3-21-2880/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-2880 Haldusasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja X

RESOLUTSIOON

1. Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

2. Asendada käesolevas määruses füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

SELGITUSED Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Sekretäril saata määrus taotluse esitajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 13.12.2021 X taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib taotleja saada riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses, halduskohtumenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks seoses Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsuse vaidlustamisega halduskohtus. Taotluse kohaselt puuduvad taotlejal õigusalased teadmised halduskohtule kaebuse esitamiseks. Eesti Töötukassa otsus on ebaõige. Varasemalt on tuvastatud töövõime kaotus, kuid nüüd on Eesti Töötukassa tuvastanud taotlejal osalise töövõime kaotuse, kuigi taotleja tervislik seisund on halvenenud.

2. Tallinna Halduskohtu 14.12.2021 kohtunõudega paluti taotlejal esitada enda ja oma perekonnaliikmete pangakontode väljavõtted perioodi 12.08.2021-12.12.2021 kohta. Kohtunõude täitmiseks määras kohus tähtaja 7 kalendripäeva selle kättetoimetamisest arvates.

3. Taotleja esitas 15.12.2021 nõutud pangakontode väljavõtted.

KOHTU PÕHJENDUSED 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 alusel on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi 3-21-2880 andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.

5. Riigi poolt tagatava õigusabi saamise tingimused ja korra sätestab RÕS. Lähtudes RÕS § 10 lg-st 2, esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks kohtule, kelle pädevusse kuulub kaebuse läbivaatamine, kui taotleja soovib riigi õigusabi halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks. Kuna taotleja on aadressiks märkinud xxxxxxx, vaatab Tallinna Halduskohus taotluse läbi (vt justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 46 „Maaja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad„ § 2 lg 5 p 1).

6. Käesoleval juhul on taotletud isiku esindamist haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning õigusdokumendi koostamist seoses Eesti Töötukassa 04.10.2021 otsusega nr TVH/21/039808 „Töövõime hindamine ja Eesti Töötukassa 02.09.2021 otsuse nr TVH/21/035274“ ning 13.12.2021 vaideotsusega.

7. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1).

8. Menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu arvesse võetav taotleja sissetulek on kokku 11 481,77 eurot. HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel saab eeltoodud sissetulekust arvata maha samal ajavahemikul tasutud eluasemekulud 524,60 eurot (kodulaenumaksed 131,15 x 4) ja majandusliku seisundi teatises märgitud transpordikulud 1000 eurot (4 x 250), samuti muud vältimatud kulutused 2502,12 eurot ((400 + 100 +85 + 28,73 + 11,8) x 4). Pärast mahaarvamiste tegemist on taotleja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmine kahekordne kuusissetulek 3727,52 eurot [(11 481,77 – 524,60 – 1000 – 2502,12) / 4 x 2]. Eeltoodust nähtuvalt ei ole taotleja majanduslik seisund selline, mis annaks aluse taotluse rahuldamiseks riigi õigusabi saamiseks.

9. Sõltumata taotleja majanduslikust seisundist tuleks riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata ka RÕS § 7 lg 1 punkti 1 alusel.

10. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Sõltumata aga kaebaja majanduslikust seisundist ei anta riigi õigusabi, kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud piirangud. RÕS § 7 lg 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Isiku võimelisus kaitsta halduskohtumenetluses oma õigusi ei tähenda, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust; hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti isiku senisest käitumisest protsessis (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7).

11. Käesoleval juhul on taotleja soovinud vaidlustada Eesti Töötukassa töövõime tuvastamise otsust. Seejuures on taotleja läbinud vaidemenetluse ning ka riigi õigusabi taotlusest on selgelt arusaadav, milles seisneb probleem, mille lahendamiseks riigi õigusabi soovitakse.

12. Kohus selgitab, et HKMS § 2 lõigetes 4-6 sätestatud põhimõtetest tulenevalt on halduskohtul kohustus tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine ning tagada kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhus ja võrdne võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. Samuti peab halduskohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega tagama, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks 2(3) 3-21-2880 esitamata menetlusosalise õigusliku kogenematuse tõttu. Seega aitavad halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist ning kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seetõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.

13. Käesolev vaidlus ei ole ka sedavõrd keeruline, et eeldaks süvateadmisi õigusest. Vaidlus puudutab eelkõige, millised terviseinfosüsteemis olevad andmed toetavad kaebaja poolt märgitud piiranguid töövõime hindamise taotluses. Küsimus on pigem faktiliste asjaolude väljaselgitamises ning taotleja teab ise kõige paremini oma tervislikku seisundit. Seejuures märgib kohus, et töövõime hindamise taotluses taotleja poolt välja toodud piiranguid peavad toetama tervishoiuinfosüsteemis olemasolevad andmed.

14. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 punkti 1 alusel rahuldamata.

15. Kohtule esitatud andmetest lähtudes ei nähtu vajadust taotleja esindamiseks haldusmenetluses (kuivõrd vaidemenetlus on läbitud) ega muu õigusdokumendi koostamiseks (kaebuse koostamine on hõlmatud esindamisega halduskohtumenetluses). Seetõttu ei pea kohus vajalikuks X taotluse edastamist maakohtule (RÕS § 10 lg 7). Põhjendatud vajadusel on taotlejal õigus pöörduda vastava taotlusega maakohtu poole.

(allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner

3(3)