3-21-1404/44 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Villem Lapimaa ja

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

17.12.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1404

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja

pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri

Bergmann

Puudutatud

isik

X,

esindaja vandeadvokaat

Indrek Västrik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.08.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.08.2021 määruse

resolutsiooni p 2 peale haldusasjas nr 3-21-1404.

2. Jätta läbi vaatamata X taotlus riigi õigusabi lõpetamiseks.

3. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 19.08.2021 määruse resolutsiooni punkt 2 osas,

millega pikendati puudutatud isiku kinnipidamist kauemaks kui 10.09.2021. Muuta

määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Muus osas jätta

halduskohtu määrus muutmata.

5. Vabastada X kinnipidamiskeskusest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265

lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-1404

2(7)

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 25.06.2021 kell 18.50 Lüta külas Setomaa vallas

Võru maakonnas kinni neli isikut, keda kahtlustati ebaseaduslikus piiriületuses Venemaa

Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Kontrollimisel selgus, et isikutel puudus seaduslik alus Eestisse

sisenemiseks ja Eestis viibimiseks. Üks isik väitis end olevat kurdi päritolu Iraagi kodanik X.

Isikud peeti 48 tunniks kinni. Puudutatud isik avaldas kell 22.50 soovi taotleda rahvusvahelist

kaitset.

2. PPA esitas Tartu Halduskohtule 27.06.2021 taotluse saada luba puudutatud isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku puhul esineb

VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud

kinnipidamise alused.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 27.06.2021 määrusega taotluse ja andis loa paigutada isik

kinnipidamiskeskusesse alates 25.06.2021 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Isiku puhul esinesid VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2 ja 4

sätestatud kinnipidamise alused.

4. Puudutatud isik esitas Tartu Ringkonnakohtule 05.07.2021 riigi õigusabi taotluse, milles

soovis esindaja määramist kinnipidamiskeskusesse paigutamise ja sellele järgnevas

halduskohtumenetluses.

5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas taotluse 06.07.2021 määrusega ning andis isikule riigi

õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses siinses haldusasjas kinnipidamiskeskusesse

paigutamise vaidlustamiseks ning sellega seonduvate õigusdokumentide koostamiseks. Isikule

riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas Tartu Ringkonnakohtule 19.07.2021

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 27.06.2021 määruse peale. Tartu Ringkonnakohus jättis

puudutatud isiku määruskaebuse 25.08.2021 määrusega rahuldamata.

6. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 17.08.2021 taotluse pikendada puudutatud isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega VRKS § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, sest

isiku puhul esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5

sätestatud kinnipidamise alused.

Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist on isik põhjendanud oma venna ning tema naise ja

lapsega seotud asjaoludega. Taotluse järgi palus puudutatud isiku vend kahel korral naise kätt,

kuid viimase perekond keelas abiellumise. Pärast seda ähvardati neid tappa ja nad pidid Iraagist

põgenema. Puudutatud isik aitas venda. Eestisse tuldi põhjusel, et siin on vähe kurde. Eesti

kohta uuriti eelnevalt.

Isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel on põhjendatud, sest rahvusvahelise kaitse

menetlus ei ole lõppenud. Tema selgitused rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjuste kohta on

pinnapealsed ega seondu tema endaga. Kaitsevajaduses võib kahelda. Puudutatud isiku

rahvusvahelise kaitse vestlused toimusid 13.07.2021 ja 13.08.2021, kusjuures viimases

vestluses selgitati talle PPA kavatsust lugeda rahvusvahelise kaitse taotlus VRKS § 201 lg 1 pde

3 ja 4 alusel selgelt põhjendamatuks. Isikule selgitatakse kavatsust koostada eelduslikult

19.08.2021 lahkumisettekirjutus ja kohaldada vajadusel sissesõidukeeldu. Isik lahkus Iraagist

Iraani 19.06.2021, sealt Venemaale 21.06.2021 ning saabus Eestisse 25.06.2021. Ta peeti kinni

Eesti välispiiri ebaseaduslikul ületamisel ning ta pole saanud õigust Eestis viibida (VSS § 68 p

8). Isiku eesmärk oli vältida enda tagasisaatmist riiki, kust ta tuli, või väljasaatmist

kodakondsusjärgsesse riiki. Isik on tunnistanud rahvusvahelise kaitse menetluses, et tal on pass,

3-21-1404

3(7)

kuid ta ei võtnud seda kaasa. Ta ei pruugi lõpliku otsuse tegemiseni olla ametivõimudele

kättesaadav ja võib lahkuda teise Schengeni liikmesriiki. Kuna isiku puhul esineb põgenemise

oht, aitab kinnipidamine ennetada tema edasiliikumist ja tagada varjupaigasüsteemi toimimist.

Rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud ka lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või

väljasaatmise vältimiseks (VRKS § 361 lg 2 p 5). Isik peeti kinni VSS alusel kell 18.50. Kell

22.50 avaldas ta soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Sooviavalduse esitamise hetkeks ei olnud

PPA leidnud kurdi-sorani keele tõlki, mistõttu ei ole usutav, et tal polnud varem võimalik

esitada rahvusvahelise kaitse taotlust. Kui isiku tegelik eesmärk oleks olnud taotleda

rahvusvahelist kaitset Eestis, oleks ta samuti pidanud seda tegema varem, olles Eesti kohta

uurinud. Isiku liikumine mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki poleks vabanemisel takistatud.

Schengeni liikmesriikidel pole piirikontrolli. PPA-l on kavas isiku rahvusvahelise kaitse taotlus

tagasi lükata VRKS § 201 p-de 3 ja 4 alusel.

Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus, sest isiku suhtes esineb

põgenemise oht. Elamine kindlaks määratud elukohas ja registreerimine ei tagaks tema

kättesaadavust rahvusvahelise kaitse menetluses. Isiku kinnipidamise pikendamine pole

vastuolus tema turvalisuse või tervisekaalutlustega. Puudutatud isikuga koos Eestisse saabunud

isikud kinnitasid, et neil on tuttavaid Rootsis ja Inglismaal. Seega ei ole välistatud, et nad

soovisid jõuda nimetatud riikidesse.

7. Asjas toimus 18.08.2021 istung, kus puudutatud isik märkis, et tõlge ei ole talle arusaadav.

8. Tallinna Halduskohus andis PPA-le 19.08.2021 määrusega loa puudutatud isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 19.12.2021.

Isiku puhul esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud alused. Kohus nõustub PPA

põhjendustega ega pea vajalikuks kõike korrata. Kui isikul oleks tegelikult rahvusvahelise

kaitse vajadus, oleks ta taotluse esitanud kohe pärast Eestisse saabumist. Selliselt ei ole

põhjendamatu PPA seisukoht, et isiku puhul esineb põgenemise oht. Samal seisukohal oli Tartu

Halduskohus 27.06.2021 määruses. Varasemaga võrreldes ei ole isiku ohuhinnangus muutusi

toimunud. Isiku kinnipidamine on põhjendatud ka seetõttu, et rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlus ei ole lõppenud ning tagada tuleb isiku kättesaadavus. Kinnipidamine ei ole muutunud

ebaproportsionaalseks.

9. PPA lükkas 10.09.2021 otsusega nr 7002110046-1 isiku rahvusvahelise kaitse taotluse

VRKS § 20 lg-te 1 ja 2 alusel tagasi, pidades seda selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 p

2 ja p 3 alusel. Isikule tehti sama otsusega VSS § 72 lg 2 p 1, 2 ja 3 alusel kohe

sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks Iraagi Vabariiki ning kohaldati VSS § 74 lg 2 alusel

sissesõidukeeldu viieks aastaks. Isik esitas PPA 10.09.2021 otsuse peale kaebuse

(haldusasi nr 3-21-2288).

Tallinna Halduskohus luges 08.11.2021 määrusega kaebuse esitatuks kaebetähtaega ületades,

jättis rahuldamata taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning lõpetas haldusasja

menetluse. Puudutatud isik esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mis on Tallinna

Ringkonnakohtu menetluses.

10. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 11.11.2021 taotluse isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 15 lg 1 ja lg 2 p-de 1–3 alusel (haldusasi

nr 3-21-2593). Tallinna Halduskohus jättis taotluse 11.11.2021 määrusega rahuldamata,

sest

3-21-1404

4(7)

Tallinna Halduskohtu 08.11.2021 määrus ei ole jõustunud. Seega ei ole tehtud lõplikku otsust

VRKS § 31 lg 1 p 1 mõistes ning isiku staatus ei ole muutunud. Määrus jõustus.

11. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 13.12.2021 taotluse isiku kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks, sest esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5

sätestatud kinnipidamise alused (haldusasi nr 3-21-2593). Tallinna Halduskohus jättis

17.12.2021 määrusega taotluse rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT RINGKONNAKOHTUS

12. X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

19.08.2021 määrus ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata.

Halduskohtu määrus ei ole piisavalt põhjendatud. Taotlust ei pea esitama kohe, kui isik kinni

peetakse. Neljatunnine viivitus taotluse esitamisel ei ole ülemäärane. Ka Tartu Halduskohus ja

Tartu Ringkonnakohus olid seisukohal, et isikut ei saa kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel.

Põgenemise oht ei ole piisav asjaolu, et hoida isikut kinnipidamiskeskuses. Seega pole

kinnipidamine proportsionaalne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

13. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 265 lg 5) ning vastab HKMS §-des 52–

54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1).

Ringkonnakohus määras määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks 06.12.2021 kirjaga

uue tähtaja. Esindaja kõrvaldas määruskaebuse puudused tähtaegselt. Määruskaebuse

esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Ringkonnakohus arvestab määruskaebuse lahendamisel PPA varasemas menetluses

väljendatud seisukohtadega.

14. Isik väljendas 30.08.2021 avalduses tahet loobuda riigi õigusabi korras määratud

esindajast, sh tema poolt edasikaebuse esitamisest. Sellest võib järeldada, et isik soovis

riigi õigusabi andmist lõpetada. Määruskaebuse täiendusest nähtuvalt muutis isik hiljem

oma tahet ja soovis, et esindaja esitaks määruskaebuse. Seega jääb isiku taotlus riigi

õigusabi andmise lõpetamiseks läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib siiski, et alused

riigi õigusabi andmise lõpetamiseks puuduvad, sest riigi õigusabi andmise eeldused ei ole

ära langenud. II

15. Ringkonnakohus oli 25.08.2021 määruses seisukohal, et Tartu Ringkonnakohtu

06.07.2021 määrusega antud riigi õigusabi jätkus RÕS § 17 lg 1 ls 1 alusel ka järgmistes

isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamise menetlustes. Ringkonnakohus

jääb varem väljendatud seisukohale. Tartu Ringkonnakohtu määrusest ei ole võimalik

järeldada, et riigi õigusabi oleks antud üksnes Tartu Halduskohtu 27.06.2021 määruse

vaidlustamiseks. Riigi õigusabi andmise eeldused ei olnud ära langenud. Seega hõlmas

riigi

õigusabi

isiku

esindamist

võimalikes

järgnevates

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamise menetlustes (RÕS § 4 lg 3 p 5, § 17 lg 1 ls 1).

HKMS § 264 lg 6 sätestab, et kui loa andmine otsustatakse kohtuistungil, kutsutakse

menetlusosalised ja nende esindajad istungile, kuid nende istungilt puudumine ei takista asja

läbivaatamist ja lahendamist. Säte ei õigusta siiski isiku ja tema esindaja istungile kutsumata

3-21-1404

5(7)

jätmist, vaid sätestab asja läbivaatamise võimalikkuse, kui nad ei saa istungile ilmuda (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2016 määrus nr 3-15-2465, p 10).

Halduskohus oli seega ekslikult seisukohal, et riigi õigusabi ei laienenud kinnipidamise tähtaja

pikendamise menetlusele, ning jättis ebaõigesti menetlusse kaasamata isikule riigi õigusabi

korras määratud esindaja, sh ei kutsunud esindajat 18.08.2021 toimunud kohtuistungile.

16. Asjas toimus 18.08.2021 kohtuistung, kus osales kurdi-kurmandži keele tõlk, kelle tõlkele

esitas isik kohe istungi alguses vastuväite ja kordas seda ka istungi kestel. Õigupoolest

ütles isik istungi protokolli järgi juba enne istungit PPA-le, et ei saa tõlgist aru.

Halduskohus ei võtnud tõlke osas seisukohta, kuid oli kokkuvõttes seisukohal, et taotluse

põhisisu pidi olema isikule arusaadav.

Ringkonnakohus märgib, et tõlke eesmärk on tagada isikule võimalus olla oma kohtuasja

arutamise juures, sh teada, mis asi on arutamisel, samuti anda seletusi, esitada põhjendusi ja

taotlusi. Iseenesest ei pea isikule tagama loa menetluses toimuval istungil tõlkimist isiku

emakeelde, vaid keelde, millest isik saab aru või kõigi eelduste kohaselt on võimeline aru

saama. Tõlgi sõnul pidi isik vaatamata dialektide erinevusele midagi mõistma. Asja materjalide

põhjal ei ole siiski võimalik järeldada, et isik on võimeline aru saama kurdi-kurmandži keelest.

Esmasel kinnipidamiskeskusesse paigutamisel ning hiljem on isikuga seotud istungitel

osalenud kurdi-sorani, mitte kurdi-kurmandži keele tõlk. Küll võib järeldada, et isik mõistab

vähesel määral inglise keelt. Ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse inglise keeles, samuti on

ta inglise keeles suhelnud kinnipidamiskeskuse õigusnõustajaga. Ka tutvustas PPA enne

istungit isikule taotlust inglise keeles (PPA selgitused 18.08.2021 istungil; esindaja 07.12.2021

e-kiri). Samas ei kutsutud istungile inglise keele tõlki, isikult ei küsitud küsimusi inglise keeles

ning talle ei antud võimalust anda selgitusi inglise keeles.

Kui tõlge oli isiku jaoks arusaamatu, ei saanud ta ka selgitada, et tal on esindaja. Isik esitas küll

vastuväiteid, kuid need puudutavad üksnes tõlkimise korraldust. Isik ei ole loobunud istungil

osalemisest, ta ei rikkunud kohtuistungi korda vms. Samuti ei saa asja materjalide põhjal

järeldada, et isik keeldus istungil koostööst vms. Õiguste riivet ei kõrvalda see, et isikule oli

tagatud kurdi-sorani keele tõlk Tartu Halduskohtu 27.06.2021 istungil ning võimalus esitada

edasikaebus.

17. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus halduskohus sellega isiku õigust ausale ja õiglasele

kohtumenetlusele.

III

18. Kinnipidamise materiaalse õiguspärasuse kohta märgib ringkonnakohus järgmist.

19. VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte aluseks on

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p b. Seejuures ei ole

põgenemise oht iseseisev kinnipidamise alus, vaid asjaolu, mis õigustab VRKS § 361 lg

2 p 4 (aga ka p-de 1–3, 5 ja 7) alusel kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Sätte peamine

eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav asjaolude selgitamiseks vajalikeks

menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks ja muudeks toiminguteks, mis eeldavad

isiklikku osalust). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase

staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis

ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist. Säte aitab ka ennetada

3-21-1404

6(7)

taotleja edasiliikumist teise liikmesriiki. Taotluse tagasilükkamise otsuse täitmise

tagamine ei saa olla isiku sel alusel kinnipidamise keskseks põhjuseks (Riigikohtu

30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.2). Isikut on VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel

õigus kinni pidada senikaua, kuni rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust

omavad asjaolud on välja selgitatud. Kui pärast tähtsust omavate asjaolude selginemist

teisi kinni pidamise aluseid ei esine, tuleb isik vabastada (vt Tallinna Ringkonnakohtu

03.09.2021 määrus 3-21-1340, p 13; 09.10.2020 määrus nr 3-20-1232, p 13.2).

20. Isikuga toimusid 13.07.2021 ja 13.08.2021 vestlused ning 13.08.2021 tutvustati vestlusel

talle PPA seisukohta, et tema taotlus loetakse VRKS § 201 p-de 3 ja 4 alusel selgelt

põhjendamatuks. Lahkumisettekirjutuse tegemise ja sissesõidukeelu kohaldamist oli

plaanis tutvustada talle 19.08.2021. PPA võis taotlust esitades siiski arvestada

võimalusega, et enne rahvusvahelise kaitse taotluse lõplikku lahendamist võib tekkida

vajadus puudutatud isikuga taotluse lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid täpsustada.

Seega PPA taotluse ja halduskohtu määruse tegemise ajal olid VRKS § 361 lg 2 p 4

kohaldamise eeldused täidetud.

21. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2 tuleb aga ringkonnakohtul loamenetluses arvestada ka

kohtumenetluse käigus muutunud asjaoludega (nt Riigikohtu 05.04.2019 määrus nr 3-17-

2005, p 7). PPA on jätnud puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse 10.09.2021

otsusega

rahuldamata,

teinud

isikule

lahkumisettekirjutuse

ning

kohaldanud

sissesõidukeeldu. Seega võib järeldada, et selleks ajaks olid PPA hinnangul

rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel tähtsust omavad asjaolud välja selgitatud.

VRKS § 361 lg 2 p 4 eesmärk ei ole tagada isiku kättesaadavus taotluse tagasilükkamise

otsuse täitmiseks. Seega praeguse vaidluse asjaoludel ei olnud isiku kinnipidamine VRKS

§ 361 lg 2 p 4 alusel alates enam 10.09.2021 põhjendatud.

22. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et isiku puhul esines VRKS § 361 lg 2 p-s 5

sätestatud kinnipidamise alus. Nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise

kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse

sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse

juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või

vältida väljasaatmist (Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p-d 12–13;

17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 16–17; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020

määrus nr 3-19-2377, p-d 23–24 ja seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohus on

varem olnud seisukohal, et VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamiseks ei pea isikule olema tehtud

lahkumisettekirjutust, mille täitmise rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine katkestab.

Konkreetse juhtumi asjaolusid silmas pidades võib olla piisav, kui PPA on isiku VSS §

15 lg 3 alusel 48 tunniks kinni pidanud, tehes sellega ettevalmistusi isiku

tagasisaatmiseks, ning on piisav alus arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse

eesmärgiga lahkumiskohustus edasi lükata või väljasaatmist vältida (Tallinna

Ringkonnakohtu 07.04.2020 määrus nr 3-20-2027, p 16; 14.09.2020 määrus nr 3-20-

1275, p 15).

23. Isikut kontrolliti 25.06.2021. Kontrollimisel tehti kindlaks, et tal puudub seaduslik

viibimisalus ning ta peeti 48 tunniks kinni kell 18.50. PPA sõnul peeti isik kinni VSS §

15 alusel, mida kinnitab ka isiku kinnipidamise protokoll (PPA 27.06.2021 taotlus, dtl 8–

9). Samas võib asja materjalide põhjal järeldada, et kinnipidamise protokoll on koostatud

pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist. Protokollist nähtub, et toimingutes osales

3-21-1404

7(7)

kurdi-sorani keele tõlk. Asja materjalide järgi esitas isik taotluse inglise keeles, sest tõlki

ei olnud veel leitud. Seega oli protokolli tegemise ajaks isik rahvusvahelise kaitse taotluse

esitanud. Samuti nähtub protokollist, et isik soovib varjupaika. Seega ei ole tõendatud, et

isik oleks VSS alusel kinni peetud enne, kui ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Asja

materjalidest ei ole ka võimalik järeldada, et isik oleks enne taotluse esitamist mõistnud,

et ta saadetakse välja, sest temaga suhtlemiseks otsiti kurdi-sorani keele tõlki. Viivitus

esmase kinnipidamise ja taotluse esitamise vahel ei ole samuti niivõrd pikk, et võiks

eeldada, et taotlus on esitatud lahkumiskohustuse täitmise vältimiseks. Isiku faktilise

kinnipidamise hetkel ei olnud seega selged asjaolud, mis annaks alust isiku

kinnipidamiseks VSS ja direktiivi 2008/115/EÜ järgi, sh isiku riigis viibimise

ebaseaduslikkus. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et Riigikohus selgitas 15.04.2021

määruses nr 3-20-2119, et isiku esialgne kinnipidamine viibimisaluse kontrollimiseks ei

toimu mitte VSS § 15, vaid riigipiiri seaduse § 91 lg 1, § 114 lg 1 ja korrakaitseseaduse

(KorS) § 46 alusel. VSS alusel kinnipidamine eeldab oluliste asjaolude väljaselgitamist

ja isiku väljasaatmise ettevalmistamist (p 16).

24. Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse osaliselt, tühistab

Tallinna Halduskohtu 19.08.2021 määruse resolutsiooni punkti 2 kinnipidamise tähtaega

puudutavas osas ja muudab määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele. Muus osas tuleb jätta halduskohtu määrus muutmata.

See tähendab, et puudutatud isiku kinnipidamiseks oli kohtu luba olemas kuni 10.09.2021.

Alates 11.09.2021 kohtu luba puudub, mistõttu tuleb puudutatud isik kinnipidamiskeskusest

viivitamata vabastada.

(allkirjastatud digitaalselt)