja 03.11.2021 seisukohaga tutvumisele ja kliendiga suhtlemisele on

põhjendatud 1 tunni ulatuses. Asjas ei nähtu, et kliendiga suhtlemine oleks olnud selles

menetlusetapis menetluse seisukohast vajalik, mistõttu oleks põhjendatud kulu

väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt.

59. Ajakulu 31.08.2021 kohtuistungi protokolliga tutvumisele ja kontrollimisele ning kliendile

edastamisele 30 minutit ning ajakulu 20.10.2021 seisukoha koostamisele, tõendite

kogumisele, seisukoha viimistlusele ja esitamisele 7 tundi 30 minutit, on põhjendatud ja

tuleb arvesse võtta täies ulatuses. Kohus arvestab seejuures nii hageja menetlusdokumendi,

kui ka kostja menetlusdokumendi sisu ja mahuga. Samuti on põhjendatud ajakulu

kohtuistungiks ettevalmistamisele 1 tund ja 30 minutit, menetluskulude nimekirja

koostamisele 30 minutit ja kohtuistungitel osalemisele 30 minutit ning 1 tund ja 17 minutit.

60. Kokku on kostja põhjendatud ajakulu seega 22 tundi 17 minutit (3 tundi 30 minutit + 5 tundi

+ 30 minutit + 1 tund + 7 tundi 30 minutit + 1 tund + 1 tund 30 minutit + 30 minutit + 30 minutit

+ 1 tund 17 minutit). Kostja vajalik õigusabikulu on 3863,93 eurot (22 tundi 17 minutit × 144,50

+ 20%). Kohus leiab, et nimetatud ulatuses on õigusabikulud kooskõlas ka asja mahu ja vaidluse

iseloomuga.

61. Lisaks palub kostja, et hageja hüvitaks talle 04.12.2020 määruskaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu kokku 174,43 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2) ja tuleb kostjale

menetluskuluna hüvitada.

62. Kostja poolt 07.01.2021 esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse eest tasutud riigilõiv 50

eurot hüvitamine hageja poolt ei ole põhjendatud. Kuna kohus taotlust ei menetlenud, on

kostjal õigus taotleda avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p

2 alusel.

63. Kokku on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu seega 4038,36 eurot (3863,93 +

174,43), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja

mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest

kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik