2-20-8758/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-8758

Kohtuasi

X hagi Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani, Q ja

Hüpoteeklaen

AS

vastu

täiteasjas

034/2020/192

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kinnisasja

väljanõudmiseks

ja

tahteavalduse

asendamiseks

kinnistusraamatu kande tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. juuli 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

17 900,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk

Kostja I (vastustaja) Tallinna kohtutäitur Kristiina

Feinman, lepinguline esindaja Kuldar Salumets

Kostja II (vastustaja) Q (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Jana Kitter

Kostja III (vastustaja) Hüpoteeklaen AS (registrikood

11663703), lepingulised esindajad Kadri Uus ja Elmer

Aros

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte võtta asja juurde Q 30. augustil 2021 ja 9. septembril 2021 elektrooniliselt

esitatud tõendeid.

2-20-8758

2. Jätta Harju Maakohtu 12. juuli 2021 otsus muutmata, kuid täiendada maakohtu

otsuse resolutsiooni otsustusega tühistada Harju Maakohtu 15. juuli 2020

määrusega seatud hagi tagamise abinõu.

3. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 16. juunil 2020 (täiendatud 8. juulil 2020) Harju Maakohtule Tallinna

kohtutäitur Kristiina Feinmani (kostja I, kohtutäitur), Q (kostja II) ja Hüpoteeklaen AS (kostja

III) vastu hagi, milles palus tunnistada 13. mail 2020 lõppenud enampakkumine täiteasjas

034/2020/192 kehtetuks, nõuda kinnisasi (reg nr 5557502) välja kostjalt II ja kohustada kostjat

II ja hagejat andma tahteavaldus, millega kinnistusraamatus kustutatakse kostja II omandit

tõendav kanne ja kantakse sisse omanikuna hageja.

2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt kuulus hagejale Maardus Kellamäe tn 6-11 asuv

korteriomand

suurusega

32,80 m²,

registriosa 5557502

(korter).

18. mai 2020

kordusenampakkumise akti kohaselt müüs kohtutäitur hagejale kuuluva korteri alghinna 29 000

euro eest kostjale II, kes oli enampakkumisel ainuke osaleja. Korteri tegelik turuväärtus on

45 000 eurot. Enampakkumine lõppes 13. mail 2020 kell 14:00. 22. mail 2020 esitas hageja

kohtutäiturile kaebuse kordusenampakkumise ja lisatasu otsuse vaidlustamiseks. Kohtutäitur

tegi 12. juunil 2020 otsuse, millega jättis enampakkumise tühistamisele suunatud kaebuse

rahuldamata, kuid rahuldas kaebuse lisatasu vaidlustamise osas. Kinnistusraamatust nähtub, et

kostja II on kantud korteri omanikuna kinnistusraamatusse 1. juunil 2020. 1. juunil 2020 teatas

kostja II, et nõuab hagejalt korteri kohest vabastamist ja korterist välja kolimist.

3. Hagejat ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see on toonud kaasa

hageja õiguste rikkumise. Hagejale ei ole kätte toimetatud täitmisteadet ja täitmisavaldust.

Hageja ei olnud nõude lõplikust suurusest, jooksva viivise nõudest, määrast ja arvestusest

teadlik, mistõttu puudus tal võimalus nõudeid korraga rahuldada. Hageja vaidleb vastu

kostja III nõudesummale ja arvestusele. Korteri enampakkumise korraldamisel ja korteri

müümisel sisaldus nõuete hulgas kohtutäituri lisatasu nõue summas 696 eurot, mida kohtutäitur

vähendas pärast enampakkumise lõppemist 12. juuni 2020 otsuse alusel.

2-20-8758

4. 12. mail 2020 kell 14:50 teavitas hageja kohtutäiturit soovist rahuldada kõik nõuded korraga.

Hageja leidis korterile ostja Global Real Estate Holding OÜ, kes oli valmis korteri koheselt ja

turuhinna eest ostma. Kostja III ja kohtutäitur keeldusid notariaja kooskõlastamisest,

enampakkumise peatamisest ja pakutud täitmise vastuvõtmisest. 13. mail 2020 kell 12:38 saatis

hageja kohtutäiturile kirja, pakkudes konkreetse notariaja vastava tehingu vormistamiseks ja

nõude koheseks rahuldamiseks. Kohtutäitur keeldus sellest. 13. mail 2020 kell 13:39 teatas

hageja, et Global Real Estate OÜ võib kohe kanda kogu nõudesumma kohtutäituri kontole või

deponeerida notari deposiitkontole ja saata kohtutäiturile maksekorralduse. Sellele kirjale

kohtutäitur ei vastanud. 13. mail 2020 kell 15:54, s.o pärast enampakkumise lõppemist, edastas

kohtutäitur kostja III nõude arvestuse summas 24 059,93 eurot, kuid nõude kujunemist hagejale

ei selgitatud. 13. mail 2020 kell 16:20 teatas kohtutäitur, et hageja korter on müüdud.

Kostja I vastuväited

5. Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. Kohtutäitur on toimetanud hagejale kätte täitmisteate koos lisadega 29. jaanuaril 2020 hageja

poolt korduvalt kinnitatud e-posti aadressile. Täitmisteatele oli lisatud teade võlgniku õiguste

ja kohustuste kohta. 5. veebruaril 2020 helistas hageja kohtutäituri büroosse ja soovis teada

vabatahtliku täitmise tähtaega. Kohtutäituri büroo töötaja andis vastava info hagejale. Hageja

kinnitas täitmisteate kättesaamist seisuga 29. jaanuar 2020.

7. 3. märtsil 2020 toimetati menetlusosalistele kätte kinnisasja arestimise akt koos võlgniku

õiguste ja kohustuste lehega. Kinnisasja arestimise aktis on toodud välja kinnisasja hinna

vaidlustamise kord. Hageja kinnitas kirja kättesaamist 3. märtsi 2020 saadetud kirjale edastatud

vastuskirjaga sooviga tasuda võlgnevust ositi 400 eurot kuus. Ajavahemikul 1. kuni 3. märtsini

2020 toimunud kirjavahetusest kohtutäituri büroo ja hageja vahel seoses võimaliku nõude ositi

tasumise kohta on näha, et hageja on vastanud e-kirjale, millega talle toimetati kätte

täitmisteade. Kuivõrd sissenõudja ei olnud nõus nõude ositi tasumisega, ei saanud kohtutäitur

täitetoiminguid edasi lükata.

8. 10. märtsil 2020 edastati menetlusosaliste e-posti aadressidele teade täitetoimingust

(enampakkumise

korraldamine)

koos

enampakkumise

teatega.

Seoses

korraldatud

enampakkumise nurjumisega toimetati 6. aprillil 2020 menetlusosalistele kätte enampakkumise

nurjumise akt ning paluti menetlusosalistel edastada enda seisukoht vara allahindamise osas

hiljemalt 10. aprillil 2020. Menetlusosalised enda seisukohti vara allahindamise kohta

kohtutäiturile ei esitanud.

9. 16. aprillil 2020 toimetati menetlusosalistele e-posti teel kätte vara ümberhindamise akt ning

teade kordusenampakkumise korraldamise kohta. Seonduvalt COVID-19 viiruse tõttu seatud

piirangutega ja vältimaks üleliigseid lähikontakte, edastas kohtutäituri büroo töötaja 20. aprillil

2020 hagejale palve saata varast pildid ostuhuvilistele näitamiseks. Samuti paluti hagejalt

teavet, millal oleks ostuhuvilistel võimalik enampakkumisel oleva varaga tutvuda. Hageja

edastas kohtutäiturile vara kohta pildid 26. aprillil 2020. 29. aprillil 2020 teatas hageja e-kirjaga

talle sobilikest aegadest varaga tutvumiseks.

10. Kohtutäitur määras hagejale vabatahtliku täitmise tähtajaks 30 päeva, sest seadus muud

võimalust ei anna. Määratud vabatahtliku täitmise tähtajast teavitas kohtutäitur hagejat talle

kättetoimetatud täitmisteates. Nõude vabatahtliku täitmise tähtajaks oli 28. veebruar 2020.

2-20-8758

11. Kohtutäitur edastas hageja 12. mail 2020 esitatud soovi müüa vara tema poolt leitud ostjale

sissenõudjale, kes 13. mail 2020 e-kirjaga keeldus kordusenampakkumise tühistamisest.

Kordusenampakkumise peatamiseks või tühistamiseks puudusid mistahes seaduses sätestatud

alused. Kordusenampakkumine kuulutati välja 15. aprillil 2020, kordusenampakkumine algas

6. mail 2020 ja lõppes 13. mail 2020 kell 14:00. Hagejal oli täitmisteate kättetoimetamisest kuni

kordusenampakkumise lõppemiseni aega enam kui 3 kuud nõue täita või leida varale ostja

piisava ajalise varuga. Hageja teavitas vähem kui 24 tundi enne enampakkumise, millele

registreerunu oli teinud ka pakkumise, lõppemist soovi peale kordusenampakkumise lõppemise

aega müüa vara kohtutäituri kontrolli all. Selline avaldus oleks pidanud kohtutäiturile laekuma

vähemalt 7 päeva enne enampakkumise lõppemist. Kohtutäitur on enda 13. mail 2020 kell

12:52 hagejale saadetud e-kirjaga selgitanud võimalusi hagejal vara ise müüa ja

kordusenampakkumise tühistamise võimalusi.

12. 3. märtsil 2020 arestis kohtutäitur võlgniku korteri hinnaga 36 000 eurot. Hagejale on kätte

toimetatud kinnisasja arestimise akt 3. märtsil 2020 ning hagejale on selgitatud tema õigusi.

Kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumine hinnaga 36 000 eurot nurjus huviliste

puudumise tõttu, peale mida hindas kohtutäitur hageja vara alla. 15. aprillil 2020 koostas

kohtutäitur võlgniku vara suhtes vara ümberhindamise akti, millega hinnati vara alla

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 100 lg 5 sätestatut arvestades hinnale 29 000 eurot ehk vara

hinnati alla vähem kui 20%.

13. Kordusenampakkumise kuulutus oli avaldatud Ametlikes Teadaannetes ning vastav teade

edastati ka hagejale. Samuti avaldati kordusenampakkumise kuulutus Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koja poolt peetavas oksjoniportaalis ning kinnisvaraportaalis KV.ee.

Oksjoniportaalis

vaadati

vastavat

kordusenampakkumist

umbes

korda.

Kordusenampakkumisel olnud vara suhtes tundis huvi vähemalt 3 isikut, kes ka varaga

tutvumas käisid.

14. Hagejale oli teada tasumisele kuuluva nõude suurus täitmisteates toodud ulatuses. Kui

vastav summa oleks olnud laekunud kohtutäituri ametialasele kontole, oleks kohtutäitur

enampakkumise lõpetanud.

Kostja II vastuväited

15. Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

16. Kostja osales oksjonil ja oli ainus osaline. Peale kande tegemist kinnisturaamatusse eeldas

kostja, et ta on korteri omanik ning võib oma uut omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada,

kuid hageja korterit vabastanud ei ole.

Kostja III vastuväited

17. Kostja III palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

18. Täitemenetluses esitatud nõude sisuks oli hüpoteegiga tagatud nõue, mis tulenes hageja ja

kostja III vahel sõlmitud laenulepingu nr 1083.0713A muudatusest nr 4. Laenuleping on

kostja III poolt ennetähtaegselt alates 11. detsembrist 2019 üles öeldud hageja võlgnevuse tõttu.

Laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmisid kostja III ja

hageja 31. juulil 2013 notariaalselt tõestatud lepingu, mille kohaselt seadis hageja kostja III

kasuks hüpoteegid kogusummas 30 500 eurot hagejale kuuluvale korterile. Kostja III esitas

29. jaanuaril 2020 kohtutäiturile avalduse hageja suhtes täitemenetluse algatamiseks. Samal

2-20-8758

kuupäeval algatas kohtutäitur hageja suhtes täitemenetluse 034/2020/192. Täitemenetluse

algatamise avalduse kohaselt võlgnes hageja kostjale III laenulepingu järgi seisuga 29. jaanuari

2020 kokku 23 091,97 eurot, millest tasumata põhiosa oli 22 493,48 eurot ning tasumata intress

598,49 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

19. Harju Maakohus jättis 12. juuli 2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

20. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolud üle:

- kostja III avalduse alusel viis kohtutäitur läbi täiteasjas nr 034/2020/192 täitemenetlust hageja

suhtes, hageja korteri enampakkumise tulemusena kostja III nõue hageja vastu rahuldati, korteri

omanikuks sai kostja II ja täitemenetlus on lõpetatud (I kd tl 84-129);

- täitmisteade on hagejale kätte toimetatud 29. jaanuaril 2020 hageja enda poolt kohtutäiturile

täitmisteate kättetoimetamiseks saadetud e-posti aadressile XXX(I kd tl 84, 85, II kd tl 8ap);

- täitmisteates on märgitud vabatahtliku täitmise tähtaeg (30 päeva) ja tasumisele kuuluva

summa suurus 23 235,97 eurot (pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist

25 095,97 eurot) ning täitmisteatele oli lisatud teave võlgniku õiguste ja kohustuste kohta (I kd

tl 86p).

21. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejale täitmisteate kättetoimetamisega

29. jaanuaril 2020 tehtud teatavaks tema õigused ja kohustused ning talle on teatavaks tehtud,

kui suur on võlgnevus, mille tasumisel täitemenetlus lõpetatakse. Hageja ei ole võlgnevuse

olemasolu vaidlustanud ja andmed võla lõpliku suuruse kohta on täiturile esitatud

13. mail 2020.

22. Kohtutäituri 2. märtsi 2020 akt korteri arestimise kohta on hagejale kätte toimetatud

3. märtsil 2020 (I kd tl 87–89). Hageja ei ole vaidlustanud ei vara arestimist ega vara

arestimishinda. Maakohus tuvastas, et hageja suhtles kohtutäituriga sama e-posti aadressi

kasutades e-kirja teel 1. kuni 3. märtsini 2020 soovides võlga tasuda osade kaupa 400 eurot

kuus (I kd tl 90), saades selgitusi, et korter müüakse enampakkumisel, kui hageja võlga ei tasu

(I kd tl 91–93).

23. Hageja on teadlik olnud nii esimese kui ka kordusenampakkumise läbiviimisest ja ajast

(I kd tl 93p, 94–96).

24. Pooled ei vaidle, et kordusenampakkumine algas 6. mail 2020 kell 14:00 ja lõppes 13. mail

2020 kell 14:00 ning varasem enampakkumine 6. aprillil 2020 lõppes nurjumisega. 12. mail

2020, kui hageja teatas kohtutäiturile, et soovib kõik nõuded korraga rahuldada ja palus seetõttu

enampakkumise peatada, sest on leidnud korterile ostja (I kd tl 21), ei olnud hageja teinud mitte

ühtegi makset täitemenetluse käigus ega selgitanud, miks potentsiaalne ostja ei võiks

enampakkumisel osaleda ning millise hinna on potentsiaalne ostja nõus korteri eest tasuma.

Kuna vaidlust ei ole, et hageja talle teadaolevat võlgnevust ei olnud tasunud ja sissenõudja,

kostja III ei nõustunud enampakkumise peatamisega (I kd tl 26, 98), siis ei saanud kohtutäitur

enampakkumist peatada ega tühistada.

25. Kohtutäitur on 23. veebruari 2021 kohtuistungil kinnitanud, et enampakkumine oleks

peatatud ja tühistatud kohe, kui hageja oleks tasunud täiteteatises nimetatud summa 25 095,97

eurot (I kd tl 85), mistõttu pole õiged hageja väited, et teda takistas võlga tasumast see, et ta ei

2-20-8758

teadnud võlgnevuse suurust. Võla lõplik suurus oli võimalik kindlaks teha pärast

enampakkumise lõppu ja see tehti hagejale teatavaks 13. mail 2020 (I kd tl 33).

26. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et korterit oleks saanud müüa kõrgema hinnaga (I kd

tl 107–129). Hageja pole kohtutäituri määratud hinda vaidlustanud ja kordusenampakkumisel

on täitur hinda alandanud kooskõlas TMS §100 lg-ga 5.

27. Kuna kohus tuvastas, et kordusenampakkumine oli õiguspärane, hageja õigusi ei ole rikutud

ja kostja II on saanud korteri seaduslikuks omanikuks, siis pole eeldused hageja teiste nõuete

rahuldamiseks täidetud.

Apellatsioonkaebus

28. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostjate kanda.

29. Maakohus jättis tähelepanuta, et hagejat ei teavitatud korteri arestimisest, hindamisest,

ümberhindamisest, enampakkumise määramisest ja nurjumisest ning kordusenampakkumise

määramisest. Kostjad ei ole hagejale täitemenetluse dokumentide kättetoimetamist tõendanud,

nende dokumentide kättesaaduks lugemiseks puudub alus. Seega on korteri arestimine,

hindamine ja enampakkumine tühised.

30. Korteri hindamisel ja ümberhindamisel on hageja õiguseid oluliselt rikutud. Korter müüdi

enampakkumisel alla turuväärtuse. Kui maakohus leidis, et korteri turuväärtus ei oma asjas

tähtsust, siis oleks ta pidanud seda otsuses märkima. Kui aga korteri turuväärtus omab asjas

tähtsust, siis oleks kohus pidanud seda pooltele selgitama, et turuväärtust tuleb asjas tõendada.

Maakohus ei ole korteri turuväärtuse osas seisukohta võtnud, millega on oluliselt rikkunud

menetlusnorme.

31. Hagejal puudus võimalus rahuldada kõik nõuded enne enampakkumise lõppemist korraga,

sest nõuete suurus ei olnud hagejale teada. Kostja I teatas nõude suuruse alles peale

enampakkumise lõppemist, kus esialgsele nõudele lisandus viivis 967,96 eurot ja kohtutäituri

lisatasu nõue 696 eurot, mida kostja I vähendas pärast enampakkumise lõppemist hageja

kaebuse ja kohtutäituri 12. juuni 2020 otsuse alusel.

32. Maakohus ei ole võtnud seisukohta enampakkumisest teatamise korra rikkumise osas.

Vastustajate seisukohad

33. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

34. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu otsuse

resolutsiooni otsustusega tühistada Harju Maakohtu 15. juuli 2020 määrusega seatud hagi

tagamise abinõu. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu

otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt

menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

2-20-8758

35. Kostja

II

apellatsioonkaebuse

vastuse

kohaselt

ei

peaks

ringkonnakohus

apellatsioonkaebust menetlema ning see tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus sellega ei

nõustu. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on lubatav ning aluseid selle

läbivaatamata jätmiseks ei esine.

36. Kostja II esitas 30. augusti 2021 vastuses ja 9. septembri 2021 täiendavas vastuses

apellatsioonkaebusele uued tõendid, et tõendada hageja soovi menetlust venitada ja elada

kostjale II kuuluvas korteris selle eest tasumata. TsMS § 652 lg 3 kohaselt hindab

ringkonnakohus apellatsioonimenetluses maakohtus hindamata tõendeid üksnes juhul, kui

tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta (p 1) või tõendit ei saanud varem esitada

kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel,

mh põhjusel, et tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja

lahendamist esimese astme kohtus (p 2). Sama sätte lg 4 kohaselt peab uue tõendi esitamise

lubatavust pool kaebuses või vastuses põhjendama ja kui ei põhjenda, jätab kohus selle

tähelepanuta, v.a kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on

tõendi vastuvõtmisega nõus. Uute tõendi vastuvõtmisel järgib ringkonnakohus TsMS § 639

lõike 1 alusel TsMS § 238 nõudeid.

Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja kasutab korterit kostjale selle eest

üüri maksmata, olles ka korteriühistu ees kommunaalmaksete võlglane (I kd tl 50, 66–75).

Kuigi tõendeid selle kohta, et kostja II on pöördunud kohtusse hageja vastu võlgnevuse nõudes,

ei olnud kostjal II võimalik maakohtule esitada, siis ei oma need asjaolud, kas hageja võlgneb

kostjale korteri kasutamise eest ja kas hageja võib soovida seetõttu menetlust venitada

praeguses asjas tähtsust ning need elektrooniliselt esitatud tõendid tuleb jätta asja juurde

võtmata TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel.

37. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium

TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

38. Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega, et hageja e-posti aadressile, mida hageja

kohtutäituriga täitemenetluses täiteasjas 034/2020/192 suhtlemiseks kasutas, ei saanud lugeda

hagejale muid täitemenetluses saadetud menetlusdokumente kättetoimetatuks peale

täitmisteate.

39. TMS § 10 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning

täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused

kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid.

Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi

ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks.

Kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul

kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik

võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on

ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada,

edastada võlgnikule enda valitud viisil. TMS § 10 lg 2 järgi kohaldatakse dokumentide

kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta

sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TMS § 10 lg 4 järgi teade või muu

dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise

õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. TsMS § 314¹ lg 1 sätestab, et

kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata

menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või

2-20-8758

sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva

möödumisel saajale kättetoimetatuks. TsMS § 314¹ lg 2 järgi, kui menetlusdokumendi saaja on

avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi

andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama

aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme

tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.

40. Maakohus tuvastas, et hagejale oli täiteasjas kätte toimetatud täitmisteade 29. jaanuaril

2020 hageja enda poolt kohtutäiturile täitmisteate kättetoimetamiseks saadetud e-posti

aadressile XXX(I kd tl 84, II kd tl 8ap). Seega oli hageja ise teatanud kohtutäiturile oma e-posti

aadressi täitmisteate kättetoimetamiseks ja pooled ei vaidle, et sellelt e-posti aadressilt sai

hageja kätte temale saadetud täitmisteate. Kuna hageja ei olnud kohtutäiturile täitmisteate

kättesaamisel avaldanud mingeid muid andmeid ega aadressi teiste täitemenetluse dokumentide

kättetoimetamiseks, siis ei ole põhjendatud hageja väide, et hageja e-posti aadressile saadetud

muid täiteasja menetlusdokumente ei saa lugeda hagejale kätte toimetatuks. Hageja seisukoht,

et TMS §-st 10 lg-test 1 ja 2 tuleneb kohtutäituri kohustus menetlusdokumente kätte toimetada

vaid võlgniku teatatud aadressile, on õige. Kuid sellest ei saa järeldada, et kui võlgnik jätab

kohtutäiturile teatamata oma kontaktandmed, kuhu kohtutäitur saab võlgnikule edastada

dokumendid, et neid lugeda kätte toimetatuks, et siis ei saakski võlgnikule menetlusdokumente

kätte

toimetada

ja

kohaldada

selleks

tsiviilkohtumenetluses

menetlusdokumentide

kättetoimetamise kohta sätestatut. Vaidlust ei ole, et hageja suhtles täiteasjas kohtutäituriga e-

posti aadressi XXX vahendusel ja sellele hageja e-posti aadressile oli kätte toimetatud hagejale

ka täitmisteade. Seega võis kohtutäitur samale e-posti aadressile samas täitemenetluses kätte

toimetada teised menetlusdokumendid ja seda hoolimata sellest, et hageja ei ole kohtutäituri

teadetele vastanud ega kinnitanud nende kättesaamist. TsMS § 314¹ lg 1 ja 2 lubavad lugeda

menetlusdokumendi saajale kättetoimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel ja

vaidlust ei ole, et hagejale e-posti aadressile saadetud teadetes oli märgitud, et dokumendid

loetakse kolme tööpäeva jooksul kätte toimetatuks.

41. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagejale on kohtutäituri 2. märtsi 2020 kinnisasja

arestimise akt kätte toimetatud, sest see saadeti hageja e-posti aadressile 3. märtsil 2020 (I kd

tl 87–89) ja selle sai lugeda kätte toimetatuks kolme tööpäeva jooksul akti saatmisest. Samuti

on maakohus õigesti tuvastanud, et hagejale on kohtutäituri 10. märtsi 2020 teade

enampakkumise toimumisest saadetud hageja e-posti aadressile 10. märtsil 2020 (I kd tl 93p,

94-95) ning selle sai lugeda kätte toimetatuks kolme tööpäeva jooksul selle saatmisest. Õigesti

on tuvastatud, et hageja e-posti aadressile on 6. aprillil 2020 saadetud enampakkumise

nurjunuks kuulutamise akt (I kd tl 95p), millise dokumendi võis lugeda kättetoimetatuks nagu

on teates märgitud kolme tööpäeva jooksul selle saatmisest. Maakohus on õigesti tuvastanud,

et vara ümberhindamise akt ja kinnisasja kordusenampakkumise teade on samuti hagejale

saadetud hageja e-posti aadressile 16. aprillil 2020 ning need võis lugeda hagejale kätte

toimetatuks kolme tööpäeva jooksul saatmisest nagu on märgitud hagejale saadetud kirjas (I kd

tl 96). Seega ei ole tõendatud hageja väide, et talle ei ole kätte toimetatud eelnimetatud

dokumente.

42. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kui kohtutäitur on võtnud hagejalt alles 3. juunil 2020

kirjaliku kinnituse selle kohta, et hageja on nõus dokumentide kättetoimetamisega e-posti teel

ja dokument loetakse kätte saaduks kolme päeva möödudes selle postitamisest, siis oleks justkui

kohtutäitur ise möönnud, et varasemaid menetlusdokumente ilma hageja kinnituseta ei saakski

lugeda hagejale kätte toimetatuks. Menetlusdokumendid saab lugeda hagejale kätte toimetatuks

TMS § 10 lg 2 ja TsMS § 314¹ lg 1 ja 2 alusel.

2-20-8758

43. Kuna hagejale on kättetoimetatud nii täitmisteade kui kinnisasja arestimise akt, siis on

maakohus õigesti tuvastanud, et arestimine ei ole tühine. TMS § 55 sätestab, et arestimine on

tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käievate menetlusnormide

olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2)

võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4)

võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku

õiguste rikkumise.

44. Hageja seisukoht, et maakohus oleks pidanud oma otsuses poolte väiteid korteri hinna

suhtes käsitlema põhjalikumalt, ei muuda maakohtu poolt tuvastatut, et hageja arvates müüdi

korter enampakkumisel alla turuhinna, kuid hageja pole kohtutäituri määratud hinda

vaidlustanud ning kordusenampakkumisel on täitur hinda alandanud kooskõlas TMS §-ga 100.

Kuna hagejale on kätte toimetatud kinnisasja enampakkumise akt, vara ümberhindamise akt ja

kordusenampakkumise akt, siis ei ole tõendatud hageja väited, et kinnisasja hindamisel oleks

olnud rikutud hageja õigusi, sest hagejat ei teavitatud õigusest vaidlustada kohtutäituri

määratud kinnisasja hind. Kostja I on selgitanud, et kinnisasja hinna alandamine peale

enampakkumise nurjumist on tavapärane praktika, et tagada täitemenetluse läbiviimine mõistku

ajaga ning enampakkumisel osaleks rohkem huvilisi. TMS § 100 lg 5 annab kohtutäiturile

võimaluse hinda alandada kuni 25%, kuid käesoleval juhul alandati hinda 19,44%. Samas,

enampakkumise nurjumise tõttu hinna langetamist TMS § 100 lg 5 alusel ei saa pidada

kinnisasja hinna määramiseks TMS § 74 mõttes. Täitemenetluses ei olnud hageja vaidlustanud

kinnisasja hinna määramist ja maakohtul ei olnud ka käesoleva asja raames põhjust hinnata

kohtutäituri tegevust kinnisasja hinna määramisel, mistõttu ei oma käesoleva asja lahendamisel

tähtsust hageja väited kinnisasja hinna kujunemise kohta. Kolleegium ei nõustu hageja

seisukohaga, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, kui ei ole selgitanud pooltele, et

korteri turuväärtust tuleb asjas tõendada.

Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus kohus selgitab TsMS § 5 lg 3 teise lause kohaselt ise

asjaolusid ja kogub tõendeid üksnes seaduses ettenähtud juhul. Selgitamiskohustuse ulatus

sõltub nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses

advokaadid (vt Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Praegusel

juhul oli pooltele selge tõendamisele kuuluvate asjaolude ring. Pooled ei vaielnud nõude

õigusliku aluse üle ning tulenevalt menetlusdokumentidest oli hagejale teada, mis asjaolud

tuleb kohtu ette tuua. Hageja enda kohustus on TsMS § 230 lg 1 kohaselt tuua oma nõude

aluseks olevad asjaolud ja neid tõendada. TsMS § 5 lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

45. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja väide, et teda takistas võlga tasumast see, et

hageja ei teadnud võlgnevuse suurust, ei ole õige. Tuvastatud on, et hagejale kätte toimetatud

täitmisteates on märgitud pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist tasumisele kuuluva

summa suuruseks 25 095,97 eurot (I kd tl 85). Asjaolu, nagu hageja oleks soovinud tasuda

korraga kõikvõimalikud nõuded lisaks täitmisteates esitatud nõuetele, sh viivise ja kohtutäituri

tasu, mistõttu hagejal ei olnud kindlust, et enampakkumine tühistataks, ei ole veenev, sest

täitmisteates on välja toodud täitedokument kui nõude sisu koos kirjeldusega. Lisaks oli

täitmisteatele lisatud kohtutäituri tasuotsus, millest nähtus, kui palju nõuab kohtutäitur

võlgnikult täitetasusid (I kd tl 86). Vaidlust ei ole, et hageja ei ole täiteasjas teinud mitte ühtegi

makset ja hageja ei olnud kuni enampakkumise viimase päevani tundnud huvi missuguseks

kujuneb lõplik tasumisele kuuluv summa täiteasja lõpetamisel. TMS § 97 lg 1¹ järgi, kui

võlgniku vara müüakse elektroonilisel enampakkumisel, on võlgnikul õigus sissenõudja nõue

rahuldada enne elektrooniliselt toimuva enampakkumise lõppemist. Kui võlgnik või kolmas

isik tasub kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude

2-20-8758

katteks, tühistab kohtutäitur viivitamata oksjonikeskkonnas toimuva enampakkumise ning

teavitab enampakkumisel osalejaid enampakkumise lõppemisest. Hageja kaebuse alusel

kohtutäituri lisatasu vähendamisest hilisema 12. juuni 2020 kohtutäituri otsuse alusel ei tulene

samuti seadusest tulenevat õigust lõpetada enampakkumine, mis toimub sissenõudja avalduse

alusel sissenõudja nõude rahuldamiseks ja seda hoolimata sellest, et võlgnikul on õigus

kasutada oma õigust kohtutäituri tasu vaidlustamiseks. Kuna hageja ei olnud tasunud enne

enampakkumise lõppemist kohtutäiturile raha, mis oleks olnud vajalik sissenõudja nõude

rahuldamiseks ja täitekulude katteks, siis ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja I oleks

pidanud enampakkumise tühistama.

46. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kui enampakkumisel osales vaid üks isik, kes oli hageja

naaber, siis viitab see enampakkumise teatamise korra rikkumisele. Vaidlust ei ole, et

kordusenampakkumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded, kinnisvaraportaalis

KV.ee ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt peetavas oksjoniportaalis (I kd tl 99–

109). Kolleegiumi arvates saab asjaolust, et enampakkumisel osaleb vaid üks isik, järeldada

eelkõige seda, et ostuhuvilisi oli üks. Asjaolu, et enampakkumisel osaleb vaid üks isik, ei saa

kuidagi rikkuda hageja õigusi täitemenetluses. Kui hageja ise ei olnud pöördunud kostja I poole,

et avaldataks enampakkumise kuulutus hageja kulul mõnes muus väljaandes, siis ei ole

tõendatud ka hageja väide, et oleks rikutud tema õigusi enampakkumise kuulutusest teatamisel

TMS § 84 lg 2 järgi. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejale on kätte toimetatud kinnisasja

enampakkumise teated, mistõttu ei ole tõendatud hageja väited, et hagejat ei ole teavitatud

enampakkumise sisust ega selgitatud hagejale tema õigusi, sh enampakkumise teate

avalikustamise viisi kohta TMS § 84 lg 3 kohaselt.

47. Asja lahendamisel ei ole tähtsust hageja esitatud 5. märtsi 2021 kompromissiettepanekul,

millega kostjad ei ole nõustunud, mistõttu ei ole maakohus eksinud, kui on jätnud hageja

kompromissiettepaneku ja seda tagava garantiikirja (II kd tl 13-14) otsuses märkimata, sest

tegemist ei ole hageja väite ega tõendiga, mille hageja oleks esitanud oma nõuete

põhjendamiseks.

48. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus resolutsiooniga mh rakendatud hagi tagamise

abinõudega seotud küsimused. Harju Maakohtu 15. juuli 2020 määrusega on hagi tagamise

korras seatud kostjale II kuuluvale korteriomandile asukohaga Kellamäe 6-11, Maardu, Harju

maakond (registriosa nr 5557502) käsutamise keelumärge hageja kasuks. Maakohus ei ole

otsuse resolutsioonis rakendatud hagi tagamise abinõude kohta seisukohta võtnud.

Ringkonnakohus saab selle puuduse ise kõrvaldada. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi

tagamine tühistada.

Menetluskulude jaotus

49. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta.

50. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jääval apellatsioonimenetluses ringkonnakohtus

kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

51. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)