2-21-15555/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

20. detsember 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-15555

Tsiviilasi

Eigo Posti, Karile Posti, Mare Posti ja Eveli Post-

Tammela hagi KUIE PÕLLUMAJANDUSÜHISTU

vastu 12. juuli 2021. a üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamiseks. Hagi tagamine

Vaidlustatud kohtulahendid

Viru Maakohtu 11. oktoobri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KUIE PÕLLUMAJANDUSÜHISTU määruskaebus

Eigo Posti, Karile Posti, Mare Posti ja Eveli Post-

Tammela määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hagejad: Eigo Post (isikukood XXXXXXXXXX),

Karile Post (isikukood XXXXXXXXXX), Mare Post

(isikukood XXXXXXXXXX) ja Eveli Post-Tammela

(isikukood XXXXXXXXXX), hagejate ühine esindaja

vandeadvokaat Aldo Vassar

Kostja:

KUIE

PÕLLUMAJANDUSÜHISTU

(registrikood 10156341), esindaja vandeadvokaat Klen

Laus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada KUIE PÕLLUMAJANDUSÜHISTU 29. novembri 2021. a taotlus

hagi tagamise tühistamiseks.

2. Tühistada Viru Maakohtu 11. oktoobri 2021. a määrusega kohaldatud hagi

tagamine (hagi tagamise abinõud).

3. Jätta KUIE PÕLLUMAJANDUSÜHISTU määruskaebus läbi vaatamata.

4. Jätta Eigo Posti, Karile Posti, Mare Posti ja Eveli Post-Tammela määruskaebus

läbi vaatamata.

5. Jätta Eigo Posti, Karile Posti, Mare Posti ja Eveli Post-Tammela 8. detsembri

2021. a taotlus määruskaebuse tagamiseks ning 15. detsembri 2021. a vastuväide

ringkonnakohtu tegevusele läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Osas, milles ringkonnakohus jätab määruskaebused läbi vaatamata (resolutsiooni p-d 3 ja 4)

võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Eigo Post, Karile Post, Mare Post ja Eveli Post-Tammela (hagejad) esitasid

4. oktoobril 2021 Viru Maakohtule hagi KUIE PÕLLUMAJANDUSÜHISTU (kostja) vastu

12. juuli 2021. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt otsuse p-de 2

ja 3 kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.

Hagi kohaselt on kostja tulundusühistu, mille liikmeks oli mh Heldur Post. Tema liikmesus

lõppes surmaga 14. novembril 2019. Kostja põhikirja (põhikirja) p 5.4 kohaselt loetakse

ühistu liikme pärija ühistu liikmeks endise liikme surmapäevast. Hagejad on H. Posti

pärijateks, st alates 14. novembrist 2019 kostja liikmeteks.

12. juulil 2021 toimus üldkoosolek, kus mh otsustati kostja ja/või selle vara müük Pille-Riin

Mõttusele, tema juhatusse valimine ning senise juhatuse volituste lõpetamine. Üldkoosoleku

kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud, kuna hagejaid koosoleku toimumisest ei

teavitatud. Seetõttu on üldkoosolekul vastu võetud otsus tühine (tulundusühistuseaduse

(TÜS) § 521 lg 1 p 3, § 42, § 41 ja põhikirja p 9.5).

Otsus on ebaselge, ebakorrektne ning vastuolus seaduse ja põhikirjaga, st esineb ka alus

otsuse kehtetuks tunnistamiseks (TÜS § 52 lg 1). Üldkoosolekul otsustati muuta liikmete arvu

viielt 1–3 liikmele, kuid tulundusühistu liikmete arvu määramine või muutmine ei ole

üldkoosoleku pädevuses. Samuti ei ole üldkoosoleku pädevuses põllumajandusühistu

müümine – see ei ole seaduse järgi võimalik. Lisaks on kostja vara väärtus suurem kui

1 800 000 eurot. Seejuures ei ole tulundusühistu liikmeid enne üldkoosoleku toimumist vara

müügi plaanist teavitatud. Kui liikmete huvi on ühistu vara ära müüa, tuleks seda teha ühistu

lõpetamise ja likvideerimise kaudu. Seega on tegemist hea usu põhimõtte vastase otsusega,

mille tegemisel ei ole järgitud kõikide liikmete õigustatud huve.

Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, paludes TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel keelata

hagi tagamise abinõuna kostja poolt kinnistusraamatu registriosadesse nr XXXXX, XXXXX,

XXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX,

XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX, XXXXXX,

XXXXXXXXXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX,

XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX,

XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX, XXXXXX,

XXXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX

kantud kinnisasjadega kõikide tehingute tegemine. Samuti palusid hagejad keelata kostjal

kõikide selliste tehingute tegemine, mis väljub igapäevase majandustegevuse raamest, sh

põllumajandusinventari

(põllumajandustehnika

ja

tootmisvahendid)

ning

põllumajandusloomade võõrandamine. Alternatiivselt palusid hagejad kohaldada muud kohtu

poolt vajalikuks peetud hagi tagamise abinõu.

Hagejate eesmärgiks on vältida kostja vara võõrandamist, mis mõjutaks kostja

majandustegevuse jätkamise perspektiivi. Taotletud hagi tagamise abinõud ei kahjusta kostja

huvisid ebaproportsionaalselt. Kostja saab oma igapäevase majandustegevusega jätkata.

Ühistule kuuluva vara müük (rahaks tegemine) ei ole kiireloomuline tegevus, mida ei saaks

pärast käesoleva vaidluse lõppu teha. Seejuures kinnisasjade väärtus ajas kasvab, mistõttu ei

saa vara hilisem müümine kostjale ega selle liikmetele kahjulik olla.

Kuna hagejad on esitanud mittevaralise nõude, ei pea kohus kindlaks määrama TsMS §-s 385

sätestatud rahasummat ega TsMS § 383 lg-s 1 sätestatud tagatise suurust. Samuti ei saa

mittevaralise nõude puhul kõne alla tulla ületagamine.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus rahuldas 11. oktoobri 2021. a määrusega hagi tagamise taotluse ning keelas

kostjale kuuluvate kinnisasjade, mis on kantud kinnistusraamatu registriosadesse nr XXXXX,

XXXXX, XXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX,

XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX,

XXXXXX, XXXXXXXXXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX, XXXXXX,

XXXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX,

XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX,

XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXXX, XXXXXX, XXXXXX,

XXXXXXX kõikide tehingute tegemise, seades iga registriosa kolmandasse jakku

keelumärke hagejate kasuks. Samuti keelas maakohus kostjal hagi tagamise korras kõikide

selliste tehingute ja toimingute tegemise, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest,

sh

põllumajandusinventari

(põllumajandustehnika

ja

tootmisvahendid)

ning

põllumajandusloomade võõrandamisele või koormamisele suunatud tehingute ja toimingute

tegemise.

Maakohus märkis, et tühistab määrusega kohaldatud abinõud, kui hageja ei tasu tagatist kohtu

poolt eraldi määrusega reguleeritud määratud ajaks, ulatuses ja viisil. Kohus tühistab kostja

taotlusel hagi tagamise abinõuna kostja kinnisasjadele seatud keelumärked, kui kostja on

tasunud iga kinnisasja osas 20 455 eurot kohtu deposiitkontole ja on esitanud selle tasumist

kinnitava maksedokumendi või tasumise kontrollimist võimaldavad andmed.

Määruse kohaselt on hagi lubatav ega ole TsMS § 371 lg 2 p-de 1 või 2 mõttes õiguslikult

perspektiivitu. Kohus on hagi menetlusse võtnud. Hageja nõue on hagi tagamiseks piisavalt

põhistatud.

Põhistatud on ka hagi tagamise aluseks olevad asjaolud. Hagi tagamata jätmisel võib kostja

vara olla vaidluse lahendamise ajaks müüdud kehtetu otsuse alusel ja selleks mitte õigustatud

isiku poolt. Kui hagi rahuldatakse, võib hagejatel hagi tagamata jätmise korral olla keeruline

saada neile liikmesuse alusel väljamaksmisele kuuluvat summat, kui kostja on end varatuks

teinud. Seega võib hagi tagamise abinõude rakendamine olla vajalik hagejatele olulise kahju

tekkimise vältimiseks (TsMS § 377 lg 2). Vara osas, mis ei ole kantud registritesse, kohaldub

TsMS § 378 lg 1 p 3, mille järgi keelatakse kostjal vara võõrandamise ja koormamise

tehingute tegemine. Registrisse kantud muu vara (v.a kinnisasjad) osas tehakse vararegistrisse

käsutuskeeldu nähtavaks tegev kanne (liiklusregistrisse ja põllumajanduslike loomade

registrisse). Kinnisasjade osas kantakse keelumärge kinnisturaamatusse.

Kuigi taotletud hagi tagamise abinõude hulk on kostja suhtes küllaltki massiivne, kaaluvad

hagejate huvid (tagada vara säilimine) üles kostja võimaliku huvi. Asjaolu tuvastamine, kas

kostja huvi on tegevuse jätkamine või otsuse alusel planeeritud tehingutega sisuliselt tegevuse

lõpetamine, selgub hagi sisulise lahendamise käigus.

Hageja ei ole nimetanud iga kinnisasja kohta TsMS § 389 lg-s 3 summat, mille maksmisel

hagi tagamine tühistatakse. Eeldades, et 1 800 000 eurost moodustab kinnisasjade väärtus

poole (900 000 eurot), jagades selle 44 kinnisasjaga, on kostjal võimalik taotleda iga

kinnisasja käsutuskeelu alt vabanemist, kui ta tasub 20 455 eurot.

3. Maakohus andis 11. oktoobril 2021 eraldi määrusega hagejatele tähtaja hagi tagamise

tagatise 32 000 euro tasumiseks hiljemalt 40 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub 22. oktoobril 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse

tühistada.

Koos määruskaebusega esitas kostja taotluse määruskaebuse tagamiseks, milles palus peatada

vaidlustatud määruse täitmine ja kustutada keelumärked kostjale kuuluvatelt varalt

kinnistusraamatus, Maanteeametis ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis.

Määruskaebuse kohaselt on hagejad kohut eksitanud, väites, et nad on kostja liikmed.

Põhikirja p-de 5.3 ja 5.4 järgi on liikmeks saamiseks vajalik liikmeks astuja avaldus. Põhikirja

p 5.4 võimaldab lugeda pärijaid ühistu liikmeks tagantjärgi alates endise liikme surmapäevast.

Pärijad ei ole automaatselt ühistu liikmed. Ükski pärija avaldust esitanud ei ole. Kuivõrd

pärijad ei ole kostja liikmed, ei saa nad TÜS § 52 lg 3 alusel nõuda üldkoosoleku otsuste

tühisuse tuvastamist. Kostja oli teadlik H. Posti surmast, kuid tal puudus mistahes info pärijate

kohta.

Kohaldatud hagi tagamise abinõud on ebaproportsionaalsed ega täida taotletavat eesmärki.

Kohus lähtub põhjendamatust eeldusest, nagu oleks hagejatel (eeldusel, et nad on ühistu

liikmed) absoluutne õigus mingitele väljamaksetele. Ühingu liikmetel on õigus üksnes

dividendiväljamaksele. See väljamakse otsustatakse üldkoosolekul lihthäälteenamusega

(põhikirja p-d 9.6 ja 9.9). Kui hagejad teostaksid H. Posti liikmesusest tulenevaid õigusi, oleks

kostja liikmeid 9, st hagejatel puuduks häälteenamus dividendiväljamaksete otsustamiseks.

Seega puudub TsMS § 377 lg-s 2 sätestatud eeldus tuvastushagi tagamiseks.

Kohus on piiranud kogu kostja majandustegevuse. Kostja on põllumajandusettevõte, mille

igapäevase majandustegevuse hulka kuulub piimakarja- ja teraviljakasvatus. Need tegevused

sisaldavad regulaarset vajadust muuta karja koosseisu ning asendada kasutatavat tehnikat, mis

tavapäraselt sisaldab aegunud tehnika müüki. Hagejad on püüdnud hagi tagamisega halvata

kostja majandustegevust, keelates eelkirjeldatud tegevused. Keelumärked takistavad

kinnisasjade kasutamist tagatisena, kui see peaks olema majandustegevusest tulenevalt

vajalik. Seejuures ei ole kostja juhatusel tehingute tegemiseks vaja üldkoosoleku otsust.

Kohaldatud hagi tagamise abinõud on kostja majandustegevusse rängalt sekkuvad. Vara

arestimine (ehk keelumärke seadmine) ning tehingute ja toimingute tegemise keelamine on

intensiivseim võimalik riive kostja äritegevusele. Kohus ei ole selles osas oma seisukohta

põhjendanud. Kostja ei põhista ka seda, mil viisil on 44 kinnisasja müük 1 800 000 euroga

käsitatav kostja varatuks muutmisena.

5. Hagejad vaidlevad kostja määruskaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

6. Hagejad paluvad 26. oktoobril 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse

tühistada osas, millega kohus otsustas tühistada määrusega kohaldatud abinõud, kui hageja ei

tasu tagatist kohtu poolt eraldi määrusega reguleeritud ajaks, ulatuses ja viisil (resolutsiooni

punkt 8), samuti osas, millega kohus otsustas, et tühistab kostja taotlusel hagi tagamise

abinõuna kostja kinnisasjadele seatud keelumärked, kui kostja on tasunud iga kinnisasja osas

20 455 eurot kohtu deposiitkontole ja on esitanud selle tasumist kinnitava maksedokumendi

või tasumise kontrollimist võimaldavad andmed (resolutsiooni p 9).

Määruskaebuse kohaselt on hagejad esitanud mittevaralise nõude. Seetõttu ei saa kohus hagi

tagamise abinõu asendada kostja poolt TsMS 389 lg-s 3 alusel kindlaksmääratava rahasumma

maksmisega. Isegi kui mittevaralise nõude puhul on TsMS § 389 lg 3 kohaldamine võimlik,

on maakohus rikkunud menetlusõigust, kui määras kõikide 44 kinnisasja puhul summaks

20 455 eurot, mille tasumisel vastav kinnisasi arestist vabastatakse. Rahasumma tuleb

määrata kinnisasja väärtusest lähtuvalt, kuid maakohtu määratud summa ei arvesta kinnisasja

tegelikku väärtust.

Mittevaralise nõude puhul on kohtupraktikas leitud, et hagejalt hagi tagamisel tagatise

küsimine ei ole põhjendatud. Lisaks ei saa kostjale hagi tagamisega tekkida kahju, kuna kostja

tegeleb igapäevaselt põllumajandusega. Kostja igapäevaseks majandustegevuseks ei ole

kinnisasjade või sõidukite müük. Tagatise nõudmine maksimummääras pärsib oluliselt hageja

menetlusõigusi. Hagejatel kui füüsilistel isikutel ei ole raha 32 000 euro tasumiseks.

Kui kostja oma vara ära müüb, tema majandustegevus lõppeb. Sellisel juhul jääb kostjale

üksnes raha. Kohus peab hindama kostja, mitte kolmanda isiku (P-R. Mõttuse) huvisid.

7. Kostja palub jätta hagejate määruskaebuse rahuldamata.

8. Maakohus jättis 25. oktoobri 2021. a määrusega kostja taotluse määruskaebuse

tagamiseks rahuldamata.

9. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning saatis need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

10. Kostja esitas 29. novembril 2021 taotluse hagi tagamise tühistamiseks, kuna hagejad

ei ole kohtu määratud tähtajaks hagi tagamisel tagatist tasunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus hagi tagamise tühistamiseks tuleb rahuldada

ja maakohtu 11. oktoobri 2021. a hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud

tühistada. Hagejate ja kostja esitatud määruskaebused tuleb jätta läbi vaatamata.

12. Maakohus tagas 11. oktoobri 2021. a määrusega hagejate 4. oktoobril 2021 esitatud

hagi keelumärgete seadmisega hagejate kasuks kostjale kuuluvatele kinnisasjadele. Samuti

keelas maakohus hagi tagamise korras kostjal kõikide selliste tehingute ja toimingute

tegemise, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, sh põllumajandusinventari

(põllumajandustehnika ja tootmisvahendid) ning põllumajandusloomade võõrandamisele või

koormamisele suunatud tehingute ja toimingute tegemise. Maakohus selgitas ja hoiatas, et kui

hageja ei tasu tagatist kohtu määratud tähtajaks, summas ja viisil, siis hagi tagamine

TsMS § 383 lg 1 tähenduses ei jätku ning kohus tühistab sel juhul TsMS § 383 lg 2 alusel

hagi tagamise abinõud.

11. oktoobril 2021 tehtud teise, eraldiseisva määrusega andis maakohus hagi tagamise tagatise

tasumiseks hagejatele tähtaja 40 päeva määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast alates.

Hagejad said nimetatud määruse kätte 11. oktoobril 2021 ning pidid seega tagatise tasuma

hiljemalt 22. novembriks 2021 (TsMS § 62 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 lg-d 1

ja 2 ning § 136 lg-d 6 ja 8). Hagejad on küll vaidlustanud hagi tagamise määruse osas, milles

kohus määras tagatise maksmise, kuid TsMS § 390 lg 2 kohaselt ei peata määruskaebuse

esitamine hagi tagamise määruse täitmist. Hagejad tagatist kohtu määratud tähtajaks ei

tasunud. TsMS § 383 lg 2 kohaselt tuleb tagatis anda kohtu määratud tähtajaks. Kui tagatist

määratud tähtpäevaks ei anta, jätab kohus hagi tagamata või tühistab hagi tagamise.

TsMS § 377 lg 4 kohaselt lahendab ringkonnakohus hagi tagamise määruse tühistamise

taotluse, kui asi, millega seoses taotletakse hagi tagamise tühistamist, on ringkonnakohtu

menetluses või kui ringkonnakohtule on esitatud alama astme kohtu lahendi peale kaebus.

Ringkonnakohus märgib, et hagi tagamise määrus tuleks kohtul tühistada kostja taotlusest

sõltumata, kuna kohtu nõutud tagatise andmata jätmise korral tuleneb hagi tagamise

tühistamise kohustus TsMS § 383 lg-st 2.

13. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu 11. oktoobri 2021. a hagi tagamise

määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, siis tuleb kostja määruskaebus maakohtu

11. oktoobri 2021. a hagi tagamise määruse peale jätta TsMS § 659, § 639 ja § 423 lg 2 p 2

alusel läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus käesoleva määrusega maakohtu kohaldatud hagi

tagamise tühistab, siis vaidlustatud määrus kostja õigusi enam ei riiva ning kostja

õiguskaitsevajadus määruse vaidlustamisel on ära langenud.

14. Hagejad paluvad määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus

otsustas tühistada määrusega kohaldatud abinõud, kui hageja ei tasu tagatist kohtu poolt eraldi

määrusega reguleeritud ajaks, ulatuses ja viisil. Ringkonnakohtu hinnangul hagejatel selles

osas kaebeõigus puudub ning maakohus on võtnud kaebuse ebaõigesti menetlusse.

TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib määruskaebuse maakohtu määruse peale esitada määrusega

puudutatud menetlusosaline siis, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

TsMS § 383 lg 1 järgi võib kohus teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise

andmisest vastaspoolele ja kolmandale isikule tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Seadus

ei välista tagatise nõudmist ka sellise hagi tagamisel, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja

vastu (kohtul on selles osas kaalutlusõigus). Kui kohus on teinud hagi tagamise või hagi

tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest, siis tuleb tagatis anda kohtu määratud

tähtpäevaks. Kui tagatist määratud tähtpäevaks ei anta, jätab kohus TsMS § 383 lg 2 alusel

tagamata või tühistab hagi tagamise.

Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda seadus hagejal vaidlustada hagi tagamise määrust

osas, millega kohus seab hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest

(vaidlustatud määruse resolutsiooni p 8).

Samuti ei tulene hagejatele seadusest õigust vaidlustada maakohtu määrust osas, milles

maakohus määras TsMS § 385 alusel kindlaks rahasummad, mille maksmisel kohtu

deposiitkontole lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine (määruse resolutsiooni p 9). Kuna

maakohus ei taganud rahalise nõudega hagi ega muud TsMS §-s 385 nimetatud hagi, polnud

kõnealuste summade kindlaksmääramine kohtu poolt iseenesest põhjendatud.

Isegi kui hagejate kaebeõigust jaatada, tuleks hagejate määruskaebus jätta läbi vaatamata

põhjusel, et ringkonnakohus tühistab maakohtu 11. oktoobri 2021. a hagi tagamise määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõud (TsMS § 659, § 639 ja § 423 lg 2 p 2).

15. Kuivõrd määruskaebused jäävad läbi vaatamata, ei vasta ringkonnakohus kaebuste

sisulistele väidetele. Seda, kas hagejad on saanud H. Posti surma järel kostja liikmeks, tuleb

kohtul hinnata asja sisulisel lahendamisel.

Ringkonnakohus

märgib,

et

kuigi

hagi

tagamine

on

kohtu

kaalutlus-

ehk

diskretsiooniotsustus, peab kohus hagi tagava abinõu valikul TsMS § 378 lg 4 kohaselt

arvestama, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada

hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kohus peab poolte huve

kaaludes arvestama, et hagi tagamine ei oleks kostjat ebamõistlikult koormav.

Käesolevas tsiviilasjas on esitatud hagi kostja 12. juuli 2021. a üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamiseks, alternatiivselt otsuse p-de 2 ja 3 kehtetuks tunnistamiseks. Hagejad tuginesid

hagi tagamise taotluses eelkõige sellele, et tagamisabinõusid rakendamata müüakse kostja

vara, mistõttu ei ole pärast seda kostja majandustegevuse jätkamine enam võimalik. Hagi

tagamiseks seati keelumärked kostjale kuuluvale 44 kinnisasjale, samuti keelati kostjal

kõikide selliste tehingute tegemine, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, sh

põllumajandusinventari

(põllumajandustehnika

ja

tootmisvahendid)

ning

põllumajandusloomade võõrandamine.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõud olid kostjat

ebamõistlikult koormavad. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtu kohaldatud hagi

tagamise abinõud lähevad hagiga taotletud eesmärgist (kostja vara võõrandamise takistamine

kostja 12. juuli 2021. a üldkoosoleku otsuse alusel) oluliselt kaugemale ning sekkuvad kostja

majandustegvusse intensiivselt, mh takistavad kinnisasjadele seatud keelumärked nende

kasutamist tagatisena (kui see peaks olema kostja majandustegevuses vajalik). Arvestades, et

hagi on esitatud kostja 12. juuli 2021. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks,

alternatiivselt selle kehtetuks tunnistamiseks, oleks ringkonnakohtu hinnangul olnud hagi

tagamiseks piisav keelata kostjal vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse alusel tehingute ja

toimingute tegemine (TsMS § 378 lg 1 p 3). Selline abinõu oleks kostjat vähem koormav,

tagades siiski hagejatele, et kostjale kuuluvat vara vaidlusaluse otsuse alusel kohtumenetluse

ajal ei võõrandata.

16. Hagejad esitasid 8. detsembril 2021 ringkonnakohtule taotluse määruskaebuse

tagamiseks. Hagejad paluvad peatada hagejate 26. oktoobril 2021 esitatud määruskaebuse

tagamiseks maakohtu hagi tagamise määruse täitmine selle resolutsiooni p-de 8 ja 9 osas või

kohaldada määruskaebuse tagamiseks muid esialgse õiguskaitse vahendeid kohtu

äranägemisel.

15. detsembril 2021 esitasid hagejad vastuväite ringkonnakohtu tegevusele (TsMS § 331 lg 1)

osas, millega kohus jättis 8. detsembri 2021. a määrusega hagejate eelnimetatud taotluse

määruskaebuse tagamiseks käiguta ning andis hagejatele tähtaja pikkusega 7 päeva määruse

kättetoimetamisest arvates taotluselt riigilõivu (50 eurot) tasumiseks.

Kuna hagejate esitatud määruskaebus on ringkonnakohtu hinnangul võetud ebaõigesti

menetlusse ning tuleb jätta kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata (vt määruse p 14) ja

hagi tagamise TsMS § 383 lg 2 alusel tühistamise osas ei ole käesolev määrus vaidlustatav,

puudub vajadus määruskaebuse tagamise taotlust ja hagejate esitatud vastuväidet sisuliselt

lahendada. Ringkonnakohus jätab kõnealuse taotluse ja vastuväite läbi vaatamata.

17. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS

§ 173 lg 1 esimese lause mõttes. Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises

määruses vajalik.

18. Tulenevalt TsMS § 666 lg-st 1 ning § 640 lg-st 3 ja §-st 659 (nende koosmõjus)

lahendab hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse ning taotluse hagi tagamise

abinõu tühistamiseks üks ringkonnakohtu kohtunik.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest