2-18-14846/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht 21.detsember 2021.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-14846

Kohtuasi

X hagi Oniar OÜ vastu põhivõla 23 914,44 euro,

kahjuhüvitise 546,00 euro ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30.märtsi 2021.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Oniar OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Triinu

Hiob (e-post:XXX)

Kostja (määruskaebuse esitaja): Oniar OÜ (registrikood

10936116, aadress Pargi tn 16, Märjamaa alev, Märjamaa

vald, 78301 Rapla maakond), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tambet Toomela (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Oniar OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.

2. Pärnu Maakohtu 30.märtsi 2021.a määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid

muuta ja täiendada määruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale

määrusele.

3. X 05.mai 2021.a taotlus, jätta TsMS § 178 lg 4 kui põhiseadusvastane säte

kohaldamata ja mõista X kasuks välja määruskaebusmenetluse kulud, jätta

rahuldamata.

2-18-14846

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 03.oktoobril 2018.a Pärnu Maakohtule Oniar OÜ (kostja) vastu hagi, milles

palus mõista enda kasuks kostjalt välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1992,87 eurot,

tulevikus sissesnõutavaks muutuv põhivõlg 21921,57 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised

9,17 eurot ning viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest

kuni põhivõla tasumiseni arvestatud sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 1992,87 eurot,

kahjuhüvitis 546 eurot ning edasiulatuv viivis sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.

2. Pärnu Maakohus rahuldas 02.märtsi 2020.a otsusega hagi ja jättis kõik menetluskulud kostja

kanda. Tallinna Ringkonnakohus parandas 09.oktoobri 2020.a otsusega Pärnu Maakohtu otsuse

resolutsiooni p-s 2 esinenud ebatäpsuse ning jättis muus osas otsuse resolutsiooni muutmata,

apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsused jõustusid 25.jaanuaril

2021.a Riigikohtu määrusega.

3. Hageja esitas 21.jaanuari 2020.a kohtuistungil Pärnu Maakohtule menetluskulude nimekirja,

mille kohaselt koosnevad tema menetluskulud kulutustest seoses hagejale õigusabi osutamisega

kokku 34,5 tunni ulatuses summas 4223,50 eurot, millele lisandub käibemaks summas 844,70

eurot. Hageja esindaja on menetluses osutanud hagejale õigusabi tunnihinnaga 130 eurot,

millele lisandub käibemaks. Hageja on füüsiline isik, kes ei ole käibemaksukohustuslane,

mistõttu taotleb hageja õigusabikulude kindlaksmääramist koos käibemaksuga. Pärast

21.jaanuari 2020.a toimunud kohtuistungit esitas hageja menetluskulude nimekirja, milles tõi

välja hagejale õigusabi osutamisega seonduvad kulud kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja

kohtuistungil osalemiseks kokku 3,2 tunni ulatuses summas 499,20 eurot koos käibemaksuga.

Hageja esitas 17.septembril 2020.a Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonimenetlusega

seonduvate menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskulud koosnevad

kulutustest seoses hagejale õigusabi osutamisega apellatsioonimenetluses kokku 11,48 tunni

ulatuses summas 1646 eurot, millele lisandub käibemaks summas 329,20 eurot, kokku 1975,20

eurot. Hageja esindaja on menetluses osutanud hagejale õigusabi tunnihinnaga 145 eurot,

millele lisandub käibemaks. Hageja esindaja avaldas Tallinna Ringkonnakohtus 18.septembril

2020.a toimunud kohtuistungil, et tema kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu on 1,9 tundi ja

istungil osalemise ajakulu palub määrata vastavalt istungi protokollile, esindaja tunnihind on

145 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja esindaja avaldas kohtuistungil, et temal

vastuväiteid ei ole.

4. Kostja avaldas 27.jaanuaril 2020.a esitatud seisukohas hageja menetluskulude kohta

esimeses kohtuastmes, et kõik menetluskulude nimekirjas väljatoodud menetluskulud ei ole

põhjendatud ja mõistlikud. Kostja palus kohustada hagejat esitama õigusabikulu arved, mis talle

2-18-14846

on esitatud lepingulise esindaja advokaadibüroo poolt ja hageja poolt tasumist tõendavad

maksekorraldused, et kontrollida, kas hageja väide, et tal puudub võimalus käibemaksu

tagasisaamiseks, vastab tõele. Vastav kahtlus on kostjal tekkinud seoses hagiavaldusega

esitatud kahjunõudega, mille sisuks oli kostjale kohtuvälise nõude esitamisega kantud

õigusabikulud, milles hageja esitas arve, mis oli väljastatud hageja äriühingule Intercad OÜ.

Kostja leidis, et hageja õigusabikulu on kandnud juriidiline isik, kes saab tasutud käibemaksu

tagasi arvestada.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus rahuldas 30.märtsi 2021.a määrusega hageja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja määras kindlaks hageja menetluskulud summas

8110,10 eurot (resolutsiooni punkt 1), mõistis need kostjalt hageja kasuks välja (resolutsiooni

punkt 2) ja määras, et menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (resolutsiooni punkt 3).

6. Määruse põhjendustest nähtuvalt tugines maakohus TsMS § 175 lg-le 1 ning oli seisukohal,

et kuna hageja on füüsiline isik, kes ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb hageja kulud

lepingulisele esindajale kindlaks määrata koos käibemaksuga. Menetluskulude nimekirjale ei

ole küll lisatud advokaadibüroo poolt väljastatud arveid ega tasumist tõendavaid dokumente,

kuid kohus pidas usutavaks, et kui teenust osutati eraisikule, siis on ka arved esitatud

esindatavale. TsMS § 176 lg 6 teise lause kohaselt ei pea pool kohtu nõudmiseta esitama

menetluskulusid tõendavaid dokumente. Nimetatud sättes ei räägita tasumist tõendavatest

dokumentidest,

vaid

menetluskulusid

tõendavatest

dokumentidest.

Õigusabi

tasu

väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Ei ole oluline,

kas arved on tasutud või kes need tasus (TsMS § 174 lg 9). Samale seisukohale on asunud ka

Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 punktides 16 ja 18. Hageja on andnud

kinnituse, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

7. Kohus leidis, et kokku on hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik summas

5886,80 eurot, millele lisandub käibemaks 1177,36 eurot, kuivõrd hageja on füüsiline isik, kes

ei ole käibemaksukohustuslane. Kokku määras kohus hageja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud kindlaks summas 8110,10 eurot, s.o hageja kulud lepingulisele esindajale

summas 5886,80 eurot, millele lisandub käibemaks 1177,36 eurot, riigilõiv 1000 eurot,

transpordikulu 23,14 eurot ja äriregistri väljavõtete kulu 22,80 eurot ning mõistis need kostjalt

hageja kasuks välja.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub rahuldada kostja taotlus kohustada hagejat esitama

õigusabikulude arved ja menetluskulude maksmist tõendavad dokumendid; tühistada maakohtu

määrus osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskuludele

lisanduva käibemaksu summas 1177,36 eurot ja jätta hageja menetluskuludele lisanduv

käibemaks kostjalt menetluskuludena välja mõistmata.

9. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt ei nõustu kostja maakohtuga selles, et arve saaja ja

maksja kindlakstegemine ei oma menetluskulude ja eriti kuludega seotud käibemaksu

väljamõistmise osas tähtsust. Asjas on vaja tuvastada hageja menetluskulude arvete saaja ja

maksja. See on vajalik, et määrata kindlaks, kas hageja menetluskulud tuleb hüvitada koos

käibemaksuga või ilma käibemaksuta. Kui selgub, et arvete saaja on käibemaksukohustuslasest

juriidiline isik, on sellel isikul võimalik käibemaks tagasi saada, millisel juhul tuleks hageja

2-18-14846

menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Riigikohus on märkinud, et menetluskulude

hüvitamise juures käibemaksu arvestamise korral tuleb arvesse võtta arve saajat. Kui arve saaja

on Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt käibemaksukohustuslane, tuleb menetluskulud

hüvitada ilma käibemaksuta (Riigikohtu 09.novembri 2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-

16, p 16). 27.jaanuari 2020.a taotluses maakohtule tõi kostja esile asjaolu, et hageja poolt

esitatud õigusabikulude arve (vt hageja 18.märtsi 2019.a seisukoha lisa 3) kohaselt oli arve

saajaks

ja

maksjaks

kolmas

isik

Intercad

OÜ,

kes

on

äriregistri

andmetel

käibemaksukohustuslane alates 01.veebruarist 2018.a. Arvestades, et Intercad OÜ on

varasemalt tasunud hageja käesoleva menetlusega seotud õigusabikulusid, on alust kahelda

selles, kas hageja on järgnevad õigusabikulud tasunud ise või on seda tema eest teinud

käibemaksukohustuslasest Intercad OÜ või mõni kolmas käibemaksukohustuslasest juriidiline

isik.

10. Hageja palus jätta kostja määruskaebuse ja taotluse rahuldamata, menetluskulud kostja

kanda ning hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulu. Hageja kulud tasus algselt

tema rahavoo juhtimise huvides tõepoolest äriühing Intercad OÜ. Sellel faktil ei ole kulu

käibemaksuosa hüvitatavuse seisukohalt tähtsust, kuna Riigikohtu praktikas on lepingulise

esindaja kulu käibemaksu kontekstis leitud, et ei ole oluline, kas arved on tasutud või kes need

tasus (vt Riigikohtu 03.märts 2013.a lahend nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud, et ta

ei ole käibemaksukohuslane ega saa seega käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 174 lg 9 järgi

ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik.

Intercad OÜ ei saa lähtuvalt KMS § 29 lg-test 1 ja 4 samuti seda käibemaksu tagasi arvestada.

Kostja poolt viidatud Riigikohtu lahendis oli tegemist juhtumiga, mil menetluskulud tegelikult

kandnud isik sai käibemaksuosa sisendkäibemaksuna tagasi arvestada, kuid praegusel juhul see

nii ei ole. 01.veebruaril 2021.a esitas Intercad OÜ hagejale arve, mis sisaldas Intercad OÜ poolt

hageja eest tasutud lepingulise esindaja kulude summat koos käibemaksuga kokku 10 249,20

eurot. Arve kajastati Intercad OÜ 2021.aasta veebruari käibes, mis ühtlasi deklareeriti märtsis

käibemaksudeklaratsioonil vastavalt KMS § 27 lg-le 1. Käesolevaks ajaks on hageja arve

tasunud. Seega ei saa kahtlust tekkida ka selles, et hagejal on tekkinud kohustus kulu kanda.

11. Kostja loobus vastuses hageja vastusele määruskaebuses esitatud taotlusest nõuda hagejalt

välja menetluskulude kandmist ja maksmist tõendavad dokumendid, kuid jäi muus osas oma

nõuete juurde. Hageja ei ole põhjendanud, miks ei saa Intercad OÜ menetluskuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei ole põhjendatud hageja vastuväide kostja viidatud

Riigikohtu lahendile. Asjaolu, et alles pärast kohtuasja lõpetamist esitas Intercad OÜ hagejale

tagasiulatuvalt arve kõikide menetluskulude ja käibemaksu hüvitamiseks, ei muuda seda, et

advokaadibüroo esitas arved Intercad OÜ-le. Intercad OÜ ei ole hageja õigusteenuse pakkuja,

seega ei saa Intercad OÜ esitada hagejale arvet õigusabikulude eest. Hageja esindaja

õigusabikulude arved on esitatud käibemaksukohuslasest Intercad OÜ-le, seega tuleb hageja

menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Tegemist on tehisliku käibemaksukohustusega,

mis on loodud reaktsioonina kostja määruskaebusele. Kostja ei nõustunud hagejaga selles, et

hagejal on õigus taotleda menetluskulude kindlaksmääramisega seotud menetluskulude

hüvitamist. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata. Riigikohus on järjepidevalt selle sätte alusel jätnud menetluskulud

välja mõistmata.

12. Hageja vastuse kohaselt ei saa Intercad OÜ mitte igasugust käibemaksu tagasi arvestada.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirid seab KMS § 29. Intercad OÜ ei saa lähtuvalt KMS §

29 lg-test 1 (esimene lause) ja 4 hageja lepingulise esindaja kulude käibemaksu tagasi arvestada.

Hageja kinnitab, et Intercad OÜ ei saa käesoleva kohtuasjaga seoses tasutud NJORD

Advokaadibüroo OÜ arvetel sisalduvat käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palus jätta TsMS

2-18-14846

§ 178 lg 4 kui põhiseadusvastase sätte kohaldamata ja mõista tema kasuks välja

määruskaebemenetluse kulud ning mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendavad kulud

lepingulisele esindajale. PS § 25 kohaselt on igaühel õigus talle tekitatud kahju hüvitamisele ja

kohtupraktikas on jaatatud, et kahju hüvitamise eesmärki kannab ka menetluskulude

väljamõistmine. Riigikohus on jaatanud, et nii menetluskulude hüvitamise taotlemine kui ka

vastaspoole menetluskulude kohta põhjendatud seisukoha esitamine eeldab õigusalaseid

eriteadmisi. On ilmne, et sama kehtib ka menetluskulude üle peetavas määruskaebemenetluses,

arvestades, et määruskaebemenetlusele kohaldatakse suuresti apellatsioonimenetluse sätteid

(TsMS § 659). Põhiseaduspäraseks ei saa pidada olukorda, kus kohtuasja võitnud

menetlusosaline, kellele on väljamõistetud menetluskulud, on sunnitud osalema kulude üle

käivas määruskaebemenetluses, kuid selle käigus talle tekkivat kahju (menetluskulusid) talle ei

hüvitata. Selline lahendus võimaldaks kulude hüvitamiseks kohustatud isikul kuritarvitada oma

menetlusõigusi, lükata edasi oma rahalist kohustust ja samaaegselt põhjustada õigustatud

isikule mittehüvitatavat kahju.

13. Kostja vastas, et jääb oma seisukohtade juurde. Mitte kuskilt hageja esitatud dokumentidest

ei

nähtu

8541

euro

suuruse

arve

deklareerimine.

Väidet,

et

tegemist

on

raamatupidamisprogrammi ja käibedeklaratsiooni väljavõtetega, ei ole hageja tõendanud.

Kostjale jäävad nimetatud materjalid ja nende sisu arusaamatuks.

14. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

15. Tallinna Ringkonnakohus võimaldas tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 10.novembri 2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-16519, p 15) hagejal

selgitada väidet, et Intercad OÜ, kellele NJORD Advokaadibüroo esitas arved seoses õigusabi

osutamisega hagejale, ei saa lähtuvalt KMS § 29 lg-test 1 ja 4 seda käibemaksu tagasi arvestada.

16. Hageja esitas täiendavad selgitused. Kostja jäi oma seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Pärnu

Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei

anna määruse resolutsiooni tühistamiseks alust. TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb

muuta (p 19, 21) ja täiendada (p 20, 21-27) kohtumääruse õiguslikke põhjendusi vastavalt

käesolevale määrusele. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega, mida ei

pea vajalikuks muuta ning tulenevalt TsMS §-st 659 ning § 654 lg-test 5 ja 6 käesolevas

lahendis neid ei korda. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgnevat.

18. Määruskaebusmenetluses vaieldakse edasi selle üle, kas maakohtu otsustus selle kohta, et

kostjalt tuleb välja mõista ka hagejale osutatud õigusabiteenusele lisandunud käibemaks, on

seaduslik. Sealjuures on kostja seisukohal, et maakohus on selles osas jätnud kohaldamata

uurimispõhimõtte ja ületanud diskretsioonipiire, hageja hinnangul on maakohtu otsustus

seaduslik. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, aga osaliselt ka kostjaga, põhjendades oma

seisukohti alljärgnevalt.

19. Kuigi maakohus viitas iseenesest õigesti, et TsMS § 176 lg 6 teise lause kohaselt ei pea

kohtu

nõudmiseta

menetluskulusid

tõendavaid

dokumente

esitama,

näitab

2-18-14846

määruskaebusmenetluses hageja poolt avaldatu, et kostja taotlus nõuda hagejalt välja

menetluskulusid tõendavad dokumendid oli maakohtu menetluses põhjendatud. Kostja

kahtluste kontrollimata ja taotluse rahuldamata jätmisel eksis maakohus hagita menetluses

kehtiva ja TsMS § 477 lg-s 7 sätestatud uurimisprintsiibi vastu, mis kohaldub asjas tulenevalt

TsMS § 174 lg-st 8. Arvestades eeltoodut, tuleb vaidlustatud määruse põhjendustest välja jätta

viited TsMS § 176 lg 6 teisele lausele ja maakohtu seisukoht, milles kohus pidas usutavaks, et

kui teenust osutati eraisikule, siis on ka arved esitatud esindatavale, olgugi, et hageja

menetluskulude nimekirjale ei ole lisatud advokaadibüroo poolt väljastatud arveid ega tasumist

tõendavaid dokumente.

20. Vaidlus keskendub TsMS § 174 lg 10 kohaldamisele, mille kohaselt peab menetlusosaline

menetluskuludelt

arvestatava

käibemaksu

hüvitamiseks

kinnitama,

et

ta

ei

ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Hageja on menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane. Samas on tsiviilasjas esitatud tõendite ja selgituste alusel tuvastatav,

et arve hagejale käesolevas asjas osutatud õigusabi eest on tegelikult esitatud kolmandale

isikule, so

Intercad OÜ-le (registrikood

14418513), kes on erinevalt hagejast

käibemaksukohustuslane.

21. Eeltoodust tulenevalt on maakohus eksinud viitega Riigikohtu varasematele seisukohtadele

tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, milles leiti, et ei ole oluline, kas arved on tasutud või kes need tasus,

sest õigusabitasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise

kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole need seisukohad praegusel juhul kohaldatavad ja

tuleb vaidlustatud määruse põhjendustest koos viitega TsMS § 174 lg-le 9 välja jätta, kuna

maakohtul on jäänud tähele panemata hilisemas kohtupraktikas avaldatud seisukohad

seonduvalt TsMS § 174 lg 10 kohaldamisega.

22. Riigikohus on leidnud, et kuigi hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ning ei saa seega menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb

silmas pidada seda, et arve on esitatud kolmandale isikule. Kuna kolmas isik on Maksu- ja

Tolliameti andmete kohaselt käibemaksukohustuslane ning usutav ei ole, et hageja peab

hüvitama kolmandale isikule menetluskulud koos käibemaksuga olukorras, kus kolmas isik

saab menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, on põhjendamatu kohtute seisukoht, et

hagejatelt tuleb kostjate kasuks menetluskulu välja mõista koos käibemaksuga (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 09.novembri 2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 16).

23. Eeltoodust tulenevalt on õige see kostja seisukoht, et käesoleva vaidluse lahendamisel on

vajalik tuvastada lisaks hageja menetluskulude arvete saajale ka nende maksja. Lisaks omab

tähtsust seegi, kas arve saajaks/maksjaks olnud kolmas isik on käibemaksukohustuslane, kes

saab menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada või mitte.

24. Hageja on selgitanud, et Intercad OÜ tasus hagejale osutatud õigusabi eest ning põhistanud,

et 01.veebruaril 2021.a esitas Intercad OÜ omakorda arve hagejale, mis sisaldas Intercad OÜ

poolt hageja eest tasutud lepingulise esindaja kulude summat koos käibemaksuga kokku 10

249,20 eurot, arve kajastati Intercad OÜ 2021.aasta veebruari käibes, mis ühtlasi deklareeriti

märtsis käibemaksudeklaratsioonil vastavalt KMS § 27 lg-le 1 ning hageja on arve tasunud.

Hageja selgituste kohaselt on Intercad OÜ käive veebruaris olnud kokku 23 369,50 eurot,

millest 8541 eurot moodustas arve, mille Intercad OÜ esitas hagejale käesoleva kohtuasjaga

seotud kulude tasumiseks ning Intercad OÜ on veebruarikuu käibedeklaratsiooniga EMTA-le

deklareerinud kogu nimetatud käibe, sh hagejale esitatud 8541 euro suuruse arve. Hageja on

kinnitanud, et Intercad OÜ ei saa käibemaksu lähtuvalt KMS § 29 lg-test 1 ja 4 tagasi arvestada.

2-18-14846

25. Viimane asjaolu omab vaidluse lahendamisel olulist tähtsust, arvestades, et uuemas

kohtupraktikas on leitud, et kuigi menetluskulude kindlaksmääramise avaldust lahendades ei

saa tsiviilasja lahendav kohus hakata lahendama hüpoteetilist maksuvaidlust, peab kohus juhul,

kui avaldaja on käibemaksukohustuslane, kuid kinnitab, et ta ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, vaidluse või kahtluse korral nõudma selgitust selle kohta,

miks käibemaksu tagasiarvestamine pole võimalik, ning kohustama avaldajat esitama ka

vastavad tõendid (tõendid selle kohta, et konkreetsel juhul pole avaldaja õigusabiarvetel

kajastatud sisendkäibemaksu maha arvatud). Avaldaja peaks suutma käibemaksu hüvitamiseks

teha kohtule kahtluse või vaidluse korral usutavaks, et põhimõtteliselt võiks olla tegemist

juhtumiga, mis kuulub mingi konkreetse käibemaksuseaduse sätte kohaldamisalasse. Kui

avaldaja on kohtu jaoks usutavaks muutnud, miks ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi

arvestada, saab ta mh selgitada ja tõendada, kuidas ta on käitunud konkreetsel juhul - kas ta on

kohtule esitatud õigusabiarvetel kajastatud käibemaksu (või muude menetluskuludega seotud

käibemaksu) käibedeklaratsioonil deklareerinud ning kas tegemist on sisendkäibemaksuga, mis

on nende deklaratsioonide alusel maha arvatud. Mh saab avaldaja oma selgituse (väite)

tõendamiseks kasutada tõendina käibedeklaratsiooni koos deklaratsiooni lisaga (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 10.novembri 2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-16519, p 15).

26. Hageja on täiendavalt selgitanud, et Intercad OÜ-l ei ole ega ole olnud Oniar OÜ-ga vaidlust

ega kohtumenetlust, samas ei olnud X hüvitisnõue vajalik Intercad OÜ ettevõtluse jaoks ja see

ei aidanud Intercad OÜ-l osutada teenuseid, käesolevas tsiviilasjas mõisteti Oniar OÜ-lt hüvitis

välja Xle, mitte Intercad OÜ-le ja reaalselt tasuti summa Xle. Seega ei ole kohtuasjas X

esindamisega kaasnenud kulu käsitletav Intercad OÜ ettevõtluskuluna.

27. Kohus loeb Intercad OÜ 2021.a veebruarikuu käibedeklaratsiooni ja 2021. veebruarikuu

raamatupidamisprogrammi väljavõtte, hageja 07.mai 2021.a tõendi ning selgituste alusel

põhistatuks, et Intercad OÜ õigusabiarvetel kajastatud käibemaks on deklareeritud 2021.a

veebruarikuu käibedeklaratsioonil ja sisendkäibemaksu ei ole maha arvatud. Eeltoodu alusel

tuleb põhistatuks lugeda ka hageja väide, et Intercad OÜ-l puudub võimalus KMS § 29 lg-te 1

ja 4 alusel NJORD Advokaadibüroo OÜ õigusabi arvetel kajastunud käibemaksu maha

arvamiseks oma maksukohustustest. Sellega on kohtu hinnangul täidetud TsMS § 174 lg-s 10

sätestatud eeldused hagejale osutatud õigusabikuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks.

28. Kuivõrd asjas on tehtud usutavaks, et hagejale osutatud õigusabi eest saadud ja tasutud arve

saanud kolmandal isikul puudub võimalus tsiviilasjas tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu

tagasi arvestada, on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti järeldanud, et kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista ka hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikule kulule

summas 5886,80 eurot lisanduv käibemaks summas 1177,36 eurot.

Taotluse lahendamine ja menetluskulude hüvitamine

29. Hageja on 05.mail 2021.a esitanud taotluse jätta TsMS § 178 lg 4 kui põhiseadusvastane

säte kohaldamata ja mõista kostjalt hageja kasuks välja määruskaebemenetluse kulud.

Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata.

30. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud menetluskulusid. PS § 25 sätestab, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt

õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Ringkonnakohus nõustub

hageja seisukohaga, et kohtumenetluses isikule tekkinud kulud on osa kahjust, mille hüvitamise

võimalus on PS § 25 kaitsealas, kuid leiab, et see õigus ei ole piiramatu. Kahju hüvitamise

põhiõigus on lihtreservatsiooniga põhiõigus, mida võib muuhulgas piirata menetluskulude

2-18-14846

hüvitamise osas, kaitsmaks teisi menetlusosalisi liiga kõrgete majanduslike riskide eest

kohtumenetluses (vt Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kolmas,

täiendatud väljaanne. Juura 2012. Paragrahvi 25 kommentaarid 3.,3.2.2, lk-d 339,342).

Ringkonnakohus on seisukohal, et TsMS § 178 lg-s 4 sätestatud piirang, mille kohaselt ei

hüvitata menetluskulude vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid, ei ole vastuolus PS §-ga 25.

Menetluskulude hüvitamiseks on tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud erikord.

TsMS § 174 lg 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 7

kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul,

kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite

esitamist või kogub neid omal algatusel. Eelnevast tulenevalt on kohtu roll menetluskulude

kindlaksmääramise menetluses võrreldes hagimenetlusega suurem, kuna selle käigus ei

lahendata keerulisi õigusküsimusi ning kohus lähtub esmajoones kaalutlusõigusest. Seega

puudub menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise korral üldjuhul ka vajadus kasutada

menetluses õigusabiteenust ning selle kasutamise korral ei saa menetlusosalistel olla õigustatud

ootust, et õigusabikulud vastaspoolelt välja mõistetakse. Nendel põhjendustel ei näe

ringkonnakohus alust hageja taotluse rahuldamiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse algatamiseks.

31. Ringkonnakohus osundab ka, et kuigi hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendis (27.mai

2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15) asuti seisukohale, et TsMS § 175 lg 1

mõttes on põhjendatud ja vajalikuks kuluks menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise

ning nende dokumentide esitamise kulud, samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha

koostamise ning esitamise kulud (s.o menetluskulude kindlaksmääramise toimingute kulud), jäi

samas hageja esindaja poolt vaidlusaluse määruskaebuse menetlemise kulude hüvitamiseks

esitatud taotlus TsMS § 178 lg 4 alusel rahuldamata, kuna viidatud sätte järgi menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata (vt samas p 17). Ka

hilisemas kohtupraktikas on Riigikohus TsMS § 178 lg 4 kohaldamisel jäänud samale

seisukohale (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. juuni 2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-

15-13627, p 24; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.septembri 2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr

2-14-63261, p 17; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.novembri 2021.a kohtumäärus tsiviilasjas

nr 2-18-16519, p 18).

32. Arvestades, et hageja eelnimetatud taotlus jääb rahuldamata ning TsMS § 178 lg 4 kohaselt

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, ei määra

ringkonnakohus määruskaebusmenetlusega seoses tekkinud menetluskulusid ka kindlaks.

Edasikaebeõigus ja selgitus kolleegiumi kohta

33. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

34. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu kodukorra §-le 5 ja tööjaotusplaani p-le 22 on

kohtukoosseisu kaasatud halduskolleegiumi kohtunik Oliver Kask.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/