1-10-12011/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.09.2010. a Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-12011 Kohtunik

Sekretär

Prokurör Peet Teidearu

Jane Oidsalu

Katrin Lindpere Süüdistus B.A süüdistus KarS § 424 järgi kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid Süüdistatav

Kaitsja B.A eluvõi asukoht: XXX isikukood: XXX

varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistatud ühel korral; tõkendit kohaldatud ei ole)

advokaat Mare Laur

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 256

1 – 2565, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada B.A KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata B.A poolt eelvangistuses viibitud aeg 17.09.2010. a, s.o

1 (üks) päev karistusaja hulka ja karistuseks mõista B.A-le 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada B.A-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu

14.07.2008. a otsusega temale mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolme) kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista B.A-le 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja § 69 lg 1 alusel asendada B.A-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 478 (nelisada seitsekümmend kaheksa) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb B.A KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 1 (ühe) aasta ja 6

(kuue) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata B.A üldkasuliku töö tegemise tähtajaks Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista B.A-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 (üheks) aastaks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel B.A-le mõistetud lisakaristuse tähtaega hakata arvestama alates kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 179 lg 1 p 2, § 2565 lg 2 alusel välja mõista B.A-lt riigituludesse sundraha pooles suuruses, s.o 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni ja 50 senti ning määratud kaitsjale makstud tasu 900 (üheksasada) krooni.

KrMS § 423, § 424 alusel ajatada menetluskulude tasumine ja kohustada B.A tasuma menetluskulud ühe aasta jooksul igakuiste võrdeset maksetena alates kohtuotuse jõustumisele järgnevast kuust. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank), 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS

Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja isiku nime, kelle eest menetluskulud tasuti.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu

Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.

peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

Kohtule esitatud kokkuleppe sisu /koostatud 17.09.2010 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris / B.A süüdistatakse selles, et tema, 16.09.2010. a kella 22.50 paiku juhtis Tartumaal Tartu vallas Kukulinna külas mootorsõidukit Lada 110 reg nr-ga XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani B.A toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on menetluskuludeks määratud kaitsjale advokaat Mare Laurile makstud tasu summas 300.00 + 300.00 = 600.00 krooni

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale B.A-le karistuseks viis kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata B.A eelvangistuses viibitud aeg 17.09.2010.a, s.o üks päev karistusaja hulka ja karistuseks B.A-le mõista neli kuud ja kakskümmend üheksa päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada B.A-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 14.07.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kolme kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks B.A-le mõista seitse kuud ja kakskümmend üheksa päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 lg 1 alusel asendada B.A-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb

478 tundi (239 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha ühe aasta ja kuue kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas;

2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Lisakaristusena taotleb prokurör KarS § 50 lg 1 p 1 alusel B.A-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist üheks aastaks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus Tartu Maakohtus 17.09.2010. a kohtuistungil prokuröri abi Katrin Lindpere avaldas kokkuleppe ja jäi selle kokkuleppe juurde.

Süüdistav B.A tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtele. Ta selgitas, et kõik menetluses toimunu on temale olnud arusaadav ning ta teab kõiki tema vastu esitatud süütõendeid.

Kaitsja advokaat Mare Laur kinnitas, et kokkulepe vastab kaitsealuse tahtele, on sõlmitud kokkuleppemenetluse norme järgides ning kokkuleppe võib aluseks võtta kohtuotsusele. Kaitsja taotles kohtult kohtukulude vähendamist ja ajatamist.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava B.A vaba tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasja materjalid kinnitavad B.A süüdistust. Seega tuleb B.A süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavuses Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 17.09.2010. a sõlmitud kokkuleppega. Kohus nõustub prokuröri poolt valitud karistuse liigi ja määraga.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 6525 krooni. KrMS § 2565 lg 2 sätestab, et tehes süüdimõistvat otsust kiirmenetluses, vähendab kohus sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks vähendada B.A-lt väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o 3262.50 kroonile. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista B.A-lt riigituludesse välja ka määratud kaitsjale makstud tasu, s.o 900 krooni. B.A selgitustest nähtub, et tema pere varatu ei ole ning temale on jõukohane kiirmenetluses vähendatud menetluskulu tasumine ühe aasta jooksul ,alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik