3-21-935/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedesitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Legislator headnote
AI generated3-21-935/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.12.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-935
Haldusasi
STEREO
SOUND
OÜ
kaebus
mõista
Kultuuriministeeriumilt välja kaebaja 22.02.2021 taotluse
läbi vaatamata jätmisega tekkinud kahju hüvitis
Menetlusosalised
Kaebaja – STEREO SOUND OÜ, volitatud esindaja
Sander Põllumäe
Vastustaja – Kultuuriministeerium, volitatud esindaja
Merle Põld
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20.01.2021 (halduskohtumenetluse
seadus (HKMS) § 181 lg 1).
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-
kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-
toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182
lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Kultuuriministri 21.01.2021 määruse nr 5 „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi
Ida-Viru ja Harju maakonna kultuurikorraldajatele“ (määrus nr 5) alusel toetuse saamise
taotlusvoor toimus 01.02.2021–17.02.2021.
2. STEREO SOUND OÜ esitas Kultuuriministeeriumile 22.02.2021 taotluse, milles selgitas, et
ei olnud toetuse saamise võimalusest taotlusvooru ajal teadlik ning uuris, kas ja kuidas oleks
võimalik toetust taotleda.
3. Kultuuriministeerium vastas STEREO SOUND OÜ-le 22.02.2021 kirjaga, et taotlusvoor on
lõppenud ja hiljem taotluse esitamine ei ole võimalik.
4. STEREO SOUND OÜ esitas 02.03.2021 Kultuuriministeeriumile vaide, milles taotles, et
Kultuuriministeerium tühistaks keeldumise ja vaataks uuesti läbi tähtaja ennistamise taotluse
ning vaataks sisuliselt läbi taotluse toetuse saamiseks.
5. Kultuuriministeerium tagastas 08.03.2021 vaide, kuna STEREO SOUND OÜ-l puudus
haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg-st 2 tulenevalt vaideõigus.
6. STEREO SOUND OÜ esitas 09.03.2021 Kultuuriministeeriumile avalduse, milles nõustus
vaide tagastamisega, kuid palus Kultuuriministeeriumil kaaluda, kas on võimalik lahendada
õigusvaidlust kohtuväliselt ning kas ja millise kohtuvälise kompromissiga võiks küsimuse
ministeeriumi hinnangul lahendada.
7. Kultuuriministeerium vastas 01.04.2021 vastuskirjaga nr 1-12/577-4, et ei nõustu STEREO
SOUND OÜ ettepanekuga.
8. Tallinna Halduskohtus registreeriti 03.05.2021 STEREO SOUND OÜ hiljem täiendatud
kaebus nõuetes kohustada Kultuuriministeeriumi ennistama taotluse läbivaatamise tähtaeg ning
vaatama läbi kaebaja 22.02.2021 taotlus või alternatiivselt mõista Kultuuriministeeriumilt välja
õiglane hüvitis taotluse esitamise võimaluse minetamisega tekkinud kahju eest.
9. Tallinna Halduskohus võttis 13.07.2021 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes kohustada
Kultuuriministeeriumi ennistama taotluse läbivaatamise tähtaeg ning vaatama läbi kaebaja
22.02.2021 taotlus, alternatiivselt hüvitada taotluse läbi vaatamata jätmisega tekkinud kahju.
10. Tallinna Halduskohus luges 20.09.2021 määrusega kaebuse kohustamisnõude osas
mittetähtaegseks, jättis kaebaja ennistamistaotluse rahuldamata ning lõpetas kohustamisnõude
osas menetluse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11. STEREO SOUND OÜ põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
1) Määrus nr 5 avaldati Riigi Teatajas 26.01.2021 ning jõustus 29.01.2021. Määruses nr 5 ei
ole määratud kindlaks taotlusvooru algusaega ega taotluste esitamise tähtpäeva, vaid see on
jäetud
Kultuuriministeeriumi
otsustada.
Selline
otsustus
on
üldkorraldus.
Kultuuriministeeriumi veebilehel, dokumendiregistris ega ametlikes teadaannetes ei ole sellist
üldkorraldust avaldatud. Samuti ei ole kaebajale teada, et üleriigilise levikuga ajalehtedes oleks
selline teade ilmunud HMS § 31 sätestatud korras. Vastustaja ei ole järginud üldkorralduse
teatavakstegemise korda ja on sellega rikkunud haldusakti teatavakstegemise põhimõtteid ning
seetõttu ei olnud kaebaja taotlusvooru avanemisest ega taotluse esitamise tähtajast teadlik.
2) Vastustaja ei ole sihtgruppe, sh kaebajat, piisavalt teavitanud selleks, et saaks mõistlikult
eeldada üldkorralduse kohta teabe jõudmist kultuurikorraldajateni. Vastustaja ei ole avaldanud
taotlusvooru kohta pressiteadet, saatnud sihtgrupile ringkirja ega toonud teavet
Kultuuriministeeriumi veebilehel ega uudistevoos selgelt nähtavale. Taotlusvooru käsitleva
veebilehe leidmiseks peab isik teadma konkreetset otseviidet, sest veebileht on
Kultuuriministeeriumi veebilehel raskesti leitav.
3) Teave taotlusvooru kohta ei ole leitav Kultuuriministeeriumi toetuste nimekirjast, kust
kaebaja määruse avaldamise järgselt käis infot otsimas. Ainus seal avaldatud teade toetuste
kohta viib 2020. aasta kevadise taotlusvooru info veebilehele. Sellega on Kultuuriministeerium
avaldanud eksitavat teavet ja jätnud määruse rakendamise seisukohalt olulise teabe avaldamata.
Seega on Kultuuriministeerium oluliselt rikkunud menetlusnorme ja hea halduse põhimõtet.
Kultuuriministeeriumi poolt toetuste veebilehel taotlusvooru puudutava teabe avaldamata
jätmine on otseses põhjuslikus seoses kaebaja poolt taotluse esitamise tähtaja
möödalaskmisega. See on mõjuv põhjus taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks.
4) Kultuuriministeerium on avaldanud teabe taotlusvooru alguse ja taotluste esitamise tähtaja
kohta veebilehel https://www.kul.ee/et/covid-19-puhangust-tingitud-erakorraline-abi-ida-viru-
ja-harju-maakonna-kultuurikorraldajatele. Tagantjärele ei ole võimalik kontrollida, kas
veebileht avaldati kolm päeva enne taotlusvooru algust, nagu määruse nr 5 § 6 lg-s 2 on
sätestatud. See ei ole siiski eluliselt usutav, sest Kultuuriministeerium oleks pidanud
taotlusvooru välja kuulutama veel jõustumata määruse alusel. Kaebajale ei saa ette heita, et ta
ei otsinud taotlusvooru väljakuulutamise üldkorraldust enne määrus nr 5 jõustumist, ega
eeldanud, et Kultuuriministeeriumi rikub taotlusvooru väljakuulutamise tähtaega.
5) Kaebaja 2019. aasta majandusaasta aruande järgi oli kaebaja müügitulu käibe alusel 127 836
eurot. Toetust maksti 2019. aasta ühe kuu keskmise käibe jagu ehk kaebaja oleks saanud
taotluse rahuldamisel riigilt abi 127 836/12 = 10 653 eurot. Kaebaja möönab, et oli võib olla
osaliselt vastutav selle eest, et ei märganud vastustaja avaldatud teavet, kuid ükski nendest
viisidest ei ole ametlik avaldamine HMS § 31 mõistes ega asenda seda.
12. Kultuuriministeerium leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
1) Kaebaja ei esitanud 22.02.2021 saadetud kirjas ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja
möödalaskmiseks.
2) Kaebaja on taotlenud vastustaja varasemast taotlusvoorust toetust ning selle ka saanud.
Seega oli kaebajal kogemus taotlusvoorudes osalemise kohta olemas ning on väär kaebaja
väide, justkui ta ei oleks teadlik, et vastutajal on olemas erinevad taotlusvoorud, millest
teavitatakse nii vastustaja veebilehel kui ka Facebooki lehel, korraldatakse infopäevi ning et
taotluse esitamine ja edasine menetlus käib vastustaja toetuste menetlemise süsteemis. Kaebaja
põhjendused taotluse tähtaegse esitamata jätmise kohta ei ole veenvad.
3) Taotlusvooru teavitamise ulatusest või viisist ei saa tuletada alust kaebajale toetuse
taotlemise tähtaja ennistamiseks. Vastustaja üldine selgitamis- ja teavitamisülesanne ei tähenda,
et vastustajal oli kohustust teatada isiklikult kõigile potentsiaalselt puudutatud isikutele toetuse
taotlemise võimalusest. Vastustaja on taotlusvoorust teada andnud 26.01.2021 oma kodulehel
ning teavitamine on kooskõlas määruse nr 5 § 6 lg-ga 2. Samuti oli ministeeriumi Facebooki
lehele tehtud vastav postitus 01.02.2021. Lisaks teavitati ministeeriumi kodulehel uudiste
rubriigis juba 22.01.2021 kavandatavatest abimeetmest, kus anti üldine ülevaade
koroonaviiruse teise laine kahju hüvitamise voorudest, sh abipaketist Harju- ja Ida-Virumaal
tegutsevatele kultuurikorraldajatele. Täiendav teavitamine sotsiaalmeedias ei olnud nõutud.
Seega vastustaja tegi enam, kui määruse alusel kohustuslik, et info jõuaks erinevate kanalite
kaudu kõigi võimalike taotlejateni. Eeltoodud teavitusviis oli piisav selleks, et anda kaebajale
mõistlik võimalus teada saada toetuse taotlemise õigusest ja esitada taotlus tähtajaks.
4) Teavitus oli piisavalt tõhus ja seda tõendab suur taotlejate hulk (u 200 taotlejat). Taotlusvoor
oli avatud ligi kaks ja pool nädalat, mis oli piisavalt pikk aeg taotluse koostamiseks ja
esitamiseks. Seega oli kõigil huvitatud isikutel võimalik tutvuda taotlusvooru tingimustega ning
esitada soovil korral taotlus. Õiguspärase ootusega kooskõlas on asjaolu, et taotlused esitatakse
selleks ette nähtud tähtaja jooksul ning hilinenud taotlusi ei rahuldata.
5) Taotlusvoor ei piira kuidagi kaebaja ettevõtlusvabadust. Kõigil, sh kaebajal, on õigus
tegeleda ettevõtlusega ning see ei saa olla seotud taotlusvooruga.
6) Kokkuvõttes on õiguspärane vastustaja otsus jätta kaebajale taotluse läbivaatamise tähtaeg
ennistamata. Vaidlustatud otsus on nõuetekohaselt põhjendatud. Vastustaja ei ole teinud
kaalumisvigu, mis tooksid kaasa otsuse tühistamise. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole
rikutud. Tähtaja ennistamata jätmisel oli õiguspärane ka taotluse läbi vaatamata jätmine
7) Kaebusest ei selgu, mis on täpsemalt kahjuks ega millise aja seisuga kaebaja kahju suurust
arvestab. Need on aga tingimused, mida kaebuse esitaja peab piiritlema hüvitamiskaebuse
esitamisel (RKHKo 23.03.2020, nr 3-16-1634, p 32). Samuti ei ole kaebuses toodud hüvitise
suurust, mis peaks olema kaebusesse lisatud. Tegemist ei ole olukorraga, kus kohus peaks oma
äranägemisel rahalise hüvitise määrama, sest varalise kahju suuruse hindamine kaebaja poolt
ei saa olla ebamõistlikult keeruline või võimatu. Samuti ei selgu, et tegemist oleks hüvitisega
mittevaralise kahju eest.
8) Kaebajal ei saanud tekkida kulutusi ega muud sarnast, mida võiks lugeda kahjuks, mis on
põhjuslikus seoses taotlusvoorus taotluse tähtaegse esitamata jätmisega. Asjaolu, et riik on välja
kuulutanud taotlusvooru, millega jagatakse toetust, ei anna ühelegi isikule ega taotlejale
täielikku garantiid toetuse saamiseks. Toetusest ilmajäämist ei saa ilmtingimata lugeda kahjuks.
Kaebaja subjektiivseid õigusi sellega ei rikutud.
9) Kaebajale ei ole tekkinud kahju õigusvastase haldustegevusega, sest vastustaja tegevus on
olnud õiguspärane nii formaalselt kui ka materiaalselt. Samuti ei ole kaebajale tekkinud kahju
õiguspärase haldustegevusega, sest puuduvad nii kahju, isiku põhiõiguste erakordne piiramine
kui ka põhjuslik seos põhiõiguste erakordse piiramise ja kahju tekitamise vahel.
10) Kui kaebaja on seisukohal, et talle on tekkinud kahju, oleks kaebaja saanud vähendada
võimalikku kahju, kui ta oleks olnud hoolsam. Kaebaja ei ole taganud, et ta oleks piisavalt
informeeritud, sest väidetavalt ei ole ta jälginud avalikustatud infot taotlusvooru kohta
vastustaja kodulehel ega sotsiaalmeedias. Samuti ei ole teada, kas kaebaja on liitunud vastustaja
uudiskirjaga, mis tagaks informeerituse voorudest. Lisaks on kaebaja ka ise nentinud, et võib
olla osaliselt vastutav selle eest, et ei märganud vastustaja avaldatud teavet.
11) Taotlusvoorust teavitamine ei ole haldusakt haldusmenetluse mõistes. Taotlusvoorust
teavitamine on teabetoiming, mida tuli teha määruse nr 5 § 6 lõike 2 järgi. Teavitamine ei tekita,
muuda ega lõpeta kellegi õigusi.
KOHTU PÕHJENDUSED
13. Kaebaja väidab, et õigusvastane tegevus, millega talle kahju tekitati, oli ebapiisav teavitus
taotluste esitamise tähtaja osas. Seetõttu ei olnud kaebajal väidetavalt võimalik tähtaegselt
määruse nr 5 alusel vastustajale toetuse taotlust esitada ning vastustaja oleks pidanud kaebaja
taotluse esitamise tähtaja ennistama.
14. Määruse nr 5 § 6 lg 2 kohaselt teavitab toetuse andja taotluste esitamise tähtajast ja eelarvest
oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. Niisiis on vale
kaebaja arusaam, et vastustaja oleks pidanud teavitamisel lähtuma HMS §-s 31 sätestatust.
Kaebaja on väljendanud ka kõhklusi selle kohta, kas vastustaja on taotlusvooru tähtajast
määruse nr 5 § 6 lg-le 2 vastavalt teavitanud ehk avaldanud teate oma veebilehel hiljemalt
26.01.2021. Vastustaja kinnitusel on ta teate taotluste esitamise tähtaja ja eelarve kohta
avaldanud oma veebilehel 26.01.2021. Kuigi veebilehe https://vana.kul.ee/et/covid-19-
puhangust-tingitud-erakorraline-abi-ida-viru-ja-harju-maakonna-kultuurikorraldajatele
tava-
vaatel kajastatakse vaid info, et veebilehte on viimati uuendatud 17.02.2021, on veebilehe
lähtekoodist
nähtav,
et
veebilehe
avaldamise
aeg
on
26.01.2021
(property="article:published_time" content="2021-01-26T14:37:11+02:00"), nagu vastustaja
ka väitnud on. Niisiis ei ole vastustaja teate avaldamisel rikkunud määruse nr 5 § 6 lg-s 2
sätestatud tingimusi.
15. Juba 22.01.2021 avaldas vastustaja enda kodulehel uudistevoost kergesti leitava teabe, et
vaidlusalune toetusvoor lähitulevikus tuleb. Lisaks on vastustaja 01.02.2021 ka
Kultuuriministeeriumi Facebooki lehel avaldanud postituse, milles juhib tähelepanu
võimalusele toetust taotleda ning mis sisaldab linki täpsema infoni. Seega on vastustaja
teavitanud taotlusvoorust ka muudel viisidel kui määruse nr 5 § lg 2 kohustab.
16. Kaebaja hinnangul ei teavitanud vastustaja huvitatud isikuid aga piisavalt ning pidanuks
avaldama taotlusvooru kohta pressiteate, saatma sihtgrupile ringkirja ning tooma teabe
Kultuuriministeeriumi veebilehel ja uudistevoos selgelt nähtavale. Pressiteate avaldamise ega
ringkirja saatmise kohustust vastustajale määrusest nr 5 ei tulene. Kaebaja ei saanud eeldada,
et tema poole personaalselt pöördutakse.
17. Kaebaja väidab, et ta ei suutnud otsitavat infot toetusvooru kohta vastustaja veebilehelt ka
korduvalt seda külastades leida, mistõttu ei olnud tal võimalik tähtaegselt taotlust esitada.
Kohus nõustub iseenesest kaebajaga, et info toetusvooru tingimuste ja tähtaja kohta pidi olema
Kultuuriministeeriumi lehelt raskusteta leitav. Käesolevalt ei ole kohtul võimalik hinnata,
kuidas täpselt teave avaldamise hetkel veebilehel kajastatud oli, sh kas ja kui kaua info oli leitav
veebilehe esilehelt. Siiski on selge, et otsingut kasutades oli võimalik teabeni kiirelt jõuda.
Seega oli kaebajal võimalik see ka soovi korral üles leida. Kui kaebaja kodulehte külastades
ega otsingutööriistade abil vajalikku infot taotlusvooru kuupäevade kohta ei leidnud, oli tal
võimalik Kultuuriministeeriumiga ka ühendust võtta ning selles osas abi küsida. Samas võttes
arvesse, et varasemas taotlusvoorus on kaebaja edukalt osalenud, peab kohus usutavaks, et
kaebaja oli teadlik, millistest kanalitest asjakohane teave leida. Seda, et info taotlusvooru
tingimuste ja toimumise aja kohta oli kättesaadav, tõendab ka asjaolu, et taotlusvoorust võttis
osa umbkaudu 200 isikut.
18. Kohtu hinnangul on vastustaja kokkuvõttes õiguspäraselt käitunud ega ei ole enda
käitumisega põhjustanud kaebaja toetuse taotluse esitamise hilinemist. Ka ei ole vastustaja
eelnevast tulenevalt õigusvastaselt jätnud kaebaja taotluse esitamise tähtaja ennistamise taotlust
rahuldamata.
19. Niisiis puudub alus kahjuhüvitise väljamõistmiseks ning kohus jätab kaebuse rahuldamata.
20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna
otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole
taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud
HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)