3-21-40/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-40

Haldusasi

X kaebus Maanteeameti 20.10.2020 teatise nr 18-

3/20-0838/1020-6 ja 08.12.2020 vaideotsuse nr

2-3/20/53843-3

tühistamiseks

ning

Transpordiameti

kohustamiseks jätkata Kolhoosi tee ehitamise üle riikliku

järelevalvega

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja advokaat Siiri Pajupuu

Vastustaja – Transpordiamet, esindaja Eveli Altunbas

Kolmas isik – AS TREV-2 Grupp

Kaasatud haldusorgan – Viimsi vald

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.01.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X pöördus 27.08.2020 Maanteeameti (alates 01.01.2021 Transpordiamet) poole taotlusega

alustada Viimsi Vallavalitsuse 03.04.2019 ehitusloa nr 1912271/07286 (kaugküttetorustiku

rajamine) alusel toimuvate taotlejale kuuluva Kaluri tee 10a kinnistuga piirneva Kolhoosi tee

teekatte taastamistööde osas järelevalvemenetlust. Vallavalitsus andis loa Kolhoosi teel

paikneva kaugküttetorustiku maa sisse viimiseks ning nende tööde raames avati Kolhoosi tee

2(13)

pinnas, mille taastamisel on taotleja väidetel tee asukoht ja kõrgus muutunud, riivates sellega

tema omandiõigust.

2. Maanteeamet alustas 08.10.2020 ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 7 alusel riikliku järelevalve

menetlust avalikult kasutatava tee (Kolhoosi tee) ehitamise nõuetest kinnipidamise

kontrollimiseks.

3. Maanteeamet lõpetas 20.10.2020 teatisega nr 18-3/20-0838/1020-6 järelevalvemenetluse

(dtl 28-29). Viimsi Vallavalitsuse selgituste kohaselt ei ole Kolhoosi tee lõigul tehtud

kaugküttetorustiku rajamisel toimunud tee-ehitustöid, vaid tööde käigus taastati Kolhoosi tee

olukord vastavalt katete taastamisjoonistele, mis ei sisaldanud pindamistöid ega teede

ehituslikke töid. Nimetatud tee-ehitamise osale ja katete taastamisele ei ole koostatud projekti

ega väljastatud ehitusluba, kuna EhS-st tulenevalt puudus Kolhoosi tee pindamistööde

teostamiseks ehitusloa vajadus. Kaugküttetorustiku rajamise tööd toimusid sõidutee kõrval

asuval alal, kus maapealsed torud viidi maa alla.

4. X esitas Maanteeametile vaide, milles taotles 20.10.2020 teatise kehtetuks tunnistamist ja

Kolhoosi tee ehitamise nõuetest kinnipidamise osas järelevalvemenetluse uuesti teostamist.

Maanteeamet jättis 08.12.2020 vaideotsusega nr 2-3/20/53843-3 vaide rahuldamata (dtl 40-

42).

5. X esitas 07.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maanteeameti 20.10.2020 teatise nr

18-3/20-0838/1020-6 ja 08.12.2020 vaideotsuse nr 2-3/20/53843-3 tühistamiseks ning

Transpordiameti kohustamiseks jätkama Kolhoosi tee üle riikliku järelevalve menetlusega.

6. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 01.02.2021 määrusega HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2

alusel. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 16.06.2021 määrusega X määruskaebuse ning

tühistas Tallinna Halduskohtu 01.02.2021 määruse ja saatis asja tagasi halduskohtule

menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

7. Halduskohus võttis 08.07.2021 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks

Transpordiameti. Kohus tegi 14.09.2021 määrusega menetlusosalistele ettepaneku lahendada

asi kompromissiga, kaasates võimaliku kompromissi arutamiseks kolmanda isikuna menetlusse

AS-i TREV-2 Grupp ja haldusorganina Viimsi valla. Menetlusosalistel kompromissi saavutada

ei õnnestunud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja palub tühistada Maanteeameti 20.10.2020 teatise nr 18-3/20-0838/1020-6 ja

08.12.2020 vaideotsuse nr 2-3/20/53843-3 ning kohustada Transpordiametit jätkama Kolhoosi

tee üle riikliku järelevalve menetlusega. Kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad

08.12.2021) on kokkuvõtlikult alljärgnevad.

1) Vastustaja 20.10.2020 teatis ja 08.12.2020 vaideotsus rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi

(Riigikohtu 22.10.2014 otsus nr 3-3-1-42-14, p-d 12–15; 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15,

p-d 11 ja 13). Vastustajal on kaalutlusõigus järelevalvemenetluse algatamiseks Viimsi valla

tegevuse üle Kolhoosi tee lõigul teostatud teetööde osas. Järelevalvemenetlust reguleerivad

õigusaktid kaitsevad kaebaja õigushüve. Ehitamisel tuleb tagada tee ja sellega piirnevate

rajatiste ohutus (EhS § 97), tee ehitamise vastavus ehitusprojektile (EhS § 99) ja rakendada

ehitamisel abinõusid teiste isikute õiguste ülemäärase kahjustamise vastu (EhS § 12 lg 3). Ehitis

või ehitamine on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale (EhS § 8

teine lause). Ehitustegevuse üle järelevalve teostamine kaitseb nii avalikke huve kui ka naabrite

õigusi. Kuna EhS § 130 lg 7 alusel teostab riiklikku järelevalvet avalikult kasutatava tee

3(13)

ehitamise üle Transpordiamet, lasus tal kohustus ilma kaalutlusvigadeta järelevalvemenetlust

rakendada ning teha järelevalvemenetluse tulemusel otsus. Vastustaja on seda kohustust

rikkunud.

2) Järelevalve käigus on asjaolud jäetud välja selgitamata. Vaatamata Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) juhisele, et üldjuhul on teekatte taastamise puhul

tegemist tee ümberehitamisega, on vastustaja leidnud, et konkreetsel juhul on tehnovõrgu ja tee

ehitamine (lammutamine ja rajamine) tee osa asendamine. See arusaam on vastuolus MKM

selgituste ning majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr 12 ,,Tee ehitamise ja

korrashoiu terminid“ (määrus nr 12) § 6 lg-ga 1. Viimsi vald oleks pidanud koostama eraldi

teeprojekti tee ümberehitamiseks.

Vastustaja oleks pidanud kontrollima, kas juhul, kui teelõigule ei tehtud eraldi ehitusprojekti,

on kate taastatud vastavalt joonistele (kaugküttetorustike projekti lisast „Kaugküttetorustike

rekonstrueerimine Viimsi ja Haabneeme alevikes – KATTETAASTUS“). Kaugküttetorustiku

rajamine ja sellele järgnenud tegevused on tehtud suuremas ulatuses, kui üksnes ehitusloaga

ette nähtud tee osa asendamine samaväärsega. Teekatet ei ole taastatud samas mahus ning pärast

kaugküttetorustiku rajamist ja pindamistööde teostamist oli teed laiendatud kaebaja kinnistu

poole. Küttetorustiku rajamise tööde järgselt on teekate kõrgem ning laiem. 23.05.2020 tehtud

fotodelt on tuvastatav, et teekatte taastamise järgselt on sõiduteele paigaldatud kattematerjal

vähemalt kuni tänavavalgustuse postide keskosani. Sealjuures on teekatte taastamisel

neoonvärviga märgitud taastatava teekatte piir, mis on kaebaja kinnistule lähemal kui senine

teekatte piir. Tänavavalgustuse postid on paigaldatud vahetult kaebaja kinnistu piiri lähedale ja

ligikaudu 25–50 cm kaugusele kinnistu piirist (06.11.2021 foto).

Kuna teed ei taastatud samas asukohas ja sama kõrgusega, on kaebaja aed ja aiapostid osaliselt

tee pinnase sees ning väravad ei käi lahti. Juurde veetud pinnas on lükatud mõnes kohas vastu

aiavõrku nii, et aiavõrk on sissepoole kaardus ega pea pingele vastu. Järelevalve käigus on

asjaolud jäetud välja selgitamata. 20.10.2020 teatisest ei nähtu, et kontrollitud oleks faktilisi

asjaolusid. Teatises tuginetakse Viimsi Vallavalitsuse väidetele ning on jäetud arvestamata

kaebaja esitatud faktiliste asjaolude ja tõenditega. Kaebaja on 27.08.2020 taotluses esitanud

tõendid, millest nähtub, et teed on tõstetud ning see on laiem kui enne ehitustöid. Seda kinnitab

Virgo Savila 30.06.2020 e-kiri Pavel Petrovile. Samast e-kirjavahetusest nähtub, et vald oli

vastutav pindamise eest. Kui see on nii, laiendati teed ebaseaduslikult ilma ehitusloata.

Kaebajale teadaolevalt kaevati tee lahti selleks, et kaugküttetorustik viia maa alla. Teed on

lammutatud ning pindamise käigus laiendatud, seega ümber ehitatud.

3) Riikliku järelevalve teostamise vajaduse tingib asjaolu, et teekatte muutmiseks ei olnud läbi

viidud loamenetlust, mille raames huvitatud isikud oleksid saanud esitada oma ettepanekuid ja

tähelepanekuid, sh ei toimunud erinevate osapoolte huvide kaalumist. Teekatte muutmine ja

laiendamine teostati ilma eelneva teavitamise ja kooskõlastamiseta kaugküttetorustiku

renoveerimistööde käigus, millega võeti kaebajalt võimalus esitada omapoolseid vastuväiteid

või märkuseid. Kaebajale ei saanud olla ettenähtav, et kaugküttetorustiku rajamise käigus

kaldutakse kõrvale teekatte taastamise projektist ning ehitustegevuse järgselt on teekate laiem

ja kõrgem kui varasemalt ning ei taastata tee ääres paiknenud hekki.

4) Transpordiamet on paljasõnaliselt märkinud, et Kolhoosi tee katte laius on 3,5–4,0 m.

Teekatte laiust ei saa tuvastatuks lugeda vastusele lisatud ortofotodelt, sest tegemist on n-ö

silma järgi tõmmatud mõõtjoonega, mitte objektil reaalselt teostatud mõõtmisega. Kaebaja

06.11.2021 tehtud fotol on näha, et kaebaja kinnistu aiast kuni sõidutee kaugema tee ääreni on

ligikaudu 3,9 m. Transpordiameti paljasõnaline väide, et teekatte laius on 3,5–4,0 m, ei ole

kooskõlas vastustaja poolt 05.11.2021 esitatud materjalidega: Viimsi valla ehitus- ja

4(13)

kommunaalosakonna juhataja Alar Mikk väidab 04.11.2021 kirjas, et „vahetult värava juures

on pinnatud ala serv 120 cm“, mis tähendaks, et teekatte laius saaks sel juhul olla üksnes (3,9–

1,2) 2,7 m. Viimsi valla väide, et pinnatud ala serv on 120 cm kinnistu piirist (aiast) ei vasta

tegelikkusele, sest kaebaja kinnistu Kolhoosi tee pool olevad jalgväravad on vastavalt 54 ja 58

cm kaugusel pinnatud ala servast. Viimsi valla 18.05.2020 ja 18.09.2020 kirjades on vald

korduvalt välja toonud, et varasem sõidutee laius oli 3 m, kuid uus sõidutee laius on 3,3 m.

Sealjuures on Viimsi vald 18.09.2020 kirjas möönnud, et ehitustööde järgselt oli Kolhoosi tee

äärde jäänud üleliigne killustik ja muld, mis oli vastu kaebaja aeda. Eeltoodust tulenevalt ei ole

vastustaja järelevalvemenetlust läbi viies rakendanud uurimispõhimõtet.

5) Kolhoosi tee poolsed jalgväravad on ligikaudu 94–96 cm laiused. Tee-ehituslikele töödele

eelnevalt avanesid mõlemad väravad vabalt Kolhoosi tee poole, kuid tulenevalt teekatte

laiendamisest ja tõstmisest ei ole võimalik väravaid enam täies ulatuses avada. Asjaolu, et teed

on lubamatult kaebaja kinnistu poole laiendatud, näitab see, et pinnatud ala serv aiast on

käesoleval ajal 54–58 cm kaugusel, mis ei ole piisav vahemaa 94–96 cm laiuse värava täielikuks

avanemiseks. Kaebaja esitas 17.02.2021 määruskaebuse lisas 1 asjassepuutuva asendiplaani

vaidlusaluse Kolhoosi tee kattetaastuse kohta. Joonisel on märgitud joonise digiaadressina

„191601_TP_TL-4.dwg“, millises alusfailis on täpsed mõõdistustulemused ehitustegevusele

eelnenud aja kohta. Vastavast alusfailist on võimalik tuvastada mururiba ja muude objektide

paiknemine ja laiused. Kaebaja on lasknud teha joonise mõõtude väljavõtte asjassepuutuvas

osas, millelt nähtub, et mururiba kaugus peaks olema 1,35 m ja ühe jalgvärava juures oleva

valgusposti keskkoht peaks olema 1,14 m kaugusel teest. Kaebaja esitatud 06.11.2021 fotoga

on üheselt tõendatud, et kattetaastuse projektis ette nähtud ja varasemalt olnud olukorda ei ole

taastatud ning teekatet on kaebaja kinnistu suunas laiendatud.

Transpordiamet möönab oma vastuses, et teekatte pindamine on teostatud ca 30 cm laiemana

kaebaja kinnistu poole, leides samas dokumendis vastuoluliselt, et Kolhoosi teed ei ole

kaugküttetorustike maa alla tõstmisega laiendatud. Kaebaja 08.12.2021 menetlusdokumendi

lisadelt 1-2 ja 6-7 on selgelt tuvastatav, et pärast kaugküttetorustiku tööde lõpetamist ja enne

tee pindamist oli teekatet juba laiendatud. Kolhoosi tee ehitamine ja sõidutee läbimõõdu

suurendamine saab olla käsitletav kui laiendamine määruse nr 102 § 5 tähenduses, sest viidatud

paragrahvis on toodud näitlikustav, mitte ammendav loetelu olukordadest, mida saab käsitleda

tee laiendamisena. Kuivõrd Kolhoosi tee puhul on ilmne, et tegemist ei olnud üksnes tee

asendamisega samaväärsega, siis tuleb seda käsitleda kui tee laiendamist ja ümberehitamist

viisil, millele kehtib ehitusloa kohustus ning mille üle kontrolli teostamine on vastustaja

pädevuses.

6) Viimsi valla 18.05.2020 kirja kohaselt Kolhoosi tee kaeti freesasfaldiga ning järgnevalt

teostati teel kahekordse graniitkillustikuga pindamine. Sellised ehitustegevused ületavad tee

samaväärsega asendamise piire, sest ehitustööde käigus on avatud tee alumisi kihte ning

täiendavalt on muudetud teekatte materjali ja ulatust. Üksnes asjaolu, et tööde tellija (Viimsi

vald) on tööd vastu võtnud ning nendele ka kasutusloa väljastanud, ei tähenda, et tööde

tegemisel on järgitud projekti ja õigusaktide nõudeid. Transpordiameti ülesanne on kontrollida

teostatud tööde sisulist õiguspärasust, mitte üksnes võlaõiguslike lepingute täitmist või

kasutusloa väljastamise fakti.

7) Transpordiameti poolt 05.11.2021 kohtule esitatud kaasatud haldusorgani 26.10.2021

kompromissiettepanek eksitab kohut ja seal esitatud väited teekatte ulatuse ja teepeenra kohta

ei vasta tõele. Viimsi vald on väitnud, et varem algas teepeenar ligikaudu 70 cm kauguselt

kaebaja piirdeaiast ning tee sõiduala osa oli 120 cm kaugusel. Kompromissettepaneku fotodega

6 ja 7 on soovinud vald näidata, et pärast 2019. a tee pindamist on Kolhoosi tee sõiduteel selgelt

eristatav teepeenar (70–120 cm kaebaja kinnistu piirist) ja sõiduala (alates 120 cm kaebaja

5(13)

kinnistu piirist). Fotodel on esitatud üksnes Viimsi valla enda markeeringud tee asukoha kohta,

mitte looduses tehtud mõõtmised, mistõttu ei ole neile tuginedes võimalik tõsikindlalt kinnitada

valla väiteid tee kauguse kohta. Kolhoosi teel ei ole selgelt eristatavat teepeenart ning kogu

sõidutee on sisuliselt ühetaoline ning kõvakattega. Samas ei oma eeltoodu keskset tähendust

asja lahendamisel, sest määruse nr 106 lisa sisustab tee äär kui tee katte, sh teepeenra välimise

ääre, kust algab nõlv või äärekividega teel äärekivi sisemine äär. Kaebaja 08.12.2021

menetlusdokumendi lisadega 3 ja 5 on ära näidatud, et tee äär on pärast ehitustöid kaebaja

kinnistust vähem kui 60 cm kaugusel.

8) Transpordiamet ei ole täitnud oma järelevalvekohustust, kui on jätnud välja selgitamata

Kolhoosi tee varasema teekatte ulatuse ja omadused. Samuti ei ole vastustaja välja selgitanud

seda, milline on teekatte praegune laius ja ulatus. Kattetaastuse tööprojekti seletuskirjas on

selgesõnaliselt seatud nõue, et „enne kaevetöid ning katete eemaldamist fikseerib (fotod)

Töövõtja trassikoridori pinnakatted. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu

ehitusala ja seda ümbritsevate hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast.“ Juhul, kui

ehitustöid tehti kooskõlas seaduse, haldusaktide ja projektiga, siis peavad töövõtjal olema

olemas fotod ehitustegevusele eelnenud olukorra kohta, mille alusel on selgelt võimalik

tuvastada asjaolu, et teekatte pidamine väljus samaväärsega asendamise mahust, st teekatte

ulatust laiendati. Vastustajal on järelevalvemenetluse raames õigus ja kohustus vastavad

asjaolud välja selgitada.

Kattetaastuse tööprojekti seletuskirjas on rõhutatud olemasoleva olukorra hilisema taastamise

olulisust ja vajadust, sh puudutab see haljastust. Kattetaastuse tööprojektis on märgitud

Kolhoosi tee ja kaebaja kinnistu vahelisel alal tingmärkidega heki paiknemine. See tähendab,

et sõiduteed ja kaebaja kinnistut eraldas tegelikkuses hekk enne ehitustöödega alustamist.

Tegemist ei olnud võsaga või juhusliku taimestikuga, mistõttu oleks ehitustööde käigus tulnud

taastada ka varasemalt olemas olnud haljastus.

9) Kolhoosi tee hetkeolukorda kajastavatelt fotodelt on võimalik tuvastada, et lumekoristuse

käigus kuhjatakse lumevallid kaebaja kinnistu poolsesse teeäärde ja haljastuse puudumise tõttu

on enam kui tõenäoline, et lume raskus kandub kaebaja aiale ning kahjustab seda. Kaebaja

kinnistu poolse lumevalli tipp on enam-vähem samal kaugusel, nagu elektripostide keskosa,

mistõttu on eluliselt usutav, et hooldustööde käigus kaebaja kinnistu piiri äärde kuhjatud lumi

avaldab raskust kaebaja aiale ning kahjustab seda. Sealjuures on Viimsi vald oma 18.05.2020

kirjas eraldi lubanud, et talvist teehoolet teostame selliselt, et lumi lükatakse kraavi poole.

Tegelikkuses ei ole Viimsi vald kinni pidanud omapoolsetest lubadustest, on võrreldes

ehitustööde tegemisele eelnenud ajale laiendanud teed ning on muutnud ilma kohase ehitusloata

teekatte liiki ning kihte.

Asjaolu, et Transpordiamet on alles käesoleva halduskohtumenetluse käigus asunud välja

selgitama ja tuvastama Kolhoosi tee tee-ehituslike tööde ulatust ja sisu, näitab seda, et

Transpordiamet

on

järelevalvemenetluse

lõpetanud

ennatlikult,

ilma

haldusorgani

uurimiskohustust täitmata ning esitatud asjaolusid ebaõigesti kaaludes.

10) Teatisel puudub resolutiivosa. Sellest ei selgu, kas ja millised õigused või kohustused

kaebajale kaasnevad. Puudub viide õiguslikule alusele ja vaidlustamiskorrale. Ei ole jälgitav,

millised faktilised asjaolud on tuvastatud.

9. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata (täiendavad seisukohad 13.12.2021) ja kaebaja

menetluskulud tema enda kanda.

1) Oluline on eristada kahte erinevat tööd, mida Kolhoosi teel teostati. Viimsi Vallavalitsus

väljastas 03.04.2019 ehitusloa nr 1912271/07286 kaugküttetorustike lõikude ehitamiseks

6(13)

Viimsi ja Haabneeme alevikes. Kaugküttetorustike maa alla viimise puhul oli tegemist seega

ehitusloa kohustusliku tööga. Teelt katendite eemaldamisel ja taastamisel tuli töövõtjal lähtuda

tööprojektist nr 1916.01. Nimetatud tööprojekti seletuskirja punktis 4 ,,Kattetaastus – üldist“

on öeldud, et peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud

katted (kruus, muru, asfalt, kraavid jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud

mahus. Kolhoosi tee kaugküttetorustike rekonstrueerimise käigus avati osaliselt teekatte kihid

ja kaugküttetorustik viidi maa alla ning hiljem tehtud katte taaste käigus taastati avatud kaeviku

mahus teekonstruktsiooni kihid, st teostati ehitusloa kohustusega töid vastavalt ehitusloa

lisale „191601_TP_TL-6-01_ristloiked.pdf“. Pärast kaugküttetorustike tööde vastuvõtmist

pinnati tee täiendavalt teehoiutööde raames, mis ei ole ehitusloa kohustuslik töö. Töid kontrollis

omanikujärelevalve, kes on pindamistööd vastu võtnud Viimsi vallaga (tööde tellija).

2) Kaebaja esitas vastustajale 27.08.2020 taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks, et

alustataks Viimsi Vallavalitsuse poolt 03.04.2019 väljastatud ehitusloa nr 1912271/07286

(kaugküttetorustike rajamine) aluseks oleva katte taastamistööde teostamise osas

järelevalvemenetluse, mis piirneb Kaluri tee 10a kinnistuga (Kolhoosi tee). Vastustaja algatas

08.10.2020 EhS § 130 lg 7 kuni 31.12.2020 kehtinud redaktsiooni alusel järelevalvemenetluse

asjaolude väljaselgitamiseks. Viimsi vallavalitsus selgitas vastustaja järelepärimisele, et

Kolhoosi teel tehti töid vastavalt kaugküttetrasside rekonstrueerimise projektile ja ehitusloa

nr 1912271/07286 lisale „Kattetaastus“. Vastustajal ei olnud alust kahelda Viimsi valla poolt

antud vastuses, et Kolhoosi tee ei ole taastatud vastavalt kaugküttetorustike kattetaastuse

tööprojektile.

Pärast kaugküttetorustike tööde vastuvõtmist pinnati tee täiendavalt teehoiutööde raames. Töid

kontrollis selleks pädev omanikujärelevalve, kes on pindamistööd vastu võtnud koos Viimsi

valla ehk tööde tellijaga. Viimsi vald on vastustaja järelepärimisele vastanud, et

pindamistöödele ei ole väljastatud ehitusluba, kuna EhS-st tulenevalt puudus Kolhoosi tee

pindamistööde

teostamisel

ehitusloa

vajadus.

Pindamistööde

teostamisel

juhinduti

Maanteeameti poolt väljastatud pindamisjuhisest.

EhS § 38 lg 2 kohaselt on ehitusluba nõutav EhS lisas 1 nimetatud juhul. Lisa 1 sätestab

juhtumid, millal on tee ehitamisel vaja ehitusluba. Tulenevalt EhS § 4 lg-st 1 on tee ehitamine

ehitise (tee) püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega (teega)

seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis (tee) tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused.

Ainuke tee ehitamise liik, kui ei ole vaja ehitusluba, on osa asendamisel samaväärsega. EhS-st

ei saa välja lugeda, et pindamistööd on ehitusloakohustuslik tee-ehitustöö.

3) 20.10.2020 lõpetas vastustaja järelevalvemenetluse selgitusega, et Kolhoosi tee lõigul

teostatud kaugküttetorustike maa alla viimise/rajamise raames ei ole toimunud tee

ümberehitamist. Tööde käigus taastati Kolhoosi tee olukord vastavalt tööprojektile nr 1916.01,

mis ei sisaldanud pindamistöid. Freespurust kate pinnati teehoiutööde raames, mis ei ole

ehitusloa nr 1912271/07286 osa. Tulenevalt Viimsi valla vastusest puudus vastustajal

põhjendatud kahtlus selles, et Viimsi vald esitab järelevalvemenetluse raames tehtud päringu

osas valeandmeid. Oma otsuse tegemisel järelevalvemenetlus lõpetada lähtus vastustaja Viimsi

valla vastusest, et Kolhoosi teel teostati ehitusloa kohustuslike töid ja töid, mis seda ei vajanud.

Otsuse langetamisel juhindus vastustaja ka Maanteeameti pidamisjuhisest, mis ütleb selgelt, et

pindamine on teekatete säilitamise ja hooldamise osa (ehk säilitusremont) ja seega ei ole

pindamise

puhul

tegemist

loakohustusliku

tööga,

mille

üle

vastustajal

tulnuks

järelevalvemenetlust teostada.

07.09.2020 käis vastustaja järelevalveekspert Jaan Pärna kohtumas kohapeal (Kolhoosi teel)

Viimsi valla teede spetsialistiga, kust edasi liiguti kohtumisele kaebajaga ning tema esindajaga.

7(13)

Kohtumise eesmärk oli poolte lepitamine, kuna ainsaks puuduseks oli värava mitte avanemine.

Vastustaja järelevalveeksperti J. Pärna hinnangul vastavad Kolhoosi teel teostatud

pindamistööd majandus-ja taristuministri 03.08.2015 määruses nr 101 „Tee ehitamise

kvaliteedi nõuded“ sätestatud nõuetele.

5) 01.04.2021 esitatud kaebuse täiendava seisukoha fotolt 4 „Vaade Kolhoosi teel toimunud

kaugküttetorustiku renoveerimistöödele“ nähtuvalt on Kaluri tee 10a (kaebaja kinnistu)

poolsesse tee äärde rasketehnika liiklemise tõttu tekkinud roobas, mis sama seisukoha fotolt 3

,,Vaade Kolhoosi teelt Mereranna tee poole“ nähtuvalt on täidetud freespuru, mitte mullaga.

Vastustaja möönab, et teekatte pindamine on teostatud ca 30 cm laiemana (freespuruga täidetud

roopa laiuse võrra) kaebaja kinnistu poole, kuid ebamõistlik on nõuda nimetatud osas freespuru

asendamist mullaga, kuna see suurendab tänava liikluskohtlikust (tee muutub kitsamaks ehk

teel liiklevatele sõidukitele ja jalakäijatele jääb teel ruumi vähemaks, teele võib sattuda

haljasalalt pori). Kolhoosi tee olukorda on parendatud. Kaebaja poolt välja toodud tema

omandile tekitatud negatiivne mõju ei ole üleliia koormav ning tekitatud kahju on võimalik

kõrvaldada või heastada ilma teed osaliselt lammutamata. Näiteks on mõistlik, kui kaebaja aia

väravad avaneksid kinnistu poole, mitte otse liiklusesse, kuna see leevendaks oluliselt

liiklusohtlike olukordade tekkimist Kolhoosi teel.

6) Kolhoosi teed ei ole kaugküttetorustike maa alla tõstmisega laiendatud ning tee-ehituslikke

töid tehti sellises ulatuses, mis olid vajalikud üksnes kitsal ribal tee serva jäänud kaugküttetrassi

kaeviku lahti kaevatud osa taastamisel. Samuti ei kinnita tee laiendamist küttetrassi poole 2018.

a ja 2020. a Maa-ameti ortofotode võrdlemine. Teekatte taastamistööd toimusid sellel tee

poolel, kus kütetrass maa sisse paigaldati. Kaebaja krundipoolses servas ei toimunud küttetrassi

töödest tulenevat teekatte taastamist. Kaebaja kinnistu poolel on toimunud osaline teepeenra

pindamine. Küttetrassi paigaldamiseks oli olemas ehitusluba. Teepeenarde pindamiseks või

kruusatee katte remontimiseks ehitusluba vaja ei ole. Hilisem teekatte pindamine ei kuulu

majandus- ja taristuministri määrus nr 102 §-s 5 sätestatud tee laiendamise alla.

Teehoiutööd on toimunud ainult Kolhoosi tee transpordimaa katastriüksuse piires. Teekate on

laienenud selles ulatuses, mis on peenra arvelt pinnatud. Teepeenar on tee osa, seega ei ole tee

laiust suurendatud. Samuti ei saa kaebaja eeldada, et tee omanik ei tee oma teel remonttöid

näiteks kruusatee profiili parandust (hööveldamist) või kruusatee pindamist. Hekk paiknes valla

transpordimaal ja seega on vallal õigus hekk igal ajal eemaldada. Samuti piirab hekk

külgnähtavust ning vähendab ruumi liiklejatele ning liiklusohutust. Kui erakinnistu omanik

haljastab kohaliku omavalitsuse maad, siis tuleb arvestada võimalusega, et haljastust võidakse

muuta. Samas käesoleva vaidluse osaks ei ole haljastuse küsimus ega ka hetkeolukord Kolhoosi

teel, mille kohta on kaebaja esitanud 08.12.2021 menetlusdokumendiga koos fotod. Talvine

teehooldus ja lumekoristuse küsimused tuleb lahendada teeomanikuga.

7) Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et Kolhoosi teel ei ole selgelt eristatavat teepeenart ning kogu

sõidutee on sisuliselt ühetaoline ning kõvakattega. Teepeenar on fotodelt selgelt näha

pindamise servast kuni kaebaja krundi piirdeaiani. Maanteede projekteerimise normid

sätestavad mõiste: Teepeenar - sõidutee välisservale katte toetamiseks rajatav riba, mida

võidakse kasutada peatumiseks ja erijuhtudel ka liiklemiseks.

8) Vastustaja ei nõustu, et riikliku järelevalvemenetluse läbiviimisel ei ole vastustaja järginud

uurimispõhimõtet. Vastustaja suhtles Viimsi vallaga Kolhoosi teel teostatud tööde osas ning

käis olukorda vaatlemas kohapeal. Vastustaja ei tuvastanud korrarikkumist ehk tee ehitamise

kvaliteedi nõuete määruse rikkumist, sh pindamistöödel. Järelevalvemenetluse lõpetamise viisi

valik on vastustaja kaalutlusõigus. See, et kaebajale otsus ei meeldi ei tähenda, et vastustaja

oleks otsuse teinud kergekäeliselt ja kaalutelemata.

8(13)

Vastustaja ei nõustu, et on alles kohtumenetluse käigus asunud välja selgitama ja tuvastama

tee-ehituslike tööde ulatust ja sisu. Vastustaja on kogunud andmeid enne järelevalvemenetluse

lõpetamise otsuse tegemist ja on põhjendanud nii järelevalvemenetluse lõpetamise otsuses kui

vaideotsuses asjaolusid, miks otsustati järelevalvemenetlus lõpetada. Kohtumenetluse raames

on vastustaja vastanud asjaoludele, mille kaebaja on oma seisukohtades välja toonud.

9) Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust uue järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Isegi kui

kohus kohustaks vastustajat läbi viima uut järelevalvemenetlust, ei tähenda see seda, et

menetluse läbiviimise tulemuseks on kaebajale sobilik otsus. Otsuse tegemisel kasutab

vastustaja kaalutlusõigust, valides erinevate otsuste vahel. Kohtule esitatud tõendite alusel saab

öelda, et nimetatud teelõigul ei ole teostatud ehitusloa kohustuslike tee-ehitustöid, mida tuleks

tagant järgi seadustada või mille kohta tuleks teha ettekirjutus osaliseks lammutamiseks. Seega

uue järelevalvemenetluse läbiviimine ei viiks teistsuguse otsuseni ega lahendaks kaebaja

omandile väidetavalt tekitatud kahju küsimust.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

11. Kaebaja vaidlustab Transpordiameti keeldumist järelevalve teostamisest Kolhoosi teel

ehitamise nõuete kinnipidamise kontrollimiseks. Isikul on õigus taotleda, et vastav haldusorgan

teostaks järelevalvet ehitusloakohustuslike tegevuste üle ning kontrolliks mh seda, et nende

tegevuste käigus ei saa kahjustatud kolmandate isikute subjektiivsed õigused (Riigikohtu

13.12.2018 otsus nr 3-16-1050, p 12). Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda

järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist, ent tal on õigus nõuda, et

menetluse käigus, sh selle lõpetamisel, järgitakse kaalutlusõigust.

12. EhS § 130 lg 7 kuni 31.12.2020 kehtinud redaktsiooni kohaselt teostab Maanteeamet

riiklikku järelevalvet avalikult kasutatava tee ehitamise, kohaliku omavalitsuse teede

seisundinõuete ja riigiteede kaitsevööndi, kasutamise ja kaitsenõuete täitmise ning tee-

ehitamisega seotud ettevõtjale ning pädevale isikule esitatud nõuete täitmise üle (kehtiva EhS

redaktsiooni § 130 lg 6 p 1). Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et EhS § 130 lg-t 7 ei saa

mõista nii, et Transpordiameti järelevalvepädevus on tee-ehituslike nõuete kontrollimisega

hõlmatud üksnes juhul, kui tee ehitamiseks on väljastatud ehitusluba. Tee seisundinõuetele

mittevastavust tuleb Transpordiametil kontrollida ka siis, kui tehtud on loakohustuslikke

teetöid, ent ehitusluba ei ole antud. Sellises olukorras on Transpordiametil võimalik nõuda

loakohustuslike tööde seadustamist, sh ehitusloa väljastamist või kohustada loata tehtud töid

muutma või lammutama. Seega on Transpordiameti pädevuse hindamisel määrav tehtud tööde

iseloom (vt 16.06.2021 määrus käesolevas asjas, p 17).

13. Kaebaja taotles vastustajalt järelevalvemenetluse alustamist Viimsi Vallavalitsuse

03.04.2019 väljastatud ehitusloa nr 1912271/07286 alusel kaugküttetorustiku rajamise raames

teostatud teekatte taastamistööde osas. Kaebaja väitel nende tööde raames avati Kolhoosi tee

pinnas, mille taastamisel muutus tee asukoht ja kõrgus, riivates kaebaja omandiõigust (kaebaja

aiavõrk on sissepoole kaldus; kaebaja aed ja aiapostid on osaliselt pinnase sees ning väravad ei

käi lahti; tee on taastatud varasemast laiemana ja säilitatud ei ole teeäärt). Vastustaja keeldus

20.10.2020 teatises järelevalvemenetluse läbiviimisest, kuna Kolhoosi tee lõigul ei ole teostatud

tee-ehituslikke töid, vaid tööde käigus taastati Kolhoosi tee olukord vastavalt

katete taastamisjoonistele, mis ei sisaldanud pindamistöid ega tee-ehituslikke töid.

Nimetatud tee-ehitamise osale ja katete taastamisele ei ole koostatud projekti ega väljastatud

ehitusluba, kuna EhS-ist tulenevalt puudus Kolhoosi tee pindamistööde teostamiseks ehitusloa

9(13)

väljastamise vajadus. Seega asus vastustaja seisukohale, et tal puudub kirjeldatud olukorras (st

ehitusluba mittenõudva tegevuse üle) pädevus järelevalvemenetluse läbiviimiseks.

Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et eraldi tee-ehitusluba Kolhoosi teel teostatud teetööde

teostamiseks väljastatud ei ole. Samuti puudub vaidlus, et tee on pärast pindamist freeskattega,

mh on teepeenrale pandud freespuru (varasemalt muld ja muru). Pooled ei vaidle ka selle üle,

et pärast freeskatte paigaldamist kaebaja aiavärav enam täielikult tee poole ei avane.

Vastustaja järelevalvepädevus sõltub antud juhul sellest, kas Kolhoosi teel kaugküttetorustiku

rajamise raames ja selle järgselt teostatud teetööd vajasid eraldi tee-ehitusloa väljastamist. Kui

selgub, et Kolhoosi teel toimus loakohustuslikke tee-ehitustöid, milleks ehitusluba väljastatud

ei ole ja mille tagajärjel kaebaja omandiõigust võidi kahjustada, oli järelevalvemenetluse

läbiviimine Transpordiameti pädevuses ja vaidlustatud keeldumine seetõttu meelevaldne. Kui

aga kaebaja aiavärav ei avane teetööde tõttu, mis ei nõua ehitusluba (mh pindamistööd), oli

vastustaja poolt järelevalvemenetluse lõpetamine (st järelevalvemenetluse läbiviimisest

keeldumine) õiguspärane ning kaebaja ei saa vastustajal pädevuse puudumise tõttu nõuda

järelevalvemenetluse jätkamist.

14. Tee ehitamiseks esitatakse ehitusteatis kohaliku omavalitsuse üksusele või annab kohaliku

omavalitsuse üksus ehitusloa (EhS § 101 lg 1). Majandus- ja taristuministri poolt 03.08.2015

vastu võetud määruse nr 102 „Tee ehitamise ja korrashoiu terminid“ (määrus § 102) kohaselt

on tee ümberehitamine ehk rekonstrueerimine tegevus, mille tulemusel muutuvad olemasoleva

tee omadused oluliselt (§ 3). Tee laiendamine on tegevus, mille käigus muudetakse

olemasolevat teed sellele juurde- ehk külge ehitamisega. Tee laiendamisena käsitletakse

eelkõige tee klassi muutmist ning täiendavate sõiduradade või parkimiskohtade ehitamist (§ 4).

Sama määruse § 6 lg 1 kohaselt on tee osa asendamine samaväärsega tegevus, mille käigus tee

kahjustused kõrvaldatakse ja kulunud või kahjustatud osa asendatakse. Tee osa samaväärsega

asendamisena käsitatakse mh kattega teele ühe- ja kahekihilise ülekatte tegemist, kui alumisi

kihte ei asendata (p 1); pindamist (p 3); kruusateede remontimist (p 5) ja teepeenarde

remontimist (p 6). Määruse nr 102 § 6 lg 2 kohaselt on tee osa asendamine samaväärsega ka

ehitustöö, mida ei käsitata rajamise, ümberehitamise, laiendamise või lammutamisena ja mis ei

avalda olulist mõju ümbritsevale keskkonnale ja oluliselt ei muuda tee omadusi.

Vaidlust ei ole, et tee-ehitusluba on nõutav nii tee ümberehitamise (rekonstrueerimise) kui ka

tee laiendamise puhul ning tee-ehitusluba ei ole vaja, kui tegevus hõlmab üksnes tee osa

samaväärsega asendamisena käsitatavaid ehitustöid. Kaebaja on seisukohal, et Kolhoosi teed

on ümber ehitatud ja laiendatud ilma ehitusloata, kuna tee kaevati lahti (teed on lammutatud)

ning seda ei ole taastatud samas asukohas ja sama kõrgusega.

Kohus ei nõustu kaebajaga, et Kolhoosi teel on kaugküttetorusiku rajamise raames teostatud

teetöid (ümberehitamine ja laiendamine), mis nõudnuks eraldi tee-ehitusloa väljastamist. Kohtu

hinnangul on kaebaja ekslikult käsitanud sisuliselt ühe tööna nii pärast küttetorustiku maa alla

viimist teostatud kattetaastustöid kui ka peale seda eraldi teehoiutööde raames tehtud

pindamistöid ning sellest tulenevalt asunud põhjendamatult väitma, et kattetaastustööde

tulemusel on Kolhoosi teed kaebaja kinnistu suunas laiendatud ja teekatet kõrgemaks muudetud

– st teostatud teetöid, mis nõudnuks teeprojekti koostamist ja tee-ehitusloa väljastamist.

15. Vastustaja on selgitanud, et Kolhoosi teel teostati kahte erinevat tööd:

1) Kaugküttetorustike lõikude ehitamiseks oli Viimsi Vallavalitsuse poolt väljastatud

03.04.2019 ehitusluba nr 1912271/07286 (dtl 58-68). Kolhoosi tee kaugküttetorustike

rajamise käigus avati osaliselt teekatte kihid ja kaugküttetorustik viidi maa alla ning

hiljem tehtud katte taaste käigus taastati avatud kaeviku mahus teekonstruktsiooni kihid

10(13)

vastavalt ehitusloa lisale „191601_TP_TL-6-01_ristloiked.pdf“ (tööprojekt nr 1916.01;

dtl 70-87).

2) Pärast kaugküttetorustike tööde vastuvõtmist pinnati tee täiendavalt teehoiutööde

raames, mis ei ole ehitusloa kohustuslik töö. Pindamistööde teostamisel juhinduti

Maanteeameti poolt väljastatud pindamisjuhisest. Töid kontrollis selleks pädev

omanikujärelevalve, kes on pindamistööd vastu võtnud koos tööde tellijaga (Viimsi

vald).

15.1 Vastustaja pöördus järelevalve algatamisel asjaolude väljaselgitamiseks Viimsi

Vallavalitsuse (tööde tellija) poole, kelle selgituste kohaselt loakohustuslikke töid tehti

Kolhoosi teel vastavalt kaugküttetrasside rekonstrueerimise projektile. Vastustaja on

selgitanud, et tee alumiste kihtide avamine oli vajalik kaugküttetrasside maa alla viimiseks, st

see tegevus oli hõlmatud olemasoleva ehitusloaga. Asjakohatu on seega kaebaja väide, justkui

vastustaja oleks tee lammutamist (kihtide avamist) pidanud tee osa samaväärsega

asendamiseks.

Küttetorustiku rajamise tööde käigus taastati Kolhoosi tee olukord vastavalt ehitusloa lisaks

olevale tööprojektile nr 1916.01, mis ei sisaldanud pindamistöid. Vastustaja on selgitanud, et

tee-ehituslikke töid tehti sellises ulatuses, mis olid vajalikud üksnes kitsal ribal tee serva jäänud

kaugküttetrassi kaeviku lahti kaevatud osa taastamisel. Kõnealuste tööde osas saanuks

vastustaja järelevalvet teostada juhul, kui kõnealuse tööprojekti osaks oleks olnud ka teele

täiendavate kattekihtide panemine koos pindamisega. Tööprojektis kirjeldatud töödest ei nähtu,

et need hõlmanuks ka täiendavate teekatete lisamist koos pindamistöödega. Tööprojekti p 4

nägi ette, et pärast tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud

katted (mh asfalt) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Taastada tuleb

piirkonna endine välisilme ja kvaliteet. Ehk tööprojektist nähtuvalt hõlmasid küttetorustiku

rajamise käigus teostatud tee-ehitustööd üksnes üles kaevatud tee osa asendamist

samaväärsega, mis ei nõua ka eraldi tee-ehitusloa väljastamist (määrus nr 102 § 6 lg 1, vt ka

ringkonnakohtu 16.06.2021 määrus käesolevas asjas, p 16).

Kohtule ei nähtu asja materjalidest, et pärast kaugküttetorustiku maa-alla viimist ei oleks tee

kihte taastatud samas mahus ning vastavalt ehitusloale ja selle lisaks olevale tööprojektile

teostatud tööd saanuks avaldada mingit mõju kaebaja aiavärava avanemisele. Vastustaja on

asjakohaselt osundanud, et teekatte taastamistööd toimusid sellel tee poolel, kus (varasemalt

maa peal asunud) kütetrass maa sisse paigaldati. Ehk kaebaja kinnistu poolses servas ei

toimunud küttetrassi töödest tulenevat teekatte taastamist (vt ka kaardirakenduse joonised dtl

148, 150; kaebaja 08.12.2021 menetlusdokumendile lisatud 23.05.2020 fotod – mullaga kaetud

osa kaebaja kinnistust teisel pool teed). Seega ei saanud torustiku maa alla viimiseks lahti

kaevatud osa samas mahus taastamine kaasa tuua tee laienemist kaebaja kinnistu poole, mis

asub kaugküttetorustikust teisel pool teed. Nii on vastustaja õigesti märkinud, et

kaugküttetorustike maa alla tõstmisega ei ole Kolhoosi teed laiendatud (tee asub jätkuvalt

transpordimaal ja selle asukoht ei ole muutunud). Kaebaja viidatud V. Savila ja P. Petrovi

30.06.2020 kirjavahetus (dtl 16) ei tõenda seda, et Kolhoosi tee oleks pärast tööprojektis

nr 1916.01 kirjeldatud tööde tegemist muutunud kaebaja kinnistu suunas laiemaks ja

kõrgemaks. Samuti leiab kaebaja ekslikult, et tema 08.12.2021 menetlusdokumendi lisa 3 (s.o

06.11.2021 foto) tõendab üheselt, et kattetaastuse projektis ette nähtud ja varasemalt olnud

olukorda ei ole taastatud ning teekatet on kaebaja kinnistu suunas laiendatud. Viidatud fotolt

nähtub Kolhoosi tee olukord kaebaja kinnistu poolses osas pärast pindamistöid (mille raames

tee sõiduala laiendati teepeenra võrra; vt allpool), mitte aga tee olukord pärast teisel pool teed

teostatud kattetaastustöid ja enne tee pindamist.

11(13)

Asjaolu, et teehoiutööde raames teostati Kolhoosi tee pindamine vahetult pärast tööprojekti

nr 1916.01 alusel teostatud üles kaevatud tee osa taastamist (st teekatte taastustööd ja pindamine

teostati järjestikuste töödena), ei tähenda, et pindamine tuleks lugeda hõlmatuks

kattetaastustöödega ja pindamistööde teostamisel tulnuks järgida tööprojekti nr 1916.01. Seega

on kaebaja põhjendamatult asunud väitma, et kõrvale on kaldutud teekatte taastamise projektist.

Kuna vastavalt ehitusloa lisale teostatud kattetaastustöid teostati kaebaja kinnistust teisel pool

teed, siis ei saanud need ka kaasa tuua kaebaja osundatud subjektiivsete õiguste rikkumist – st

kaugküttetorustiku maa-alla viimiseks tee kihtide lahti kaevamine ja seejärel samas mahus

taastamine ei saanud mõjutada kaebaja aiavärava avanemist ning seda isegi juhul, kui pidanuks

olema eraldi ehitusluba teekihtide taastamisele (vt samas ka EhS § 101 lg 3).

15.2 Pärast kaugküttetorustiku maa alla viimist ja selle tarbeks avatud tee kihtide samas mahus

taastamist pinnati freespurust kate teehoiutööde raames, mis ei ole ehitusloaga nr

1912271/07286 hõlmatud. Viimsi valla selgituste kohaselt pinnati teekate hiljem üle, et

pikendada tee ja kogu teekatendi eluiga ja tagada teekatendi püsivus (vt vastustaja 05.11.2021

menetlusdokumendi lisa 1). Pindamine ei ole loakohustuslik ehitustöö, vaid käsitatav tee osa

samaväärsega asendamisena määruse nr 102 § 6 lg 1 tähenduses, mis ei nõua ehitusluba. Kohus

ei nõustu kaebajaga, et käesoleval juhul pindamise raames tehtud ehitustegevused ületavad tee

samaväärsega asendamise piire, sest ehitustööde käigus on avatud tee alumisi kihte ning

muudetud teekatte materjali ja ulatust. Samuti ei saa pidada õigeks kaebaja käsitust, nagu

sõidutee läbimõõdu suurendamise tõttu oli antud juhul tegemist tee laiendamisega määruse

nr 102 § 5 tähenduses.

Vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, et teekatte pindamine on teostatud ca 30 cm

laiemana (freespuruga täidetud roopa laiuse võrra) kaebaja kinnistu poole. Vald on kaebajale

esitatud kompromissettepanekus (vt 26.10.2021 kiri nr 14-9/4919-1) selgitanud, et tagamaks

teepeenra püsivust ja hoidmaks ära möödasõidu järgselt teepeenra materjali kandumist

sõidualale, kindlustati ka teepeenrad ülepindamisega. Ehk liiklusohutuse tagamise eesmärgil

pindamise raames laiendati Kolhoosi tee sõiduala teepeenra võrra (st asendati varasemalt

teepeenral olnud muru/muld freespuruga). Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja

haljasribad (vt liiklusseaduse § 2 p 81) ning vaidlust ei ole selles, et Kolhoosi tee asub ka pärast

pindamistöid (sh pärast teepeenarde ülepindamist) transpordimaa katastriüksuse piires.

Eeltoodut arvestades ei ole alust sõidutee läbimõõdu suurendamist käsitleda tee laiendamisena

määruse nr 102 § 5 tähenduses. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole tee laiendamisena käsitatav

pindamise raames freespuru teepeenrale (mis on tee osa, mitte kaebaja kinnistu osa) panek.

Pindamistööde käigus ei ole avatud tee alumisi kihte, nagu on ekslikult leidnud kaebaja.

Kolhoosi teed ei ole muudetud sellele (sõiduraja) juurde ehitamisega; ka ei ole muudetud tee

klassi. See, et kaebaja aiavärav pindamise tagajärjel liikluse poole enam täies ulatuses ei avane,

ei tähenda, et teed oleks laiendatud määruse nr 102 § 5 mõttes. Ka pelgalt see, et varasemalt oli

Kolhoosi tee kruusakattega, aga pärast pindamist freeskattega, ei anna alust käsitada pindamist

loakohustusliku tööna ehitusseadustiku mõttes. Pealegi, kaebaja õigusi ei saa mõjutada asjaolu,

millise materjaliga pinnati Kolhoosi teed ning kaebajal ei ole alust nõuda, et tee omanik kaebaja

kinnistuga piirneval teel remonttöid ei teostaks.

16. See, et teehoiutööde raames teostatud Kolhoosi tee pindamisel ei arvestatud kaebaja

aiavärava avanemisega liikluse poole, ei ole vastustaja järelevalvepädevusse kuuluv küsimus.

Kuna pindamine (säilitusremont) ei eelda loamenetluse läbiviimist, ei pidanud pindamistööde

tegemist kooskõlastama kaebajaga ja andma talle eelnevalt võimalust arvamuse/ettepanekute

esitamiseks. Kaebaja sellekohased väited on asjakohatud. Pindamise tulemusel kaebaja

12(13)

omandile kaasnenud kahjulike tagajärgede kõrvaldamiseks ja võimaliku kahju hüvitamiseks on

kaebajal õigus pöörduda tsiviilkohtumenetluse korras maakohtu poole.

Käesolevasse vaidlusse ei puutu küsimused seonduvalt teepeenra piisava eristatavusega

sõidutee alast, kaebaja kinnistut ja sõiduteed eraldanud heki taastamata jätmisega ega Kolhoosi

teelt lume lükkamisega. Teepeenra eraldamist (postide või joontega) saab vajadusel eraldi

nõuda kohalikult omavalitsuselt. Kaebaja viidatud hekki ei võetud maha kaugküttetorustiku

maa alla viimiseks ega tööprojekti alusel lahti kaevatud osa taastamiseks (need tööd toimusid

teisel pool teed), vaid teehoiutööde raames tee pindamiseks. Seetõttu on kohatud kaebaja väited,

et haljastust ei ole taastatud kooskõlas kattetaastustööde projektis ettenähtuga. Vastustaja on

seejuures õigesti osundanud, et hekk paiknes kohaliku omavalitsuse transpordimaal ja vallal oli

seega õigus see, m.h liiklusohutuse kaalutlusel, eemaldada. On ilmne, et hekk piirab

külgnähtavust ja vähendab vaba ruumi olemasolu liiklejatele. Ka ei puutu käesolevasse

vaidlusse küsimus sellest, kumba teeäärde tuleks lumekoristusel lumi lükata. Vastustaja on

õigesti selgitanud, et teehoolduse ja lumekoristuse küsimused tuleb lahendada koostöös

teeomanikuga.

Mis puutub sademevee ärajuhtimisesse Kolhoosi teelt, siis on vald kompromissettepanekus

välja toonud, et pindamise järgselt teostati mõõtmised kaldelatiga ning sõidutee kalded olid

Kolhoosi teel Kaluri tee 10a piirneval lõigul vahemikus 0,8-1,3% kraavi poole ehk sõiduteele

valguv vesi voolab haljasalale ja sealt imbub kraavi, millega on tagatud olukord, et teekattelt ei

juhitaks sademevett erakinnistule. Lisaks tasandati valle Kaluri tee 10a kinnistu ja teekatte

vahelisel alal (dtl 257).

17. Kokkuvõttes saab asuda seisukohale, et Kolhoosi teel ajaliselt vahetult pärast

kaugküttetorustiku maa alla viimist teostatud tee pindamistööd ei nõudnud eraldi tee-ehitusloa

väljastamist. Asjas esitatud tõendid (sh kaebuses viidatud Viimsi Vallavalitsuse 10.08.2020 kiri

(dtl 10) ega MKM 05.02.2018 kiri (dtl 30-31)) ei kinnita kaebaja seisukohta, et Kolhoosi teel

teostatud teetööd on käsitatavad tee ümberehitamise või tee laiendamisena, milliseks

tegevuseks tulnuks koostada eraldi teeprojekt ja väljastada tee-ehitusluba. Kaebajal ei ole alust

nõuda, et Transpordiamet lahendaks riikliku järelevalve kaudu tema tsiviilõiguslikke

probleeme.

18. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, justkui vastustaja on järelevalvemenetluse lõpetamise

otsustamisel lähtunud pelgalt valla kirjalikest selgitustest ega ole ise ühtegi asjaolu tuvastanud

ning on asunud alles kohtumenetluses tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitama. Lisaks

vallalt Kolhoosi teel teostatud tööde kohta selgituste küsimisele käis 07.09.2020 vastustaja

järelevalveekspert Jaan Pärna olukorraga tutvumas Kolhoosi teel kohapeal, kus kohtuti Viimsi

valla teede spetsialistiga ja seejärel ka kaebajaga – sellele on viidanud kaebaja ka ise oma

19.11.2021 vaides. Vastustaja on piisavalt põhjendanud järelevalvemenetluse lõpetamist nii

20.10.2021 teatises kui ka vaideotsuses. Kohtumenetluses on vastustaja vastanud kaebaja

väidetele ning selgitanud, mis asjaoludel järelevalvemenetlusega jätkamine võimalik ei ole.

See, et kaebaja ei nõustu valla ega vastustaja seisukohtadega, ei tähenda, et vastustaja oleks

järelevalvemenetluse õigusvastaselt lõpetanud.

Kaebuses viidatud vaidlustatud teatise vormilised puudused (sh resolutiivosa ja

vaidlustamisviite puudumine) ei ole võtnud kaebajalt võimalust oma õigusi kohtus kaitsta ning

need eraldiseisvalt ei too kaasa kaebaja õiguste rikkumist ja vaidlustatud otsuse tühistamist.

19. Kuna järelevalve teostamine Kolhoosi teel teostatud teetööde üle ei ole vastustaja

pädevuses, oli vastustajal õigus keelduda järelevalvemenetluse läbiviimisest. Seega on

13(13)

vaidlustatud haldusaktid õiguspärased ja puudub alus nende tühistamiseks. Kuna

tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud ning kompromissläbirääkimiste

pidamiseks menetlusse kaasatud kolmas isik ei ole kohtumenetluses aktiivselt osalenud,

mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109

lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)