3-21-1524/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.12.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1524

Haldusasi

OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara kaebus tühistada

Harku Vallavolikogu 27.05.2021. a otsuse nr 42 punkt 1

ning kohustada Harku valda uuesti läbi vaatama OÜ

Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara 12.06.2019. a taotlus

detailplaneeringu algatamiseks Liikva külas Oru kinnistul

Menetlusosalised

Kaebaja I – OÜ Salonova

Kaebaja II ‒ OÜ Lilto Kinnisvara

Kaebajate volitatud esindaja Ravo Vitsut

Vastustaja – Harku vald, volitatud esindaja Alle-Riin Siimo

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Täpsustada kaebuse nõudeid ja menetleda kaebust nõuetes „tühistada Harku

Vallavolikogu 27.05.2021. a otsuse nr 42 punkt 1, millega on jäetud algatamata

detailplaneering Liikva külas Oru maaüksusel, ning kohustada Harku valda uuesti läbi

vaatama kaebuse esitajate 12.06.2019. a taotlus detailplaneeringu algatamiseks Liikva

külas Oru kinnistul“.

2. Rahuldada kaebus ja tühistada Harku Vallavolikogu 27.05.2021. a otsuse nr 42 punkt

1, millega on jäetud algatamata detailplaneering Liikva külas Oru maaüksusel, ning

kohustada Harku valda uuesti läbi vaatama kaebuse esitajate 12.06.2019. a taotlus

detailplaneeringu algatamiseks Liikva külas Oru kinnistul.

3. Mõista Harku vallalt OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara kasuks menetluskulud

summas 1630 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.01.2022 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara on Oru maaüksuse (katastritunnus 19801:011:0250),

asukohaga Liikva küla, Harku vald, kaasomanikud võrdsetes osades.

2. Harku Vallavolikogu 26.08.1997 otsusega nr 75 kehtestati Oru maaüksuse elamukvartali

detailplaneering, millega moodustati terviklik elamurajoon, kuhu planeeriti 35 elamumaa krunti

ning transpordimaa, tehnorajatise ja lähipuhkuse maa-ala krundid (edaspidi: 1997. a DP või

kehtiv DP).

3. Harku Vallavalitsus algatas 11.01.2005 korraldusega nr 57 detailplaneeringu koostamise Oru

maaüksusel, mille lisana kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne (edaspidi: 2005. a algatatud

DP)

4. Harku Vallavalitus kinnitas 22.01.2008 korraldusega nr 90 uue detailplaneeringu

lähteülesande.

5. Harku Vallavolikogu kehtestas 17.10.2013 otsusega nr 138 Harku valla üldplaneeringu

(edaspidi: üldplaneering), mille kohaselt asub Oru maaüksus elamumaa juhtfunktsiooniga

tihehoonestusalal.

6. Harku Vallavalitsus teatas 21.09.2018 OÜ-le Salonova ja OÜ-le Lilto Kinnisvara kirjaga nr

12-1/56-1 soovist 2005. a algatatud DP menetlus lõpetada.

7. OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara esitasid 01.10.2018 vastuskirja ettepanekuga menetlust

mitte lõpetada.

8. Harku Vallavalitsus esitas OÜ-le Salonova ja OÜ-le Lilto Kinnisvara 12.11.2018 e-kirja,

milles selgitas detailplaneeringu menetlemise lõpetamise vajadust.

9. Harku Vallavolikogu kehtestas 31.05.2018 otsusega nr 51 Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastike määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu (edaspidi: teemaplaneering), mille kohaselt asub Oru maaüksus

tihehoonestusalal.

10. OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara esitasid 12.06.2019 Harku Vallavalitsusele

detailplaneeringu algatamise taotluse, milles paluti tunnistada kehtetuks Harku Vallavalitsuse

11.05.2005 korraldus nr 57 „Liikva külas Oru elamukvartali detailplaneeringu algatamine“ ning

algatada Liikva küla Oru kinnistu detailplaneeringu koostamine taotluse alusel. Taotluses

sooviti Harku valla üldplaneeringu tingimustele vastavalt planeerida 37 üksikelamu krunti,

üldkasutatav haljasala, juurdepääsuteed ja vajalikud tehnovõrgud.

11. OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara sõlmisid 29.10.2019 Harku Vallavalitsuse ja

detailplaneeringu koostajaga lepingu nr 5-9/421/19 „Detailplaneeringu koostamise õiguse

üleandmiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ning detailplaneeringukohase

tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks“ (edaspidi: DP

üleandmise kokkulepe)

12. OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara sõlmisid 03.09.2020 Harku Vallavalitsuse ja

detailplaneeringu koostajaga DP üleandmise kokkuleppe lisa 1, millega kaebajad võtsid

kohustuse viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates omal kulul välja ehitada

kogu detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri.

13. 21.12.2020 toimus Harku vallavolikogu planeerimis- ja keskkonnakomisjoni koosolek, kus

otsustati mitte toetada Oru maaüksuse detailplaneeringu algatamist.

14. OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara esitasid 17.03.2021 Harku Vallavalitsusele kirja,

milles palusid uuesti läbi vaadata nende taotlus Oru maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

algatamiseks.

15. Harku Vallavalitsus otsustas 27.05.2021 otsusega nr 42 mitte algatada detailplaneeringu

koostamist Liikva külas Oru maaüksusel (otsuse p 1), lõpetas 2005. aastal algatatud Liikva

külas Oru elamukvartali detailplaneeringu koostamise (otsuse p 2) ja tunnistas kehtetuks Harku

Vallavalitsuse 11. jaanuari 2005. a korralduse nr 57 „Liikva külas Oru elamukvartali

detailplaneeringu algatamine“ (otsuse p 3).

16. OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara esitasid Tallinna Halduskohtule 07.07.2021 kaebuse,

milles taotlesid tühistada Harku Vallavolikogu 27.05.2021 otsuse nr 42 punkt nr 1, millega on

jäetud algatamata detailplaneering Liikva külas Oru maaüksusel, ning kohustada Harku valda

uuesti läbi vaatama kaebajate 12.06.2019 taotlus detailplaneeringu algatamiseks Liikva külas

Oru kinnistul.

17. Tallinna Halduskohus võttis 19.08.2021 määrusega menetlusse kaebuse nõudes tühistada

Harku Vallavolikogu 27.05.2021 otsus nr 42 "Liikva külas Oru maaüksuse detailplaneeringu

algatamata jätmine 2005 aastal algatatud Liikva külas Oru elamukvartali detailplaneeringu

koostamise lõpetamine".

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

18. Kaebajate põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Vastustaja ei viita ühelegi planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg-s 2 toodud detailplaneeringu

algatamisest keeldumise alusele, vastustaja otsuse põhjendus on laialivalguv ja õiguslikult

konkretiseerimata. Arvestades asjaolu, et käsitletav detailplaneeringu algatamise taotlus

hõlmab

ala,

millel

on

üldplaneeringuga

ettenähtud

elamumaa

juhtfunktsiooniga

tihehoonestusala, ei saa kaalutlusõigust enam kasutada juba menetleja enda poolt

üldplaneeringuga määratletu ümberotsustamiseks. Käsitletaval juhul saab vastustaja

kaalutlusõigust kasutada ainult osas, mida kaebajad soovisid ümber planeerida ja mis erineb

juba kehtivast planeeringust. Oru maaüksusel kehtib 1997. a DP, mis lubab sinna rajada 35

elamukrunti. Kaebajad soovivad rajada 37 elamumaa krunti. Samuti soovivad kaebajad

puurkaevu ja kanalisatsiooni puhastusseadmed ümber planeerida ühisveevärgi ja tsentraalsele

kanalisatsioonile (ÜVK). Kaebajatel on õiguspärane ootus, et omavalitsusüksus täidab oma

ülesandeid, viib läbi ruumilist planeerimist, korraldab planeerimisalast tegevust ja tagab

üldplaneeringuga ettenähtud maa-alale vastava planeeringu.

Harku vald Harku Vallavalitsuse isikus on sõlminud kaebajatega DP üleandmise kokkuleppe,

mille punktide 3.2.4.-3.2.4.6 kohaselt on kaebajad kohustatud ehitama viie aasta jooksul

detailplaneeringu kehtestamisest arvates omal kulul välja kogu detailplaneeringukohase

tehnilise infrastruktuuri. DP üleandmise kokkuleppe lisa punkti 2 kohaselt kohustuvad kaebajad

enne detailplaneeringu kehtestamise kohta otsuse tegemist seadma Harku valla kasuks Oru

maaüksusele hüpoteegi summas 547 850 eurot, millega tagatakse tehnilise infrastruktuuri

väljaehitamine ja sotsiaalse infrastruktuuri tasu maksmine. DP üleandmise kokkuleppe ja selle

lisa näol on tegemist kehtiva ja õiguslikult siduva lepinguga. Kaebajad on võtnud eeltoodud

lepingu ja selle lisaga endale ühepoolseid täiendavaid õiguslikult siduvaid kohustusi kokku 547

850 euro ulatuses. Sõlmitud kehtiva lepinguga on kaebajad võtnud enda kanda kohaliku

omavalitsuse kohustused välja ehitada planeeritava ala ja seda ümbritseva ala tehniline

infrastruktuur. Eelmainitud lepingu alusel on kaebajad kohustatud maksma ka sotsiaalse

infrastruktuuri tasu. Nimetatud lepingu täitmine on tagatud hüpoteegiga. Seega on ekslik

vastustaja otsuses toodud põhjendus, et planeeritaval alal ei ole planeeritud infrastruktuuri

arendust.

2) Ülekaalukal avalikul huvil põhinevaks põhjuseks PlanS § 128 lg 2 p 3 mõttes ei saa olla

kohaliku omavalitsuse suutmatus täita oma seadusest tulenevaid põhiülesandeid, s.t planeerida

ja rajada vallas sotsiaalne infrastruktuur. Oru maaüksusele on kehtestatud detailplaneering juba

1997. aastal ja juba kakskümmend neli aastat on kohalikul omavalitsusel teada, et piirkond on

planeeritud ning see juba on tiheasustusega ala (endine aiandusühistu piirkond, mis on

väljaehitatud üksikelamuteks), mis vajab sotsiaalse infrastruktuuri planeerimist ja

väljaarendamist. Veelgi enam, piirkonna väljaarendamine ja seeläbi uute elanike lisandumine

aitab kohalikul omavalitsusel pakkuda ja välja arendada nimetatud avalikult kasutatavaid

hüvesid ning täita enda seaduses sätestatud kohustusi.

3) Detailplaneeringu algatamiseks ei pea tuvastama PlanS kohaselt „ülekaalukat erandlikku

erahuvi“. PlanS § 128 lg-s 2 tuuakse välja juhud, millal detailplaneeringut ei algatata.

Detailplaneeringu algatamisel ei ole eeldusi ja seda ei saa siduda planeeringu kehtestamisega.

Kaebajad on detailplaneeringu taotlust esitades lähtunud kehtivast planeeringust ja

üldplaneeringust, eeldades, et üldplaneeringuga on arvestatud piirkonna tasakaalustatud

arengut. Kohalik omavalitsus on kohustatud lähtuma oma tegevuses enda poolt kehtestatud

üldplaneeringust ja kehtivatest planeeringutest. Vallavolikogu ei saa teha käesolevas asjas

otsust edasilükkava tingimusega, ehk kui kohalik omavalitsus on suuteline täitma seadusest

tulenevat kohustust ja välja arendada sotsiaalse infrastruktuuri, siis on võimalik taotlus uuesti

läbi vaadata. Vastustaja väited piirkonna ja kinnistu osas on ka vastuolulised. Vastustaja

tunnistab vaidlustatud otsuse punktis E.5, et Oru maaüksuse näol on tegemist perspektiivse

tiheasustusega. Samas punktis ütleb vastustaja jällegi, et tagatud ei ole piirkonna majanduslik,

kultuuriline ja sotsiaalne jätkusuutlik areng.

4) Alates 2005. aastast, seega 16 aastat, on kaebajad püüdnud aktiivselt realiseerida Oru

maaüksuse detailplaneeringut. Erinevaid põhjuseid ettekäändeks tuues on Harku vald venitanud

planeeringutaotluste lahendamisega, esitanud lähteülesannetes tingimusi, millega ise hiljem

nõustunud ei ole. 2009. aastal olid kõik tingimused täidetud ja koostatud detailplaneering anti

Harku vallale üle. Arusaamatutel põhjustel jäi planeering kehtestamata. Kaebajad esitasid

12.06.2019 uue detailplaneeringu algatamise taotluse ja Harku Vallavalitsusel oli aega vastu

võtta otsus detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise kohta 90 päeva. Otsus mitte

algatada Oru maaüksusel detailplaneering võeti vastu 27.05.2021. a. Seega võttis otsuse

tegemine

aega

üle

kuu.

Vastustaja

rikub

süstemaatiliselt

ja

järjekindlalt

planeerimismenetluses kaebajate õigusi. Vaidlustatud otsus rikub kaebajate õigust oma omandit

vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kaebajad ei vaidle vastu vaidlustatud otsuse punktidele 2

ja 3, kuna kaebajad on oma detailplaneeringu algatamise taotluses palunud tunnistada kehtetuks

Harku Vallavalitsuse 11.05.2005 korraldus nr 57.

19. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Vaidlust ei ole selles, et 1997. a DP-d ei ole realiseerima asutud. 2004. a pöördus Oru

maaüksuse omanik vastustaja poole sooviga kehtiv DP ümber planeerida. Harku Vallavalitsus

algatas 11. jaanuari 2005. a korraldusega nr 57 detailplaneeringu koostamise Oru maaüksusel

ja algatamise otsuse lisana kinnitati ka planeeringu lähteülesanne, mis kehtis 2 aastat.

Lähteülesande kehtimise aja jooksul detailplaneeringut koostama ei asutud. 04.12.2007 esitas

huvitatud isik taotluse uue lähteülesande väljastamiseks. Harku Vallavalitsuse 22. jaanuari

2008. a korraldusega nr 90 kinnitati detailplaneeringu uus lähteülesanne. Ka sel korral

detailplaneeringut koostama ei asutud. Vastustaja teavitas huvitatud isikut 21.09.2018 kirjaga

nr 12-1/56-1 soovist Oru maaüksuse detailplaneeringu menetlus lõpetada. Huvitatud isikud

esitasid 08.10.2018 vastuskirja ettepanekuga menetlust mitte mingil juhul lõpetada vaid vaadata

asjad lähiajal üle ja viia menetlus siiski lõpuni. Esitatud ettepaneku osas edastas kohalik

omavalitsus huvitatud isikule 12.11.2018 e-kirja, milles selgitati 2005. aastal algatatud

detailplaneeringu menetluse lõpetamise vajadust. 12.06.2019 esitas huvitatud isik uue

detailplaneeringu algatamise taotluse sooviga tunnistada kehtetuks Harku Vallavalitsuse

11.05.2005 korraldusega nr 57 „Liikva külas Oru elamukvartali detailplaneeringu algatamine“

ning algatada Liikva külas Oru kinnistu detailplaneeringu koostamine esitatud taotluse alusel.

Esitatud taotluse kohaselt sooviti Harku valla kehtiva üldplaneeringu tingimustele vastavalt

planeerida 37 üksikelamukrunti (krundi min suurus 2000 m2), üldkasutatav haljasala,

juurdepääsuteed ja vajalikud tehnovõrgud. Harku Vallavalitsus sõlmis huvitatud isikuga

29.10.2019 DP üleandmise kokkuleppe ja 21.09.2020 selle lisa.

2) Taotletav ehitustegevus ja maakasutus (kehtiva detailplaneeringuga kavandatud 35

elamumaa krundi asemel kavandada alale 37 elamumaa krunti) ei ole vallavolikogu hinnangul

lähitulevikus elluviidav. Oru maaüksus paikneb üldplaneeringu ning teemaplaneeringu

kohaselt

kogu

ulatuses

elamumaa

juhtfunktsiooniga

tihehoonestusalal.

Üld-

ja

teemaplaneeringus maa-alale elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusala määramisel lähtus

kohalik omavalitsus üksnes 1997. a detailplaneeringust, mille elluviimist ei ole käesoleva

hetkeni alustatud. Kuna kehtiva DP elluviimisega ei ole käesolevaks hetkeks alustatud, ei ole

Oru maaüksuse näol tegemist olemasoleva kompaktse asustusega alaga vaid pigem just

perspektiivse tiheasustusalaga, kus käesoleval hetkel ei ole välja ehitatud ühtset tänavavõrku

ning puuduvad ka piirkonda teenindavad tehnovõrgud. Maaüksust ümbritseb leebe režiimiga

looduslik haljasmaa. Maaüksuse edelapoolse piiri äärest piirneb ala endiste aiandusühistu

kruntidega, kuid puuduvad seosed (ühtne tänavavõrk ja piirkonda teenindavad tehnovõrgud)

varasemalt kavandatud aiandusühistute kruntide ja 1997. a DP-ga kavandatud tiheasustusala

vahel.

3) Käsitletavast alast eraldiseisvalt, kuid siiski Liikva külas, paiknevad samuti varasemalt

kehtestatud detailplaneeringutega kavandatud erinevad elamupiirkonnad, kus kokku on

kavandatud u 200 uut elamuühikut lisaks piirkonnas olevatele aiandusühistutele ja

olemasolevatele hajaasustuse põhimõttel püstitatud elamutele. Eelnimetatud elamualadel on

veevarustus ja kanalisatsioon lahendatud lokaalsete puurkaevude, kogumismahutite ja

puhastitega. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne tõi välja

komplitseeritud olukorra (põhjaveeressurss on ammendumas, ulatuslikud alad valla

territooriumist jäävad kaitsmata põhjaveega alale) veevarustuse ja kanalisatsiooni osas.

Seetõttu peab kohalik omavalitsus pöörama tähelepanu piirkonnas tsentraalse veevarustuse ja

kanalisatsiooni väljaarendamisele, mis on väga ressursimahukas, arvestades, et olemasolevate

elamualade arendajad on valdavalt krundid maha müünud ning ei osale puuduvate ÜVK

kohaste trasside väljaehitamisel. Siinkohal väljendub avalik huvi PlanS § 12 määratletud

otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte järgimises. Nimetatud põhimõtte

kohaselt peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja

rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid.

Käesolevaks hetkeks on Liikva küla elamuarendus jõudnud etappi, kus täiendavate

elamuühikute juurde kavandamine on vastutustundetu juba piirkonnas elavate elanike suhtes,

kuna lisaks eluliselt vajalikule tehnilisele infrastruktuurile on piirkonnas puudu ka sotsiaalne

infrastruktuur (piirkonda teenindav lasteaed, kool jne). Piirkonda varasemalt kehtestatud

detailplaneeringute alusel elamumaa kruntide realiseerimisel on tehniline infrastruktuur välja

ehitatud puudulikult ja vajab kaasajastamist, mis vajalike lepingute puudumisel on jäänud

kohaliku omavalitsuse kohustuseks.

4) PlanS ei sätesta planeeringu algatamisest keeldumise aluseid ammendavalt, vaid annab

kohalikule omavalitsusele ulatusliku kaalutlusruumi ning seeläbi puudub isikul subjektiivne

õigus nõuda detailplaneeringu algatamise taotluse rahuldamist. Kuigi detailplaneeringu

algatamise ettepaneku menetlemine on kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus, ei kaasne

ettepaneku esitamisega vältimatult detailplaneeringu koostamise algatamine kohaliku

omavalitsuse poolt. Kohalikul omavalitsusel on õigus detailplaneeringu algatamise taotlus jätta

rahuldamata, kui planeeringu eesmärk ei ole vastuvõetav ega vasta valla ruumilise arengu

eesmärkidele. Detailplaneeringu algatamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus ning

selles küsimuses on kohalikul omavalitsusel avar kaalutlusruum. Detailplaneeringu algatamise

taotluse teinud isikul ei saa olla õiguspärast ootust detailplaneeringu algatamisele.

5) Kinnistu omanikul ei ole üldjuhul kohustust detailplaneeringut realiseerida, kuid sellega ei

kaasne õigust muutunud soovidele vastava detailplaneeringu kehtestamiseks. Isikul ei saa

tekkida õiguspärast ootust, et aastatetagune planeeringulahendus sobitub konkreetsele alale

piiramatu aja jooksul. Kui detailplaneeringu lahendus ei vasta aja möödudes valla muutunud

majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnavajadustele, on kohalikul omavalitsusel õigus

detailplaneeringu algatamise taotlus jätta rahuldamata, kui planeeringu eesmärk ei ole

vastuvõetav või selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus. Kohalik omavalitsus

ei ole kohustatud oma territooriumi planeerimisel lähtuma kinnisasja omaniku soovist, vaid

eelkõige kehtestatud detailplaneeringutest ja piirkonna tasakaalustatud arengust. Käesoleval

hetkel Liikva külas Oru maaüksuse realiseerimise alustamine või ümberplaneerimine on

piirkonnas elavate elanike suhtes vastutustundetu. Piirkonda täiendava elamuala kavandamine

ei ole käesoleval hetkel avalikkuse huvides, kuivõrd olemasolevatel elamualadel puuduvad

ÜVK kohased trassid ning käesoleval hetkel puudub kohalikul omavalitsusel ka võimalus

pakkuda piirkonnas elavatele peredele igapäevaseks elutegevuseks vajalikke avalikult

kasutatavaid hüvesid (piirkonda teenindav lasteaed, kool jne). Senisel piirkonna arendamisel ei

ole piisavat tähelepanu pööratud tasakaalustatud ruumilisele arengule ning tagatud ei ole

piirkonna majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne jätkusuutlik areng.

KOHTU PÕHJENDUSED

20. Kohus võttis 19.08.2021 määrusega menetlusse kaebuse nõudes tühistada Harku

Vallavolikogu 27.05.2021 otsus nr 42 "Liikva külas Oru maaüksuse detailplaneeringu

algatamata jätmine 2005. aastal algatatud Liikva külas Oru elamukvartali detailplaneeringu

koostamise lõpetamine". Kohus leiab, et kaebuse eesmärki silmas pidades oleks õigem jääda

nõuete juurde, nagu sõnastasid kaebajad need oma kaebuses. See ei mõjuta asja lahendamist.

Kohus menetleb seega nõuet tühistada Harku Vallavolikogu 27.05.2021. a otsuse nr 42 punkt

1, millega on jäetud algatamata detailplaneering Liikva külas Oru maaüksusel, ning kohustada

Harku valda uuesti läbi vaatama kaebuse esitajate 12.06.2019. a taotlus detailplaneeringu

algatamiseks Liikva külas Oru kinnistul.

21. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.

22. Vaidlust ei ole selles, et Oru maaüksusel kehtib 1997. a DP, mis näeb ette tervikliku

elamurajooni moodustamist, kuhu planeeriti 35 elamumaa krunti ning transpordimaa,

tehnorajatise ja lähipuhkuse maa-ala krundid. 1997. a DP kehtestamise otsuse (kaebuse lisa 3)

p 3 kohaselt muudeti Oru maaüksuse sihtotstarve põllu- ja metsamaast elamumaaks (e-

kinnistusraamatu kohaselt on praegusel hetkel Oru maaüksuse sihtotstarve 100%

maatulundusmaa). 1997. a DP-d pole kehtetuks tunnistatud ega muudetud. Ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse § 2 kohaselt enne PlanS jõustumist (01.07.2015) kehtinud planeering kehtib

edasi ka peale PlanS jõustumist. Vaidlust ei ole selleski, et üldplaneeringu (kehtestatud

17.10.2013) kohaselt on Oru maaüksuse juhtfunktsiooniks elamumaa ning samasuguse maa

kasutamise funktsiooni näeb ette teemaplaneering (kehtestatud 31.05.2018). Need planeeringud

näevad Oru maaüksust tihehoonestusalana. Seega on vastustaja aja jooksul, sh veel mõned

aastad tagasi heaks kiitnud kõrgema taseme planeeringuid, mis näevad ette sama maakasutuse

funktsiooni kui 1997. a DP. Kohus ei saa lähtuda vastustaja paljasõnalisest väitest, et

üldplaneeringusse ja teemaplaneeringusse kanti planeerimislahendus täiendavat kaalumist läbi

viimata. Planeerimislahenduse fikseerimise näol on tegemist igal juhul vastustaja

kaalutlusotsusega ning vastustaja käesolevas menetluses esitatud põhjendused ei muuda

planeerimisdokumentides fikseeritud lahendust vastustaja jaoks kuidagi vähem siduvaks. Uue

PlanS rakendamisel oli kohalikel omavalitsustel kohustus vaadata enne PlanS jõustumist

kehtestatud üldplaneeringud üle hiljemalt 2018. a 1. jaanuariks. Ka siis oli võimalik kaaluda,

kas ajakohastada planeeringu juhtotstarbed, mis ei vastanud enam kohaliku omavalitsuse

ruumilise arengu vajadusele. Vastustaja ei ole pidanud üldplaneeringu muutmist vajalikuks,

vaid on jätnud selle Oru maaüksuse osas muutmata. Vastustaja veebilehelt nähtub, et peale

üldplaneeringu kehtestamist on see üle vaadatud kahel korral. Hiljem on vastustaja kehtestanud

teemaplaneeringu, milles on jätkuvalt Oru maaüksuse maakasutuse juhtfunktsioonina märgitud

elamumaa. Kohtu arvates on vastustaja loonud Oru maaüksuse detailplaneeringut,

üldplaneeringut ja teemaplaneeringut kehtestades Oru maaüksuse omanikule õiguspärase

ootuse selleks, et kehtivat detailplaneeringut oleks võimalik ellu viia. See tähendab ka õigust

detailplaneeringulahendust vajadusel kaasajastada.

23. Käesoleval juhul on vastustaja keeldunud algatamast 1997. a DP muudatust. Asjaoludest

nähtuvalt algatati Oru maaüksuse omaniku 2004. a taotluse alusel Harku Vallavalitsuse 11.

jaanuari 2005. a korraldusega nr 57 detailplaneeringu koostamine Oru maaüksusel ja algatamise

otsuse lisana kinnitati planeeringu lähteülesanne. 04.12.2007 esitas huvitatud isik taotluse uue

lähteülesande väljastamiseks ning Harku Vallavalitsuse 22. jaanuari 2008. a korraldusega nr 90

kinnitati detailplaneeringu uus lähteülesanne. Esitatud tõenditest tulenevalt muutus

detailplaneeringu menetlus taas aktiivseks 2018. a-l, mil 21.09.2018 kirjaga nr 12-1/56-1 andis

vastustaja huvitatud isikule teada soovist Oru maaüksuse detailplaneeringu menetlus lõpetada.

Huvitatud isikud ei olnud sellega nõus, 12.06.2019 esitas huvitatud isik uue detailplaneeringu

algatamise taotluse sooviga tunnistada kehtetuks Harku Vallavalitsuse 11.05.2005 korraldusega

nr 57 „Liikva külas Oru elamukvartali detailplaneeringu algatamine“. Uue detailplaneeringu

algatamise taotluse kohaselt soovis huvitatud isik planeerida 37 üksikelamukrunti. Lisaks

üksikelamukruntidele on planeeritud 1 krunt elektrialajaamale, 3 krunti juurdepääsuteedele ja

1 haljasala maa kasutusotstarbega maaüksus. Kokku on planeeringualale kavandatud 42

maaüksust. Erinevalt kehtivast planeeringust oli kavas veevarustus ja kanalisatsioon lahendada

liitudes ÜVK trassidega. Seegi oli vastustajapoolne suunis (vt vastustaja arhitekti 12.11.2018

e-kiri, kaebuse lisa 7). Harku Vallavalitsus sõlmis huvitatud isikuga 29.10.2019 DP üleandmise

kokkuleppe ja 21.09.2020 selle lisa.

Huvitatud isik soovis 2019. a DP muudatustega korrigeerida detailplaneeringulahendust

vähesel määral. Kehtiva detailplaneeringu kohase 35 elamumaa krundi asemel planeeriti 37

üksikelamu krunti. Lisaks nähti ette liitumine ÜVK trassidega. Kui vaadata vastustaja

keeldumise põhjendusi, siis ei puuduta need üksnes detailplaneeringu muutunud lahendust, vaid

detailplaneeringu põhilahenduse realiseerimist, st seda, mis tuleneb juba kehtivast DP-st.

Asudes faktiliselt takistama kehtiva detailplaneeringu realiseerimist läbi DP muudatusest

keeldumise, on vastustaja käitunud kohtu hinnangul õigusvastaselt. Vastustaja kaalutlusruumi

ei kuulu kehtiva ning kõrgemate planeeringutega kooskõlas oleva detailplaneeringulahenduse

elluviimise takistamine. Kui vastustaja leiab, et Oru maaüksuse kehtiv detailplaneering ei ole

enam kooskõlas Harku valla ruumilise arengu eesmärkidega (nt täiendava tiheasustusala

kavandamine ei ole põhjendatud), tuleb selleks muuta üldplaneeringut ning algatada kehtiva

detailplaneeringu muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlus. Sh võimaldab PlanS § 140 lg

1 p 1 detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistada, kui detailplaneeringu kehtestamisest

on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Vastustaja pole

vastavat menetlust alustanud. Vastustaja on läbivalt väitnud, et 1997. a DP-d pole asutud

realiseerima. Samas on vastustaja ise menetlenud juba aastast 2005 kehtiva DP muudatust, sh

sõlminud 2019 ka DP üleandmise kokkuleppe, millega on huvitatud isikutele tekitatud ootus,

et 1997. a DP-d on jätkuvalt võimalik ellu viia. Asjaolu, kas detailplaneeringu realiseerimise

viivitus on etteheidetav kaebajatele või vastustajale, ei oma planeerimisotsuste kehtivuse

seisukohast tähtsust, kuna kohaliku omavalitsuse muutunud soovid on jäänud planeeringutes

kajastamata. Kaalutlusõigust saab korrektselt teostada, kui vastustaja tegevusel on õiguslik alus,

mida praegusel hetkel ei ole.

24. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 37 lg 1 kohaselt peab vallal ja linnal

olema arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu

integreerimisele ja koordineerimisele. KOKS § 37 lg 4 kohaselt peab arengukava arvestama

valla ja linna üldplaneeringut. Juhul, kui vallas on kehtestatud planeeringuid, peavad valla

arengut kavandatavad dokumendid sellega arvestama. Seega pidi Harku vald arvestama

võimalusega,

et

kehtivat

detailplaneeringut

asutakse

realiseerima.

Arvestades,

et

detailplaneering on kehtinud pikka aega, ei saa vald asuda tänasel päeval väitma, et raha

eelarves selleks ei ole. Vastav väide on jäänud ka sisustamata, arvestades, et DP üleandmise

kokkuleppes on detailplaneeringualal tehnilise infrastruktuuri väljaehitamise kohustus pandud

arendajale. Detailplaneeringu kehtestamine tagab õigustatud ootuse, et seda saab ka ellu viia,

muidu muudub detailplaneeringu kehtestamine sisutuks. Kui vald näeb, et kehtiv planeering ei

vasta enam valla ruumilise arengu eesmärkidele, tuleb muuta planeeringuid või need kehtetuks

tunnistada. Kohtu hinnangul on vastustaja käitunud vastuoluliselt, sõlmides esmalt

detailplaneeringu üleandmise kokkuleppe, kuid asunud hiljem väitma, et detailplaneeringu

eesmärk ei ole vastuvõetav ega vasta valla ruumilise arengu eesmärkidele. Piirkonna teiste

arendajate varasem käitumine ei puutu käesolevasse asjasse. Sisuliselt kehtiva planeeringu

realiseerimine ei saa olla ka vastutustundetu piirkonnas elavate elanike suhtes. Küsimust, kas

põhimõtteliselt on põhjendatud täiendava tihehoonestusala kavandamine Harku valda, ei saa

tõstatada olukorras, kus kehtiv planeering sellise hoonestusala ette näeb. Nagu mainitud, on

nõutaval määral sisustamata jäänud vastuväide seonduvalt ÜVK trasside väljaehitamisega.

Vastustaja on vastava kohustuse üle andnud arendajale, mistõttu jääb ebaselgeks, millised

ületamatud probleemid jääksid vastustaja jaoks lahendamata. Väide, et arendaja võib rikkuda

sõlmitud lepinguid, ei ole kaalukas argument. Kohtu arvates pole kaalukas argument ka see, et

tegemist pole käesoleval hetkel kompaktse asustusega alaga, vaid perspektiivse

tiheasustusalaga. Kohus märgib, et planeeringutega kavandataksegi elukeskkonna muutusi

tulevikus, see ei muuda aga planeeringuid vähem siduvateks.

25. Kohus nõustub kaebajatega, et vastustaja ei ole korrektselt tuginenud PlanS § 128 lg 2

keeldumise alustele. Kuigi tegemist ei ole suletud loeteluga, ei ole vastustaja toonud välja

legitiimseid põhjuseid kehtivat DP-d vähesel määral muutva detailplaneeringu menetlemisest

keeldumiseks. Kohtu hinnangul kujutab kaebajate ebamäärasesse olukorda jätmine ‒ DP

muutmisest keeldutakse, kuid ei välistata muudatuste tegemist millalgi tulevikus ‒ kaebajate

omandiõiguse ebaproportsionaalset piiramist.

26. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada. Tühistada tuleb Harku Vallavolikogu

27.05.2021. a otsuse nr 42 punkt 1, millega on jäetud algatamata detailplaneering Liikva külas

Oru maaüksusel ja vastustajat tuleb kohustada uuesti läbi vaatama kaebuse esitajate 12.06.2019.

a taotlust detailplaneeringu algatamiseks Liikva külas Oru kinnistul.

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajad

on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 30 eurot. Lisaks taotlevad kaebajad õigusabikulude

hüvitamist summas 1600 eurot (käibemaksuta). Seega on kaebajate menetluskulu kokku 1630

eurot. Kohtu hinnangul on haldusasja keerukust ja mahtu arvestades tegemist põhjendatud

menetluskuluga. Seega tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista menetluskulud summas

1630 eurot. Halduskohtumenetluses ei maksta menetluskuludelt viivist (Riigikohtu

Halduskolleegiumi 03.11.2016 määrus nr 3-3-1-37-16, p 26).

(allkirjastatud digitaalselt)