3-21-2938/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

20.12.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2938

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Siiri Sepa

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X

Asja läbivaatamine

20.12.2021

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba Xi kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 20.02.2022 (kaasa arvatud).

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 20.12.2021 taotluse loa saamiseks Xi

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

kuni

kaheks

kuuks

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel, kuna isiku osas esineb

VSS § 15 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud alused.

1) PPA sai 18.12.2021 kell 22:27 väljakutse aadressile xxxxxxx, kus naaber teavitas, et

korteris toimus kaklus ja kaklejad lahkusid. Teataja sõnul viibis korteris illegaalselt

tumedanahaline mongol, kellel pole dokumente ega luba töötamiseks. PPA leidis nimetatud

aadressilt isiku, kes nimetas end X ning teatas, et ta on Usbekistanist. Isik selgitas, et tal pole

dokumente kaasas ning ta andis need ühele firmale, kes lubas talle teha Poola elamisloa. Kuna

isikul ei olnud dokumente, kontrollis PPA oma andmebaasi, millest selgus, et tegemist on

Usbekistani kodaniku Xiga (isikukood xxxxxxxxxx) ning PPA on talle 15.10.2020 koostanud

3-21-2938

2(4)

ettekirjutuse Eestist lahkumiseks 18 päeva jooksul hiljemalt 02.11.2020. Sellest tulenevalt pidas

PPA 18.12.2021 kell 23:05 Xi 48 tunniks kinni.

2) X saabus Schengeni viisaruumi 15.02.2020 Narva maantee piiripunkti kaudu liinibussiga

töö tegemise eesmärgil. Isikule oli Sankt-Peterburgis asuva Eesti Vabariigi Suursaatkonna poolt

väljastatud D viisa nr EST100209766 kehtivusega 31.01.2020-14.10.2020 (258 päeva). Isikul

oli ka kehtiv lühiajaline tööluba nr 1049522867/LT1 töötamiseks Bitest Ehitus OÜ-s

ajavahemikuks 12.12.2019-14.10.2020, mille PPA tunnistas tööandja taotluse alusel kehtetuks

alates 07.05.2020. PPA 07.05.2020 teatisega nr 1273/2020 tunnistas kehtetuks Xile väljastatud

viisa EST100209766, kuna välismaalase reisieesmärk ei vastanud tegelikule eesmärgile ja

töösuhe Bitest Ehitus OÜ-ga oli lõppenud. Lahkumisettekirjutuse menetluse raames läbiviidud

küsitluse käigus selgitas isik, et ta soovis teha Eestis tööd ettevõttes Bitest Ehitus OÜ, kuid seal

ei töötanud ta ühtegi päeva, kuna firmal polnud tööd pakkuda ning veebruarist kuni juulini tegi

juhutöid, mille leidis internetist. Isikul pole Schengeni alal perekonnaliikmeid.

3) PPA viis 18.12.2021 isikuga läbi täiendava küsitluse, kus isik selgitas, et ta läks 30.10.2020

korraks Eestist Poola ja tuli nelja päeva pärast tagasi, aga selle kohta dokumente esitada pole.

Veel selgitas isik, et vahepealsel ajal kaotas ta oma passi. Isiku sõnul teenis ta elatist

juhutöödega ning tal puudub kindel elukoht. PPA koostas isikule lahkumiskohustuse

sundtäitmise protokolli Eestist lahkumiseks nr 1052235068.

4) Xi paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik

sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab väljasaatmismenetlusest

kõrvale hoidma. VSS § 68 kohaselt esineb põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või

Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et

ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6) ning kui välismaalane ei ole Eestist või Schengeni

konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumis-

kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega (p 1). X ei täitnud PPA 15.10.2020 ettekirjutust Eestist

lahkuda 18 päeva jooksul. Isik ei läinud rahvusvahelise organisatsiooni IOM-i (International

Organization for Migration) poolt korraldatud lennule Tallinn-Helsingi-Minsk-Taškent, vaid

teavitas menetlejat SMS-i teel, et lahkub Eestist Poola. Tegelikult isik ei soovinudki Eestist

lahkuda. Isegi kui isik oleks lahkunudki korraks Eestist, ei saa ettekirjutust täidetuks lugeda,

sest ta pole sihtriiki Usbekistani jõudnud või vähemalt Schengenist lahkunud. Isikul puudub

käesoleval hetkel pass – väidetavalt on ta selle ära kaotanud. Isik ei ole endale hankinud uut

reisidokumenti, et täita ettekirjutust ja lahkuda Eestist. PPA hinnangul ei ole X

usaldusväärne.

Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik väljasaatmiseks

puuduvate dokumentide ja isikupoolse kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu.

Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, puudub PPA-l kindlus, et vabaduses viibides

hakkaks isik iseseisvalt endale vajalikke reisidokumente hankima ning viib lõpuni talle pandud

lahkumiskohustuse.

5) Põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel

isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab endas võimalust siseriiklikult menetlusest

kõrvale hoiduda. Põgenemisoht seisneb selles, et ta ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni

liikmesriigist

lahkunud

pärast

lahkumisettekirjutusega

määratud

lahkumiskohustuse

vabatahtlikku täitmise tähtaega. VSS § 23 lg 1 alusel isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse

on haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva

isiku suhtes, keda pole olnud võimalik VSS § 18 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja

saata. Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub

tal selleks ajend, mida isik on varasemalt oma käitumisega tõendanud. PPA leiab, vabaduses

3-21-2938

3(4)

viibides ei hakkaks isik tegema PPA-ga koostööd ning asuks ennast varjama lahkumiskohustuse

täitmise eesmärgil või ta võib ka lahkuda talle sobivasse liikmesriiki.

6) PPA hinnangul ei ole põgenemisohu esinemise korral võimalik VSS § 10 lg-s 2 sätestatud

leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada. Isik võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale

hoiduma ning see raskendaks oluliselt isiku väljasaatmist. Põgenemisohu korral ei tagaks

leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks

isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalve-

meetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust. Eelnevalt sai välja toodud, et isiku

käitumise tõttu puudub PPA-l isiku suhtes usaldus ja seetõttu ei aitaks leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine kaasa lahkumiskohustuse täitmisele. PPA-le teadaolevalt ei

ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja

tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne

taotletava eesmärgi suhtes.

7) Eestil puudub otselend Usbekistaniga ning seetõttu pole teada, millal on esimene võimalus

isiku välja saatmiseks. Isikut ei ole võimalik välja saata 48 tunni jooksul. Väljasaatmine sõltub

kehtivast reisidokumendist, piletite olemasolust, COVID-testi tulemustest, lennu teekonna

ettevalmistamisest ning lennufirma kinnitusest, et nad võtavad väljasaadetava välismaalase

peale. PPA asub viivitamata väljasaatmist korraldama. Ettenägematute takistuste vältimiseks

taotleb PPA pikemat tähtaega, kuid kinnitab, et vabastab isiku kinnipidamis asjaolude

äralangemisel.

2. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA märkis täiendavalt, et kuna varsti on ka

jõulupühad, siis ei ole teada, kui kiiresti on võimalik isikule reisidokumendid saada / hankida.

3. X selgitas kohtule, et ta ei vaidle vastu PPA taotlusele.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. VSS § 2 lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.

VSS § 15 lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud

alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel

peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

VSS § 15 lg 2 p-de 1 ja 3 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning

eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) või välismaalasel puuduvad

tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või

transiidiriigist viibib (p 3).

VSS § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja sama seaduse § 15 lg-s 2 sätestatud alusel

ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA

halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse

kuni 2 kuuks.

5. Kohus leiab, et PPA taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

kuni kaheks kuuks tuleb rahuldada.

6. Xil puudub käesoleval hetkel tagasipöördumiseks vajalik reisidokument (isik on

väidetavalt oma passi ära kaotanud). Samuti puudub isikul Eestis viibimiseks seaduslik alus.

3-21-2938

4(4)

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta (VSS § 2 lg 1). PPA tegi isikule

15.10.2020 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks (nr 1052235068) 18 päeva jooksul, kuid mitte

hiljem kui 02.11.2020 ning kohaldas tema suhtes 2 aastast Schengeni sissesõidukeeldu, mis on

kehtiv. Seega esineb isikul väljasõidukohustus ning see on sundtäidetav. Sealjuures on usutav

PPA seisukoht, et isiku väljasaatmist kodakondsusjärgsesse riiki ei ole võimalik täide viia 48

tunni jooksul.

7. Isik peab olema PPA-le kättesaadav kuni võimaliku väljasaatmise lõpuni. Kohtu hinnangul

on PPA põhjendatult leidnud, et isiku suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 68 p-d 1 ja 6, § 15 lg

2 p 1). Isik ei lahkunud Eestist / Schengeni territooriumilt pärast lahkumisettekirjutusega

määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega (VSS § 68 p 1). Sealjuures nähtub

asja materjalidest, et isiku tagasisaatmisele aitas kaasa rahvusvaheline organisatsioon, kes

korraldas tema lennu Usbekistani, kuid isik ei läinud sellele lennule ning enda sõnul lahkus

hoopis mõneks päevaks Poola Vabariiki. Sealjuures ei ole isik väitnud, et lahkumiskohustus

oleks jäänud talle arusaamatuks. Samuti on lisaks lahkumiskohustusele isikule 15.10.2020

ettekirjutusega kohaldatud 2-aastane sissesõidukeeld Schengeni alale. Eelnev viitab kohtu

hinnangul sellele, et isikul puudub soov Eestist ise vabatahtlikult lahkuda.

Kohus nõustub PPA-ga, et X ei ole oma (varasema) käitumisega tekitanud usaldust sellisel

määral, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine oleks põhjendatud. Isikul puuduvad

Eestiga majanduslikud, sotsiaalsed ja perekondlikud sidemed. Kohtu arvates esineb isiku suhtes

oht, et ta võib tema suhtes leebemate järelevalvemeetmete rakendamisel asuda väljasaatmisest

kõrvale hoiduma ning asuda siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduma või lahkuda Eesti

Vabariigist mõnda teise riiki.

8. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse oleks

vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4).

9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab

PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist,

kuid mitte kauemaks kui 20.02.2022 (kaasa arvatud).

10. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära,

kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub

perspektiivituks (VSS § 24 lg 11). Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui

lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (VSS §

24 lg 3).

11. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud

isiku nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik