2-18-11582/85 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-11582

Kohtuasi

AS-i

Baltic

Agro

hagi

Eesti

Vabariigi

(Põllumajandusuuringute Keskuse kaudu) ja Ordior

Eesti OÜ vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. veebruari 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i Baltic Agro apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

32 536 eurot 77 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja AS Baltic Agro (registrikood 10344249),

lepingulised esindajad Mario Rink ja Margus Rikkas ning

vandeadvokaadid Kristo Kallas ja Liis Mäeker

Kostja Eesti Vabariik (Põllumajandusuuringute Keskuse

kaudu, registrikood 70000042), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Piret Blankin ja Edgar-Kaj Velbri

Kostja Ordior Eesti OÜ (registrikood 10118180),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Tiia Tafenau

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12. veebruari 2020. a otsuse resolutsioon muutmata, aga

muuta otsuse põhjendusi.

2. Jätta AS-i Baltic Agro apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi AS-i Baltic Agro kanda.

4. Välja mõista AS-lt Baltic Agro Eesti Vabariigi (Põllumajandusuuringute Keskus

kaudu) kasuks menetluskulud 4608 eurot (koos käibemaksuga).

5. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb AS-l Baltic Agro tasuda Eesti

Vabariigile (Põllumajandusuuringute Keskus kaudu) hüvitamisele kuuluvatelt

2-18-11582

menetluskuludelt (4608 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

6. Mõista AS-lt Baltic Agro Ordior Eesti OÜ kasuks välja menetluskulud 2220 eurot

(koos käibemaksuga).

7. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb AS-l Baltic Agro tasuda Ordior

Eesti OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2220 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS Baltic Agro (hageja) esitas 1. augustil 2018 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi

(Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) kaudu, kostja 1) ja Ordior Eesti OÜ (kostja 2) vastu,

milles palus:

– mõista kostjatelt solidaarselt välja kahju 29 493 eurot 10 senti ja sissenõutavaks muutunud

viivis 1374 eurot perioodi 07.12.2017–01.08.2018 eest ning viivis põhivõlalt ja

õigusabikuludelt hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

– mõista kostjalt 1 välja sissenõutavaks muutunud viivis 1669 eurot 67 senti perioodi

21.02.2017–06.12.2017 eest.

Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja viljaäris ja taimekaitse valdkonnas tegutsev äriühing.

Kostjate tegevuse tulemusena segunes hageja poolt põllumeestelt soetatud kvaliteetne toiduvili

madala kvaliteediga söödaviljaga, mille tõttu kaotas kvaliteetne toiduvili kõrgema klassi vilja

omadused ning selle väärtus vähenes. Hageja oli sunnitud hüvitama põllumeestele makstud

madala kvaliteediga söödavilja ja kõrgema kvaliteediga toiduvilja hinnavahe, mille tõttu

tekkiski hagejale kahju. Hageja ei saanud võõrandada kvaliteetset vilja sellele vastava

müügihinnaga, kuid põllumeestele tuli sellest hoolimata tasuda vilja müügihind kõrgema

kvaliteediga vilja hinna alusel. Hageja ning kostjate vahelised võlasuhted ning sellest tulenenud

kahju, mille eest kostjad vastutavad solidaarselt, on seotud järgmiste asjaoludega.

– Hageja ning hagejale nõudeõiguse loovutanud Tiigi Keskus AS (nõue loovutati

17.05.2017) sõlmisid kostjaga 1 28. mail 2013 (lepingul märgitud kuupäev 27.05.2013)

2-18-11582

ja 3. veebruaril 2015 (lepingul märgitud kuupäev 21.01.2015) koostöölepingud, mille

alusel kostja 1 võttis kohustuse tagada hagejale kalibreerimisteenused vastavalt teravilja

kvaliteedikontrolli

tsentraliseeritud

süsteemi

(TERNet)

toimimise

eeskirjale

(koostöölepingu lisa 1).

– TERNeti toimimise eeskirjast nähtub, et kalibreerimiskeskus (kostja 1) teostab enne

koristusperioodi algust seadmete harmoniseerimise vilja kontrollproovide komplekti

analüüsi andmete tulemuste alusel. Kostja 1 pidi vastutama kalibreeringute

kontrollproovide eest ning just kontrollproovid on aluseks TERNeti võrku kuuluvate

seadmete kalibreerimiseks.

– Kostja 1 pidi tagama viljaanalüsaatorite (Infratec seade) ühesuguse kalibreeringu, kuid

kostja 1 ei täitnud kalibreerimiskohustust ise, vaid andis selle üle kostjale 2. Hageja

tasus osutatud teenuse eest arvete alusel kostjale 1.

– 2016. a mais ja juunis teostas kostja 2 hooldusinsener QInfratec seadmete kalibreerimise

kostja 1 ülesandel. Kostja 2 muutis kalibreeringud valeks, mistõttu perioodil 2016 mai

– 2016 august tasus hageja põllumeestele ostetud vilja eest madalama kvaliteediklassi

vilja hinna alusel. Valesti kalibreeritud seade mõõtis vilja kvaliteediklassi selle

tegelikust kvaliteedist madalamaks. Vastavalt lepingu lisale kategoriseeriti vähemalt

770 g/l mahukaaluga nisu esimese kategooria toiduviljaks, vähemalt 760 g/l

mahukaaluga nisu teise kategooria toiduviljaks ning vähemalt 750 g/l mahukaaluga nisu

kolmanda kategooria toiduviljaks. Nisu, mille mahukaal jäi alla 750 g/l, kategoriseeriti

söödaviljaks. Kaera mahukaal pidi olema vähemalt 540 g/l, et see vastaks toiduvilja

tingimustele ja et seda kategoriseeritaks toidukaeraks.

– Valed kalibreeringud mõjutasid mõõtmistulemusi nisu ja kaera mahukaalu osas.

Mõõtmistulemuste alusel kategoriseeriti vili, mille mõõtmistulemused jäid mahukaalu

kohta valede kalibreerimisandmete alusel kaera osas alla 540 g/l ja nisu osas alla 750

g/l, madala klassi viljaks ehk söödaviljaks. Pärast 2016. aasta augustit uute õigete

algandmete alusel teostatud kalibreerimise järel kategoriseeriti sama vili kõrgema klassi

viljaks ehk toiduviljaks.

– Hageja tasus põllumeestele perioodil 2016 mai – 2016 august kaera ja nisu eest valede

kalibreeringute tõttu 26 450 eurot 90 senti (ilma käibemaksuta), s.o madalama

hinnaklassi alusel. Seetõttu esitasid põllumehed hagejale lisaarved vastavalt vilja

tegelikule väärtusele ning hageja oli sunnitud hinnavahe põllumeestele hüvitama.

Hageja nõuab kostjatelt vilja väärtuse vähenemisega kaasnenud kahju hüvitamist (otsene

varaline kahju). Seadmete kalibreerimisteenuse osutamine oli kostja 1 ülesanne, mida kostja 2

teostas kostja 1 tellimusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 kohaselt vastutab

kostja 1 kostja 2 teostatud mittenõuetekohase töö eest, kuna viidatud sätte alusel tekib isikul

vastutus teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest. Kostja 1 küll kõrvaldas 2016.

a augusti lõpus kalibreeringute puudused, kuid kahju oli selleks ajaks juba tekkinud. VÕS §

642 lg 1 alusel vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis oli olemas

töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus

ilmneb alles pärast seda.

3. 7. detsembril 2018 esitas hageja täiendavad seisukohad ja dokumendid. Hageja esitas

vaidlusaluse vilja tarnimist kinnitavad saatelehed. Saatelehtedelt nähtuvad müüdava vilja kogus

ja selle kvaliteedi mõõtmistulemused esmakordsel mõõtmisel ehk lattu jõudmise hetkel, mille

sisulised asjaolud on hageja toonud kohtu ette eelmiste menetlusdokumentide ja tõenditega, sh

hagi lisas nr 9. Sõltumata sellest, kas pooled sõlmisid vilja müügilepingu enne vilja

2-18-11582

koristusperioodi või selle tarnimise hetkel, on müügilepingu tingimus vilja müügihinna kohta

tuvastatav põllumeeste poolt hagejale esitatud arvete alusel. Kuivõrd hageja on kõik

põllumeeste poolt esitatud esialgsed arved (vt hagi lisa 11) ning hiljem esitatud hinnavahe

hüvitamise arved (hagi lisa 10) tasunud, on nii müügilepingu sõlmimine kui ka kokkulepe

müügihinna kohta tuvastatav asjaomaste tõendite alusel pakkumuse esitamise, sellele

nõustumuse andmise ja kohaselt täidetuks lugemise teel (VÕS § 9 lg 1, § 16 lg 1, § 20 lg 1 ja §

76 lg–d 3 ja 4). Vilja hinnaklassid tulenesid kvaliteedist, selle kriteeriumid avaldati hageja

veebilehel ja need moodustasid vilja müügilepingu osa. 2016. aasta sügisel makstud hüvitis

arvestati tasutud madalama kategooria hinna ning hüvitamise ajal tegelikult kehtinud õige

kategooria hinna vahe järgi. Hageja esitas väljavõtte kodulehelt vilja hindade kohta 2016. a

sügisel (lisa 16), samuti kodulehe andmete alusel Exceli tabelina, mis on hageja infosüsteemist

tabelisse üle kantud kandeid muutmata.

Vilja hinnaklasside erinevusest teavitati põllumehi hageja kodulehe kaudu. Esialgsed arved

tasuti kodulehel avaldatud tingimuste alusel. Selline on hageja ning põllumeeste vaheline

praktika ning ka valdkonna tava teiste viljakokkuostjate puhul. Vilja teatud klassi kuulumise

kriteeriumiks ei olnud üksnes mahukaal, kuid hageja ei arvestanud vilja klassi määramisel kõigi

võimalike parameetritega, millega vilja kvaliteeti saab mõõta. Mõningad nihked kriteeriumides

olid lubatud, kui see ei mõjutanud oluliselt vilja kategoriseerimist ning vilja oli võimalik segada

kõrgema klassi viljaga. Hagi lisa 9 tabelis on aga toodud just need koormad ja kogused, mille

puhul vale kalibreeringu tõttu tekkinud vea alusel liigitus vili põhjendamatult madalamasse

kategooriasse ning mille väärtuse vahe tuli hagejal hiljem põllumeestele hüvitada.

Põllumeestele makstud hinnavahe hüvitised on arvestatud vastavalt vale kalibreeringu saanud

vilja kogusele, esialgselt väljamakstud hinnale ning vea ilmnemisel tegelikult maksmisele

kuulunud summale. Nimetatud arvutused nähtuvad hageja koostatud tabelist (lisa 18).

Kostja 1 ei ole tõendanud väidet, et hagejal (või Tiigi Keskus AS-il) oli mingi hoolsuskohustus

ning kui oli, siis milles see kohustus täpsemalt seisnes. Seega senikaua, kuni kostja 1 ei ole

esitanud oma väidete tõendamiseks asjakohaseid tõendeid, piirdub hageja oma õiguste kaitseks

samuti vastuväidetega, omapoolseid tõendeid esitamata. Kostja 1 suutmatus oma väiteid

tõendada ei anna alust tõendamiskoormist ümber jagada. Hoolsuskohustuse täitmine ei oleks

mõjutanud mõõtmistulemust. Kui hageja oleks seadme kalibreeringuid igapäevaselt

näidisproovidega võrrelnud, ei oleks kalibreeringu ekslikkus saanud kuidagi ilmneda. Puudub

loogika selles, et hagejal peaks olema veel mingid alternatiivsed proovid, millega

kalibreeringuid võrrelda. Kalibreeringu õigsuse pidi tagama kostja 1 ning kostja 2 pidi Infrateci

seadmed vastavalt seadistama.

Juhul, kui kohus tuvastab, et kahju on tekkinud, kuid selle täpset suurust ei ole võimalik

kindlaks teha, palub hageja kohtul määrata kahjuhüvitis oma äranägemisel (VÕS § 127 lg 6 ls

1).

Kostja 1 vastuväited

4. Kostja 1 palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja 1 vastuväited on kokkuvõtlikult järgmised.

1) Hagejaga 27. mail 2013 sõlmitud lepinguga on hõlmatud üksnes nisu, oder ja tritikale,

kaer ei ole hõlmatud. Hageja väidetav 21. jaanuari 2015. a kuupäevaga leping on

allkirjastamata. Lepingu punkti 5.1. kohaselt jõustub see allkirjastamisel. Kostjale 1

teadaolevalt jäigi leping allkirjastamata. Hageja ei ole kohtule esitanud kostja 1

vastuseid hageja nõudekirjadele.

2-18-11582

2) Hageja koostöölepingud on seotud konkreetse seadmega Infratec 1241, seeria nr

91720287, asukohaga Kaarma ladu, Ebavere, Väike-Maarja, Lääne-Virumaa. Tiigi

Keskuse lepingud on seotud järgmiste seadmetega: Infratec 1241, seeria nr 12412965,

asukohaga Tööstuse 15, Tamsalu, Lääne-Virumaa; Infratec 1241, seeria nr 12413125,

asukohaga Õli 4, Rakvere, Lääne-Virumaa; Infratec 1241, seeria nr 12412926,

asukohaga Linnamäe tee 6, Keila, Harjumaa. Kostja 1 ei vastuta seadmete ja kultuuride

eest, mida lepingud ei hõlma. Pooled on sõlminud lepingu ainult konkreetsete seamete

ja kultuuride kohta, teistele kultuuridele ja seadmetele leping ei laiene.

3) Kostjale teadaolevalt olid nii hageja kui Tiigi Keskus sõlminud eraldi lepingud kostjaga

2, mille alusel kostja 2 osutas hagejale ja Tiigi Keskusele seadmete hoolduse ja

kalibreerimisteenuseid.

4) Kostja 1 ei ole hageja ja Tiigi Keskusega sõlmitud lepinguid rikkunud. Lepingu kohaselt

ei ole kostjal 1 kohustust osutada hagejale kalibreerimisteenust ja seda ei ole kostja 1

osutanud. Lepingu kohaselt kohustub kostja 1 tagama kalibreerimisteenuse (lepingu p

3.1). Kostja 1 on teenuse tagamise kohustust täitnud sellega, et on loonud TERNeti

võrgustiku

ja

sellesse

kuuluvate

seadmete

kalibreerimise

võimalused.

Kalibreerimisteenust osutab selleks eraldi sõlmitud lepingu alusel kostja 2. Sellisest

korraldusest on kõik osalised olnud teadlikud juba enne lepingute sõlmimist, aga ka

pärast seda. TERNeti süsteemi loomisel jäeti seadmete kalibreerimine (tegevus, mis

tagab, et kõik seadmed näitaksid samu tulemusi) kostjale 2, kes osutab ka seadmete

hooldusteenust.

5) Kostja 1 ülesanne on TERNeti süsteemi kuuluvate seadmete kindlaksmääramine

(lepingute alusel), sobivate proovide ettevalmistamine (erinevad kultuurid ja erinevad

parameetrid), nende kultuuride parameetrite klassikaline määramine ning seejärel

proovide edastamine kostjale 2. Kostja 2 esindaja hooldab seadmeid (vajadusel

parandab), mõõdab proovid ja kohendab kalibreeringut kliendiga sõlmitud lepingu

alusel. Selliselt on süsteem toiminud enam kui 5 aastat. Kalibreeritavad seadmed ei

kuulu kostjale 1 ning ei ole kostja 1 valduses. Hageja ei ole kostjale 1

kalibreerimisteenuse eest maksnud, mis viitab sellele, et kostja 1 ei ole hagejale seda

teenust osutanud. Kostjale 1 teadaolevalt osutab kostja 2 kalibreerimisteenust

hoolduslepingute alusel. Kalibreerimine toimub tavaliselt seadme hooldamise käigus.

Seega on põhjendamatu hageja käsitus, et kostja 1 vastutab hageja ees teenuse kvaliteedi

eest, mille hageja tellis kostjalt 2 ning mida kostja 2 osutas. Kostja 2 osutab seda teenust

hagejale ja Tiigi Keskusele jätkuvalt edasi, kuigi kumbki ei osale enam TERNeti

võrgustikus.

6) Hageja selgitused seoses kostja 1 poolt 2015. aasta jaanuaris ja veebruaris hagejale ja

Tiigi Keskusele esitatud arvetega on arusaamatud. Need arved ei tõenda ühtki hageja

väidet, kuna tegemist on ajaliselt hagi aluseks olevatele asjaoludele eelnevate arvetega.

Hageja ise ei seosta neid arveid ühegi väidetava rikkumisega. Arvetele lisatud viide

kalibreerimisteenustele oli ekslik ja viitab hoopis kostja 1 tegevusele seoses

kalibreerimisteenuste tagamiseks kontrollproovide väljastamisega ja TERNet

võrgustiku haldamisega.

7) Õige ei ole hageja väide kostja 2 kasutamise kohta kostja majandus- või kutsetegevuses.

Hageja on tellinud kalibreerimisteenuseid vahetult kostjalt 2. Kostja 1 ei ole kasutanud

kostjat 2 seoses kalibreerimisteenustega ühegi oma kohustuse täitmiseks.

8) Suurem osa väidetavast kahjust 25 432 eurot 59 senti on tekkinud Tiigi Keskuse

Tamsalus ja Keilas asuvate seadmetega mõõdetud kaera näitajate väidetavalt ebatäpsest

mõõtmisest. Kaera osas puudus Tiigi Keskusel kostjaga 1 lepinguline kokkulepe. Isegi

2-18-11582

kui hagejal oli kostjaga 1 ka kaera osas kokkulepe (kui 21. jaanuari 2015 lepingut saab

lugeda sõlmituks), siis Tiigi Keskusele kuuluvate Tamsalu ega Keila seadmete osas

lepingulist kokkulepet ei ole. Seega on hageja nõudest summas 26 450 eurot 90 senti

ilmselgelt suurem osa – nõue suurusega 25 432 eurot 59 senti – põhjendamatu.

9) Hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud. Hageja väitis, et sõlmis kõigi põllumeestega

viljamüügilepingu tingimustel, mille kohta on kohtule esitatud vaid lepingu ühe lisa

projekt. Seega pole selge, kes on need põllumehed ja see, kas üldse ja kui, siis millistel

tingimustel on nende isikutega lepingud sõlmitud. Kui lepingud on allkirjastatud, saaks

hageja need kohtule esitada. Kahju ei saa tõendada hageja enda koostatud Exceli tabeli

ja lepinguprojektiga.

10) Hageja väidab, et nõuab hagiga kahju vaid selle kaera ja nisu eest, mille kõik muud

parameetrid vastasid kõrgema klassi vilja tingimustele, kuid mahukaal oli mõõdetud

valesti. See väide on vastuolus hagiavalduse lisadega. Nii nähtub hagi lisast 9, et paljude

mõõtmiste puhul olid lisaks mahukaalule probleemsed ka muud parameetrid. Hageja

väite kohaselt mõõtsid ebaõigesti kalibreeritud seadmed kaera mahukaalu tegelikust 40

ühikut madalamaks ja nisu mahukaalu 20 ühikut madalamaks. See tähendab, et paljude

mõõtmiste puhul ei oleks igal juhul olnud tegemist kõrgema kategooria viljaga.

11) Viljamüüjatele makstud summade kujunemine on meelevaldne ega ole jälgitav. Kuna

hageja pole lepinguid esitanud, ei saa hageja nõuet sisuliselt hinnata. Tõendatud ei ole,

et põllumeeste esitatud arved oleks seotud siinse asjaga. Hagile lisatud põllumeeste

esialgsed arved pärinevad olulises osas perioodist augusti lõpp – oktoober 2016, s.o

tegemist on mitu kuud pärast kostja teostatud parandamist esitatud arvetega. Arvetel

puudub viide, millest nähtuks, et nendel käsitletud vilja mõõtmine toimus enne 26.

augustit 2016, mil kostja 2 kalibreerimisprobleemi parandas.

12) Hageja ei ole tõendanud ka seda, et ta on seganud ostetud ja väidetavalt valesti

mõõdetud vilja madalama kvaliteediga viljaga, mistõttu on talle tekkinud kahju. On

tavapraktika, et kui vilja kvaliteet jääb napilt madalamaks soovitava kategooria

nõuetest, segatakse seda kõrgekvaliteedilise viljaga, et vilja kvaliteeti tõsta (nt segades

suure koguse mahukaaluga 534 g/l kaera väiksema kogusega 560 g/l kaeraga, on

võimalik tõsta kogu saadud segu mahukaalu üle 540 g/l ja seega kuulub see toidukaera

kategooriasse). Kui hageja seda ei teinud, vastutab ta kahju eest olulisel määral ise.

13) Kostja 1 on seisukohal, et suurema osa hagejale väidetavalt tekkinud kahjust oleks

saanud ära hoida, kui hageja ise oleks järginud seadmete kasutusjuhendit ja käitunud

tavapäraselt kaupmehelt eeldatava hoolsusega. Võimalikust kalibreerimisveast ei oleks

saanud kahju tekkida või vähemalt oleks kahju pidanud olema tunduvalt väiksem, kui

hageja ja Tiigi Keskus oleksid järginud seadmete tootja pandud kohustusi. Testproovi

abil on võimalik igapäevase kontrolli käigus tuvastada seadme mistahes talitlushäired

varajases staadiumis.

14) Suur osa hageja väidetavast kahjust põhineb mõõtmistel, mis hageja enda kinnitusel

toimusid pärast 23. augustit 2016. 23. augustiks 2016 oli hageja teadlik, et

mõõtmistulemused võivad olla ebatäpsed. Seda silmas pidades oleks hagejal tulnud kas

vältida mõõtmisi kuni korduvkalibreerimiseni või minimaalse ettevaatusabinõuna

vältida mõõdetud vilja segamist muu viljaga. Hageja ei võtnud mistahes elementaarseid

ettevaatusabinõusid ja jätkas tegevust korrektuure tegemata. Seetõttu on perioodil 23.–

26. august 2016 tekkinud kahju põhjustatud hageja enda tegevusest.

2-18-11582

15) Arusaamatuks jääb, millised väidetavad nõuded on hageja omandanud Tiigi Keskuselt.

Tiigi Keskusel saab, hageja faktiväidete õigsust eeldades, olla kostja vastu nõue üksnes

juhul, kui talle on tekkinud kahju, s.t kinnitust on leidnud tema kohustus hüvitada

hagejale mingi kahju. Hageja ei ole seda tõendanud.

Kostja 2 vastuväited

5. Kostja 2 palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja 2 vastuväited on järgmised.

1) Kostja 2 ei ole ega ole ka olnud TERNeti liige ning ei vastuta TERNeti võrku kuuluvate

seadmete kalibreeringute ning kontrollproovide eest. Kostja 2 on volitatud seadmeid

hooldama ja remontima. Kostja 2 teostab TERNeti liikmetele kuuluvatele Infratec tüüpi

seadmetele iga aasta tootja ettenähtud korralist hooldust vastavalt seadme ostjaga

sõlmitud hoolduslepingule. Hooldusjuhend ei hõlma seadmete kalibreerimist. 2016.a ja

2017.a tegi kostja hageja seadmetele hoolduse vastavalt tootja juhistele ning võib

kinnitada, et aparaadid vastasid oma tehniliselt seisukorralt TERNeti nõuetele. Kostja 1

on koostöölepingutest tulenevalt vastutav kalibreerimisteenuste eest ning ei ole selles

osas vastutust kostjale 2 üle andnud. Kostja 1 ja kostja 2 vahel ei ole sõlmitud mingeid

kokkuleppeid kogu kalibreerimisteenuse haldamiseks ja tagamiseks. TERNeti

toimimise eeskirja kohaselt toimis kostja 1 TERNeti administreerimiskeskusena. Kostja

1 kui administreerimiskeskuse allstruktuuridena tegutsesid nii kontroll-laboratoorium,

kus tehti kalibreeringute kontrolliks ja seadmete harmoniseerimiseks vajalike

kontrollproovide

analüüsid

akrediteeritud

standardmeetoditega,

kui

ka

kalibreerimiskeskus, mille ülesanne oli statistiliselt töödelda kontroll-laboratooriumist

ja TERNeti keskseadmest saadud analüüse ja vajadusel korrigeerida kalibreeringut.

2) Kostja 2 sooritas kostja 1 palvel masinate tehnilise hoolduse käigus hooaja alguse

kalibreerimisringi, st mõõtis TERNeti kuuluvatel masinatel üle kostjale 2 kostja 1 poolt

antud proovide komplekti, tegi vajadusel korrektsioone ning ühtlustas masinate näidud.

Tegemist oli tehnilise tööga, mis moodustas ainult väikese osa TERNeti

kalibreerimisteenuste tagamise süsteemis. Tegemist oli ajutise abiga, kuni kostja 1 on

võimeline kõik oma TERNeti lepingulised kohustused iseseisvalt täitma. Kostja 2 poolt

osutatava abi osas ei ole kostjale 2 seatud kvaliteedikriteeriume ega antud mingilgi moel

üle vastutust kalibreerimisteenuste tagamise eest. Samuti ei saanud kostja 2 tasu

osutatud abi eest. Hooaja kestel masinate kalibreeringute jälgimine ja korrigeerimine ei

kuulunud kostja 2 pädevusse, need olid vastavalt kliendi, sh ka hageja ja kostja 1

ülesanded.

3) Kostja 1 ei esitanud kostjale 2 kalibreerimisringi tegemiseks täielikku nimekirja

TERNetiga hõlmatud masinatest, kultuuridest ja parameetritest ega võimaldanud kostjal

2 tutvuda ka TERNeti lepingutega. Kostja 1 teatas viimati 2014. aastal kostjale 2 üksnes

TERNetis osalevate äriühingute nimed. Seetõttu tugines kostja 2 kalibreerimisringi

toimingute tegemisel klientide antud infole selle kohta, millised klientide masinad

ja kultuurid on TERNetiga hõlmatud.

4) Viljavõrgustiku mõte on tagada, et kõik võrgustikku kuuluvad masinad näitaksid sama

proovi puhul (mõõtemääramatuse piires) sama tulemust. Selleks ühtlustatakse

viljavõrgustikku kuuluvad masinate näidud. Samuti on viljavõrgustiku mõte tagada, et

mõõtmiste tulemused oleks võimalikult täpsed, st. tõesele lähedased. Selleks määratakse

masinate näitude ühtlustamiseks kasutatavate proovide parameetrid eelnevalt

2-18-11582

klassikaliste meetoditega ja viljavõrgu keskseadmega. Kostja 2 tegi 2016. aastal koos

hooldusega kalibreerimisringi kostja 1 poolt ettevalmistatud proovidega. Nagu ka

varasematel aastatel ühtlustati masinate näidud vastavalt kostjalt 1 saadud proovide

andmetele. Näitajate osas, mille kohta kostja 1 uusi andmeid ei andnud, kostja 2 ainult

ühtlustas masinate näidud. Nisu ja kaera mahukaalude osas kostja 1 2016. aastal hooaja

alguses kostjale 2 klassikalise analüüsiga üle kontrollitud andmeid ei andnud. Kostja 1

ja hageja olid teadlikud kostja 2 poolt kalibreerimisringil tehtud töödest, kuivõrd näitude

ühtlustamiseks kasutatavad proovid tegi kostjale 2 kättesaadavaks kostja 1 ning kostja

2 esitas eelnevatel aastatel kostjale 1 ja seadmete omanikele ka aruande tehtud töödest

ning info esinenud probleemidest. Seega on nii kostjal 1 kui klientidel olnud kogu aeg

kostja 2 teostatud tegevustest täielik ülevaade ja võimalus edasisi tegevusi suunata ja

planeerida.

5) Nii hageja kui ka kostja 1 on eiranud TERNeti toimimise eeskirjast nähtuvat põhimõtet,

mille kohaselt vilja kvaliteedi mõõtmise täpsuse tagamiseks ei piisa masinate

ühekordsest kalibreerimisest hooaja alguses, vaid tegemist on kogu hooaja vältel

toimuva pideva tegevusega, mis hõlmab kostja 1 pistelist kontrolli hooaja vältel ning

klientide puhul oma masinate igapäevast kontrollimist. Kuna hooaja alguses

kalibreerimisringil tehtud esialgsed korrektsioonid on tehtud eelmise hooaja viljast

võetud proovidega, oleks nii kostja 1 kui ka hageja pidanud arvestama ka masinate

kalibreeringute korrigeerimise vajadusega hooaja jooksul, kuna vilja kvaliteeti

mõjutavad kasvu- ja ilmastikutingimused ei ole igal aastal identsed. Käsitledes hooaja

alguses tehtud kalibreeringuid lõplikena, võtsid kostja 1 ja hageja endale teadlikult riski,

et vilja kvaliteeti mõõtvate masinate mõõtetulemused ei ole piisavalt täpsed.

6) Hageja väidab, et kostja 2 poolt kahju tekitamine oli tingitud mittenõuetekohase

kalibreerimistöö teostamisest hageja ja Tiigi Keskuse poolt kasutatavatele seadmetele.

Samas jääb hageja eeltoodud väide paljasõnaliseks. Hageja ei ole hagiavalduses välja

toonud, millistele nõuetele pidid kostja 2 tehtud kalibreerimistööd vastama ning

millistele asjaoludele tuginedes on hageja hinnanud tehtud kalibreerimistööd

mittenõuetekohaseks. Kostja 2 ei nõustu hageja väitega, et 2016. a mais ja juunis

kalibreeris kostja 2 hooldusinsener Q hageja ja Tiigi Keskuse masinad valesti. Asjaolu,

et hooaja kestel ilmnes kalibreeringute ebatäpsus, ei tähenda, et seadmed oleks

teadlikult või tahtlikult valesti kalibreeritud. Samuti ei anna asjas esitatud tõendid alust

oletuseks, et kalibreeringute muutmata jätmisel oleks masinad kaera ja nisu mahukaalu

täpsemalt mõõtnud.

7) Hageja ei ole tõendanud, et väidetav kahju oleks tekkinud kostja 2 tegevuse tulemusel.

Hageja väidab, et tasus seadmete ebaõige kalibreeringu tõttu tarnijatele perioodil 2016

mai–august nisu ja kaera eest hinna, mis ei vastanud vilja tegelikule kvaliteediklassile

ja väärtusele. Tingimused, mis määrasid vilja kategooria ja mis kujundasid selle

müügihinna, olid hageja väidete kohaselt määratud kindlaks vilja müügilepingutega,

mis oli kõikide põllumeeste jaoks ühetaolised ja mille juurde kuulus lepingulisa

müüdava teravilja kvaliteedinõuete kohta. Hageja soovib oma väiteid tõendada

hagiavalduse lisas 8 toodud lepingulisa projektiga. Kostja 2 on seisukohal, et hageja ei

ole tõendanud, millistel tingimustel ta põllumeestelt vilja ostis, mis näitajate alusel

määrati vilja kategooria ja kujundati selle müügihind. Hageja ei ole hagiavaldusele

lisanud mitte ühtegi müügilepingut ega müügilepingu lisa. Üksnes lepingulisa projekt

ei ole tõendiks põllumeestega sõlmitud vilja müügilepingu tingimuste kohta.

8) Hageja nõuab kostjatelt kahju üksnes selle vilja (kaera ja nisu) eest, mille kõik muud

parameetrid vastasid väidetavalt kõrgema klassi vilja tingimustele, kuid üksnes

mahukaal oli mõõdetud ebaõigesti. Andmed väidetavalt ebaõigesti mõõdetud

2-18-11582

mahukaalu kohta esitab hageja hagiavalduse lisas 9 toodud tabelis. Kostja 2 on

seisukohal, et nimetatud tabel ei tõenda hagejale kahju tekkimist tabelis toodud

viljakoguste mahukaalu ebaõige mõõtmise tagajärjel, kuna hageja esitatud esmaste

mõõtetulemuste tabelis puuduvad konkreetsed andmed mõõteprotseduuride kohta.

Mainitud on ainult vilja saabumisaeg. Ei ole näidatud, millise aparaadiga mõõdeti,

millal mõõdeti, kes mõõtmised sooritas, kuidas proov võeti ja seda käsitleti, kas tabelis

toodud vilja kogus on saabunud ühe või mitme koormana, kas on tehtud üks või mitu

mõõtmist.

Lisaks

on

tabelis

mahukaalu

mõõtmistulemused

antud

ilma

mõõtmismääramatuseta. Seetõttu ei saa tabelis toodud mahukaalu numbri alusel teha

lõplikke järeldusi vilja kvaliteedi kohta.

9) Ükski mõõtmine ei ole kunagi täiesti täpne. Mõõtmise metoodikast ning kasutatavatest

seadmetest tulenevalt esineb alati mõõtmismääramatus, mida tuleb arvestada

mõõtmistulemuste tõlgendamisel. Mõõtmistulemuste esitamine ilma mõõtmis-

määramatuseta muudab tulemused mitteinformatiivseks. Hagiavaldusest ega selle

lisadest ei nähtu, kas ja millisel määral hageja arvestas vilja kvaliteedi määramisel

mõõtmismääramatusega. Mahukaalu tulemusi mõjutab märgatavalt ka aparaadi

puhastamine rutiinse töö käigus, mistõttu ei ole välistatud ka mõõtmise ebatäpsus hageja

poolt mõõteseadme rutiinse puhastamise ja kontrollinõuete täitmata jätmise tõttu. Seega

ei saa hagiavalduse lisas 9 toodud tabeli alusel kuidagi tuvastada, et hagejale on

tekkinud kahju hagiavalduses väidetud ulatuses ning et kahju on tekkinud üksnes kostja

2 tegevuse tulemusel.

10) Hageja hagiavalduse lisas 9 esitatud andmetest nähtub, et hageja ei piirdu kahju

hüvitamise nõudes ainult nende juhtumitega, kus vilja kvaliteet ei vasta toiduviljale

esitatavatele nõuetele ainult mahukaalu näitaja tõttu. Nii näiteks nõuab hageja kahju

hüvitamist ka nendel juhtudel, mil vili (söödanisu, söödakaer) on vastuvõetud pärast 24.

augustit 2016, s.o ajal, mil hageja pidi juba olema teadlik mõõteseadmete

kalibreeringuga seoses tekkinud probleemist ja sellest, et kokkulepitud on või juba

tehtud täiendavad kontrollmõõtmised kalibreeringu täpsustamiseks. Söödakaera puhul

ei vasta ostetud vili kvaliteedinõuetele lisaks mahukaalule ka tuulekaera sisalduse, liigse

prügi ja ka liigse niiskusesisalduse tõttu. Toidunisu puhul takistab suuremal osal

juhtudel lisaks mahukaalule ka kleepvalgu kogus ostetud vilja arvamist kõrgemasse

kategooriasse. Mõnel tabelis toodud juhul vastas mahukaal kõrgema kategooria

nõuetele ning probleem vilja kategooria määramisel oli ilmselt tingitud kleepvalgu

näitajast. Söödanisu puhul mõjutab vilja kvaliteediklassi lisaks mahukaalule ka

kasvama läinud terade hulk, mis mõnel juhul ületab lubatud normi isegi

kaheksakordselt. Lisaks nähtub tabelis toodud märkustest, et hageja on teadlikult ostnud

tootjatelt vilja, mis oma näitajate poolest ei sobi isegi söödaviljaks ja mille puhul ei ole

ainsaks probleemiks vilja madal mahukaal.

11) Hageja väidab hagiavalduse punktis 1.2.10, et pärast 2016. aasta augustit uute õigete

algandmete alusel teostatud kalibreerimist oli sama vili, mis varasemate

mõõtmistulemuste alusel kategoriseeriti madala klassi viljaks ehk söödaviljaks,

kategoriseeritav kõrgema klassi viljaks ehk toiduviljaks. Hagiavaldusest ei nähtu,

millele hageja eeltoodud väide tugineb. Hagiavaldusele ei ole lisatud kordusmõõtmiste

tulemusi, mille alusel saaks tõsikindlat väita, et vili, mille mõõtmistulemused

mahukaalu osas ei vastanud esmasel mõõtmisel toiduviljale esitatavatele nõuetele,

hiljem nendele nõuetele vastas.

12) Hagiavaldusest ei nähtu, millistel asjaoludel ja millistest kriteeriumitest lähtudes tegi

hageja vilja müüjatele lisamakseid. Kuna hageja ei ole esitanud tarnijatega sõlmitud

müügilepinguid, jääb ebaselgeks, millele tuginedes võisid tarnijad nõuda lisamaksete

2-18-11582

tegemist ning kas hagejal oli kohustus muuta juba väljamakstud vilja ostuhinda ja teha

müüjatele täiendavaid väljamakseid. Arvestades hagiavalduse lisas 9 vilja kvaliteedi

kohta toodud vastakat infot ning asjaolu, et hagejal puudusid konkreetsed alused ja

kriteeriumid tarnijatelt ostetud vilja kvaliteediklassi tõstmiseks ning hinnavahe

hüvitamiseks, leiab kostja 2, et juhul kui hagejale on tarnijatele hinnavahe hüvitamise

tõttu kahju tekkinud, on hageja enda tegevus selle kahju põhjuseks. Hageja ei ole

tõendanud hagiavalduse punktis 1.3.3 esitatud väidet, mille kohaselt tekkis hagejale

kahju seetõttu, et tegelikkuses kõrgemat kvaliteeti omav kuid ebaõigete andmete alusel

söödaviljana kvalifitseeritud vili lisati sama kategooria olemasoleva vilja hulka, mille

tulemusena segunes kvaliteetne toiduvili söödaviljaga, ning selle väärtus vähenes

oluliselt, kuna hiljem seadmete kalibreeringu vea ilmsikstulemisel ei olnud enam

võimalik kõrgema kvaliteediga vilja madalama klassi viljast eraldada. Hageja ei ole

esitanud tõendeid selle kohta, kuidas müüjatelt ostetud vilja edasi käideldi ja millise

hinna eest see vili hiljem edasi müüdi, seega on tõendamata väited, et vilja kvaliteet

vähenes oluliselt erineva kvaliteediga vilja segunemise tõttu ning et hageja oli sunnitud

kõrgekvaliteedilise vilja võõrandama söödavilja müügihinnaga, mille tulemusena sai

hageja kahju minimaalselt 26 450 eurot 90 senti.

13) Kostja 2 ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt kostja 2 vastutab hagejale

väidetavalt põhjustatud kahju eest lepinguväliseid võlasuhteid reguleerivate

õigusnormide alusel, konkreetsemalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätete

alusel (VÕS § 1043 jj). Hagiavaldusest ei nähtu, milles seisnes hageja hinnangul kostja

2 käitumise õigusvastasus hageja ja Tiigi Keskuse seadmete kalibreerimistööde

tegemisel. Asjaolu, et hageja arvates võis kostja 2 tegutseda seadmete

kalibreerimistööde tegemisel kostjaga 1 sõlmitud lepingu alusel ning hageja hinnangul

ei vastanud töö lepingutingimustele, ei muuda kostja 2 käitumist hageja suhtes

õigusvastaseks. Kuna kostja 2 käitumine seadmete kalibreerimisel ei olnud

õigusvastane, ei ole hagejal alust nõuda VÕS §-le 1034 tuginedes kostjalt 2 kahju

hüvitamist.

14) Kostja 2 ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja 2 ja kostja 1 vastutavad hagejale

väidetavalt tekkinud kahju eest solidaarselt. Kuna hageja ei ole selgitanud ega

tõendanud, milles seisnes kostja 2 käitumise õigusvastasus hageja ja Tiigi Keskuse

seadmete kalibreerimistööde tegemisel ning kostja 2 ja hageja ning Tiigi Keskuse vahel

puudus lepinguline suhe TERNetiga seotud kalibreerimistoimingute tegemiseks, ei ole

hagejal alust esitada kostja 2 vastu kahju hüvitamise nõuet. Kuna hagejal sisuliselt

puudub nõue kostja 2 vastu, ei saa hageja meelevaldselt laiendada oma nõuet kostja 1

vastu ka kostjale 2.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 12. veebruari 2020. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda. Maakohus määras kindlaks kostjatele hüvitatavate menetluskulude suuruse.

Maakohus mõistis hagejalt kostja 1 kasuks välja menetluskulud 10 650 eurot ning kostja 2

kasuks menetluskulud 6780 eurot ning määras, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on hagejal tekkinud kahjuks põllumeestele hüvitatud

madalakvaliteedilise ja kõrgekvaliteedilise vilja hinnavahe. Kahju tekkimist ehk hinnavahe

hüvitamist põllumeestele saab tõendada kas põllumeeste poolt esitatud arvete tasumisega või

põllumeeste esitatud arvete tasaarvestamisega hageja poolt. Hageja ei ole esitanud ühtegi

2-18-11582

tõendit selle kohta, et ta on teinud põllumeestele ülekandeid talle esitatud arvete alusel või need

arved tasaarveldanud. Hagejale põllumeeste poolt esitatud hinnavahe hüvitamise arvete

maksetähtaeg jääb perioodi 22.11.2016–05.12.2016. Hagiavaldus esitati kohtule 1. augustil

2018. Seega võib eeldada, et isegi kui neid arveid ei tasutud tähtaegselt, pidi hageja tasuma

need mõistliku aja jooksul. Esitatud arvete sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni

möödunud 20 kuu jooksul oleks hageja pidanud nimetatud arved tasuma. Hageja arvete

tasumist tõendanud ei ole, mistõttu ei ole tõendatud ka hagejale väidetava kahju tekkimine.

Ainuüksi arve esitamine hagejale ei too kaasa talle kahju tekkimist, sest arve võib olla alusetu.

Kahju saab tekkida hageja vara vähenemisega, kui hageja tasub esitatud arve(d), või kohustuse

tekkimise tõttu. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks põllumeeste poolt esitatud täiendavad arved

tasunud või et tal jätkuvalt eksisteerib selline kohustus. Kahju hüvitamise nõude olemasolu

eelduseks on kahju olemasolu ning põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel.

Kuna hageja ei ole tõendanud otsese varalise kahju hüvitamise aluseks olevat kahju või selle

suurust, tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.

Maakohus ei analüüsinud hageja ja kostjate vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid kostjate

kohustusi. Samuti ei ole vaja lahendada kostjate solidaarvastutuse küsimust ja asjaolu, kumb

kostja oli kohustatud viljaanalüsaatoreid kalibreerima. Kahju puudumise tõttu ei oma need

asjaolud tähtsust. Sõltumata sellest, kas väidetavalt rikuti lepingut või kahju tekkis

lepinguväliselt, jääks hagi rahuldamata, sest kahju hüvitamise eeldus (kahju olemasolu) on

tõendamata.

Eeltoodud põhjustel ei võtnud maakohus seisukohta poolte esitatud TERNet võrgustiku ja

Infratec seadmete soetamist ja hooldamist tõendavate lepingute ja arvete kohta.

Maakohus jättis rahuldamata ka hageja 7. detsembri 2018. a menetlusdokumendis esitatud

taotluse, et kui kahju täpset suurust ei ole võimalik kindlaks teha, siis määraks kohus

kahjuhüvitise oma äranägemisel VÕS § 127 lg 6 alusel. Maakohus leidis, et viidatud sätte

kohaldamise eelduseks on tekkinud kahju täpse suuruse kindlakstegemise võimatus. Hageja

teadis, kui palju vilja ta igalt põllumehelt ostis ning kui palju ta igale põllumehele ostetud vilja

eest maksis. Samuti pidi hagejale teada olema, kui palju ta igale põllumehele juurde pidi

maksma. Kõiki nimetatud asjaolusid on võimalik tõendada müügilepingute, üleandmise-

vastuvõtmise aktide, arvete ja arvete tasumist tõendavate dokumentidega. Samuti oli hagejal

võimalus tõendada, kui palju ta oleks kvaliteetse vilja müümisest pidanud raha saama ja kui

palju ta sai madalakvaliteedilise vilja müügist. Kahju on käesoleval juhul võimalik kindlaks

teha, sest viljaga tehtud tehingute andmeid peab hageja säilitama oma raamatupidamises.

Hageja ei ole eelpoolloetletud asjaolusid tõendanud.

7. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus rahuldas kostja 1 menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse osaliselt ning mõistis hagejalt kostja 1 kasuks välja menetluskulud

10 650 eurot. Maakohus määras, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus rahuldas kostja 2

menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ning mõistis hagejalt kostja 2 kasuks välja

menetluskulud 6780 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, mida tuleb tasuda kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Apellatsioonkaebus

8. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 12. veebruari 2020. a otsuse

tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta

solidaarselt kostjate kanda. Alternatiivselt palus hageja saata asja maakohtule tagasi uueks

läbivaatamiseks.

2-18-11582

Hageja apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõttes järgmised.

1) Maakohus ei ole menetluses kordagi juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja pidi

tõendama kahju tekkimist maksekorraldustega, millest nähtuks hageja poolt

põllumeestele täiendavate ülekannete tegemine. Hageja jättis need tõendid kohtule

esitamata, kuna muud tõendid olid hageja nõude tõendamiseks piisavad. Hageja ei

saanud neid tõendeid esitada, sest need ei olnud nii lihtsalt kättesaadavad. Pooled

jätkasid koostööd pärast vea ilmsikstulekut ning tegid tasaarvestusi ja jooksvalt

koondarveid muu müüdud viljaga, muude teenuste ja kaupade ostuga ja seda suuliste

kokkulepete alusel. Seega puuduvad dokumentaalsed tõendid tasaarvestuse kokkuleppe

või konkreetse hinnavahe hüvitamiseks tehtud eraldiseisvate pangaülekannete kohta.

Hageja oleks saanud esitada kaudseid tõendeid, mis koosmõjus tõendaksid hinnavahe

hüvitamist. Selliste tõendite maht oleks olnud hagejat ja kohtutoimikut koormav.

Seetõttu esitas hageja muud tõendid, mis tõendavad hinnavahe hüvitamist. Maakohtu

otsus oli seetõttu hagejale üllatuslik. Maakohus selgitas otsuses, et kahju suurust

kinnitavate tõendite puudumisele juhtisid tähelepanu mõlemad kostjad. See väide ei

kinnita maakohtu põhjendust, et hageja tähelepanu on juhitud asjaolule, et tal on

tõendamata oluline asjaolu – maksekorraldused täiendavate arvete tasumise kohta.

Olukorras, kus maakohtu jaoks oli asjaolu tõendatud ebapiisavalt, oleks maakohus

pidanud juhtima sellele hageja tähelepanu. Sel juhul oleks hageja saanud esitada

täiendavaid põhjendusi. Riigikohus on leidnud, et kohus võib lahendit tehes tugineda

üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta pooltel

oli võimalik arvamust avaldada. Kohus ei või lahendit tehes tugineda asjaolule, mida

menetluses ei ole arutatud.

2) Maakohtu otsus on olulises osas põhjendamata, kuna maakohus ei ole hageja esitatud

muid tõendeid otsuses üldse käsitlenud. Hinnavahe põllumeestele hüvitamise

tõendamiseks esitas hageja muud tõendid, mille alusel kohus oleks saanud vaidluse

lahendada. Maakohus ei ole kõiki tõendeid analüüsinud. Hageja esitas oma väidete

tõendamiseks iga põllumehega sõlmitud müügilepingud, milles olid toodud tingimused

vilja kategooria määramiseks ning mis kujundasid vilja müügihinna. Iga lepingu juurde

kuulus lisa müüdava teravilja kvaliteedinõuete kohta. Detailseid tingimusi

müügilepingud ei kajastanud, kuna tegemist on börsil oleva kaubaga. Seega jätsid

pooled muud lepingutingimused, sh müügihinna suuruse, lahtiseks. Vilja müügihind ja

vilja kvaliteediklassid avaldati hageja koduleheküljel, sh vaidlusalusel perioodil 2016.

aastal. Seda on hageja tõendanud. Vilja müügihind on tuvastatav põllumeeste poolt

hagejale esitatud arvete alusel. Kuna hageja on kõik arved tasunud, on müügilepingute

sõlmimine ja konkreetse müügihinna kokkulepped tuvastatavad vastavate tõendite

alusel. Hageja on tõendanud erinevate kvaliteediklasside vilja hinna suurust, samuti

seda, et põllumehed nõudsid hagejalt kahju hüvitamist täiendavate arvete esitamisega.

Seega oli kohtul võimalik tuvastada kahju suurus ning hinnata põllumeeste arvete

põhjendatust. Vaidluses on tõendatud, et põllumehed nõudsid hagejalt kahju hüvitamist.

Maakohus ei ole nende asjaolude kohta seisukohta võtnud.

3) Maakohus on ekslikult leidnud, et hageja kahju ei väljendu kahjuhüvitise maksmises

põllumeestele, vaid põllumeeste hüvitisenõude tekkimises hageja vastu. Hageja

kahjunõude rahuldamise eeldused on täidetud asjaoluga ja tõenditega selle kohta, et

hageja kinnitas põllumeestele hüvitamise kohustuse võtmist. Riigikohus on selgitanud,

et kulutuste (kahju) hüvitamise nõue muutub üldjuhul sissenõutavaks siis, kui kulutused

on kantud, s.o kahjuhüvitis kolmandatele isikutele on tasutud, ja erandina ka siis, kui

kulutuste kandmine on kindel, nt jõustunud on isikut hüvitama kohustav kohtulahend

või ta on tunnistanud oma hüvitamiskohustust kolmanda isiku suhtes lepinguga (vt

2-18-11582

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. detsembri 2013. a otsus nr 3-2-1-102- 13, p 13).

Hageja tunnistas oma hüvitamiskohustust põllumeestele avalikult Maalehes 9.

novembril 2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Vilja kokkuostjad tunnistasid viga ning

kompenseerivad põllumeestele tekkinud kahju“. Seega, sõltumata sellest, et hageja ei

esitanud maakohtu poolt vajalikuks peetud tõendina maksekorraldusi põllumeestele

tehtud täiendava hüvitise maksmise kohta, on hagejal kahju hüvitamise kohustus

põllumeeste ees ja sellest tulenev kahju hagejale endale tuvastatav muude tõendite

alusel. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis need hageja esitatud tõendid

arvestamata.

9. 1. veebruaril 2021 esitas hageja täiendavad tõendid, millega soovib tõendada täiendavate

maksete tegemist põllumeestele. Hageja selgitas, et vilja kvaliteediklassi vale hindamise tõttu

esialgu vähem makstud summade hüvitamiseks tehtud lisamaksed vastasid põllumeestelt vastu

võetud vilja tegeliku kvaliteedi turuväärtusele.

Vastustajate seisukohad

10. Kostja 1 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

11. Kostja 2 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ alusel

tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, aga muuta otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

13. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et hagi rahuldamise eeldusena oleks hageja

pidanud tõendama arvete alusel maksete tegemise vilja müüjatele. Maakohus asus otsuse p-s 1

seisukohale, et hageja kahju on põllumeestele hüvitatud madalakvaliteedilise ja

kõrgekvaliteedilise vilja hinnavahega. Ringkonnakohus täpsustab kahju olemust VÕS § 115 lg

1 ja § 127 lg 1 mõttes. Hageja on hagis esile toonud, et seadmete vale kalibreerimise tõttu võttis

ta kõrgekvaliteedilise vilja arvele madalakvaliteedilise viljana. Seejärel segas hageja ekslikult

madalakvaliteediliseks peetava vilja muu madalakvaliteedilise vilja hulka. Nendel asjaoludel

saab hageja kahjuks olla segamise tulemusena tekkinud vilja väärtuse langus (otsene varaline

kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes) või segamise tulemusena kaotsi läinud võimalus müüa

kõrgekvaliteedilist vilja selle õige hinnaga ja saada sellest tulu (saamata jäänud tulu VÕS § 128

lg 4 mõttes).

14. Et maakohus jättis hagi rahuldamata kahju tõendamatuse tõttu, ei analüüsinud kohus

menetlusökonoomia kaalutlusel kahjunõude teisi eeldusi. Ringkonnakohus jätab maakohtu

kaalutlused kahju tõendamatuse kohta otsusest välja ning täiendab otsuse põhjendusi

kahjunõude teiste eelduste analüüsiga.

15. Poolte seisukohtadest nähtuvalt ja TsMS 231 lg 4 järgi ei vaidle pooled apellatsiooniastmes

järgmiste asjaolude üle.

– Viljavõrgustik TERNet loodi Eestis umbes ajavahemikus 2000–2001. Viljavõrgustiku mõte

on tagada, et kõik võrgustikku kuuluvad masinad näitaks sama proovi puhul

(mõõtemääramatuse piires) sama tulemust. TERNeti toimimise eeskirja kohaselt toimis PMK

2-18-11582

TERNeti administreerimiskeskusena. PMK kui administreerimiskeskuse allstruktuuridena

tegutsesid nii kontroll-laboratoorium, kus tehti kalibreeringute kontrolliks ja seadmete

harmoniseerimiseks vajalike kontrollproovide analüüsid akrediteeritud standardmeetoditega,

kui ka kalibreerimiskeskus, mille ülesanne oli statistiliselt töödelda kontroll-laboratooriumist

ja TERNeti keskseadmest saadud analüüse ja vajadusel korrigeerida kalibreeringut.

– Praegusel juhul ei toiminud võrgustik täiel määral vastavalt eeskirjale, kalibreeringut ei

muudetud keskseadmest, sest tütarseadmed ja keskseade ei olnud võrgustikuks ühendatud.

– Hageja ja PMK sõlmisid 28. mail 2013 ja 3. veebruaril 2015 koostöölepingud, mille järgi

kohustus PMK tagama hagejale kalibreerimisteenuseid vastavalt TERNeti toimimise eeskirjale

(koostöölepingu lisa 1). Koostööleping oli seotud seadmega Infratec 1241, asukohaga Ebavere,

Väike-Maarja, Lääne-Virumaa. Sarnane leping oli PMK-l sõlmitud ka Tiigi Keskusega, kelle

seadmeid hageja lisaks enda omadele kasutas, samuti teiste ettevõtetega. Tiigi Keskus ja PMK

sõlmisid koostöölepingu 13. jaanuaril 2015. Tiigi Keskusega sõlmitud koostööleping oli seotud

Infratec 1241 seadmetega Tamsalus, Rakveres ja Keilas. Lepinguga hõlmatud kultuurid olid

nisu, oder ja rukis (mahukaalu, niiskuse ja proteiini osas) ja raps (niiskuse ja õlisisalduse osas).

Kaer ei olnud lepinguga hõlmatud.

– 2016. a mais teostas Ordiori töötaja Z AS-i Baltic Agro ja Tiigi Keskuse valduses olnud

viljaanalüsaatorite hoolduse ja kalibreerimise. Ajavahemikus 24.–26.08.2016 kalibreeris kostja

2 hageja seadmed ümber.

16. Kolleegium on seisukohal, et hageja ja kostja 1 vahel ei olnud sellist õigussuhet, mis

kohustaks kostjat 1 hageja seadmeid kalibreerima ja annaks hagejale õiguse nõuda kostjalt 1

seadmete kalibreerimist.

16.1. Hageja tugineb TERNeti lepingute p-des 3.1 olevale sõnastusele „Tagab Kliendile

kalibreerimisteenused vastavalt TERNet-i toimimise eeskirjale“ ning lepingute lisadeks 1

olevatele TERNeti toimimise eeskirjade osale, mis sätestab „Kalibreerimiskeskus, kus toimub

kontroll-laboratooriumist ja TERNet keskseadmest saadud analüüside statistiline töötlemine ja

vajadusel kalibreeringu korrigeerimine“. Kolleegium märgib, et lepingute p-de 3.1 ega ükski

teine säte ei täpsusta, kuidas PMK pidi kalibreerimisteenused tagama ja kes pidi teenuseid

osutama. Selleks tõlgendab kohus lepingut VÕS § 29 suuniste kohaselt.

16.2. TERNeti toimimise eeskiri (dtl 64) selgitab kalibreerimist võrgustikus järgmiselt:

„TERNet tagab kõigile võrgus olevatele seadmetele ühesuguse kalibreeringu, mille aluseks on

keskseadme kalibreering. Keskseadme kalibreeringu nõuetekohasus tagatakse selle perioodilise

võrdlemisega

standardmeetoditel

teostatud

analüüüsitulemustega.

Võrgus

olevate

tütarseadmete kalibreeringu muutmine on võimalik ainult keskseadmest.“

16.3. Koostöölepingute tõlgendamisel saab kohus lähtuda ka asjaosaliste pikaajalisest

praktikast seadmete kalibreerimisel. Tõendatud on, et PMK ei ole mitte kunagi hagejale ega ka

teistele isikutele kuuluvaid Infratec seadmeid kalibreerinud. Seda kinnitasid tunnistajad B ja Z.

Tütarseadmete valdajad ei ole sellise teenuse osutamist ka 10–15 aasta jooksul PMK-lt kunagi

nõudnud.

16.4. B on PMK ülesandeid kirjeldanud järgmiselt: „Meie ülesanne oli proovid ette valmistada,

s.t sobivate proovide valiku leidmine, et parameetrid oleks võimalikult laias diapasoonis

mõõdetavad /…/ Algusest peale oli nii. /…/ PMK ei ole kunagi kalibreerinud seadmeid, PMK

ülesanne oli proovide valik, proovide analüüs ja üleandmine. /…/“ Kohus järeldab, et PMK

ülesanne oli võimaldada tütarseadmete valdajatele kontrollproovid, mille praktikas korraldas

tütarseadmete valdajatele Ordior.

2-18-11582

16.5. Poolte väidetest ilmneb, et kuivõrd TERNeti võrgustik ei hakanud toimima algselt

kavandatud moel, kujunes võrgustiku tütarseadmete kalibreerimiseks välja üsnagi juhuslik

korraldus. Z ütlustest (30.01.2019 istungi protokolli lk 18–19) nähtub, et parameetrite osas,

mille kohta PMK andis standardproovide klassikalise analüüsi tulemused, teostas Z hageja ja

Tiigi Keskuse seadmete kalibreeringu korrektsiooni nende alusel, s.t. mõõtis igal seadmel PMK

standardproovid ja seadistas seadme vastavalt klassikalisele analüüsitulemusele. Parameetrid,

mille osas selline protseduur teostati, otsustas TERNeti haldaja PMK, andes Ordiorile

analüüsiandmed. Parameetrite osas, mille kohta PMK analüüsiandmeid ei andnud, teostas Z

ainult seadmete ühtlustamise, s.t mõõtis PMK standardproovid igal seadmel ja seadistas kõik

seadmed näitama mõõtemääramatuse piires ringi esimese seadmega sama tulemust. Sellist

praktikat järgiti igal aastal. Kalibreerimisringi kokkuvõtted saadeti igal aastal kõigi osalenud

seadmete omanikele ning PMK-le. Kuna varem etteheited Ordiori tegevusele puudusid, oli

Ordioril olemas nii PMK kui ka teistel TERNeti liikmete heakskiit eeltoodud praktikale.

16.6. Asjaolu, et kostjal 1 ei olnud kalibreerimiskohustust, kinnitab ka see, et PMK-l ei olnud

Ordioriga lepingut, mille alusel PMK oleks kohustanud Ordiori seadmeid kalibreerima. Kui

PMK oleks hinnanud oma kohustusi selliselt, et tal on kohustus võrgustiku tütarseadmeid

kalibreerida, oleks ta ilmselt teinud seda ise või korraldanud oma ülesande täitmise lepinguga

Ordioriga. Praegusel juhul kohtule ühtegi sellist lepingut esitatud ei ole.

16.7. Tunnistaja B kinnitas, et „TERNetiga seoses ei ole kunagi olnud mingit lepingut

Ordioriga.“ Tunnistaja Z kinnitas, et kirjalikku kokkulepet PMK-ga ei ole. Kui kostja 1 esindaja

küsis Z-lt, kes andis korralduse, millist seadet harmoniseerida 2016. aastal, milliste kultuuride

osas ja milliste andmete alusel, milliste seeria numbri alusel, siis tunnistaja Z vastas: „Otsest

korraldust ei andnud keegi. Traditsioonide põhjal otsustasin“.

16.8. Hageja tugines asjaolule, et ta on tasunud PMK-le arveid kalibreerimisteenuse eest.

Kolleegium leiab, et hageja väide on tõendamata. Hagile lisatud arvetest (lisa 5, dtl 71) nähtub,

et kostja 1 esitas hagejale arveid selgitusega „TERNet kalibreerimistasu“, kuid kolleegiumi

hinnangul on selgitus eksitav. TERNeti lepingu p-i 2.4. kohaselt „Klient tasub

Administreerimiskeskusele TERNeti liikmemaksu.“ Kolleegiumi hinnangul on vaidlusalune

arve esitatud liikmemaksu eest, kuid selle selgitus on ebatäpne. Liikmemaks kattis kulud, mis

tekkisid PMK-l proovide valimisel, ettevalmistamisel, analüüsimisel ja labori pidamisel (vt ka

tunnistaja B ütlused). Tiigi Keskuse töötaja V on sisekirjavahetuses nimetanud viidatud

nõudeid „infratecide võrgutasuks“ (dtl 72).

16.9. Eelneva alusel on kolleegium seisukohal, et hageja ja kostja 1 vahel ei olnud sellist

õigussuhet, mis kohustas kostjat 1 hageja seadmeid kalibreerima ja mis annaks hagejale õiguse

nõuda kostjalt 1 seadmete kalibreerimist.

Õigussuhted kostjaga 2

17. Hageja nõude lahendamiseks tuleb hinnata, kas kostja 2 on rikkunud hageja ja Tiigi

Keskuse ees lepingust tulenevaid kohustusi või põhjustanud kahju lepinguvälises suhtes.

Lepinguväline kahju võib kõne alla tulla VÕS § 1022 lg 1 järgi käsundita asjaajaja

hoolsuskohustuse rikkumise korral.

17.1. Ordior möönab, et on sooritanud masinate tehnilise hoolduse käigus hooaja alguse

kalibreerimisringi, st mõõtnud TERNeti kuuluvatel masinatel üle Ordiorile PMK poolt antud

proovide komplekti, teinud vajadusel korrektsioone ning ühtlustanud masinate näidud.

17.2. Ordior on iga aasta esitanud Tiigi Keskusele ja AS-ile Baltic Agro arveid nende Infratec

seadmete kalibreerimise eest. Nii viitavad Ordiori arved, et 2016. aastal teostas Ordior AS-i

Baltic Agro ja Tiigi Keskuse Infratec seadmetele hoolduse ja TERNeti kalibratsioonikontrolli

2-18-11582

(Ordiori 13. veebruari 2019 seisukoha lisad 33-34). Selle eest tasusid AS Baltic Agro ja Tiigi

Keskuse Ordiorile 2016. aastal kokku 2 741 eurot 2 senti.

17.3. Hageja ja Tiigi Keskus on sõlminud Ordioriga lepingud, mille alusel on kostjalt 2 tellinud

kalibreerimisteenuste osutamise. Tiigi Keskuse ja Ordiori vahelise lepingu p 2a sätestab, et

„Üks (1) kord aastas sooritatakse seadmele põhjalik korraline hooldus, mis sisaldab tootja poolt

soovitatud hooldusprotseduure, kalibreerimist ning ühte monokromaatori lampi.“ Kolleegium

on seisukohal, et lähtudes lepingu tekstist ja poolte käitumisest lepingu täitmisel saab järeldada,

et Ordioril oli Tiigi Keskusega sõlmitud lepingu alusel kohustust kalibreerida Tiigi Keskuse

seadmed.

17.4. AS-iga Baltic Agro sõlmitud lepingus Ordioril kalibreerimiskohustust ei olnud. Et Ordior

iga aasta AS-i Baltic Agro seadmeid kalibreeris, on tema tegevus käsitatav käsundita

asjaajamisena VÕS § 1018 jj mõttes. Käsundita asjaajamise eeldusi ja tõendamiskoormust

selgitas ringkonnakohus pooltele 17. märtsi 2021. a selgituskirjas. Tulenevalt poolte eelnevast

praktikast oli Ordioril käsundita asjaajamiseks heakskiit VÕS § 1018 lg 1 p 1 kohaselt.

Käsundita asjaajajana vastutas Ordior VÕS § 1022 lg 1 järgi asjaajamisel vajaliku hoole

puudumise korral.

18. Järgnevalt hindab kolleegium, kas kostja 2 on rikkunud oma lepingulisi kohustusi või jätnud

rakendamata asjaajamisel nõutava hoole VÕS § 1022 lg 1 mõttes.

18.1. Poolte väidetest ilmneb, et kuivõrd TERNeti võrgustik ei hakanud toimima algselt

kavandatud moel, kujunes võrgustiku tütarseadmete kalibreerimiseks välja üsnagi juhuslik

korraldus. Z ütlustest (30.01.2019 istungi protokolli lk 18-19) nähtub, et parameetrite osas,

mille kohta PMK andis standardproovide analüüsi tulemused, teostas Z hageja ja Tiigi Keskuse

seadmete kalibreeringu korrektsiooni nende alusel, s.t mõõtis igal seadmel PMK

standardproovid ja seadistas seadme vastavalt analüüsitulemusele. Parameetrid, mille osas

selline protseduur teostati, otsustas TERNeti haldaja PMK, andes Ordiorile vastavad

analüüsiandmed. Parameetrite osas, mille kohta PMK analüüsiandmeid ei andnud, teostas Q

ainult seadmete ühtlustamise, s.t. mõõdeti PMK standardproovid igal seadmel ja seadistas kõik

seadmed näitama mõõtemääramatuse piires ringi esimese seadmega sama tulemust. Sellist

praktikat järgiti igal aastal. Kalibreerimisringi kokkuvõtted saadeti igal aastal kõigi osalenud

seadmete omanikele ning PMK-le. Kuna varasemalt etteheited Ordiori tegevusele puudusid, oli

Ordioril olemas nii PMK kui ka teistel TERNeti liikmete heakskiit eeltoodud praktikale.

18.2. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostjad TsMS § 231 lg 2 mõttes omaks võtnud, et pärast Z

kalibreerimist 2016. a mais oli hageja seadmete näit vale. Ei kostja 1 ega kostja 2 ei ole oma

seisukohtades nimetatud väidet omaks võtnud. Seega tuli hagejal esile tuua, et kostja 2 on oma

lepingulisi kohustusi rikkunud või olnud hooletu VÕS § 1022 lg 1 mõttes, ning sellega seotud

asjaolusid tõendada TsMS § 231 lg 1 kohaselt.

18.3. Kolleegiumi hinnangul on põhjendamatu hageja järeldus, et kostja 2 on põhjustanud

viljaanalüsaatorite töökorrast välja langemise ning et pärast Z tehtud kalibreerimist 2016. a mais

oli hageja seadmete näit vale. Hageja väitel saatis 31. augustil 2016 PMK esindaja B ka

TERNeti võrku kuuluvatele ettevõtetele, s.h hagejale (e-kirja adressaat B) ja Tiigi Keskusele

(e-kirja adressaat V) kirja, milles edastas Ordiori hooldusinseneri Z selgituse vale

kalibreerimise kohta (hagi lisa 6). Sama on kinnitanud PMK esindaja B oma 19. septembri

2016. a Tiigi Keskusele saadetud e-kirjas (selle manuses) (hagi lisa 7). Kuigi viidatud

kirjavahetuses selgitab Z, et „kahjuks oli näit ebatäpne“ (dtl 73), ei järeldu sellest, et Z on

põhjustanud viljaanalüsaatorite töökorrast välja langemise.

18.4. Eelnevalt on kohus viidanud, et praktikas kalibreeriti seadmeid kahel viisil – kas

klassikalisel meetodil keskseadmes analüüsitud proovide abil või lihtsalt ühtlustati kogu

2-18-11582

võrgustiku seadmed esimese seadme näidu alusel. Aastate jooksul aktsepteerisid kõik

asjaosalised mõlemat seadistamisviisi, kuigi võib arvata, et proovide abil ühtlustamine tagas

suurema täpsuse. Kumbki meetod ei olnud lubamatu ning kui Z seadistas 2016. a mais

võrgustiku seadmed esimese seadme näidu alusel, ei olnud tema tegevus hooletu VÕS § 104 lg

2 ja § 1022 lg 1 mõttes ega vastuolus kostja II lepinguliste kohustustega. Kui Z selgitas, et näit

oli ebatäpne, siis viitas ta sellele, et keskseadme proovid ja ütlustatud näit ei langenud kokku.

18.5. Praegusel juhul ei olnud 2016. a mais Z-l mahukaalu parameetri kohta võrdlusanalüüse

ning ta pidi selle parameetri seadistama võrgustiku esimese seadme näidu alusel. Z selgituse

kohaselt: „17. mail sain võrdlusproovide tulemused, kus mahukaalu polnud mõõdetud.“ (dtl

76). Kostja 2 seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil (dtl 846): „Augustis soovisid kliendid, et

masinad seadistatakse näitama samamoodi nagu Saku keskseade. Augustis sooritati samade

proovide mõõtmisel Saku keskseadmel ja korrigeeriti kõik masinad näitama Saku

keskseadmega ühtemoodi.“

18.6. Hageja väidab, et 2016. a mais Ordiori hooldusinseneri teostatud kalibreeringute

korrigeerimised ei olnud õiged ning „mõõtsid seadmed kaera mahukaalu tegelikkusest 40

ühikut madalamaks ning nisu mahukaalu tegelikkusest 20 ühikut madalamaks”. Kolleegiumi

hinnangul hageja väide tõendamist ei leidnud. Hageja soovis oma väidet tõendada Z 13.04.2017

selgitusega (dtl 524). Z märgib, et „24. augustil andis Saku Infratec klassikalise mahukaalu

mõõtmise suhtes vajaliku nihke: -2,162. Neljaühikuline erinevus tuli asjaolust, et enne augustit

2016. a oli TERNeti kaera mahukaal sünkroonis Saku klassikalise analüüsi tulemustega. Alates

24. augustist 2016 Saku Infratec 12412736-ga“. Tegelikkuses nähtub Z kirjast, et mais 2016

toimunud ühtlustamine ei olnud tuntavalt erinev klassikalise analüüsi tulemustest. Esitatud

tõendist ei nähtu, milline oli kaera ja nisu „tegelik“ mahukaalu näit 2016. a suvel.

18.7. Ei Ordiori ja Tiigi Keskuse vahel sõlmitud hoolduslepingust ega käsundita asjaajaja

hoolsuskohustusest AS-i Baltic Agro ees ei tulenenud, et kui suvehooaja kestel seadistatakse

seadmed mahukaalu osas ümber, oleks tegemist rikkumise või hooletusega. Viljavõrgustiku

praktikas juurdunud korralduse kohaselt oli võimalik seadmeid kalibreerida erinevatel alustel

ning võrgustiku tööpõhimõtte kohaselt oli olulisem, et kõik tütarseadmed oleksid kalibreeritud

sarnaselt. Üksnes asjaolust, et seadmed hooaja keskel ümber seadistati, ei saa järeldada, et

eelnev näit ei vastanud tegelikkusele sellisel määral, et kujutas endast lepingu või

hoolsuskohustuse rikkumist. Samas on tõendatud kostja 2 väide, et töötaja Z kalibreeris mais

2016 seadmed vastavuses võrgustiku praktikas juurdunud korraldusega. Eelneva alusel on

kolleegium seisukohal, et kostja 2 ei ole rikkunud oma lepingulisi kohustusi ega jätnud

rakendamata asjaajamisel nõutavat hoolt VÕS § 1022 lg 1 mõttes.

19. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei hinda kolleegium ülejäänud kahjunõude eeldusi

(rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 ja § 115 lg 1); kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); vastavus lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127

lg 2); kahju ettenähtavus või raske hooletus (VÕS § 127 lg 3)).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lõike

1 alusel hageja kanda. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1 kohaselt vaidlustada

üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.

21. TsMS § 174 lõigete 1 ja 3 järgi tuleb ringkonnakohtul vastavalt jaotusele määrata kindlaks

hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Kostja 1 menetluskulude nimekirja järgi on tema

menetluskuluks apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja tasu 4608 eurot koos

käibemaksuga. Kostja 2 menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuluks

apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja tasu 2220 eurot koos käibemaksuta.

2-18-11582

22. TsMS § 175 lõikest 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on hageja menetluskulude

nimekirjas kajastatud menetlustoimingud põhjendatud ja vajalikud ning neile kulunud aeg,

arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mõistlik ja kooskõlas asja materjalidega.

Advokaadibüroo Mets OÜ-s osutati Ordior Eesti OÜ-le õigusabi tunnihinnaga 100 eurot,

millele lisandus käibemaks. Koos käibemaksuga oli õigusabi tunnihind 120 eurot. Kostjale 1

osutatava õigusabi tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta) ja kostja 2 õigusabi tunnihind 100

eurot käibemaksuta on mõistlik ja kooskõlas sarnase teenuse eest tavapäraselt makstava tasuga.

Kohus mõistab kostjate 1 ja 2 menetluskulud hagejalt välja.

23. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Mõlemad kostjad on oma

menetluskulude kindlaksmääramise taotlustes esitanud nõude, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv