1-10-4274/12 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja

koht

17.septembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas

Kriminaalasja number

1-10-4274 (09240104966)

Kohtukoosseis

Kohtunik Inna Kirsipuu

Rahvakohtunikud Marje Vist ja Tiia Nelk

Kohtuistungi sekretär,

tõlk

Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus

Kriminaalasi

Dmitri Kaluga süüdistuses KarS § 114 p 3,5 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Olga Dorogan

Süüdistatav

DMITRI KALUGA, isikukood 36707100033,

kodakondsuseta, keskharidus emakeel – vene keel,

töökoht puudus, elukoht Maleva 29-14 Kohtla-Järve,

varem kriminaalkorras karistatud:

1. 21.08.1990 Leningradi obl. Slantsõ

linnakohtu poolt Vene NFSV KrK § 144 lg 3

järgi vabadusekaotusega 6 aastat. Karistuse

algus 22.05.1990.

2. 26.03.1991 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt

KrK § 107 lg 1 järgi KrK § 41 alusel

vabadusekaotusega 7 aastat 2 kuud 26 päeva.

Karistuse algus 22.05.1990. Vabanes

18.08.1997 peale karistuse kandmist.

3. 12.12.1997 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK

§ 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabadusekaotusega 7

kuud. Karistuse algus 12.12.1997. Vabanes

14.04.1998 peale karistuse kandmist.

4. 31.01.2000 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK §

140 lg 2 p 1,2,3,4, § 139 lg 2 p 2,3, § 143 lg 2

p 2, § 207 lg 1 järgi KrK § 40 lg 1 alusel

vabadusekaotusega 3 aastat, KrK § 140 lg 2 p

1,3, § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega 3

kuud KrK § 40 lg 1 alusel vabadusekaotusega

1 aasta 1 kuu. Lõplik karistus § 40 lg 3 alusel

1 aasta 7 kuud vabadusekaotust. Karistuse

algus 13.02.2001. Vabanes 13.09.2002 peale

karistuse kandmist.

5. 21.05.2007 Viru Maakohtu poolt KarS § 121 ,

§ 209 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta

katseajaga 18 kuud. Viru Maakohtu

17.12.2007 kohtumäärusega pöörati Viru

Maakohtu

21.05.2007

kohtuotsusega

mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta

vangistust, täitmisele. Karistuse algus

13.12.2007. Vabanes 12.12.2008 peale

karistuse kandmist.

Viibib vahi all alates 23.10.2009

Kaitsja

Vandeadvokaat Eduard Bulattšik

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306; 309 lg 1,3; 310; 311; 312;

313; 315; 318 lg 1; 319 lg 1,2, kohus

O T S U S T A S:

DMITRI KALUGA süüdi tunnistada KarS § 114 p 3 – 25 lg 2 järgi.

Mõista karistuseks 16(kuusteist) aastat vangistust.

DMITRI KALUGA süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 1 järgi.

Mõista karistuseks 1(aasta) aasta vangistust.

KarS § 64 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning

mõista Dmitri Kalugale liitkaristuseks 16(kuusteist) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

alates 23.10.2009.

Karistuse kandmise algust arvestada alates vahi alla võtmisest 23.10.2009.

KarS § 87-2 lg 4 p 1.3 alusel kohaldada Dmitri Kaluga suhtes

karistusjärgset kinnipidamist.

Tõkend- vahistamine jätta Dmitri Kaluga suhtes muutmata.

Kannatanu Natalja Hunt´i tsiviilhagi summas 14000 krooni rahuldada

osaliselt, summas 8500 krooni.

Välja mõista Dmitri Kalugalt:

8500 (kaheksa tuhat viissada) krooni Natalja Hunt´i (elukoht Estonia pst 36-2,

Kohtla-Järve) kasuks tsiviilhagi katteks.

Välja mõista Dmitri Kalugalt riigituludesse kriminaalmenetluskulud:

10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni sundraha,

5976 (viis tuhat üheksasada seitsekümmend kuus) krooni kaitsjatasu

kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest,

15600 (viisteist tuhat kuussada) krooni kaitsjatasu kohtulikul arutamisel

osutatud õigusabi eest,

56913 (viiskümmend kuus tuhat üheksasada kolmteist) krooni tasu

ekspertiidide tegemise eest,

228 (kakssada kakskümmend kaheksa) krooni 20 senti toimiku paljundamise

eest.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB PANK või arveldusarvele nr 221023778606

SWEDBANK, viitenumber 2800049900.

Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number

ja makse liik.

Asitõendid: kolm nuga, kannatanu Vladimir Võsu riided - särk ja džemper,

samuti taskukalender ja märkmikud – hävitada.

Kannatanu A. Võsu rahakott kaks pangakaarti, kannatanu V. Võsu

mobiiltelefon Nokia - tagastada kannatanu Natalja Hundile.

Asitõendid: kaks kotti isiklike asjadega, samuti Dmitri Kaluga mobiiltelefon

Nokia (imei 352526003078241), - tagastada Dmitri Kalugale.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav vahetult pärast

kohtuotsuse lõpposa väljakuulutamist – 17.09.2010.

Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt

24.09.2010

Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti

kättesaadavusest ehk 05.10.2010 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud

apellatsiooni kohtuotsuse peale.

Süüdistuse sisu

Dmitri Kaluga on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse KarS § 114 p 3,5

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema,

olles joobes, 20.10.2009 ajavahemikul kella 10.00 kuni kella 14.40 korteris

asukohaga Maleva tn 15-31, Kohtla-Järvel, nõudis Vladimir Võsult tema

pangakaardi ja pin-koodi nimetamist, millega viimane nõus ei olnud. Dmitri

Kaluga tapmise eesmärgil, lõi noaga korteri peremehe Vladimir Võsu

rindkere ja kaela piirkonda, tekitades talle 3 torke-lõikehaava, sh. surma

põhjustanud rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav koos vasaku kopsu

vigastusega. Samal ajal, Dmitri Kaluga, tapmise eesmärgil, lõi noaga korteri

perenaise Aleksandra Võsu rindkere ja labakäe piirkonda, tekitades talle haav

parema labakäe pihkmisel pinnal üleminekuga pöidla pihkmisele pinnale ja

rinnaõõnde tungiv haav rindkere eespinnal paremal, mis, ohustades elu selle

tekitamise momendil, põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse. Pärast V.Võsu

tapmist ja A. Võsu haavamist, röövis D.Kaluga samast korterist rahakoti koos

Vladimir Võsu Swedbanki pangakaardi ja pin-koodiga, tema mobiiltelefoni

Nokia 1100 – väärtus 500 kr. Röövitud pangakaardi abil võttis D.Kaluga

20.10.2009 V.Võsu pangaarvelt Kohtla-Järvel Lehola 18 asuvast

sularahaautomaadist kella 14.59 kuni 15.07 9000 krooni.

Sel moel Dmitri Kaluga pani toime kahe inimese tapmise seoses

röövimisega, s.o. kuriteo, mis on ettenähtud KarS § 114 p 3,5 järgi.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi ja selgitas,

et ta ei ole süüdistuses näidatud kuritegu toime pannud.

Süüdistatav selgitas, et kannatanu V. Võsu oli tema tuttav, kellega koos on ta

vahel alkoholi tarvitanud tänavatel ning kannatanu korteris. Ta tundis

kannatanu A. Võsu visuaalselt, sest see naisterahvas oli kergekäelise

käitumisega, viibis sageli halvas seltskonnas, kus tarvitas alkoholi ja omas

seoseid teiste meestega.

Süüdistatav avaldas, et ta on selles korteris ka varem olnud, köögis ja esikus.

Kannatanu on talle varem andnud raha või pangakaardi alkoholi ostmiseks ja

palunud viina koju tuua.

19.10.2009 kohtas ta kannatanut tänaval. Kannatanu V. Võsu palus talt raha

500 krooni. Kannatanu selgitas olukorda, et tal ei ole hetkel pangakaarti

kaasas. Kannatanu tahtis alkoholi osta. Süüdistatav andis kannatanule raha

500 krooni.

20.10.2009 kellla 09.00-10.00 paiku ta kohtas trepikoja juures V. Võsu. Koos

kannatanuga läks ta korterisse. Korteris oli üks meesterahvas, kes on

30.08.2010 kohtuistungil koos kannatanu N. Hundiga viibinud. A. Võsu oli

samuti kodus. Kõik neljakesi hakkasid alkoholi tarvitama. Seltskond istus

magamistoas. Joomingi käigus ütles kannatanu V. Võsu, et t võlasumma on

tal meeles ja palus, et süüdistatav tuleks raha järgi hiljem. Jooming kestis

umbes 40 min. Kannatanu rääkis, et keegi teda ähvardab, kaks inimest, kes ta

ei öelnud. Peale seda lahkus ta kannatanu korteris. Ta läks Purusse, kus

kohtas muiod inimesi ja tarvitas alkoholi.

Süüdistatav avaldas, et seljas tal oli teklsajope, teksapüksid, kingad ja kootud

müts ehk samad riided, milles on ta olnud 23.10.2009 kinni peetud.

Samal päeval kell 13.00-14.00 tuli ta jälle kannatanu juurde. Ta tahtis

võlaraha kätte saada. Ta ei mäleta, kas trepikojauks oli lahtises olekus või

keegi tuli ja avas ukse. Kannatanu korteri uks oli suletud. Ta koputas uksele ja

V. Võsu tegi talle ukse lahti. Nad läksid koos kööki. Kannatanul oli pudel

viina. Süüdistatav ja kannatanu istusid ja jõis pudeli pooltühjaks. Kannatanu

kordas oma juttu, et keegi teda ähvardab. Süüdistatav küsis võla kohta.

Kannatanu selgitas, et praegu nii palju raha ei ole. Siis süüdistatav palub anda

talle kasvõi 100 krooni. V. Võsu läks magamistuppa. Seal oli tema naine A.

Võsu.. V. Võsu küsis naiselt pangakaardi. A- Võsu hakkas riidlema.. V.

Võsu ja A.Võsu hakkasid omavahel tületsema. Süüdistatav avaldas, et ta on

selle tüli põhjuseks olnud, sest rääkis V. Võsule. Et tema naine käib teiste

meestega ja tarvitab alkoholi.

Süüdistatav selgitas, et tüli peale ta läks magamistuppa. A. Võsu võttis

taburetilt noa kätte. Nuga ta kirjeldada ei oska. V. Võsu püüdis A Võsuga

rahulikult rääkida. A. Võsu lõi süüdistatavat noaga vasaku kätt ja jalga.

Süüdistatav selgitas, et tal olid kehavigastused, käest jooksis verd. Jalal on tal

senini arm olemas. Teksapükstel oli läbilõike põlve piirkonnas.

V. Võsu üritas A. Võsu paremast käest nuga ära võtta. Süüdistatav avaldas, et

ta samuti üritas A. Võsu käest nuga ära võtta. Võitluse käigus sai A. Võsu

lõikehaavad labakätele. A. Võsu käed olid verised.

Süüdistatav nägi, kuidas A. Võsu lõi noaga kannatanu V. Võsu. A. Võsu

vehkis noaga eemale lükates. V. Võsu ütles sellele, et „mis sa Šura tegid“. V.

Võsu hoidis kätt rinna piirkonnas vasakul pool. Verd ei olnud. A. Võsu oli

nagu hullumeelne. Nuga jäi tema kätte. Kannatanu jäi magamistuppa diivanile

istuma. Süüdistatav avaldas, et ta ei puudutanud kannatanu V. Võsu, ei olnud

temaga kontaktis. Süüdistatav kordas, et verd kannatanu V. Võsul ei olnud.

Kannatanu V. Võsu seisund peale noaga löömist läks veelgi paremaks. Ta

tundis ennast hästi. Süüdistatav pakkus talle kutsuda kiirabi, kannatanu ei

soovinud.

Kannatanu V. Võsu saatis süüdistatavat ukseni liikudes iseseisvalt ja andis

talle oma pangakaardi, mobiiltelefoni, paberilipiku koos kaardi PIN- koodiga

ja rahakoti. Süüdistatav pidi tooma viina ja võtma arvelt raha võla katteks.

Kes põhjustas kannatanu A. Võsule eluohtliku tervisekahjustuse ta ei tea.

Kannatanud jäid korteri kahekesi. A. Võsu võis ise endale kehavigastused

tekitada.

Prokuröri taotlusel ning tuginedes KrMS § 293 ja 289 sätestatule, avaldas

kohus D. Kaluga kohtueelsel uurimisel antud ütlusi osaliselt, ilmnenud

vastuolude väljaselgitamiseks ja süüdistatava kohtuliku arutamise käigus

antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks.

23.10.2009 koostatud ülekuulamisprotokollist lk 74 nähtub, et 20.10.2009

kella 09.00 paiku ta oli koos ühe meesterahvaga nimega Aleksandr või hoopis

Sergei ning ühe eakama meesterahvaga. Läksid koos selle eakama

meesterahvaga korterisse. Korteris toimunu kohta selgitas kahtlustatav D.

Kaluga järgmist. Aleksandr hakkas mehel nõudma pangakaarti ja PIN-koodi.

Kahtlustatav võttis laualt mehe rahakoti ja nägi sealt pangakaarti ja sellele

liimitud PIN-koodi. Mehe ja Aleksandri vahel tellis tüli. Naine võttis laualt

noa ja küsis „mis te teete“. Kahtlustatav hakkas tema käes nuga ära rebima ja

lõikas tema kätte. Selle käigus haaras ta naise kätest kinni ja tema enda käega

lõi kannatanut noaga rindu. Edasi ta ei mäleta. Tundub, et ta lõi noaga ka

meest. Võib olla, et meest lõi noaga Aleksandr. Peale lööke mees ja naine

kukkusid diivanile. Kahtlustatav haaras rahakoti ja telefoni, mis olid laual, ja

nad jooksisid minema.

20.11.2009 ülekuulamisprotokollist lk 121 nähtub, et 20.10.2009 kell 11-12

paiku ta läks kannatanu korterisse, mille uks oli avatud. Korteris olid

kannatanu Vladimir ja tema naine. Korteris juhtunu kohta selgitas

kahtlustatav seekord järgmist. Nuga oli naine käes. Vladimir ja kahtlustatav

haarasid tal käest kinni. Kahtlustatav libastus ja kukkus Vladimirile otsa.

Vladimir ütles sellele, et „Šura mis sa tegid“. Kahlustatav tõusis püsti ja läks

koridori. Sealt riiulilt võttis ta rahakoti, halli telefoni ja läks välja. Kui ta oli

korterist lahkumas lebas Vladimir voodi peal selili.

D. Kaluga ütlustest nähtub, et erinevatel aegadel on ta andnud erinevaid

ütlusi.

Esimene vastuolu. 23.10.2009 ülekuulamisel selgitas ta, et ta tuli kannatanu

korteri kella 09.00 paiku, nendega koos oli isik nimega Aleksandr ning

süüdistuse aluseks olev sündmus toimus hommikul. 20.11.2009 ülekuulamisel

avaldas kahtlustatav, et ta läks kannatanu korterisse kell 11-12 paiku ja oli

üksi. Kohtuistungil avaldas süüdistatav et ta viibis kannatanu korteris

20.10.2009 hommikul kell 09.00-10.00 paiku, korteris oli veel üks

meesterahvas, keda ta ei tunne, kuid see mees viibis 30.08.2010 kohtuistungi

juuures koos kannatanu N. Hundiga. Hommikul ei toimunud midagi peale

joomingu. Ta tuli korterisse tagagi samal päeval kell 13.00-14.00.

Teine vastuolu. 23.10.2009 ülekuulamisel avaldas kahtlustatav, et Aleksandr-

nimelise isiku ja mehe (kannatanu) vahel toimus tüli. Kas kahtlustatav või

Aleksandt lõi kannatanut noaga. 20.11.2009 ülekuulamisel avaldas

kahtlustatav, et ta oli algusest peale korteris üksi. Tüli tekkis kannatanute

vahel. Kohtuistungil ülekuulamisel selgitas kahtlustatav, et tegelikult korteris

esimesel viibimisel oli koos tema ja kannatanutega veel üks talle tundmatu

meesterahvas, kes viibis 30.08.2010 kohtuistungi juures koos kannatanu N.

Hundiga. Kui ta tuli korteriss kell 13.00-14.00, siis ta oli korteris üksi ainult

kannatanutega.

Kolmas vastuolu. 23.10.2009 ülekuulamisel selgitas kahtlustatav, et

Aleksandr hakkas mehelt nõusma pangakaarti ja PIN-koodi. Kahtlustatav

võttis laualt mehe rahakoti ja nägi seal pangakaarti koos sellele liimitud PIN-

koodiga. Peale noalööke haaras ta rahakoti ja telefoni ja mõlemad jooksisid

minema. 20.11.2009 ülekuulamisel selgitas kahtlustatav, et rahakott ja

telefon olid koridoris riiulil. Lahkudes korterist üksi võttis ta need asjad

kaasa. Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav selgitas, et tegelikult rahakoti,

pangakaardi, mobiiltelefoni ja lipiku PIN-koodiga andis talle kannatanu

vabatahtlikult olles noaga haavatud.

Neljas vastuolu. 23.10.2009 ülekuulamisel selgitas kahtlustatav, et ta hakkas

naise käest nuga ära rebima ja selle käigus haaras ta naise kätest kinni ja tema

enda käega lõi kannatanut (A. Võsu) noaga rindu. 20.11.2009 ülekuulamisel

ei selgitanud kahtlustatav midagi kannatanu A. Võsule kehavigastuste

põhjustamise asjaoluidest. Kohtuistungil ülekuulatud selgitas süüdistatav, et

kes põhjustas A. Võsule kehavigastuse ta ei tea. Kannatanu A. Võsu võis ise

endale tekidaga kehavigastuse.

Viies vastuolu. 23.10.2009 ülekuulamisel selgitas kahtlustatav, et peale A.

Võsule lööki lõi ta noaga V. Võsu, kuid täpselt ei mäleta, seda võis teha ka

Alesandr-nimeline isik. 20.11.2009 ülekuulamisel selgitas kahtllustatav, et

tema ja kannatanu V. Võsu haarasid naise kätest kinni. Kahtlustatav libastus

ja kukkus kannatanu V. Võsule otsa. Kannatanu V. Võsu ütles oma naisele

„Šura mis sa tegid“. Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav avaldas, et ta nägi,

kuidas A. Võsu lõi noaga V. Võsu rinna piirkonda.

Kuues vastuolu. 23.10.2009 ülekuulamisel selgitas kahtlustatav, et peale

löökide saamist mees ja naine kukkusid diivanile. Kahtlustatav ja Aleksandr

jooksisid minema. 20.11.2009 ülekuulamisel avaldas kahtlustatav, et

korterist lahkumas nägi ta, et kannatanu V. Võsu lebab voodil. Kohtuistungil

ülekuulatud süüdistatav, et peale lööki saamist hakkas kannatanu V. Võsu

ennast tundma veelgi paremini. Kannatanu andis talle pangakaardi,

mobiiltelefoni, PIN-koodi ning rahakoti ja saatis süüdistatava ukseni.

Kohtuistungil ja kohtueelsel uurimisel antud ütluste võrdlemisest tuleneb, et

nendes ütlustes on järgmised olulised vastuolud: teo toimepanemise aeg;

kas süüdistatav on korteris käinud üks või mitu korda; kas süüdistatav on

korteris käinud üksi või koos teise isikuga; kas süüdistatav lõi kannatanu A.

Võsu noaga, mis löömise hetkel oli kannatanu enda käes; kas V. Vüsule

tekitasid kehavigastused süüdistatav või teine isik või kannatanu A. Võsu;

kas pangakaart, rahakott ja mobiiltelefon olid toas laual, või koridoris riiulil;

kas süüdistatav haaras pangakaardi, rahakoti ja mobiiltelefoni või kannatanu

andis need asjad süüdistatavale vabatahtlikult; kas peale löökide saamist jäid

mõülemad kannatanud diivanile lebama või ainult üks kannatanu V. Võsu või

kannatanu V. Võsu saatis süüdistatava ukseni.

Kohus märgib, et tegemist pole asjasse mittepuutuvate teisejärgulise

tähendusega detailidega vaid

asjaoludega, mis moodustavadki

kuriteokoosseisu aluseks oleva faktiliste asjaolude kogumi.

Kohtu küsimustele vastates selgitas süüdistatav, et operatiivtöötaja

Masljakov osutas talle survet. Ülekuulamisprotokolli on kirjutatud nagu tahtis

operatiivtöötaja. Operatiivtöötajatel on võimalusi isikule survet osutada: nad

võivad teha süsti või panna tasku narkootikume, mille tõttu võib sattuda vangi

10 aastaks. Talle ei andnud võimalust rääkida tõtt.

Süüdistatav D. Kaluga ei suutnud kohtule usutavalt ja veenvalt selgitama,

miks erinevatel aegadel antud ütlused on omavahel ilmses vastuolus. Surve

osutamise kohta märgib kohus, et D. Kaluga oli üle kuulatud mitte

operatiivtöötaja vaid uurija juhtivinspektor Natalja Djatel poolt. Mõlemast

uurimistoimingust võttis osa vandeadvokaadist kaitsja. Kahtlustatav ega

kaitsja ei teinud protokollile ühtegi märkust protokolli ebaõigsuse või

ebaseaduslikkuse kohta. D. Kaluga oli üle kuulatud tema emakeeles ja ütlused

on fikseeritud süüdistatava emakeeles. Kahtlustatavale olid mõlemal korral

tutvustatud tema õigused allkirja vastu tema emakeeles, muuhulgas õigus

mitte anda ütlusi ja et tema ütlusi võib kasutada süüdistuseks tema vastu.

Kohus ei tuvastanud ühtegi asjaolu, mis oleks takistuseks D. Kaluga oma

kaitseõiguse teostamisel. Sellest tulenevalt leiab kohus, et D. Kaluga

selgitused ütluste muutmise kohta ei ole põhjendatud ega kohtule veenvad.

Kohus tugineb siinjuures Riigikohtu praktikas omaksvõetud seisukohale, et

kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses

menetluses ja kohtuliku arutamise käigus antud ütlustes ning kui isik ei suuda

mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil

antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui

ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui aga isik suudab kohtule usutavalt ja

arusaadavalt selgitada, miks ta on erineval ajaperioodil andnud erinevaid

ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses

menetluses antud ütlused (Riigikohtu otsused 3-1-1-3-07, p 6; 3-1-1-113-06,

p 17; 3-1-1-1-07, p 7.2 ).

Sellest tulenevalt tuleb kohus järeldusele, et süüdistatav D. Kaluga kohtuliku

arutamise käigus antud ütlused tapmise kohta kohta tuleb tõendite kogumist

tervikuna kõrvale jätta kui ebausaldusväärne tõend.

Kuna süüdistatav D. Kaluga ütlused on tõendite kogumist väljajäetud kui

ebausaldusväärne tõend, ei asu kohus süüdistatava esitatud kaitseversiooni

analüüsimisele.

Samal ajal märgib kohus, et olukorras, mil kuriteo toimepanemisel ei ole

tuvastatud usaldusväärseid pealtnägijaid ja puuduvad isiku süüd kinnitavad

otsesed tõendid, peab kohus vajalikuks kaaluda eriti hoolikalt kaudsete

tõendite kogumi ning otsustada, kas nende tõendite pinnalt on võimalik tulla

mitmele järeldusele, muuhulgas ka sellisele, mis ei osuta süüdistatavale kui

kuriteo toimepanijale.

Isiku süüditunnistamine on võimalik ka kaudsetele tõenditele tuginedes.

Riigikohtu lahendis 3-1-1-8-10 p 9 on rõhutatud: „…puudub õiguslik keeld

isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel. Otsesed ja

kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse

poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid

kajastavad….Kohtupraktika üldistamisest lähtuva ning süüteomenetluste

alases erialakirjanduses sageli korratava arusaama kohaselt võib mingi

kaudne tõend, eriti kogumis asitõendiga, olla otsesest tõendist oluliselt

usaldusväärsem, seda eriti juhul, mil otsene tõend lähtub isikulisest

tõendiallikast.“

Alljärgnevalt analüüsib kohus kohtuliku arutamise käigus kohtule esitatud

tõendeid, kontrollib tõendite lubatavust, nende sisu ja kõrvutab neid omavahel

andes hinnangu tõendi usaldusväärsusele.

Kohtuistungil on prokuröri taotlusel olnud uuritud väljavõtted salvestisest lk

60-64. Kohus märgib, et süüdistusaktis on nimetatud tõendile viidatud lk 59-

64 kui Swedbanka vastusele. Swedbanka vastusest lk 59 ei nähtu, et need

salvestise väljavõtted oleks esitatud kriminaalasja juurde lisamiseks. Samuti

ei olnud need väljavõtted antud kriminaalmenetluse raames teostatud

menetlustoimingu käigus ära võetud. Väljavõtete päritolu ei ole kriminaalasja

pinnalt tuvastatav. Salvestist kriminaalasja juures ei ole.

Kohus juhib tähelepanu tõendite lubatavuse kontrollimise vajadusele.

KrMS § 63 alusel tõend on muuhulgas asitõend, uurimistoimingu protokoll

või muu dokument või foto või film või muu teabesalvestis.

Riigikohtu lahendis 3-1-1-21-09 p 9 on rõhutatud, et „Kriminaalmenetluse

seadustiku §-s 63 sätestatu mõtte kohaselt saab isiku süüditunnistamisel

tugineda vaid selle paragrahvi esimeses lõikes loetletud tõendiliikidele…

Kriminaalmenetluse seadustiku § 63 lg-s 1 sätestatu grammatilise tõlgenduse

kohaselt võib tõepoolest ka foto või film või muu teabesalvestis (edasiselt

salvestis) olla täiesti iseseisvaks tõendiliigiks. Kõnealuse menetlusõiguse sätte

süstemaatilise tõlgendamise pinnalt aga tuleb kolleegiumi arvates eristada

järgmisi salvestiste tõenditena käsitamise olukordi.“

Riigikohtu otsuse p 9.3 kohaselt „Ei ole välistatud ka see, et tõendite

kogumisel võtavad menetlejad isikutelt ära mitmesuguseid varem saadud

salvestisi. Samuti võivad erinevad isikud selliseid salvestisi anda menetlejaile

üle omal initsiatiivil. Kuid kolleegiumi arvates saavad sellised salvestised

sõltuvalt nende sisust olla käsitatavad kas asitõenditena või ka dokumentidena

ja nende vormistamisel tuleb järgida KrMS III peatüki 9. jaos sätestatut.“

KrMS 3.peatüki 9. jaos on käsitletud dokumendi ja asitõendi staatus (§ 123,

124).

Riigikohtu otsuse p 9.4 kohaselt „Mistahes muul salvestisel, mida ei ole

nimetatud eelnevalt p-des 9.1-9.3 ei saa kolleegiumi arvates

kriminaalmenetluses olla mingit tõenduslikku tähendust. Kokkuvõttes nendib

kolleegium, et kõnealuste fototabelite määratlematus tõendiliigina käesolevas

kohtuasjas ei võimalda anda vajalikku hinnangut nende saamise

seaduslikkusele. Tõend, mille saamise seaduslikkust ei saa hinnata, ei ole aga

KrMS § 64 mõtte kohaselt käsitatav lubatava tõendina.“

Sama põhimõttele on Riigikohus jäänud lahendis 3-1-1-74-09. Otsuse p 9

kohaselt „Kooskõlas KrMS § 63 lg-ga 1 tähendab see, et väärteoasjas võib

iseseisvaks tõendiks olla muuhulgas ka foto või film või muu teabesalvestis

ning seega videosalvestiski. Kuid nii nagu mistahes muudegi tõendite puhul

on selle videosalvestise kui tõendi kontrollimise, hindamise ja

lõppkokkuvõttes ka kasutamise lubatavuse vältimatu eeldus, et salvestis oleks

tõendina nõuetekohaselt vormistatud.“

Otsuse p 10 on viidatud lahendile 3-1-1-21-09 ja korduvalt osundatud

vajadusele vormistada teabesalvestis kas dokumendina või asitõendina.

Riigikohtu lahendi 3-1-1-74-09 p 11 nähtub, et süüteomenetluse materjalidest

(üldjuhul vastavast määrusest) peab olema tuvastatav, kuidas on kõnealune

salvestis saadud ja vajadusel tuleb astuda vajalikke menetluslikke samme

selleks, et tõendusliku tähendusega teave muutuks tajutavaks. Edasi

Riigikohus selgitab, kuidas oleks võimalik vormistada videosalvestus

tõendina. Tsitaat: „Nii näiteks võidakse videosalvestuse üksikutest kaadritest

teha väljatrükke ja vajadusel toimetada ka nende väljatrükkide vaatlust.

Salvestise tõendina vormistamisel on oluline tagada, et sellel leiduvat

informatsiooni oleks võimalik hiljem kontrollida“.

Videosalvestus ei olnud kriminasalmenetluse käigus ära võetud ega

asitõendina tunnistatud ja vaadeldud. Kriminaaltoimiku pinnalt ei ole

tuvastatav, et lk 60-64 olevad väljavõtted oleksid saadud menetlustoimingu

käigus (videosalvestuse vaatlus) ja menetlustoiming oleks vastava

protokolliga vormistatud (vaatluse protokoll).

Kohus jääb kindlale seisukohale tuginedes Riigikohtu praktikale, et mis

iganes foto või salvestis ei ole kriminaalmenetluses lubatud tõend vaid selline,

mille hankimisel ja fikseerimisel lähtuti krMS sätetest. „Tõend, mille

saamise seaduslikkust ei saa hinnata, ei ole aga KrMS § 64 mõtte kohaselt

käsitatav lubatava tõendina.“

Kohus leiab, et lk 60-64 olevad väljavõtted ei ole kriminaalmenetluses

lubatud tõend, millele kohus saaks tugineda otsuse tegemisel.

Kohus jätab lk 60-64 olevad väljavõtted tõendite kogumist välja.

Kohtuistungil ülekuulatud kannatanu Natalja Hunt selgitas kohtuistungil, et

kannatanud Vladimir ja Aleksandra Võsu on tema vanemad. Nad elasid

(ema A. Võsu elab ka praegu) 2-toalises korteris esimesel korrusel aadressil

Maleva 15-31 Kohtla-Järvel. Ema on invaliid, saab pensioni. Isa töötas

kaevandusel. Viimasel ajal oli isa tihti haigeks jäänud. Ta pidi varsti

pensionile jääma. Viimati nägi ta vanemaid 2009.a septembris. Ta käis

asutustes koos isaga pensioni vormistamise seoses.

Vanemad elasid rahulikult. Mõlemad tarvitasid alkoholi. Nende juures ei ole

võõrad isikud käinud. Nad jõid tavaliselt kahekesi. Nad ostsid viina poest.

Vanemad ei tülitsenud ega riielnud omavahel.

Vanematel igaühel oli oma pangakaart. Isa kandis pangakaarti alati enda

juures, kas taskus või rahakotis. Ema kandis pangakaarti kas kaasas või see

oli tema toas riiuli peal. Kannatanul oli juurdepääs vanemate hanzaneti

paroolidele, sest ta aitas vanemaid arvete maksmisel, täpsemalt ta tegeles

arvete maksmisega. Tal oli vormistatud otsekorraldused. Pangakaartide PIN-

koodid polnud talle teada. Ta isegi ei teadnud, kas PIN-koodi oleks kuskile

kirja pandud. Ta vaatas perioodiliselt vanemate arveseisu. Sealt oli nähtav, et

isa kasutab pangaautomaadi sularaha võtmiseks nii palju nagu see oleks

vaja näiteks toidu ostmiseks, teisisõnu elamiseks.

Trepikoda on majas lukustatav. Korteriuks oli tavaliselt samuti lukus.

20.10.2009 talle helistas kaplan politseist ja teatas, et ta peab teatama midagi

vanemate kohta. Kannatanu helistas emale, kes ei vastanud. Ta helistas isa

telefonile. Kõne võttis meesterahvas. Kannatanu küsimusele „kes see on“

vastati, et see on Dima kasutades ebatsensuurseid sõnu. Vanematel oli kaks

mobiiltelefoni: isa oma Nokia 1100 helesinine ja ema oma Nokia 1100

punane.

Kannatanu on tagasi kätte saanud ühe mobiiltelefoni. Ema rahakott, koos isa

pangakaardiga, on uurija hoiul.

20.10.2009 kontrollis ta vanemate arveseisu. Väljavõttest oli nähtav, et

20.10.2009 kell 14.59 võeti isa pangaarvelt rahasumma 5000 krooni ning

järgmisena võeti veel 4000 krooni 1000 krooni kaupa. Kannatanu tegi arvelt

väljavõtte.

Vanemate kodus oli mitu kööginuga. Need olid keskmisest suurusest. Üks

nuga on musta, teine pruuni värvi käepidemega. Kannatanu tutvus

kohtuistungil kriminaalasja lk 172-175 asitõendi vaatlusprotokolliga ja

avaldas, et fototabelil lk 172-174 on noad, mis olid vanemate korteris,

fototabelil lk 175 olevat nuga pole ta kodus näinud.

Hiljem tagastas üks poemüüja talle ema rahakoti, milles oli isa pangakaart,

pensionitunnistus ema nimele.

Kannatanu Aleksandr Võsu ei olnud kohtuliku arutamise käigus üle kuulatud.

Kannatanu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist lk 21-214 nähtub, r et

kannatanul esineb psüühikahäire, mida saab väljendada diagnoosiga

„Orgaaniline amnestiline sündroom“. Rünnakijärgselt arenes tal

ägedakujuline ajutine psüühikahäire „Posttraumaatiline stresshäire“. Juba

varasemalt on hiilival kujul arenenud välja orgaaniline amnestiline

sündroom. Kannatanul ilmnevad olulised mäluhäired, mis ei võimalda tal

anda adekvaatseid tunnistusi minevikus toimunud sündmuste kohta.

Kannatanu ei ole suuteline andma tõepäraseid ütlusi minevikus toimunud

sündmuste kohta.

Kohtuvadlustes tugines prokurör KrMS § 68 lg 5, mille kohaselt tunnistaja

ütlus asjaolude kohta, millest ta on saanud teada teise isiku vahendusel on

tõend üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. Prokurör pidas

usaldusväärseks tõendiks kannatanu N. Hundi ütlused asjaolude kohta,

millest sai ta teada kannatanu Aleksandra Võsu sõnadest. Kaitsja küsimustele

vastates selgitas kannatanu, et ema rääkis talle juhtunust järgmist. Neid oli

kaks isikut, kes tormasid nende korteri. Ema viibis sel hetkel köögis. Ema

rääkis talle, et kaks noormeest nõudsid pangakaarti ja karjusid ähvardades

neid pussitada. Üks noormeestest oli pikemat, teine lühemat kasvu, vanuses

30-45 aastat.

Kohus ei nõustu prokuröri arvamusega. Kohus leiab, et kannatanu N. Hundi

ütlused asjaolude kohta, millest sai ta teada Aleksandra Võsu käest, ei ole

usaldusväärne tõend järgmisel põhjusel.

Kohus ei kahtle kannatanu N. Hundi isikulises usaldusväärsuses. Kaitsja ega

prokurör ei selgitanud kannatanu N. Hundi ülekuulamisel välja, millal teatas

A. Võsu tütrele kõneallolevate asjaolude kohta. Juhul, kui info edastamine

toimus juba siis kui kannatanu A. Võsul esines väljaarenenud mäluhäire, ei

ole kannatanu A. Võsu poolt edastatud info usaldusväärne. Ekspert märgib,

et juba varasemalt on kannatanul hiilival kuhul arenenud välja orgaaniline

amnestiline sündroom. Seega ei saa kohtuotsuse tegemisel tugineda

kannatanu N. Hundi ütlustele osas, mis puudutab kannatanu A. Võsu öeldut.

Eksperdi arvamusel arenes psüühikahäire rünnakujärgselt. Eksperdile ei

olnud esitatud küsimus, kas kannatanu psühhiline seisund paraneb, kui jah,

palju aega võib see võtta. Kaitsja osutas kohtuvaidlustes asjaolule, et praegu

ei ole andmeid, et kannatanu A. Võsu on endiselt haige ja ei ole võimeline

andma ütlusi. Kohus sellega nõustub. Kannatanu N. Hunt kinnitas kohtus, et

A. Võsu on endiselt haige, kuid kohtu arvates isiku terviseseisundi määramine

ei ole teise kannatanu pädevuses. Samas ei ole kaitsja kohtuliku arutamise

käigus taotlenud kannatanule uue või täiendava kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisi määramist ega kannatanu A. Võsu ülekuulamist.

Kannatanu ülekuulamisel lk 39 protokolli p.7 võeti ära V. Võsu nimele

väljaantud pangakaart nr 4797 3150 1350 4742 ning arve väljavõte. Lk 42 on

pangakaardi nr 4797 3150 1350 4742 valguskoopoa.

Kannatanu ülekuulamisel lk 108 protokolli p.7 võeti ära musta värvi

rahakott, pensionitunnistus Aleksandra Võsu nimele ja pangakaart Vladimir

Võsu nimele nr 4797 3150 1449 8282. Lk 111 fototabelil on musta värvi

rahakott ja pangakaart nr 4797 3150 1449 8282. Kohus märgib, et rahakott ja

pangakaart ei ole antud kriminaalasjas asitõenditeks tunnistatud ega

vaadeldud.

Kannatanu ütlused on kinnitatud arve väljavõttega lk 40-41. Sellest nähtub,

et sularahaautomaadist HAN00210 oli 20.10.2009 pangakaardiga nr 4797

3150 1449 8282 äravõetud järgmised summad: kell 14.59 5000 krooni, kell

15.05 1000 krooni, kell 15.06 1000 krooni, kell 15.06 1000 krooni ja kell

15.07 1000 krooni, kokku summas 9000 krooni.

Swedbanka vastusest lk 59 nähtub, et sularahaautomaadi HAN00210

asukoht on Lehola 18 Kohtla-Järve. Sularahaautomaadi HAN00408

asukohaks on Maleva 23 Kohtla-Järve. Viimasest sularahaautomaati sisestati

pangakaarti nr 4797 3150 1449 8282. Antud pangakaart on välja antud

Vladimir Võsu ( ik 35112222235) nimele.

Kannatanu ütluste, arve väljavõtte ja Swedbanka vastusega on tuvastatud, et

tegelikult kannatanu Vladimir Võsu kasutuses on olnud vähemalt kaks

pangakaarti nrnr 4797 3150 1449 8282 ja 4797 3150 1350 4742. 9000-

kroonise summa väljavõtmine Vladimir Võsu arvelt nr 1104710295 toimus

20.10.2009 Lehola 18 Kohtla-Järvel asuvast sularahaautomaadist kasutades

pangakaarti nr 4797 3150 1449 8282.

Sellest võib järeldada, et Vladimir Võsu nimele väljaantud pangakaart nr

4797 3150 1350 4742 seisuga 21.10.2009 oli tegelikult kannatanu Natalja

Hundi käsutuses. Kuna kannatanu avaldas, et viimati käis ta vanemate juures

2009. a septembris ja uuesti sai korteri sisse alles 2009.a novembris, on

kohtul piisavalt alust arvata, et kuriteo toimepanemisel ajal 20.10.2009 ei

olnud pangakaart nr 4797 3150 1350 4742 Vladimir Võsu reaalses valduses.

Nimetatud pangaklaart asjasse ei puutu.

Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Niina Smirnova selgitas, et ta on V.

ja A. Võsu naaber. Tema aknad jäävad maja poole, kus on sissepääs.

Kannatanud olid väga rahulikud inimesed. V. Võsu on sageli poes käinud,

naabernaist nägi ta harva, ta ei käinud tihti väljas.

20.oktoobril 2010 ajavahemikus 10.00-13.00 ei olnud teda kodus. Ta tuli koju

kell 13. paiki. Trepikoja uks oli lukus ja naabrikorteri nr 31 uks oli suletud.

Ta viibis köögis ja tegeles toidu valmistamisega. Aken oli avatud.

Trepikojale on paigaldatud koodlukk. Kui valitakse koodi või sisenetakse

trepikotta, on kuulda piiksu. Ajavahemikus 13.00-14.00 ta kuulis, et

trepikoja uks piiksub ja meestehääl ütles „ teile on saadetis“. Ta mõtles

postile, kuid talle tundus kummaline, et postiautot trepikoja juures ei olnud.

Kellele võis olla ette nähtud saadetis, ta ei tea, sest trepikojas elavad inimesed

on päevasel ajal enamuses tööl. Kella 14.20 paiku läks ta koeraga jalutama

ja nägi et naaberkorteri nr 31 uks oli irvakil. Seest ei olnud kuulda midagi.

Trepikoja uks oli samuti lahti. Ta jalutas 3-5 minutit koeraga ja tuli trepikotta

tagasi. Korteri nr 31 uks oli endiselt avatud. Ta kutsus „Volodja, Šura“, keegi

ei vastanud. Ta sisenes korteri.

Sissepääsust vasakule poole jääb elutuba, põrandal lebas poolküljel V. Võsu,

tema silmad olid nagu surnul. Ta vaaatas magamistuppa. Magamistoas lebas

põrandal selili A. Võsu. Tunnistaja kutsus „Šura“. Kannatanu ulatas talle

verised käed ja ütles:„meid taheti pussitada meie enda noaga“. Kes oli

ründaja, ta ei öelnud. Kannatanu rääkis adekvaatselt. Tunnistaja vaatas

kööki, laual oli pits ja pudel. Ta ei näinud korteris nuga.

Kohus märgib, et tunnistaja N. Smirnova ütlused ühtivad kannatanu N. Hundi

ütlustega V. Võsu ja A. Võsu iseloomu ja käitumise osas. Nii kannatanu kui

ka tunnistaja on kinnitanud kohtuistungil, et V. Võsu ja A. Vosu olid

rahulikud inimesed ja naabrid, kuigi tarvitasid mõlemad alkoholi. Kannatanu

ja tunnistja ütlustest nähtub, et Maleva 15-31 asuva korteri puhul ei olnud

tegemist nn „läbikäidava“korteriga, kus oleks kombeks purjus seltskondi

vastu võtta. Kohus leiab, et kannatanu ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et

V. Võsu ja A. Võsu puhul on olnud tegemist sotsiaalselt piisavalt kindlustatud

perega, mille liikmed omasid piisavat sissetulekut palga ja pensioni näos ning

kes aktsepteerisid ühiskonnas vastuvõetud reegleid.

Tunnistaja ütlustega on tuvastatud,et kella 14.20 paiku korteris asukohaga

Maleva 15-31 Kohtla-Järvel oli avastatud magamistoas põrandal haavatud

kannatanu A. Võsu, kes teatas, et neid taheti pussitada nende enda noaga,

ning kannatanu V. Võsu keha elutoas põrandal.

Sündmuskoha vaatluseprotokollist lk 1-13 nähtub, et 20.10.2009 kell 15.50

alustati korteri asukohaga Kohtla-Järve Maleva 15-31 vaatlust. Korteriuks

vigastusi ei oma, uks on kehakordne, välisuksel on 2 lukku, uksesilm ja

uksekett. Korteri seespool alumises lukus on võtmekimp koos trepikoja

magnetvõtmega.

Vasakul pool on elutuba. Vasaku akna juures on põrandal mobiiltelefon

Nokia laadimas. Diivani ja sektsiooni vahel vaibal on meessoost laip. Laip

on selili peaga diivani poole. Rinnaosa on paljas ja rinna ülaosas vasakul on

lõikehaav 3cm pikk ja 1,8cm lai. Rind ja kõht on verised. Pluus ja sviiter on

verised ja kaela juurde üles tõusnud. Pluusil ja sviitril on pikilõiked laiba

kehavigastuse piirkonnas. Aluspüksid on verest läbi imbunud. Püksid on

kummi piirkonnast verest läbi imbunud ja pükste ülaosa on üleni

punakaspruune plekke täis. Laibal on jalas sokid, millel on punakaspruunid

plekid. Diivanil on tekk ja padi padjapüüris. Tekikotil ka padjapüüril on

punakaspruunid plekid. Diivani padja juures on punakas plekk, millest tuleb

nire, mille all põrandal on vereplekk. Laiba lõual ja vasakul oimul on

punakaspruunid plekid.

Paremal pool on magamistuba. Kapi juures on põrandal kummikindad,

medikamentide pakendid, tumedad dressipüksid ja villane sokk. Raamatulaual

on pits vedelikuga ja kruus vedelikuga. Põrandal kapikese juures on

emailkauss, mille põhjas on punakaspruunvedelik, milles on aluspüksid ja

marlitampoon verejälgedega.

Köögis laual on poolik 0,5 l viinapudel, klaas, kruus, pits ja lahtine kurgipurk.

Kraanukaausis on sööginõud ja toiduainetega määrdunud nuga. Kuivade

nõude alusel on lusikad, kahvlid ning punase puitkäepidemega nuga

neetidega, pikkus 27cm, terapikkus 15cm, laus 4 cm. Kolmas nuga on

gaasipliidi ja külmiku vahel asetseva kapikese peal. Kolmanda noa pikkus 30

cm, terapikkus 13.5cm, teralaius 2.5cm, käepide on kirsi värvi 3 neediga.

Sündmuskohalt on ära võetud mobiiltelefon Nokia, kolm nuga, sõrmejäljed

kahest pitsist (köögis ja magamistoas) ja pudelist.

Kannatanu N. Hundi allkirjast lk 146 nähtub, et ta sai emale kuuluva

mobiiltelefoni tagasi 27.11.2009.

Sündmuskoha vaatluse protokollile, eeskätt vere jäljede kirjeldamisele

tuginedes peab kohus tuvastatuks, et V. Võsule oli kehavigastus tekitatud

elutoas, A. Võsule magamistoas. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ei nähtu,

et verd oleks avastatud esikus, vannis või köögis. Põrandad korteris on

puhtad. Sellest tulenevalt leiab kohus, et pärast noahaavade saamist korteris ei

liikunud kannatanud aktiivselt, vaid toa piires. Sellele viitavad verega

sarnased jäljed elutoas: tekil padjapüüril, diivanil ja diivani kõrval põrandal.

Magamistoast ei ole leitud veresarnaseid plekke, väljaarvatud emalilkauss

vedeliku ja marlitampooniga. Medikamentide pakendite, emailkaussi

vedelikuga, kummikindade tõenduslik tähendus ei ole kohtule teada,

oletuslikult meditsiiniabi osutamisel kannatanu A. Võsule.

Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Pavel Tšernov selgitas kohtus, et

kannatanu V. Võsu oli talle tuttav, suhted olid normaalsed. Tinnistaja selgitas,

et vahel tarvitas ta koos kannatanu, S. Jašanovi ja A. Dmitrijeviga alkoholi.

Tavaliselt jõid Iiidla mikrorajoonis turu juures. Kannatanu V. Võsu oli hea ja

lahke inimene. Ta võis anda raha ja öelda, et „minge ostke mulle ja endale

ka“. Kannatanu usaldas S. Jašanovit, kes oli kannatanu naaber ja sõber.

Kannatanu oli rahulik inimene, ta ei läinud purjusena agressiivseks.

Kannatanut A. Võsu ta ei tundnud ega näinud kordagi. Kas kannatanu

kombeks oli ulsaldada võõrastele isikutele oma pangakaarti, ta ei tea.

D. Kaluga oli talle ka tuttav, suhteid ei ole. Vahel nad jõid ühes seltskonnas

Iidlas turu juures.

20.10.2009 hommikul kella 09.00 paiku ta kohtas garaazide juures S.

Jašanovit ja A. Dmitrijevit. S. Jašanovilt sai ta teada, et kannatanu V. Võsu

palus osta sigarette ja viina. Viin sai ostetud ühelt „totškalt“ kaks vene marki

pudelit. Nad kolmekesi läksid kannatanu maja juurde. S. Jašanov koputas

esimese korruse aknale. Kannatanu tegi neile trepikoja ukse lahti ja kutsus

neid külla. Nad läksid kööki. Seal tarvitasid alkoholi umbes tunni jooksul.

Esimene pudel jäi pooleli kui S. Jašanov ütles, et hakkame minema.

Kannatanu andis neile pooleli jäänud viinapudeli ja veel lubas võtta tühja

taarat. Kui nad lahkusid korterisrt, pani kannatanu korteriukse lukku.

Tunnistaja selgitas, et ta oli kannatanu korteris esimest korda ning tubades

pole ta käinud.

Edasi läksid nad kolmekesi Purusse, andsid taara. Nad istusid ühes kohas

Purus ja jõid alkoholi kolmekesi. See oli umbes peale kella 10.00. Neile

juurde tuli D. Kaluga, kes palus S. Jašanovilt telefoni helistamiseks. S.

Janašev ütles, et tal ei ole telefoni. D.Kaluga läks ära. D. Kalugal oli seljas

teksariided.

Järgmisel päeval tunnistaja kohtas D. Kalugat Purus. D. Kalugal oli samakas.

Nad jõid tänaval. D. Kaluga andis talle halli-sinise värvi mobiiltelefoni ja 25

krooni raha. D. Kaluga ei selgitanud, kellele kuuluvad mobiiltelefon ja raha.

Tunnistaja P. Tšernovi ülekuulamisprotokollist lk 67 p 7 nähtub, et

22.10.2009 andis tunnistaja uurijale sinist värvi mobiiltelefon Nokia, sees on

kõnekaart Diil, IMEI-kood 355383001624486.

Kohus märgib, et antud mobiiltelefon ei ole kohtueelse ega kohtuliku

arutamise käigus asitõendina vaadeldud. Samal ajal lk 160 on fototabel,

millele on fikseeritud sinist värvi mobiiltelefon Nokia.

Jälitusprotokollist lk 285 nähtub, et mobiiltelefon IMEI-koodiga

355383001624480

kasutati alates 20.10.2009 kuni 22.10.2009 koos

telefoninumbriga 5362824, mis kuulub Vladimir Võsule. 20.10.2009 antud

numbrile kell 16.01 helistati telefonilt 58149445, mis kuulub Natalja Hundile.

Antud jälitusprotokoll kinnitab kannatanu N. Hundi kohtuistungil antud

ütlusi, et ta helistas isa telefonile samal sündmuse päeval, kõne võttis

tundmatu meesterahvas, kes esitles ennast „Dima“. Kohus märgib, et

tunnistaja ülekuulamisoprotokollis ja jälitusprotokollis fikseeritud IMEI –

koodi viimased numbrid (6 ja 0) ei ühti. Kuna kohtule ei ole esitatud

kõneeristusi, et ole kohtul andmeid tuvastamiseks milline on õige IMEI-

kood. Samal ajal leiab kohus, et tuvastatud ebatäpsus ei sea tõendi

usaldusväärsust kahtluse alla.

Tunnistaja P. Tšernovi ütluste, tema ülekuulamisel mobiiltelefoni

väljaandmise ning jälitusprotokolliga on tuvastatud, et 21.10.2009 Vladimir

Võsu mobiitelefon oli süüdistatav Dmitri Kaluga käsutuses, mille andis ta

edasi Pavel Tšernovile. 20.10.2009 kell 16.01 oli nimetatud mobiiltelefon

Dima nimelise isiku käsutuses.

Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Sergei Jašanov selgitas, et kannatanu

V. Võsu oli tema naaber ja sõber viimase 10 aasta jooksul. Teine kannatanu

-A. Võsu– on V.Võsu abikaasa. V. Võsu oli rahulik ja sõbralik inimene.

Kannatanu usaldas tunnistajat. Mitu korda on ta andnud tunnistajale

pangakaardi sularahaautomaadist raha võtmiseks. Kannatanu oli oma tervise

poolest nõrk ja tunnistaja on alati purjus kannatanu saatnud koduukseni.

Teine kannatanu A. Võsu olu samuti rahulik inimene. Ta võis samuti alkoholi

võtta. Tavaliselt ta viibis oma toas, ei joonud meestega. V. Võsu rääkis

naisele, et mine nüüd oma tuppa, sulle aitab. Naine oli alati selles mõttes

kuulekas. Kannatanu V. Võsu ja tunnistaja võisid tarvitada alkoholi kas

tänaval turu juures või kannatanu kodus. Võõraid ei lasknud kannatanu

oma korteri kunagi.

Tunnistaja selgitas, et ta tunneb D. Kalugat, suhteid normaalsed. D. Kaluga ja

kannatanu vahel ei olnud mingeid suhteid. D. Kaluga ei olnud kannatanule

keegi.

20.10.2009 hommikul kella 08.00 paiku helistas talle kannatanu V. Võsu ja

palus tunnistajat osta viina. Ta läks kannatanu trepikoja juurde, koputas

kannatanu aknale, kannatanu tegi talle ukse lahti. Kannatanu andis talle

korteris pangakaardi, mis oli elutoas laual ja lubas võtta arvelt 100 krooni.

PIN-kood oli tunnistajale teada veel varem, see oli tal kirja pandud.

Tunnistaja selgitas, et ta võttis sularahaautomaadist 100 krooni. Ta ostis

„totškalt“ ( salaalkoholi kauplejalt) kaks pudelit viina. Ta kohtas teel A.

Dmitrijevit ja P. Tšernovit ja koos nendega läks kannatanu juurde.

Nad istusid elutoas diivanil ja tarvitasid alkoholi neljakesi: tunnistaja, A.

Dmitrijev, P. Tšernov ja kannatanu. Naine ei joonud nendega. Nuga elutoas

ei olnud. Ta teab, et üks musta värvi käepidemega nuga on alati noaalusel

köögis.

Pärast alkoholi ühist tarvitamist nad läksid minema. Kannatanu ja tema naine

jäid korterisse. Kannatanu pani korteriukse lukku.

Tunnistaja avaldas, et sel päeval D. Kalugat ei näinud.

Kohus leiab, et tunnistajate S. Jašanovi ja P. Tšernovi ütlused on kooskõlas

kannatanu ja ja tunnistaja N. Smirnova ütlustega, et kannatanud V. Võsu ja

A. Võsu elasid rahulikku elu, kuigi tarvitasid alkoholi. Kannatanud ei olnud

agressiivsed isikud, kelle kombeks oleks korraldada peretülisid või skandaale.

Tunnistajate S. Jašanovi ja kannatanu ütlustega on tuvastatud, et kannatanu

V. Võsu tarvitas alkoholi tihti. Ta võis kulutada alkoholile piisavalt raha.

Samas ei ole alust väita, et kannatanu V. Võsu jagaks raha lahkelt võõrastele

isikutele. S. Jašanov selgitas kohtuistungil, et kannatanu ei lasknud korteri

võõraid isikud, usaldas S. Jašanovit, sest nad olid pikaajalised sõbrad. Kohus

leiab, et ei ole välistatud, et tunnistaja S. Jašanovi ja kannatanu sõbralikud

suhted tuginesid suuremas osas alkoholi ühisele tarvitamisele. Kohus

märgib, et kannatanul oli põhjus usaldada S. Jašanovit. Kannatanu varemgi

on andnud tunnistajale pangakaardi ja tegi tunnistajale PIN-koodi teatavaks.

Juhul, kui tunnistaja kuritarvitaks usaldust, oleks see avastatud ja tunnistaja

juurdepääs PIN-koodile ja pangakaardile oleks lõpetatud.

Kohus on seisukohal, et juurdepääs trepikotta ja kannatanu korteri polnud

suvalisele isikule lihtne. Trepikoda oli lukustatav kood-lukuga. Samuti

kannatanu ei lasknud korteri sisse mittesoovituid külalisi. See on tõendatud

tunnistajate N. Smirnova ja S. Jašanovi ütlustega.

Tunnistaja S. Jašanovi ütlused leiavad kinnitust jälitusprotokolliga lk 286,

millest nähtub, et 20.10.2009 kell 09.12 helistati numbrilt 56336435, mis

kuulub S. Jašanovile, numbrile 53562824, mis kuulub V. Võsule.

Jälitusproptokolliga ei ole kinnitatud tunnistaja S. Jasanovi ütlused, et

kannatanu V. Võsu helistas esimesena tunnistajale, nagu väidab tunnistaja S.

Jašanov. Selles osas tunnistaja S. Jašanovi ütlused ei vasta tegelikkusele ja

kohtul on alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusvääruses. Edaspidi suhtub

kohus tunnistaja S. Jašanovi ütlustesse kriitiliselt ja kontrollib neid teiste

usaldusväärsete tõendite abil. Jälitusprotokolliga on kinnitatud asjaolu, et

hommikul kell 09.00 paiku pidasid kannatanu V. Võsu ja S. Jašanov sidet ja

initsiaatorina esines just tunnistaja S. Jašanov, mitte kannatanu V. Võsu.

Tunnistajate P. Tšernovi ja S. Jašanovi ütlused on omavahel vastuolus

järgmises momendis. S. Jašanov väidab, et pärast kannatanu korterist

lahkumist läks P. Tšernov ära, S. Jašanov ei kohtunud sel päeval D.

Kalugaga. P. Tšernov väidab, et kannatanu andis viina pooliku ja nad istusid

Purus ja jõid viima kolmekesi: tema S. Jašanov ja A. Dmirijev. Tuli D.

Kaluga, kes küsis S. Jašanovilt mobiiltelefoni helistamiseks, S. Jašanov ei

andnud ja D. Kaluga lahkus kohalt. Kohus leiab, et P. Tšernovi ütlused

väärivad tähelepanu ja on usaldusväärsed. Tunnistaja S. Jašanovi ütlustesse

suhtub kohus selles osas kriitiliselt, kuna kohtul on alust kahelda tunnistaja

S. Jašanovi ütluste usaldusväärsuses, milllele on kohus varem viidanud.

Samal ajal märgib kohus, et ilmnenud vastuolu ei ole oluline selle poolest,

et see ei avalda kuriteoasjaolude tõendamisele olulist mõju.

Tunnistaja P. Tšernovi ütlustega on tuvastatud, et tema koos S. Jašanovi ja A.

Dmitrijeviga lahkusid kannatanu V. Võsu korterist 20.10.2009 kella 10 paiku

ja läksid jalgsi Purusse, kus jätkasid alkoholi tarvitamist. Tunnistaja N.

Smirnova ütlustega on tuvastatud, et ta oli kodust ära ajavahemikus 10.00-

13.00, tagasi tulles oli terpikojauks lukus ja kannatanute korteriuks suletud.

Ajavahemikus 13.00-14.00 kuulis tunnistja, et meesterahvas teatab trepikoja

juures „Teile on saadetis“ nagu oleks tegu postisaadetise toimetamisega ja

uks hakkas piiksuma, samal ajal ei olnud treipikojas juures ühtegi autot.

Kella 14.20 paiku nägi tunnistaja N. Smirnova, et kannatanutwe korteriuks on

irvakil, samuiti trepikojauks oli lahtises olekus. Sündmuskoha

vaatluseprotokollist nähtub, et korteri nr 31 siseukse lukus seespool on

võtmekimp, sissemurdmise jälge ei ole. Nende faktide pinnalt on võimalik

jõuda järeldusele, et isik, kes võis põhjustada kannatanute A. Võsule ja V.

Võsule kehavigastusi, sisenes trepikoja ajavahemikul 13.00-14.20 kasutades

ajendina saadetise toimetamist. Kohtu arvates on eluliselt usutav, et kui

võõras isik üritab trepikotta siseneda, piisab tal valida kood - suvalise korteri

number - ja teatada, et „Teile on saadetis“, õnnestumise korral teeb suvalise

korteri elanik trepikoja ukse lahti. Tunnistaja N. Smirnova ütlustest nähtub, et

ajavahemikus 13.00-14.20 viibis ta kodus, köögis. Aken (esimesel korrusel),

mis asub trepikoja poolel, oli lahti. Kuna ta toimetas köögis, oli talle kuulda,

kui keegi astub trepikotta, sest koodlukk hakkab piiksuma. Selle ajavahemiku

kestel hakkas koodlukk piiksuma ühel korral ja samal ajal kui teatati

saadetisest. Kohus tuleb järeldusele, et selle tõendi põhjal võib tulla

järeldusele, et selle ajavahemiku kestel on trepikotta saanud ühel korral.

Kaitsja ja süüdistatav ise ei vaidlusta asjaolu, et 20.10.2009 kell 13.00-14.00

paiku tuli süüdistatav Dmitri Kaluga kannatanute korteri.

Samal ajal ei ole välistatud, et isik võis siseneda trepikotta ja korteri ka

varem - ajavahemikus 10.00-13.00.

Surnu ekspertiisiaktist lk 25-30 nähtub, et Vladimir Võsu surma põhjuseks

on rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav koos vasaku kopsu vigastusega,

millele järgnes massiivne sisemine verejooks, mis oligi otseseks surma

põhjuseks. Rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav ohustab isiku elu selle

telitamise momendil ja seega põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse, mis

antud juhul tõi enesega kaasa surma.

Haavakanali pikkus on 8 cm. Torke-lõokevahend omas ühte teravat serva ja

teist nüri, millele viitab ühe terava, ühe tömbi otsa olemasolu haaval. Torke-

lõikevahendi tera lauis mitte rohkem kui 4,8 cm, tera pikkus mitte vähem kui

8 cm, mida tõestavad nahahaava põhilõike pikkus ja haavakanali üldpikkus.

Välise verejooksu ajal oli kannatanu vertikaalses asendis ja liikus, millele

viitavad vertikaalsed verenired rõivaesemetel ja sokitaldadel. Kannatanu võis

sooritada aktiivseid tegevusi minutites mõõdetava aja jooksul.

Kannatanul on sedastatud kaks pindmist haava paremal pool kaelal, mis

tekkisid torke-lõikevahendi toimel, mis ei ole eluohtlikud.

Kõik avastatud kehavigastused on tekkinud elupuhuselt lühikest aega enne

surma saabumist.

Kannatanu veres ja uriinis on tuvastatud etüülalkoholi ( 3,28 mg/g ja 3,72

mg/g vastavalt) sisaldus, mis elava isiku suhtes kutsub esile raske joove.

Surma saabumise aeg on 1-1,5 ööpäeva enne surnukeha uuringut

surnukuuris. Kuna ekspertiisiaktist ei nähtu, millal toimus surnukeha uuring

surnukuuris, ei saa kohus teha järeldusi surma saabumise ajast. Kindlalt on

tuvastatud, et seisuga 20.10.2009 kell 15.50 (sündmuskoha vaatluse algus) oli

korteris asukohaga Maleva 15-31 avastatud Vladimir Võsu laip.

Asitõendi vaatlusprotokollist lk 241-244 nähtub, et kannatanu V. Võsu

seljas olnud džempril ja särgil, selle ülemises osas, rinna piirkonnas, kanga

vertikaalsed vigastused, vastavalt 2,5 cm ja 5.5 cm pikkused. Kanga

vigastuste suurused on kõrvutatavad surnikohtuatrliku ekspertiisiaktist

kirjeldatud rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava suurusega.

Kannatanu Aleksandra Võsu ekspertiisiaktist lk 138-141 nähtub, et

kiirabi väljakutse oli tehtud 20.10.2009 kell 14.48. Kiirabibrigaad saabus

kohale 14.56. Hospitaliseerimisel kannatanu sedastati hoahaavad kätel ja

rinkere paremal poolel. Etanooli veres ei ole tuvastatud.

26.11.2009 viibis kannatanu kohtuarstliku läbivaatusel.

Aleksadra Võsul esinesid haiglasse pöördumisel järgmised vigastused: haav

parema labakäe pihkmisel pinnal üleminekuga pöidla pihkmisele pinnale;

rinnaõõnde tungiv haav rindkere eespinnal paremal, mis tekkisid torke-

lõikevahendi toimel, millesk võis olla nuga.

Rinnaõõnde tungiv haav koos kopsuvighastusega põhjustab eluohtliku

tervisekahjustuse ohustades elu selle tekitamise momendil.

Haav parema labakäe pihkmisel pinnal tekkis terava lõikeriista toimel,

milleks võis olla noa lõiketera, sellest käega haaramisel enesekaitse hetkel.

Vigastus ei ole eluohtlik.

Kannatanu A. Võsu kohtuarstlik ekspertiisiakt ühtib tunnistajate P. Tšernovi

ja S. Jašanovi ütlustega, et kannatanu A. Võsu ei osalenud 20.10.2009

alkoholi ühisel tarvitamisel. Ekspertiisiaktist nähtub, et kannatanu veres

etanooli ei ole tuvastatud.

Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et 20.10.2009 ajavahemikus 10.00-

14.20 oleks kannatanute vahel toimunud peretüli või vastastikuse vägivalla

kasutamine.

Kannatanu A. Võsu ei tarvitanud 20.10.2009 alkholi ja oli täiesti kaine.

Tunnistajate P. Tšernovi ja S. Jašanovi ütustest nähtub, et A. Võsu viibis oma

toas ega liitunud nendega ühises joomingus. S. Jašanovi ütluistega on

tuvastatud, et kannatanu A. Võsu oli rahulik ja vaikne naine, isegi kui võtiis

natukene viina, siis peale seda tavaliselt läks oma tuppa. S. Jašanovi

ütlustega ühtivad kannatanu N. Hundi ütlused, et ema ja isa elasid rahulikult,

peretülisid nende vahel ei ole olnud. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja N.

Smirnova ütlustest ei nähtu, et naabrite korterist oleks kuulda peretülile

viitavaid karjeid või sellele omast müra. Tunnistaja N. Smirnova ütlustest

nähtub, et kella 14.20 paiku osutus trepikoja uks avatud olekus ja naabrite

korter nr 31 oli samuti lahti. Ajavahemikus 13-14.20 ei kuulnud tunnistaja,

kes elab naaberjkorteris, tüli ega kaklust. Korteri nr 31 lahtine uks viitab

asjaolule, et enne kui tunnistaja N. Smirnova astus korterisse ja avastas seal

V. Võsu surnukeha ja haavatud A. Võsu, lahkus korterist vähemalt üks

kõrvaline isik. Sellele viitab asjaolu, et võtmekimp jäi sisemise ukse lukku

seespool. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et mööbli, asjade

paiknemine korteris ei ole rikutud, korralagedust ei ole. Verejäljed on

tuvastatud kahes kohas: elutoas, kus on avastatud kannatanu V. Võsu

surnukeha, ja magamistoas, kus tunnistaja N. Smirnova avastas haavatud

kannatanu A. Võsu. Kohus leiab, et kohtuliku arutamise käigus ei ole

tuvastatud andmeid, mis viitaksid kannatanute vahel toimunud tülile ja sellele

järgnevale füüsilisele vastastikusele vägivallale.

Sõrmejäljeekspertiisi aktist lk 249-250 nähtub, et 20.10.2009 Maleva 15-31

magamistoas asunus viinapitsilt ning köögis asunud viinapitsilt ja

viinapudelilt neljale tõmmiskilele kopeeritud jälgede fragmentidest

võimaldavad isiku identifitseerida kaks sõrmejälgede fragmenti.

Viinapudelilt 4. tõmmiskilele kopeeritud sõrmejälje fragmendi jätnud Dmitri

Kaluga vasaku käe pöidlaga. Magamistoas asunud viinapitsilt 1. tõmmiskilele

kopeeritud sõrmejälje fragment ei ole jätnud kannatanu A. Võsu, D. Kaluga,

A. Evstifeev ega A. Dmitrijev . Kannatanu V. Võsu sõrmejäljed ei ole

menetleja eksperdile esitatud. Seetõttu ei ole võimalik kontrollida viimase

sõrmejälje kuuluvust kannatanu V. Võsule. Riiksliku sõrmejälje registrist

viimase sõrmejaäjega sarvast jälge ei ole avastatud.

Nimetatud tõendiga on kinnitatud asjaolu, et 20.10.2009 viibis D. Kaluga

kannatanute korteris ja jättis viinapudelile oma sõrmejälje. D. Kaluga ja tema

kaitsja ei vaidlusta seda fakti.

Nimetatud tõenditega ei ole välistatud, et korteris võis 20.10.2009 viibida veel

üks tuvastamata jäänud isik. Ei ole välistatud, et sõrmejälje viinapudelile on

jätnud kannatanu V. Võsu, see ei olnud kontrollitud. Samuti ei olnud

kontrollitud selle sõrmejälje kuuluvust S. Jašanovile, P. Tšernovile.

Sündmuskohal, nimelt magamistoas, on enne uurijat käinud kiirabibrigaad ja

muud sündmuskohale saabunud isikud.

Igal juhul ei saa jätta tähelepanuta, et muu tuvastamata isiku viibimine

korteris 20.10.2009 ei ole selle tõendi pinnalt välistatud.

D. Kaluga oli kinnipeetud 22.10.2009 kell 20.17 ja toimetatud kainenemisele,

mille kohta on esitatud kainenemisele toimetamisele protokoll lk 69. Isiku

läbivaatusel tuvastati, et isikul väliseid kehavigastusi täheldatud ei ole, mille

kohta tehti protokollile vastav märge.

23.10.2009 oli D. Kaluga kinni peetud kahtlustatavana kuriteos,

kinnipidamisprotokoll lk 70-71. Kinnipidamis protokollist nähtub, et

kahtlustatava kinnipidamisel viibis kaitsja, kinnipeetu ega kaitsja märkusi või

avaldusi teinud ei ole. Protokollist nähtub, et kinnipeetu seljas on sinist värvi

teksajope, sinised teksapüksid.

Kinnipidamisprotokolli sisu ühtib tunnistajate A. Evstifeevi ja P. Tšernovi

ütlustega, et 20.10.2009 oli D. Kaluga seljas sinised teksariided.

Asitõendite vaatlusprotokollist, koostatud 03.12.2009 lk 152-153 ja sellele

lisatud fototabelid lk 156-167 nähtub järgmist.

Vaadeldud teksajopelt on avastatud hulgalisi veresarnaseid plekke. Joppe

vasakul pool külgtaskus on avastatud: taskukalender, mille pöördel on

allosasa sissekanded 9611, sissekanded 5530, 4917, 5534 on mahatõmmatud;

paberileht märkmetega: 58242858 8958, märge 9611 on mahatõmmatud;

paberileht märkmetega 6041- mahatõmmatud, 8958; ruuduline paberileht,

ühel pool on sisekanne 8958 Vovka.

Kohtuistungil vaatles tunnistaja S. Jašanov fototabeli lk 160 ja selgitas, et

fototabelile fikseeritud valge paberitükk ( keskel, kalendri ja mõõtjoonlaua

vahel), millel on telefoninumber ja neli numbrit, on see paber, millel oli

tema poolt kirjutatud V. Võsu pangakaardi PIN-kood. Seda PIN-koodi

kasutas ta V. Võsu nõusolekul tema pangaarvelt sularahaautomaadist raha

võtmiseks.

Kohus märgib järgmist. Vaatlusprotokolli kohaselt nimetatud paberitükk on

uurija arvates avastatud D. Kaluga joppe külgtaskus. Tegelikult see nii ei ole.

Kohus juhib menetlusosaliste (eriti prokuröri) tähelepanu S. Jašanovi

ülekuulamisprotokollile lk 150 p 7, millest nähtub, et 07.12.2009 toimunud

menetlustoimingul annab ta uurijale välja paberitüki PIN-koodiga. Kohtuliku

arutamise käigus ei taotlenud prokurör ega teine menetlusosaline lk 150

avaldamist. Samuti ei olnud tunnistajale esitatud küsimus, kuidas nimetatud

paberitükk oli edastatud menetlejale. Võistlevas protsessis ei kuulu kohtu

pädevusse tõendite otsimine ja fikseerimine. Samal ajal ei saa kohus jätta

selliseid uurimise puudusi tähelepanuta. Eraldi mainimist väärib asjaolu, et

menetlustoimingu, nimelt tunnistaja ülekuulamise käigus temalt äravõetud

asi, paberitükk, millel on asitõendi tähendus, on olnud imekombel vaadeldud

03.12.2009 ehk enne seda kui see paberitükk oli tunnistajalt 07.12.2009

ülekuulamisel ära võetud. Omaette küsimus, kuidas 07.12.2009 tunnistajalt

äravõetud paberitükk PIN-koodida osutus 03.12.2009 vaatlusel kahtlustatav

D. Kaluga joppe vasakus külgtaskus. Kohtul ei ole andmeid, kes pani

03.12.2009 vaatlusel kahtlustatav D. Kaluga joppe tasku sisse paberitüki PIN-

koodida, kuid kohus peab tõdema, et antud kriminaalasjas kohtueelse

uurimise läbiviimise usaldusväärsusesse suhtub kohus edaspidi kriitiliselt ja

kontrollib tõendeid veelgi hoolikamalt.

Sellele asjaolule ei ole ka kaitsja oma tähelepanu pööranud ega taotlenud

kohtuistungil asitõendi vaatlusprotokolli tunnistamist ebausaldusväärseks.

Vaadeldud teksapükstelt on avastatud hulgalisi veresarnaseid plekke.

Nimetatud asitõendite vaatlusprotokolliga oli vaadeldud kolm nuga, mis olid

ära võetud 20.10.2009 sündmuskohalt, korterist Maleva 15-31. Ühelt noalt,

punakaspruuni käepidemega kööginuga, avastati vaatlusel käepideme juures

veresarnaseid määrdumisi.

Kohus leiab, et võttes arvesse

kahtlusi, mis tekkivad kohtul

vaatluseprotokolli puutuvalt, et ole võimalik kohtuotsuse tegemisel tugineda

asitõendite vaatlusprotokollile lk 152-153, kuna tõendi hankimisel ei

toimunud kohtueelne menetlemine ausalt. Seega nimetatud asitõendite

vaatlusprotokoll on ebausaldusväärne tõend.

DNA ekspertiisiaktist lk 178-185 nähtub järgmist.

Ekspertiisile olid esitatud sündmuskohalt Maleva 15-31 korterist avastatud

kolm nuga, süüdistatav D. Kaluga riided ( teksajope, teksapüksid, kootid müts

ja kingad),. Südmuskohalt avastatud sõrmejäljed ja DNA proov

sektsioonikapi klaasi pinnalt. Võrdlusmaterjal oli saadud: Vladimir Võsu

vereproov, kannatanu A. Võsu, kahtlustatav D. Kaluga, tunnistaja A.

Evstifeev ja A. Dmitrijevi DNA proovid.

Eksperdi arvamusel D. Kaluga teksajopelt parema varruka alaosalt võetud

viiendast proovist (sisaldas verd) saadi DNA täisprofiili, mis pärineb ühelt

isikult ja langeb kannatanu Vladimir Võsu profiiliga kokku.

Teksajopelt vasakult alumiselt taskult, tasku sisevoodrilt ja vasakult hõlmalt

on saadud DNA täisprofiili (proov sisaldas verd), mis on pärit ühelt isikult, ja

langeb Dmitri Kaluga profiiliga kokku. Ka vasakult varrukalt saadi DNA

segaprofiil, mille analüüsimisel ei saa välistada D. Kalugalt pärineva

bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis.

D. Kaluga teksapükstelt, tagant vasakult säärelt ja tagant parema tasku

kõrvalt võetus proovidest (sisaldasid verd) on saadud peamine DNA profiil,

mis on kokkulangev kannatanu Vladimir Võsu profiiliga.

Teksapükstelt eest luku lähedalt saadi DNA profiil, mis on pärit peamiselt

ühelt isikult ja sellel DNA profiilis on olemas kõik D. Kalugal esinevad

alleelid.

Teksapükstelt eest vasakult säärtelt võetud proov (sisaldas verd) saadi DNA

segaprofiil, milles on ilmne peamine DNA prodiil. See peamine DNA profiil

on kokkulangeb D. Kaluga DNA profiiliga.

Kohus leiab, et D. Kaluga riiete uurimisel DNA ekspertiisi käigus on

usaldusväärselt tõendatud, et riided kuulusid D. Kalugale, sest teksajoppel ja

teksapükstel on D. Kalugale kuulub bioloogiline materjal, muuhulgas ka

selline, mis ei pärine verest ( teksapükstelt eest luku lähedal). Kahel korral on

D. Kaluga riietel avastatud tema enda verd.

D. Kaluga teksapükstel ja teksajopelt on avastatud kannatanu V. Võsu verd,

millest tulenevalt leib kohus tõendatuks, et D. Kaluga oli kannatanu V.

Võsuga kontaktis ja seda ajal, kui kannatanul esines väline verejooks saadud

vigastuse tõttu või D. Kaluga riided olid kontaktis torke-lõike vahendiga,

mida kasutati kannatanu V. Võsule kehavigastuse tekitamiseks.

Kannatanu Aleksandr Võsu verd D. Kaluga riietel avastatud ei ole.

Ekspertiisiakti kohaselt noa (pakend nr 3, nuga, mis oli avastatud

sündmuskohalt, köögis gaasipliidi ja külmiku vahel asetseva kapikese peal,

kirsipinase värvi käepidemega noa kogupikkus 30 cm, terapikkus 13,5 cm,

tera laius 2,5 cm, vt sündmuskoha vaatlusprotokoll lk 1.5, fototabel lk 12)

kahes proovis tuvastati verd ja sellest saadi DNA profiilid.

Noatera vasakult küljelt köäepideme lähedalt saadi segaprofiil, milles tuli

ilmsiks peamine DNA profiil ja selle peamine DNA profiil on kokkulangev

kannatanu Aleksandra Võsi DNA profiiliga. Saadud DNA segaprofiili

tulemuste alusel ei saa välistada ka Vladimir Võsult pärineva bioloogilise

materjali sisaldumist selles segaproovis.

Noatera paremalt küljelt, käepidme lähedalt saadi täisprofiil, mis on pärit

peamiselt ühelt isikult ja selle DNA profiilis on olemas kõik Aleksandra

Võsul esenevad alleelid. Lisaks on ilmsiks tulnud kak lisaalleeli, mis ei ole

seostatavad V. Võsu, D. Kaluga, A. Evstifeevi ja A. Dmitrijevi profiilidega.

Kohus märgib, et noateralt ei ole avastatud D. Kalugalt (kas verest või

muust) pärinevat bioloogilist materjali. Seega on täielikult välistatud

võimalus, et kannatanu oleks D. Kalugat ründanud noaga ja tekitanud talle

torke-lõike haava. Noateral on üksnes kannatanu A. Võsule kuuluv verest

tulenev bioloogiline materjal ja ei ole välistatud V. Võüsule kuuluva

bioloogilise materjali sisaldumine noatera proovides. Avastatud lisaalleelid

ei ole seostatavad D. Kalugalt pärineva bioloogilise materjalidega. DNA

ekspertiisi käigus tuvastatust tuleneb, esitatud torke-lõike vahendiga

põhjustati haavad kannatanu Aleksandra Võsule ja ei ole välistatud ka

Vladimir Võsule.

Ekspertiisi käigus uuriti esitatud noa käepidemelt avastatud bioloogilist

materjali. Saadud kaks proovi verd ei sisaldunud.

Käepideme paremalt küljelt saadi DNA segaprofiil ja saadud tulemusel alusel

ei saa välistada Vladimir Võsult ja Dmitri Kalugalt pärineva bioloogilise

materjali sisaldumist antud proovis. Kindlalt ei saa välistada Aleksandra

Võsult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist antud proovis.

Käepideme vasakult küljelt saadi DNA segaprofiil ja saadud tulemusel alusel

ei saa välistada Vladimir Võsult ja Dmitri Kalugalt pärineva bioloogilise

materjali sisaldumist antud proovis. Kindlalt ei saa välistada Aleksandra

Võsult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist antud proovis. Kohus

märgib, et kuna tegemist on tavalise kodumajanduses kasutatava noaga, siis

on ühiselt arusaadav, miks on kööginoa käepidemel korteri peremehe ja

perenaise bioloogiline materjal, mis ei tulene verest. Kannatanu N. Hunt

selgitas, et see nuga oli vanematel köögis igapäevaseks kasutamiseks. Selles

mõttes on tähelepanuväärt ekspertiisiaktis sisalduv järeldus, et teiselt

köögivalamust äravõetud noalt (pakend nr 1), selle käepidemel ja teral, on

avastatud DNA segaprofiil (prooovidest, mis ei tulene verest), ja saadud

tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Aleksandra Võsult pärineva

bioloogilise materjali sisaldumine selles proovis kui ka ei saa välistada

Vladinir Võsult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Selle viimase noa

kohta on kannatanu N. Hunt samuti selgitanud, et antud nuga oli igapäevases

kasutuses. D. Kalugalt pärineva bioloogilise materjali (mis ei tulene verest)

esinemine noa käepidemel (pakend nr 3) tähendab kohtu arvates seda, et

antud nuga, mille teral on mõlemalt kannatanust (nimelt verest) pärinev

bioloogiline materjal, oli ühel momendil D. Kaluga käsutuses, ehk ta jättis

käepidemele piisavalt bioloogilist materjali, ei ole välistatud et hoides nuga

käes.

DNA eksprtiisiakti andmed, et noateral (pakend nr 3) oli avastatud mõlemale

kannatanule kuuluv verest tulenev bioloogiline materjal, ühtivad

sündmuskoha vaatlisprotokolliga, et antud noa terapikkus 13,5 cm, tera laius

2,5 cm, ning surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktiga, et V. Võsu kehavigastuse

põhjustamisel kasutatud torke-lõike vahendi tera laius on mitte rohkem kui

4,8 cm ja tera pikkus mitte vähem kui 8 cm. Noalt avastatud kannatanu V.

Võsult pärinevad verejäljed kinnitavad, et sündmuskohal avastatud nuga, mis

oli hiljem uuritud DNA ekspertiisi käigus (pakend nr 3), võis olla see torke-

lõikevahend, mida kasutati kannatanutele kehavigastuste põhjustamisel.

DNA ekspertiisiaktis sisalduvad andmed ühtivad ka omavahel selles osas, et

D. Kaluga riietel on avastatud kannatanu V. Võsu verd ning noa käepidemel

on D. Kalugalt pärinev, mitte tema verest, bioloogiline materjal, sama noa

teral on aga mõlema kannatanu verest tulenev bioloogiline materjal. See allab

aluse järelduseks, et D. Kaluga oli kannatanu V. Võsuga sellises kontaksis, et

kannatanu verd sattus süüdistatava riietele, kusjuures D. Kaluga oli kehalises

kontaktis ülalnimetatud noa käepidemega, teisisõnu nuga võis olla D.Kaluga

käes ning sama noa tera oli kontaktis mõlema kannatanu kehaga sellisel

viisil, et noaterale jäid mõlemalt kannatanult pärinevad verejäljed.

DNA eksprtiisiakti andmed ühtivad tunnistaja N. Smirnova ütlustega, et ta

avastas magamistoas kannatanu A. Võsu põrandal lamamas, kannatanul olid

käed verised ja kannatanu ütles, „Meid rünnati meie enda noaga“.

Tunnistaja N. Smirnova ütlused, et kannatanul olid käed verised, leiavad

kinnitust A. Võsu kohtuartstliku eksprtiisi järeldusega, et kannatanu parema

labakäe pihkmisel pinnal on avastatud haav, mis tekkis terava lõikeriista

toimel, milleks võis olla noa lõiketera.

DNA eksprtiisiakti andmed, et noateral (pakend nr 3) on mõlema kannatanu

verest tulenev bioloogiline materjal ja puudub D. Kalugal verest pärinev

bioloogiline materjal, ühtivad kannatanu A. Võsu kohtuarstliku ekspertiisi

järeldusega, et labakäe pihkmisel pinnal olev haav võis tekkida lõikeriista

toimel, milleks võis olla noa lõiketera, sellest käega haaramisel enesekaitse

hetkel. Kohtu arvates nimetatud asjaolude pinnal võib tulla järeldusele, et

mitte kannatanu ründas teist kannatanut või D. Kalugat, vaid kannatanu A.

Võsu pidi ennast kaitsma ründe eest, mis oli toime pandud torke-

lõikevahendiga, milleks on nimetatud nuga.

Ülaltoodud tõenditega ühtib D. Kaluga kainenemisele toimetamise protokoll,

millelt nähtub, et vähealt visuaalselt ei ole kehavigastusi D. Kalugal

tuvastatud.

Nimetatud

protokollis,

samuti

kahtlustatava

kinnipidamisprotokollis ei ole andmeid selle kohta, et D. Kalugal oleks

avastatud isiku läbivaatusel värskete kehavigastuste olemasolu või sellele

viitavaid jälge.

Juba viidatud Riigikohtu lahendis 3-1-1-8-10 p 10 rõhutatakse, et kaudsel

tõendil on tähendus, kui see võimaldab teha olulisi järeldusi kuriteoga seotud

muude asjaolude kohta, kusjuuures „See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka

kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele

tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult

mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude

kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude

suhtes. Seetõttu omandab kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse

KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis.“

Kohus leiab, et tuginedes kõigepealt DNA ekspertiisiaktiga tuvastatud

asjaioludele kogumis sündmuskoha vaatlusprotokolli, tunnistaja N. Smirnova

ütluste, kainenemisele toimetamisele ja kinnipidamisprotokollidega on

võimalik teha olulised ja tõsikindlad järeldused kuriteo asjaolude suhtes.

Kohtul ei ole piisavalt tõsiseid andmeid, et kuritegu on toime pandud muu

isiku poolt. Tuleb tunnistada, et kohtuliku arutamise käigus on saadud

andmeid, mille alusel võib tekkida kahtlus, et sündmuskohal võis käia ka

muu isik. Kahtlusele annab aluse sõrmejälg, mis on jäetud viinapudelile, mille

(sõrmejälje) kuuluvus ei ole tuvastatud. Teine moment on jahinoa (pakend nr

2) avastamine kannatanute korteris, köögis kuivatusalusel. Kannatanu N.

Hunt avaldas kohtuistungil, et sellist nuga ei ole ta varem oma vanemate

korteris näinud. Samuti DNA ekspertiisiaktist nähtub, et noalt ei ole

avastatud verd, kuigi käepidemelt ja noateralt võetud proovist, mis ei sisalda

verd, saadi DNA segaprofiil. Saadud bioloogiline materjal ei ole seostatav D.

Kalugalt, A. Evstifeevilt, A. Dmitrijevilt ja V. Võsult pärineva bioloogilise

materjaliga. A. Võsult pärineva bioloogilise materjali sisaldumisest selle

proovis ei saa teha järeldusi. Selle noalt verejälgede puudumine tähendab

kohtu arvates seda, et see nuga ei ole kannatanutele kehavigastuste

tekitamisega seotud. Antud kriminaalasja kohtulikul arutamisel on kohtu

arvates peamiseks ülesandeks välja selgitada, kes on kannatanutele

kehavigastusi põhjustanud. Kohus leiab, et ülalnimetatud asjaolud ei

kummuta ega sea kahtluse alla kohtu poolt tehtav järeldus teo toimepanija

isiku kohta.

Ülaltoodud tõendite kogumiga leiab kohus tõendatuks järgmiste faktiliste

asjaolude esinemist.

20.10.2009 ajavahemikus 10-14.20, Kohtla-Järvel Maleva 15-31 asuvas

korteris, viibides joobeseisundis lõi Dmitri Kaluga noaga kannatanu

Vladimir Võsu rindkere ja kaela piirkonda, tekitades talle 3 torke-lõikehaava,

sh surma põhjustanud rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav koos vasaku kopsu

vigastusega. Samuti Dmitri Kaluga lõi ühe korra noaga kannatanu Aleksandra

Võsu rindkere piirkonda, tekitades talle haav parema labakäe pihkmisel

pinnal üleminekuga pöidla pihkmisele pinnale ja rinnaõõnde tungiv haav

rindkere eespinnal paremal, mis, ohustades elu selle tekitamise momendil,

põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse.

Kohus leiab, et Dmitri Kaluga tegevus oli suunatud kahe isiku surma

tekitamisele. Kohtu arvates on piisavalt alust järelduseks, et kannatanutele

eluohtliku kehavigastuste põhjustamine on toime pandud konkreetse

ajavahemiku kestel, mille täpsemat kestvust ega täpsemat kellaaega tuvastada

ei õnnestunud, ja ajahetkel, kui D. Kaluga viibis kannatanute korteris.

Kohtuliku arutamise käigus ei olnud tuvastatud asjaolusid, mille alusel oleks

kohtul tekkinud veendumus, et kannatanu V. Võsu eluohtliku kehavigastuse

põhjustamine oleks kannnatanu A. Võsule eluohtliku kehavigastuse

tekitamisest ajaliselt niivõrd eraldi seisnud, et tuleks rääkida kahest

eraldiseisvat kuriteost. Kuritegu oli toime pandud kahe isiku suhtes samal

viisil - noaga löömine rinna piirkonda, mõlemal korral kopsu vigastusega, ühe

ja sama noaga, ühes korteris. Kuriteo toimepanemise ühine viis ja sama koht

viitavad kohtu arvates sellele, et süüdistatatav tegu on vaadeldav ühe teona.

Kuna üks tapmisest, nimelt kannatanu A. Võsu puhul, jäi katsestaadiumile,

tuleb Dmitri Kaluga tegu kvalifitseerida kahe inimese tapmise katsena KarS

§ 114 p 3-25 lg 2 alusel.

Kohus leiab, et D. Kaluga tegu, kahe inimese tapmine, mis jäi

katsestaadiumile, on toime pandud otsese tahtlusega.

KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et

teostab süüteokkoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab

seda.

Kohus märgib, et tahtlusest inimese surma tekitamisele võib teatud asjaoludel

teha järelduse juba välise teopildi alusel. Sellele on viidatud Riigikohtu

lahendis 3-1-1-128-06:

„7. Juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on

konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi

võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb panna, et KarS §-ga 113

kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui KarS § 118 p-s 1 kaitstavaks

õigushüveks on inimese tervis. See tähendab, et olukorras, kus isikule on

tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise

korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba

ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest

tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel

tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb

mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse),

ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi

äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda).

Kannatanu A. Vüsu kohtuarstliku ekspertiisiaktist ja surnu kohtuarstliku

ekspertiisiaktist nähtub, et mõlemale kannatanule olid tekitatud rinnaõõnde

tungivad haavad. Kannatanu V. Võsu puhul vigastas rinnaõõnde tungib

torke-lõike haav ka vasaku kopsu, millele järgnes masssiivne sisemine

verejooks, mis oligi otseseks surma põhjuseks. Ka kannatanu A. Võsi puhul

vigastas rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav kopsu. Eksperdi arvamusel

mõlemal kegavigastused on ohtlikud selle tekitamise momendil. Keskmiste

teadmistega inimesele on selge, et rinna piirkonnas paiknevad sellised

elutähtsad organud nagu süda, kopsud, mille vigastamine kutsub esile

verejooksu ja väga suure tõenäosusega võib kaasa tuua inimese surma.

Kannatanutel ei olnud seljas vastupidavamaid riideid, mis võiksid noalööki

leevendada. Lüües noaga, mille tera lauis on vähemalt 2,5 cm ja tera pikkus

13.5 cm, rinna piirkonda, teadis D. Kaluga, et ta põhjustab kannatanutele

surma, ja vähemalt möönis seda. Süüteokoosseisule vastava asjaolu

saabumise möönmine tähendab, et isik soostub, lepib asjaolu saabumisega.

Kohus leiab, et D. Kaluga möönis kannatanute surma saabumist, kuna pärast

eluohtlike kehavigastuste tekitamist lahkus ta sündmuskohalt jättes

kannatanud abita.

Kohus märgib, et antud kurioteo puhul ei ole kohtuliku arutamise käigus

õnnestunud tuvastada teo motiiv, ajend ning kuritegelike aktide täpsemat

kulgu ja ajalist vastastikust asetsemist. Süüdistatava D. Kaluga ütlused on

tõendite kogumist välja jäetud. Kannatanu A. Võsu ei olnud kohtus

ülekuulatud.

Selle kohta, kas antud kuriteogu oli toime pandud seoses röövimisega, ei ole

kohtule esitatud ühtegi tõendit.

Kohtuliku arutamise käigus ei leidnud kinnitust asjaoludele, et D. Kaluga

nõudis kannatanult pangakaardi ja PIN-koodi nimetamist ja viimane ei olnud

sellega nõus. Selle kohta ei ole kohtule esitatud ühtegi lubatud ja

usaldusväärset tõendit. Kohus on juba selgitanud, miks kannatanu N. Hundi

andtud ütlused asjaoludest, millest ta sai teada oma emalt kannatanu A.

Võsult, on ebausaldusväärne tõend.

Samuti ei leidnud kohtuliku arutamise käigus kinnitust, et pärast tapmise

toimepanemist röövis D. Kaluga korterist rahakoti ja mobiiltelefoni.

Usaldusväärselt tuvastatud ainult see, et kannatanu N. Hunt sai rahakoti

( milles oli ka kannatanu V. Võsu pangakaart) ühe poemüüja käest. See

poemüüja tuvastatud ei ole ega ülekuulatud. Mobiiltelefoni kohta on

kohtuliku arutamise käigus tuvastatud ainult see, et 21.10.2009 D. Kaluga

andis mobiiltelefoni tunnistaja P. Tšernovile, kes andis mobiiltelefoni

IMEI-koodiga 355383001624486 uurijale välja. Mobiiltelefon ei ole

asitõendina kohtueelse uurimise käigus vaadeldud. Jälitusprotokollist lk 285

nähtub, et et kannatanule kuuluv telefoni IMEI-kood on 355383001624480

numbriga 5362824. Ei ühti IMEI-koodi viimased numbrid, mis võib olla

seotud protokolli vormistamise veaga. Sellest tulenevalt leiab kohus

tuvastatuks, et P. Tšernov sai D. Kalugalt kätte kannatanule V. Võsule

kuulunud mobiiltelefoni.

Kohtul ei ole andmeid, et mobiiltelefon ja rahakott oleks korterist röövitud. Ei

ole andmeid, kas mobiiltelefoni korterist võtmine oli seotud tapmisega. Kas

mobiiltelefoni hõivamine toimus enne või pärast tapmist, avalikult või

salajaselt. Kohtul ei ole faktilist materjali sisadavaid tõendeid, mille alusel

oleks kohtul võimalik anda teole õigusliku hinnangu.

Kaitsja palus tunnistada oma kaitsealust süüdi varguses toimepanemises, sest

süüdistatav tunnistab kannatanule 9000 krooni sularaha võtmist

pangaautomaadist. Kohus tuletab meelde, et süüdistatav jäi positsioonile, et

kannatanu andis talle pangakaardi ja PIN-koodi vabatahtlikult viina

ostmiseks; D. Kalugale oli lubatud võtta arvelt 500 krooni võla katteks ja veel

raha viina ostmiseks; D. Kaluga tunnistas, et ta võttis ilma kannatanu

nõusolekuta kogu arveloleva rahasumma – 9000 krooni. Kohus märgib, et sel

juhul tuleks rääkida omastamisest KarS § 201 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemisest, kuna kaitseversiooni kohaselt oli pangakaart ja PIN-kood

D. Kalugale kannatanule poolt vabatahtlikult usaldatud ja saadud nõusolek

kasutada arvel olevat raha osaliselt (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-83-07, mis

põhjalikult käsitleb omastamise temaatikat, eriti pp 14,15). Vargusega

tegemist on siis, kui toimub valduse tegelik murdmine. Kohus leiab, et antud

juhul ei toimunud valduse murdmist, sest kaitseversiooni kohaselt

süüdistatav sai kannatanult nõusoleku raha võtmiseks. Peale kaitseversiooni ei

ole kohtul muid andmeid.

Süüdistus raha omastamises ei ole D. Kalugale esitatud. Samal ajal

süüdistuses on kirjeldatud D. Kaluga pooolt toimepandud tegu - 20.10.2009

ajavahemikul 14.59 kuni 15.07 pangakaardi abil võttis D. Kaluga kannatanu

Vladimir Võsu arvel Kohtla-Järvel Lehola 18 asuvast sularahaautomaadist

raha summas 9000 krooni.

Kohus leiab, et ei raskendata antud D. Kaluga olukorda, kui kohus annab

teole õigusliku hinnangu, mis on erineb süüdistuses esitatud hinnangust.

Kohus leiab, et D. Kaluga tegu, mis seisnes selles, et, olles varem karistatud

avaliku varguse toimepanemise eest Ida-Viru Maakohtu 13.01.2000

kohtuotsusega, karistus ei ole kustunud, 20.10.2009 ajavahemikul 14.59 kuni

15.07 pangakaardi abil võttis D. Kaluga kannatanu Vladimir Võsu arvelt

Kohtla-Järvel Lehola 18 asuvast sularahaautomaadist raha summas 9000

krooni, tuleb kvalifitseerida KarS § 201 lg 2 p 1 alusel, omastamine ehk

valduses oleva võõra vallaasja või isikule usaldatud muu võõra vara

ebaseaduslikult enda kasuks pööramine isiku poolt, kes on varem toime

pannud omastamise või varguse.

Kohtuliku arutamise käigus D. Kaluga avaldatud teo omaksvõtu, kannatanu

N. Hundi ütluste ning Swedbanga vastusega on tuvastatud, et D. Kaluga sai

tegelikusse valdusse kannatanule kuuluv rahasumma, mis oli algul kannatanu

arvel. Valduse saamine toimus jägneval viisil. Kannatanu andis süüdistatavale

pangakaardi ja PIN-koodi, samuti lubas talle võtta arvelt raha summas 500

krooni ja veel sama palju raha, mis läheb viina ostmiseks. Pangakaardi ja

PIN-koodi üleandmisega kinnitas kannatanu D. Kaluga õigust käsitada arvel

olevat summat arvestades kannatanu poolt seatud piirangut. D. Kaluga

kannatanu tahte vastaselt võttis raha summas 9000 krooni, mis on

ebaseaduslik. Sellise teoga pööras D. Kaluga talle usaldatud vara, pangaarvel

oleva rahasumma, enda kasuks.

Kohus leiab, et antud kuritegu oli toime pandud otsese tahtlusega. D. Kaluga

teadis, et ta teistab süüteokkosseisule vastava asjaolu, ja tahtis seda. D.

Kaluga tunnistas, et tahtis raha ja kulutas rahasumma alkoholi tarvitamisele.

Süüteo õigusvastasus

Kohus ei tuvastanud ühtegii asjaolu, mille esinemisel oleks süüdistatava teo

õigusvastasus välistatud. Süüdistatav ei tegutsenud hädakaitse teostamisel või

hädaseisundis.

Isiku süü

Kohus leiab, et Dmitri Kaluga on talle esitatud KarS § 114 p 3 - 25 lg 2 ja §

201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises süüdi

arvestades KarS § 32 ja 33 sätestatut, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv.

Kohtule ei ole esitatud andmeid, et Dmitri Kaluga ei olnud või ei ole

võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima või sellline võime oleks

oluliselt piiratud KarS § 35 mõttes seoses kas vaimuhaigusega, ajutise raske

psüühikahäire, nõrgamõistuslikkuse, nõdrameelsuse või muu raske

psüühikahäirega.

KOHTU MEETMED

Karistus

Kohus leiab, et Dmitri Kaluga tuleb süüdi tunnistada KarS § 114 p 3 – 25 lg

2, samuti KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude

toimepanemises ja karistada vastavalt seadusele.

Vastavalt KarS §-le 56 karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi

süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitmise huvisid. Vangistust

võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada

kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab

vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses

vangistuse mõistmist põhistama.

Kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Dmitri Kaluga karistust raskendavaks asjaoluks on raske tagajärje

põhjustamine KarS § 58 p 8 mõttes.

Kohtuliku arutamise käigus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti pinnalt on

tuvastatud, et trauma saamise järgselt arenes kannatanu Aleksandra Võsul

ägedakujuline ajutine psüühikahäire – orgaaniline amnestiline sündroom.

Kannatanul esinevad olulised mäluhäired. Kohus nõustub prokuröri

arvamusega, et kuriteo selline tagajärg- psüühikahäire arenemine- ei ole

hõlmatud KarS § 114 p 3 järgi ettenähtud kuriteo koosseisuga. KarS § 114 p

3 mõttes on koosseisuliliseks raskendavaks asjaoluks teo toimepanemine

kahe inimese suhtes. Kohus leiab, et saabunud tagajärg on raske, kuna selline

psüühikahäire halvendab oluliselt kannatanu füüsilist seisundit ning

kahjustab oluliselt tema elukvaliteeti. Ekspertiisiaktist nähtub, et kannatanul

on raskusi tavaliste andmete töötlemisega, on märgata intellektuaalsete

võimete alanemist, mis ei ole seotud eaga.

Süüdistatav pani toime kaks kuritegu: esimese astme isikuvastane kuriteo,

mille korvamatuks tagajärjeks on inimese surm, ning teise astme varavastane

kuritegu, mille tagajärjeks on materiaalse kahju saabumine.

KarS § 114 näeb ette karistusena vangistuse 8-20 aastat või eluaegse

vangistuse. Prokurör taotles karistada süüdistatavat vangistusega 18 aastat.

Keskmine karistuse määr on 14 aastat vangistust.

KarS § 201 lg 2 näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5

aastani. Keskmine karistuse määr on seega 2 aastat 6 kuud vangistust.

Karistuse määra valimisel lähtub kohus ka siseveendumusest ja leiab, et

tapmise eest karistuse mõistmisel tuleb lähtuda mitte sanktsiooni

alammäärast, vaid selle keskmisest, kuna tegemist on ühe raskeima ja

kahjuks piisavalt sageli esineva kuriteoga.

Kohus leiab, et Dmitri Kaluga võib karistada KarS § 114 p 3 – 25 lg 2 järgi

vangistusega sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras.

Kohus peab oluliseks seda, et karistamisel edastatakse süüdlasele ühiskonna

sõnumi, et tema süütegu karistamiseta ei jää. Seega rahuldatakse ühiskonna

ootusi ja kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et

karistamine oleks isikule mõjuavaldav. Dmitri Kaluga ei tunnistanud ennast

tapmises süüdi. Iseenesest ennast süüdi mittetunnistamine ei pea

süüdistatava olukorda karistuse mõttes oluliselt raskendama, sest

süüdistataval on õigus ennast kaitsta, muuhulgas ka süüd mitte tunnistades.

Seega ei ole puudub karistust kergendav asjaolu - kahetsus. Raskendava

asjaolu olemasolul on põhjendatud, et karistuse määr on keskmisest määrast

suurem.

Kohus märgib, et isiku karistamise aluseks on tema süü (KarS § 56 ). Seega,

karistatakse konkreetse teo eest ja alles siis võetakse arvesse süüdistatava

isikut. Karistuse mõistmine on tegupõhine. Süüdistatava isik tuleb esikohale

karistuse määramisel alaealisele süüdistatavale. Sellele on osutanud

Riigikohus oma praktikas. Tsitaat lahendist 3-1-1-43-06: „13.1 Klassikalise

arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga

täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku

poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones

isiku süü. Alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral on rõhuasetus aga

teistsugune - karistusõiguse jaoks on sellisel juhul enam tähtis just täideviija

isik(sus), mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus.“

Kohus leiab, et arvesse võtta tuleb ka sedagi, et antud kuritegu, kahe inimese

tapmine, jäi katsestaadiumile ehk teise kannatanu surm ei ole saabunud.

Seega koosseisuline tagajärg on kergem kui see oleks lõpuleviidud kuriteo

puhul.

Kohus arvestab, et D. Kaluga poolt toimepandud KarS § 201 lg 2 p 1 järgi

ettenähtud kuritegu on teise astme üheepisoodiline kuritegu, millega tekitatud

kahju on 8500 krooni.

Kohus leiab, et D. Kalugat ei saa karistada rahalise karistusega, sest ta on

varem 5 korral kriminaalkorras karistatud isik, ja isegi vangistusega seotud

karistused ei suutnud isiku mõjutada seadusekuulekalt elada. Samuti on ta

korduvalt karistatud väärteokorras rahatrahvidega, ükski nendest ei ole

tasutud. Rahalise karistusega karistamine ei vastaks sel juhul eesmärkile

mõjutada isiku edaspidi hoiduda uute süütegude toimepanemisest.

Kohus leiab, et D. Kalugat tuleb karistada KarS § 201 lg 2 p 1 järgi

vangistusega, ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava isikut. D. Kaluga on varem

seitsmel korral kohtulikult karistatud, väärteokorras oli ta karistatud 14 korral.

Ka varem on D. Kaluga toime pannud esimese astme isikuvastase kuriteo,

mille eest oli ta süüdi tunnistatud ja karistatud pikaajalise vangistusega. D.

Kaluga on toime pannud mitmeid varavastaseid kuritegusid, mille eest on ta

süüdi tunnistatud 1997. ja 2000. aastal. 2007. aastal tunnistati ta süüdi KarS

§ 121 ja 209 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises – kehaline

väärkohtlemine ja kelmus. Kohtu arvates näitab D. Kaluga elukäik, et uue

esimese astme kuriteo toimepanemine ei olnud tema elu üksikjuhtum vaid

elukäigu loogiline tulemus. D. Kaluga puhul on tegemist isikuga, kes eirab

pidevalt ühiskonnas kehtivaid reegled pannes toime väär- ja kuritegusid,

tema suhtumine seadustesse on üleolev. D. Kaluga on ohtlik, sest ta on kolmel

korral toime pannud isikuvastased kuriteod, kahel korral rasked.

Kohus leiab, et D. Kalugat tuleb karistada KarS § 114 p 3 – 25 lg 2 alusel

vangistusega 16 aastat.

Kohus leiab, et D. Kalugat tuleb karistada KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ettenähtud

kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta.

KarS § 64 alusel tuleb D. Kalugale mõista liitkaristus, lugedes kergem

karistus kaetuks raskeima karistusega.

KarS § 68 alusel tuleb karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud

aega alates 23.10.2009.

Tsiviilhagi

Kohtueelse uurimise käigus esitas kannatanu N. Hunt tsiviilhagi summale

19000 krooni: 9000 krooni raha aumma, mis oli varasstatud tema isa

pangaarvelt ning 10000 krooni matusekulud lk 256-257. Matusekulusid

kinnitavaid dokumente ega muid tõendid esitatud ei olnud.

Kohtuliku arutamise käigus vähendas kannatanu tsiviilhagi summa 14000

kroonile, millest 5000 krooni on matusekulud, 9000 krooni varastatud raha.

Matuselukusid kinnitavaid dokumente ega tõendeid ei ole kohtule esitatud.

Kannatanu avaldas, et Ohvriabikeskus on talle matusekulusid hüvitanud

avalduse alusel summale 7000 krooni. Kõik arved, tšekid ja kviitungid olid

esitatud Ohvriabikeskusele.

Süüdistatav D. Kaluga ei tunnista ennast tapmises süüdi. Kohus on kohtuliku

arutamise käigus tuvastanud, et D. Kaluga pani toime kahe inimese, A. Võsu

ja V. Võsu surma põhjustamise, mis jäi katsestaadiumile, sest kannatanu A.

Võsu surm ei ole saabunud.

Süüdistatav ei vaidlustanud kohtuliku arutamise käigus, et 20.10.2009 võttis

ta sularahaautomaadist raha summas 8500 ilma kannatanu nõusolekuta.

VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule ( kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik ( kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju

tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

VÕS § 1045 lg 1 p 1,2 ja 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane

eelkõige siis, kui see tekitati: kannatanu surma põhjustamisega; kannatanule

tervisekahjustuse tekitamisega; …kannatanu omandi või sellega sarnase

õiguse või valduse rikkumisega.

VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et

tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg ( põhjuslik seos).

VÕS § 127 lg 6 sätestab, Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju

täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise

ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.

VÕS § 129 lg 1 sätestab, et isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisests

tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuri ravikulud ning

töövõimetusest tekkinud kahju.

Riigikohtu praktika kohaselt, kriminaalmenetluses on lahendatavad nii

varalise kui ka mittevaralise kahju hüsitamise nõuded ( 12.05.2009 Riigikohtu

määrus 3-1-1-41-09).

Tsiviilasjas Riigikohtu lahend 3-2-1-85-08:

„13. Kolleegium jääb oma varem avaldatud seisukohtade juurde ja selgitab, et

kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka

kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju hüvitamiseks on

üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus

mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva

mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233

lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Just seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda

kohtult mittevaralise kahju hüvitamist õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel.

Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused

vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse

tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. VÕS § 130 lg 2 puhul

tuleb rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt

erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema

eeldatavat "valu suurust" (vt Riigikohtu 9. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-19-08, p-d 13 ja 14).“

Kohus leiab, et D. Kaluga omaksvõtu, kannatanu ütluste ja Swebbanga

vastusega on tõendatud, et D. Kaluga tekitas kannatanule N. Hunt, kes on

tapetud Vladimir Võsu tütar ja kellel on pärimusseadusest tulenev õigus kahju

hüvitamisele, kahju summale vähemalt 8500 krooni. Kannatanu V. Võsu

arvelt oli võetud rahasumma 9000 krooni. Ei ole millegagi ümber lükatud D.

Kaluga väide, et kannatanu lubas talle võtta arvelt 500 krooni võla katteks.

Kohus leiab põhjendatuks tsiviilhagi rahuldamist summale 8500 krooni.

Kohus leiab, et kannatanu ei esitanud kohtule ühtegi tõendit matusekulude

kohta. Samal ajal kannatanu selgitas, et tõendid olid esitatud

Ohvriabikeskusele. Talle hüvitati kulud summas 7000 krooni. Sellest

tulenevalt leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi summale 5000 krooni,

matusekulud, ei ole millegagi tõendatud. Kannatanu ütlustest tulenevalt ei ole

välistatud, et matusekulud olidki tegelikult 7000 krooni, sest sellele summale

on kannatanul olnud esitada Ohvriabikeskusele kulusid kinnitavad

dokumente.

5000 krooni nõide osas jätab kohus esitatud tsiviilhagi rahuldamata.

Kohus leiab, et kannatanu tsiviiklhagi on põhjendatud summas 8500 krooni,

mis kuulub väljamõismisele kahju tekitanud isikult ehk Dmitri Kalugalt.

Kohtukulud, asitõendid ja tõkend

KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva

kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Antud juhul see on Dmitri Kaluga.

Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 3,4,5,9, antud kriminaalasjas on tekkinud

järgmised menetluskulud: ekspertiisi tegemise kulud üldsummas 56913

krooni, kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest summas

5976 krooni, kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest 15600

krooni, toimiku paljundamise kulud summas 228.20 krooni, sundraha 10875

krooni ( 2,5 alampalka, 2009 aasta alampalk on 4350 krooni). Need

kriminaalmenetluskulud tuleb välja mõista Dmitri Kalugalt.

Asitõendite hulgas olevad kannatanu Vladimir Võsu riided - särk ja

džemper, samuti taskukalender ja märkmik - tuleb hävitada või töödelda

KrMS § 126 lg 1 ja lg 3 p 4 alusel, sest need on kohtu arvates väärtusetud

asjad. Asitõendid – kannatanu A. Võsu rahakott kaks pangakaarti, kannatanu

V. Võsu mobiiltelefon Nokia - tuleb tagastada kannatanu Natalja Hundile

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Asitõendid – kaks kotti isiklike asjadega- tuleb

tagastada Dmitri Kalugale KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.

Dmitri Kaluga viibib vahi all alates 23.10.2009. Ta on käesoleva

kohtuotsusega süüdi tunnistatud ja karistatud 16-aastase vangistusega.

Tõkendi muutmiseks kohus alust ei näe. D. Kaluga puhul on jätkuvalt KrMS

§ 130 lg 2 sätestatud vahistamisealus olemas. D. Kaluga on varem

kohtulikult karistatud isik nii varavastaste kui ka isikuvastaste kuritegude

toimepanemise eest. Seega on kohtule piisavalt alust arvata, et vabaduses

viibides võib ta uusi kuritegusid toime panna.

Karistusjärgne kinnipidamine

Süüdistusaktis on märgitud, et D. Kaluga puhul on olemas KarS § 87-2 lg 4 p

1-3 sätestatud alused karistusjärgse kinnipidamise kohaldamiseks.

KrMS § 306 lg 1 p 7-1 näeb ette, et kohtulahendi tegemisel peab kohis

lahendama, kas süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset

kinnipidamist.

KarS § 87-2 lg 4 p 1 kuni 3 sätestab, et varem ühel korral vangistusega

karistatud isiku suhtes võib kohus kohaldada karistusjärgset kinnipidamist,

kui isik mõistetakse süüdi KarS-u 9.peatüki 1. jaos ( KarS § 114) nimetatud

kuriteos, , mille eest ettenähtud karistuse ülemmäär on vähemalt 5 aastat või

eluaegne vangistus, mille eest kohus karistab teda vähemalt 3-aastase

vangistusega; süüdimõistetut on varem ühel korral karistatud 9.peatüki 1.,

2., 6., 7. jaos nimetatud kuriteo eest ja isik on tegelikult ära kandnud

vähemalt ühe aasta vangistust; arvestades süüdimõistetu isiku, tema

varasemat elukäiku, kuritegude toimepanemise asjaolusid on alust arvata, etn

isik paneb kuritegeliku kalduvuse tõttu vabaduses viibides toime uusi KarS §

87-2 lg 2 p 1 nimetatud kuritegusid.

Kohus leiab, et Dmitri Kaluga vastab karistusjärgse kinnipidamise

tingimustele.

Dmitri Kaluga on varem viiel korral reaalse vangistusega karistatud isik.

Praegu mõistetakse ta süüdi KarS § 114 alusel, mis paikneb KarS-u 9.

peatüki 1. jaos.

D. Kaluga on varem ära kandnud 7-aastase 2-kuulise 26-päevase vangistuse

KrK § 107 lg 1 alusel, milele vastab KarS § 118, mis paikneb KarS-u 9.

peatüki 2. jaos.

Kohtul on alust arvata, et D. Kaluga võib toime panna uusi 9.peatüki 1. ja 2.

jaos nimetatud kuritegusid. D. Kaluga on isikuvastaste kuritegude

toimepanemise eest varem kahel korral süüdi tunnistatud. Osa oma elust,

umbes 15 aastat, on D. Kaluga veetnud vangistuses. Vabaduses viibides pani

ta toime hulgalisi väärtegusid, mis hõlmab alkoholi tarvitamist, avaliku korra

rikkumisi, mootorsõiduki joobes juhtimist ja pisivargusi. D. Kaluga ei

omanud kindlat töökohta ega püsivat sissetulekut. See annab kohtule aluse

järelduseks, et D. Kalugal esineb kuritegelik kalduvus. Tema suhtes on

karistusjärgne kinnipidamine põhjendatud.

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Rahvakohtunik

Marje Vist

Rahvakohtunik

Tiia Nelk