2-20-9070/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-9070

Kohtuasi

X hagi Y OÜ vastu töövaidluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.03.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

8207,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Sven Paaver

Kostja: Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline

esindaja Erki Casar

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 16.11.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 31.03.2021 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta X kanda.

3. Välja mõista X-lt Y OÜ kasuks 400 eurot ringkonnakohtu menetluskulude

hüvitamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-20-9070

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja, töötaja) esitas 20.03.2020 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Y OÜ

(kostja,

tööandja)

vastu

töötasu,

puhkusehüvitise,

töölepingu

erakorralisest

ülesütlemisest tuleneva hüvitise ja viivise saamiseks.

2. 11.05.2020 otsusega rahuldas TVK avalduse osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja töölepingu erakorralise ülesütlemise eest hüvitise netosummas 1000 eurot ja

viivise perioodi 17.01.2020-20.03.2020 eest summas 13,99 eurot ja viivise edaspidiselt

kuni nõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras iga viivitatud päeva eest. TVK jättis avalduse rahuldamata töötasu ja

puhkusehüvitise nõudes. Kostja TVK otsust ei vaidlustanud.

3. Hageja esitas 22.06.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse vaidluse uueks

läbivaatamiseks, milles palus:

1) mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu 1945,62 eurot;

2) mõista kostjalt välja hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest 907,43 eurot;

3) mõista kostjalt välja hüvitis nelja kuu keskmise töötasu ulatuses 7139,73 eurot;

4) määrata kindlaks, et seaduses sätestatud maksud nõutud brutosummadelt peab

kinni ja tasub kostja;

5) mõista kostjalt välja 20.03.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 141,97

eurot ja viivis alates 20.03.2020 võlgnevuselt 9992,78 eurolt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni;

6) muuta töötamise registris töölepingu lõppemise kohta tehtud kanne ning

märkida töölepingu lõppemise aluseks hageja töölepingu erakorraline

ülesütlemine.

4. 06.01.2021 vähendas hageja nelja kuu suuruse hüvitise nõuet ja palus välja mõista

töölepingu erakorralise ülesütlemise eest kolme kuu hüvitis.

5. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.07.2019 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt

asus hageja täistööajaga tööle kostja juures autojuhi ametikohal netotöötasuga 7 eurot

tunnis. Kostja rikkus korduvalt töölepingut, jättes hageja lepingujärgse tööga

kindlustamata ning töö mitteandmise korral keskmise töötasu maksmata. Kostja väitis,

et hageja tööga kindlustamine ei olene kostjast, tegi hagejale ettepaneku tööleping

kokkuleppel lõpetada ning nõudis hagejalt selleks avaldust. Hageja selgitas, et töö

puudumisel saab kostja hageja koondada. Kostja hagejat ei koondanud, vaid asus

hagejale tööga mittekindlustamise korral maksma puhkusetasu väites, et hageja on

kollektiivpuhkusel. Hageja tegi kostjale hoiatuse, et ütleb töölepingu erakorraliselt üles,

kui kostja jätkab lepingu rikkumist. Kostja jätkas lepingu rikkumist ning 16.01.2020

ütles hageja töölepingu erakorraliselt üles ja esitas kostjale nõude saamata jäänud

töötasu ning seadusest tuleneva hüvitise tasumiseks. Kostja tasus osaliselt saamata

jäänud töötasu ja jättis tasumata hüvitise töölepingu lõpetamise eest.

6. 2019. aasta juulis alates 17. kuupäevast oli hageja täistööajaks 88 tundi ja hageja tegi

ületunnitööd 8 tundi ja 15 minutit; augustis 2019 oli hageja täistööajaks 168 tundi ning

augustis oli ka tasustatud riigipüha (20.08.2019) ning hageja tegi ületunnitööd 22 tundi;

septembris 2019 oli täistööajaks 168 tundi ja hageja tegi ületunnitööd 19 tundi ja 15

minutit; oktoobris 2019 oli täistööajaks 184 tundi ja ületunnitööd 31 tundi ja 30 minutit;

novembris 2019 oli täistööajaks 168 tundi ja ületunnitööd 22 tundi; detsembris 2019 oli

täistööajaks 152 tundi ning riigipühad kolmel päeval (24.12.2019 - 26.12.2019) ja

2-20-9070

hageja tegi ületunnitööd 15 tundi ja 15 minutit. 2020. aasta jaanuarist kuni 13.

kuupäevani (mil hageja jäi töövõimetuks ning 16. kuupäeval ütles töölepingu

erakorraliselt üles) oli täistööajaks 56 tundi, hageja tegi ületunnitööd ühe tunni ning oli

üks (01.01.2020) riigipüha. Arvesse võttes riiklikke makse, on hageja brutotunnitasuks

9,08 eurot. Hageja arvestuse järgi tuleb kostjalt välja mõista kokku saamata jäänud

töötasu 1945,62 eurot ja puhkusehüvitis 907,43 eurot. Hüvitise nõue töölepingu

erakorralise lõpetamise eest põhineb hageja ühe kuu keskmise brutokuutasu arvestusel

(21 x 84,99) 1784,93 eurot.

Kostja vastuväited

7. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

8. Kostja tasus töötasu hageja esitatud tunnilehtedes märgitud töötundide alusel. Lisaks

tasuti hagejale töötasu ja puhkuseraha. Hageja nõude arvestamine ja kujunemine ei ole

selge ning on tõendamata. Hageja ei ole teinud tööd riigipühadel ning väited, et kostja

pidi tagama töö ka riigipühadel on tõendamata ja valed. Hageja ei ole teinud väidetud

mahus ületunnitööd, avaldusest ei selgu, milles ületunnitöö tegemine seisnes. Kostja on

arvestanud ületunnitööna 2019. a oktoobris teostatud 15,5 h, mille eest on tasutud

arvestusega 7 eurot/h, st 54,25 eurot. Kostja tasaarvestab hageja 2019. a oktoobri 15,5

ületunni eest tasumisele kuuluva 54,25 eurot hagejale alusetult tasutud 47 euroga.

Tõendamata on kokkulepped, mille kohaselt oleks hageja pidanud saama lisatasu 30

eurot või 100 eurot. Kostja pidi hageja töölepingu kehtivuse ajal tehtud töö eest maksma

töötasu kokku 7008,75 eurot, hagejale on tehtud väljamakseid kokku 7703,30 eurot.

Kostja tasaarvestab enamtasutud 694,55 eurot (7703,30-7008,75) hageja puhkusetasu

579,02 suuruse nõudega.

9. Kostja jättis õigeaegselt töölepingu erakorralise lõpetamise vaidlustamata teadmatusest,

et lõpetamise vaidlustamise aeg on 30 päeva. Avalduses märgitud mahus hüvitise välja

mõistmiseks puudub alus ja kostja taotleb vähendada avaldaja esitatud erakorralise

töölepingu lõpetamise eest tasutava hüvitise nõuet maksimaalselt ühe kuu keskmise

töötasu suuruseni või mõne muu kohtu poolt mõistlikuks peetava suuruseni. Kostja ei

suutnud tagada tööd, sest tema lepingupartner ei suutnud tagada tööd kostjale. Hagejal

oli võimalus saada kokkulepitud mahus tööd vastavalt kostja ettepanekule ja

kokkuleppele koostööpartneriga, millest hageja keeldus. Hageja tööperiood kostja

juures oli üksnes 6 kuud. Kostja rikkumine ei olnud tahtlik ega olulises ulatuses ning ta

on tänaseks tagajärjed heastanud. Kostja palub arvestada hüvitise suuruse määramisel

tema majanduslikku seisukorda 2019. a lõpus ja 2020. a alguses, mis oli negatiivne ja

on negatiivne tänaseni. Kostja on tasunud koheselt töövaidluskomisjoni otsuses

märgitud summa.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohtu 31.03.2021 otsusega jäeti hagi rahuldamata töötasu 1945,62 euro,

puhkusehüvitise 907,43 euro, töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise (kolme kuu

eest) 5354,79 euro ja viivise väljamõistmiseks ning seaduses sätestatud maksude

kinnipidamise kindlaksmääramiseks. Maakohus lõpetas menetluse töölepingu

erakorralise ülesütlemise eest hüvitise netosummas 1000 euro ja viivise väljamõistmise

nõuetes. Maakohus jättis läbi vaatamata hagi nõude muuta töötamise registris

töölepingu lõppemise kohta tehtud kanne ning märkida töölepingu lõppemise aluseks

hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine. Maakohus jättis hageja 23.03.2021

vastuväite ja taotlused rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja

mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 300 eurot (käibemaksuta).

11. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja töötas kostja juures alates 17.07.2019 autojuhina

2-20-9070

töötasuga 7 eurot tunnis, hageja ütles 16.01.2020 töölepingu erakorraliselt üles ning

tööandja ei ole töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet esitanud.

12. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg-st 1, § 5 lg 1 p-st 5 ja § 28 lg 2 p-st 2 tulenevalt peab

töötaja ja tööandja vahel kokku lepitud töötasu sisalduma töölepingu kirjalikus

dokumendis ning tööandja peab maksma töötajale töö eest kokkulepitud tasu. Kuivõrd

seadusest ei tulene nõuet, et töötasu peab olema kokku lepitud brutosummana, siis võib

töötasu kokkulepe töölepingus olla märgitud ka TLS § 29 lg-st 3 erinevalt netosummana

ning selline kokkulepe ei ole tühine TLS § 2 järgi. Järelikult kehtib poolte vahel

17.07.2019 sõlmitud tööleping netotöötasu 7 eurot tunnis osas.

13. Hagi saamata jäänud töötasu 1945,62 euro nõudes jääb rahuldamata. Maakohus viitas

TLS § 44 lg-tele 1, 4, 6 ja 7 ning märkis, et hageja ei ole esile toonud, et poolte vahel

oleks olnud sõlmitud kokkulepe ületunnitöö tegemiseks ja puuduvad ületundide

tegemise kokkulepet tõendavad tõendid. Tööandja omaksvõtu ja TVK-le esitatud

töötasu arvestusega saab lugeda tõendatuks, et hageja tegi ületunnitööd 2019. a

oktoobris 15,5 h ulatuses, mille eest tasuti talle 7 eurot/tunnis. Suuremas ulatuses

ületunnitöö või riigipühadel töö tegemist tööandja ühepoolsel nõudmisel, ei ole hageja

tõendanud. Arvestades, et hageja töötas täistööajaga netotöötasuga 7 eurot tunnis, oli

kostja kohustatud selle eest maksma töötasu järgmiselt: 17.07-31.07.2019 – 616 eurot

(88 tundi x 7 eurot), 01.08-30.08.2019 - 1176 eurot (168 tundi x 7 eurot), 01.09-

30.09.2019- 1176 eurot (168 tundi x 7 eurot), 01.10-31.10.2019 – 1288 eurot (184 tundi

x 7 eurot). Kuna hageja tegi perioodil 01.10- 31.10.2109 15,5 tunni ulatuses

ületunnitööd, siis oli kostja kohustatud hagejale maksma 162,75 eurot (15,5x7x1,5).

Kokku oli kostja kohustatud hagejale maksma oktoobri eest 1450,75 eurot. Lisaks oli

kostja kohustatud maksma 01.11-30.11.2019 - 1176 eurot (168 tundi x 7 eurot), 01.12-

31.12.2019 - 1022 eurot (146 tundi x 7 eurot), 01.01-12.01.2020 - 392 eurot (56 tundi x

7 eurot). Vaidlust ei ole, et alates 13.01.2020 viibis hageja töövõimetuslehel. Kokku

pidi kostja kogu töölepingu kehtivuse ajal hageja töötatud aja eest maksma töötasu

7008,75 eurot. Perioodil 01.07.2019 - 11.03.2020 tegi tööandja töötaja pangakontole

väljamakseid kokku 7703,30 eurot, mis ületab tööandja kohustuse maksta töötasu

694,55 euro võrra. Kostja tasaarvestas ületunnitöö tasu 54,25 eurot hagejale alusetult

tasutud summaga.

14. Hagi puhkusehüvitise väljamõistmiseks jääb rahuldamata. Hagejal oli perioodi

17.07.2019-16.01.2020, s.o 187 päeva eest, kokku õigus saada puhkust 14,35 päeva

(28:365x187) ja tema töötasu perioodil 17.07.2019 kuni 31.12.2019 oli kokku 6616,75

eurot. Kuna viidatud perioodil on 164 kalendripäeva (168 - 4 riigi- ja rahvuspüha), siis

moodustab hageja kalendripäevatasu 40,35 eurot (6616,75:164). Järelikult on hüvitis

kasutamata 14,35 päeva puhkuse eest 579,02 eurot (14,35x40,35). Kuivõrd kostja tegi

hagejale ülekande 7703,30 eurot, millest 7008,75 eurot oli töötasu ja tasaarvestuse

avalduse, siis on tööandja täitnud puhkusehüvitist 579,02 euro maksmise kohustuse.

15. Kuna kostja ei vaidlustanud töövaidlusorganis hageja poolt töölepingu erakorralist

ülesütlemist,

siis

lõppes

tööleping

16.01.2020

hageja

poolt

esitatud

ülesütlemisavalduses toodud alusel.

16. Kuna TVK otsus TLS § 100 lg 4 kohase hüvitise 1000 euro ja viivise väljamõistmiseks

on jõustunud, siis tuleb eeltoodud nõuete osas menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 2).

17. TLS § 100 lg 4 kohane hüvitis ei ole põhjendatud suuremas summas kui 1000 eurot ning

seega jääb vastav hüvitisenõue rahuldamata. Kohus võttis seejuures arvesse järgnevaid

asjaolusid: hageja töötas kostja juures lühikest aega s.o 6 kuud; kostja ei rikkunud oma

töölepingust tulenevat kohustust tagada hagejale tööd pahatahtlikult, vaid olukorras, kus

tema lepingupartner ei taganud kostjale tööd; kostjal oli majandusaasta aruannete

kohaselt 2019. a lõpus ja 2020. a alguses raskusi toimetulekuga; kostja ei ole rikkunud

2-20-9070

hagis esile toodud töötasu ega puhkusehüvitise maksmise kohustust; hageja ei

kasutanud kostja pakutud võimalust saada kokkulepitud mahus tööd kostja

lepingupartneri kaudu, millega ta oleks vähendanud enda kahju; töölepingu erakorralise

lõpetamise ajal 16.01.2020 ei olnud välja kuulutatud eriolukorda, mistõttu ei saa

hüvitise nõude suuruse määramisel antud asjaoluga arvestada; kostja ei vaidlustanud

TVK otsust hageja kasuks väljamõistetud 1000 euro hüvitise ja viivise kohta ning on

kinnitanud kohtule selle summa väljamaksmist.

18. 23.03.2021 esitas hageja kohtule vastuväite ja taotlused määrata kostjale tähtaeg hageja

tööaja ja töötasu arvestuse esitamiseks. Samuti palus ta tühistada kohtumääruses

eelmenetlust lõpetava otsustuse ja eelmenetlusega jätkata kuni on kohus täitnud

selgitamiskohustust ning seejärel määranud hagejale tähtaja taotluste ja tõendite

esitamiseks. Kohus jätab hageja vastuväite kohtu tegevusele ja taotlused rahuldamata,

kuna kostja esitas hageja tööaja arvestuse TVK-le ning kohus võttis TVK toimiku, sh

tõendid täies ulatuses asja juurde, hageja esindajale on kõik menetlusdokumendid ja

tõendid tehtud nähtavaks e-toimiku kaudu ja kohus on eelmenetluse toimingud, sh

hageja taotletud selgitamise kohustuse täitnud.

Apellatsioonkaebus

19. Hageja esitas 30.04.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada

(v.a maakohtu otsustus nõude kohta töötamise registris kande muutmiseks) ja teha asjas

uue otsuse, millega hagiavaldus rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu

1945,62 eurot, hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest summas 907,43 eurot ning

hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 5354,79 eurot. Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda.

20. Kohtulahend on hageja jaoks üllatav. Kohus on rikkunud selgitamiskohustust ning on

määranud tõendamiskoormise ebaõigesti. Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud.

21. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja 06.01.2021 taotluse tõendite

kogumiseks ja 23.03.2021 vastuväite kohtu tegevusele. Hageja palub kostjalt välja

nõuda hageja tööaja ja töötasu selge arvestuse ning digitaalsete sõidumeerikute andmed.

Hageja soovib tunnistajaid (DSV logistikud) ära kuulata.

22. Hageja ei nõustu, et kostja on tasunud hagejale töötasu õigel ajal ja õiges määras.

Erinevatel tööpäevadel on hageja teinud tööd töölepingus kokkulepitust erinevas

mahus. Töölepingus ei ole kokku lepitud riigipühade võrra kokkulepitud tööaja

vähenemises. Kohus jättis põhjendamatult kostjalt välja nõudmata hageja töötasu ja

tööaja selge arvestuse, millega hageja soovis tõendada oma töötasu nõuet. Tööaja

arvestus peab olema esitatud tööpäeva põhiselt (täistööaeg 8 t) ja iga nädala kohta

(täistööaeg 40 t), mitte summeeritult kogu hageja tööperioodi lõikes. Pooled ei ole

kokku leppinud summeeritud tööajas. Igakuise töötasu arvestusest peab nähtuma mh

tööandja poolt töötasu väljamaksmisel kinni peetud riigimaksud ja maksusummade

kujunemine. Tööaja täiendavaks tõendamiseks palub hageja kostjalt välja nõuda

digitaalsete sõidumeerikute andmed, millest nähtub selgelt, millal hageja tööd alustas ja

millal lõpetas. Lisaks on kõik arvutuskäigud avalduses ja hagis esitatud brutosummades,

kohus aga põhjendab otsust netosummadega.

23. TLS § 44 lg-st 1 ei tulene, et kokkulepe ületunnitöö tegemiseks peab olema sõlmitud

kirjalikus vormis. TLS § 4 lg 2 teise lause järgi saab lugeda töölepingu sõlmituks ka

juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada

üksnes tasu eest. Riigikohus on selgitanud, et töölepingu vorminõude eesmärgist ei

tulene, et töölepingu muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise

korral tühised (RKTKo nr 3-2-1-117-11, p 19; nr 3-2-1-6-08, p 13). Tööandjal on

kohustus pidada ületunnitöö arvestust ja tõendada ületunnitöö osas sõlmitud

2-20-9070

kokkuleppeid. Kostja väited ületunnitöö osas on vastuolulised. Esmalt väidab kostja, et

hageja ei ole ületunnitööd teinud ja pooltel puudus kokkulepe ületunnitöö tegemises,

kuid seejärel kinnitab, et on arvestanud ületunnitööna 2019. a oktoobris 15,5 tundi.

24. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja nõude TLS § 100 lg 4 kohase hüvitise

saamiseks. Tõendatud ei ole, et hageja väidetavalt on keeldunud tööst kostja

lepingupartneri juures. Kohus ei ole vastava asjaolu suhtes tõendamiskoormist

selgitanud. Vajadusel saab hageja vastavat asjaolu tõendada tunnistajate ütlustega (DSV

veokorraldajad). Hageja selgitab, et hageja töötaski juba kostja lepingupartneri (DSV)

juures. Lisaks ei anna kostja majandusaasta aruandes kajastatu alust hüvitise

vähendamiseks. Kostja soov hüvitist vähendada töösuhte kestvusest tingituna ei ole

iseseisev hüvitise vähendamise alus. Põhjendamatu on ka arusaam nagu kostja

rikkumised ei oleks olnud tõsised. Kostja ei ole maksejõuetu ja kostjale ei ole ülemäära

koormav seadusest tuleneva minimaalse kolme kuu töötasu suuruse hüvitise maksmine.

Lepingu lõppemise järel võla tasumine ei ole lepingu lõppemise korral makstava

hüvitise vähendamise alus. Kostja ei ole hagejale kahju heastanud. Kui töölepingu

ülesütlemise järel on võlgnik töötajale osa võlast ära tasunud, siis ei korva see lepingu

ülesütlemisest töötajale tulenevat kahju.

Vastustaja seisukoht

25. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg

1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu

hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas

materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses

põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

27. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

28. Maakohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust ning otsus ei saanud olla hageja jaoks

üllatav. Maakohus selgitas pooltele nende menetlusõigusi ja -kohustusi ning

tõendamiskoormist ( tl 18 pöördel ja 19). Selgitamiskohustus ei tähenda, et kohus peaks

hagejale ette ütlema, milliste tõenditega ta oma väiteid peab tõendama. Maakohus andis

pooltele tähtaja tõendite ja taotluste esitamiseks, peale mida lahendas esitatud taotlused

ja lõpetas eelmenetluse. Maakohtu tegevus on kooskõlas menetlusnormidega.

Maakohus jättis õiguspäraselt rahuldamata hageja poolt esitatud taotlused määrata

kostjale tähtaeg hageja tööaja arvestuse esitamiseks, tühistada kohtumääruses

eelmenetlust lõpetav otsustus ja eelmenetlusega jätkata kuni kohus on täitnud

selgitamiskohustust ning seejärel määranud hagejale tähtaja taotluste ja tõendite

esitamiseks. Kostja oli hageja tööaja arvestuse juba esitanud töövaidluskomisjonile ning

kohus võttis töövaidluskomisjoni toimiku, sealhulgas kõik esitatud tõendid, asja juurde.

Hageja esindajale on menetlusdokumendid ja tõendid tehtud nähtavaks e-toimiku

kaudu.

29. Ebaõige on hageja väide, et tööaja arvestus peab olema esitatud tööpäeva põhiselt.

Hageja ei ole kostja väidet, et hagejale arvestati töötasu hageja enda poolt esitatud

tunnilehtedes märgitud töötundide alusel, ümber lükanud. Ka ringkonnakohtu istungil

selgitas hageja, et töötundide arvestamine käis nii, et hageja esitas iga kuu lõpus või

järgmise kuu alguses kostjale e-maili teel töötundide arvestuse, mis ei sisaldanud

2-20-9070

ületunnitööd ega töö ootel olemise aega. Kuna hageja esitas töötundide arvestuse

igakuuliselt, nähtub sellest kuupõhise arvestuse kokkulepe.

30. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on hagejale tasunud kuupõhiselt normtundide ulatuses

ka nende kuude eest, mil hagejat täistööaja ulatuses tööga ei kindlustatud.

31. Hageja ei ole tõendanud ületunnitöö tegemist suuremas ulatuses, kui kostja on selle

omaks võtnud.

32. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ei ole riigipühadel töötanud. Seega on alusetu ka

riigipühade eest tasu nõue.

33. Maakohus lähtus põhjendatult otsuses netosummadest seetõttu, et töölepingus olid

pooled kokku leppinud neto tunnihinnas. Töötasult riigimaksude tasumine on tööandja

kohustus riigi ees. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud oma õiguste rikkumist

seoses netotöötasu arvestusega.

34. Maakohus on välja toonud kõik need asjaolud, mille alusel ta jõudis järeldusele, et TLS

§ 100 lg 4 kohase hüvitise õiglaseks suuruseks on antud juhul töövaidluskomisjoni poolt

määratud 1000 eurot, mis on kostja poolt hagejale ka välja makstud. Ringkonnakohtul

pole alust hinnata tõendeid teisiti ja jõuda teistsugusele järeldusele, kui seda tegi

maakohus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja ei rikkunud

töölepingust tulenevat kohustust, tagada hagejale tööd, pahatahtlikult. Maakohus ei

tuginenud sellele, et hageja keeldus tööst. Maakohus märkis, et hageja ei kasutanud

ära kõiki võimalusi saada kostja lepingupartneri kaudu rohkem tööd. Selliseks

järelduseks annab alust kohtule esitatud kostja esindaja ja kostja lepingupartneri DSV

esindaja e-kirjavahetus. Selles kirjavahetuses toob kostja esindaja välja „… tööd on

kohati vähe, mis ei rahulda minu juhti ega ka mind. Hetkel sõidab teie juures X.“ DSV

esindaja vastab sellele järgnevalt: „Mis puudutab X, siis on mõistetav, et kui tööd ei ole,

on mugavam töö saamist kodus oodata, mitte DSV-s. Samas paratamatult juhtub see, et

esimesena saavad tööd need, kes on kohapeal, mitte kodus.“ Kostja majandusliku

seisukorra hindamisel tugines maakohus esitatud majandusaasta aruannetele, mida

hageja ei ole ümber lükanud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

35. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus

jättis

menetluskulud

hageja kanda ja

ringkonnakohtul ei ole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse

rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud

samuti hageja kanda.

36. Maakohus määras kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 300 eurot

õigusabikulu. Maakohus on kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud

ning ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata.

37. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174

lg 3 järgides ka ringkonnakohus.

38. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulu-

nimekirja põhjal. Kostja taotleb 400 euro hüvitamist 4 t õigusabi eest tasumääraga

100 eurot/t (ilma käibemaksuta). Kostja esindaja tutvus kaebusega ja koostas vastuse

(2,5 t), valmistus istungiks (1 t) ja osales sellel (0,5 t). Need toimingud on vajalikud ja

põhjendatud, samuti on aktsepteeritav tasumäär. Kostja ei taotle käibemaksu hüvitamist.

Hageja ei ole kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Seega tuleb

hagejalt kostja kasuks välja mõista 400 eurot ringkonnakohtu menetluskulude

hüvitamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

2-20-9070