2-20-3128/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Otsuse kuupäev

17. detsember 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-3128

Tsiviilasi

X hagi Y vastu alusetult ülekantu tagasisaamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 31. mai 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

2544,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Peeter Malve

Kostja (vastustaja): Y (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 29. novembril 2021 (menetluskonverents),

millel osalesid hageja ja poolte lepingulised esindad

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 31. mai 2021 otsuse resolutsioon jätta muutmata, aga täiendada ja

muuta selle põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendava osa punktile 9.4.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

2 (5)

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X (hageja) esitas 26. veebruaril 2020 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu alusetult

ülekantud 2544,04 euro tagasisaamise nõudes.

Hageja peamised väited on järgmised:

-

hageja pidi tasuma kohtutäiturile võlgnevuse ja sai C-lt selleks laenu. Hageja andis C-

le võlatunnistuse, milles tunnistas, et võttis laenu summas 460 000 krooni

(29 400,28 eurot), mis katab lisaks laenule ka intressi, kulud jms. Hageja kohustus

laenu igakuiste maksetega tagastama kostja pangakontole;

-

hageja pani saadud sularaha oma pangakontole ja kandis selle seejärel kohtutäiturile;

-

hageja tasus ajavahemikul 15. septembrist 2008 kuni 15. oktoobrini 2019 kostjale

31 994,52 eurot, seega ekslikult 2544,04 eurot rohkem, kui sai laenu;

-

hageja ei ole seotud kostja võetud pangalaenuga. Kostja pole tõendanud kokkulepet,

mille kohaselt hageja pidi tasuma kostja pangalaenu;

-

kostja pangalaenu tagav hüpoteek seati hageja korteriomandile vastutasuks selle eest,

et kostja aitas hagejal kohustust täita.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

hageja kohustuse kohtutäituri ees (umbes 360 000 krooni) täitsid C ja W, kes võtsid

selleks kiirlaenu. Hageja pidi kohustuse täitmise eest maksma C-le kokku

460 000 krooni, mida kinnitas võlatunnistus;

-

hagejal raha kohustuse täitmiseks ei olnud, mistõttu pöördus ta W vahendusel kostja

poole, kes sa laenata vajaliku summa Swedbank AS-lt (edaspidi: pank) ja kes ka leppis

hagejaga kokku, et võtab pangalaenu hageja kohustuse täitmiseks C ees;

-

hageja lubas ühe aasta jooksul kostjale laenu tagasi maksta ja vabastada kostja kõigist

kohustustest panga ees. Hageja oli teadlik kõigist pangalaenu lepingu tingimustest;

-

kostja täitis pangalaenu summaga hageja kohustuse C ees. Hageja hakkas kostjale

tasuma laenulepingu osamakseid. Hageja ei täitnud oma kohustust vabastada kostja

laenukohustusest ühe aastaga ja kostja võimaldas hagejal jätkata osamakseid vastavalt

pangalaenu pangale tagastamise ja intressi maksmise graafikule. Pooled leppisid

2009. aastal kokku, et kuigi kostja laenumakse panga ees oli vähenenud (euribori

languse tõttu), jätkab hageja kostjale igakuiseid makseid summas 3730 krooni, ning

enam tasutud loetakse kostja tasuks hagejale laenu andmise eest. Hageja katkestas

maksed 2019. aasta lõpus.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis hagi 31. mai 2021 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetlus-

kulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda

ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

-

hageja sai 2008. aastal C-lt laenu ja andis talle võlatunnistuse;

-

hageja pani saadud sularaha oma pangakontole ja kandis selle kohtutäiturile;

-

kostja maksis C-le hageja võla ja hageja hakkas maksma laenu tagasi kostjale;

-

hageja tasus ajavahemikul 15. septembrist 2008 kuni 15. detsembrini 2010 kostjale

summa 104 440 krooni (6674,93 eurot) ja 15. jaanuarist 2011 kuni 15. oktoobrini 2019

summa 25 269,34 eurot. Igakuise makse suurus oli algul 3730 krooni ja hiljem

238,39 eurot. Kokku tasus hageja kostjale 31 944,27 eurot;

3 (5)

-

kostja ja pank sõlmisid laenulepingu, mille kohaselt võttis kostja pangalt laenu

29 418 eurot (eespool ja edaspidi: pangalaen ja pangalaenu leping). Kostja kohustus

tasuma laenusummalt intressi aastamääraga, mis leitakse kuue kuu euribori ja 2,75%

summana. Laenu tagastamise tähtpäev on 16. juuli 2030;

-

hageja ja pank sõlmisid 7. augustil 2008 hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise

lepingu (edaspidi: hüpoteegileping), mille kohaselt tagab hageja korteriomandile

seatud hüpoteek panga nõudeid kostja vastu, sh eelnevas kirjeldatud laenulepingust ja

selle võimalikest lisadest.

3.2. Hagis esitatud asjaoludel sõlmisid hageja ja C krediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 401 lg 1 tähenduses. Kui hageja tasus kostjale C-ga sõlmitud krediidilepingu täitmiseks

rohkem, kui oli kohustatud, võib hagejal olla nõue kostja vastu alusetu rikastumise sätete alusel

(VÕS § 1028).

3.3. Vaidlus on selles, millise summa pidi hageja kostjale tagastama. Tunnistaja C ütlused

tõendavad, et hageja pidi C-le tasuma 460 000 krooni (29 400,48 eurot). Tunnistaja W ütlustest

nähtub, et hageja lubas maksta iga kuu 3730 krooni (238 eurot) nagu pangalaenu graafikus

kirjas; algul ta maksiski graafiku alusel ja hiljem, kui euribor langes, tasus hageja rohkem,

lubades, et vahe on hüvitis kostjale.

3.4. Tunnistajate ütluste ja poolte pangakontode väljavõtetega on tõendatud, et hageja hakkas

kostjale võlga tasuma pangalaenu lepingu tingimustel. Hiljem muutus makse pangale euribori

languse tõttu väiksemekas, kuid hageja jätkas kostjale tasumist esialgses summas. Sellest

järeldub, et hageja kohustus maksma kostjale laenuks saadud raha tagasi samadel tingimustel,

nagu kostja laenas selle pangalt.

3.5. Kohus ei nõustunud hageja teistsuguse käsitlusega. Kui hageja ei tasuks kostjale laenu-

lepingu alusel, poleks seatud hageja korteriomandile hüpoteeki. Lisaks nähtub hüpoteegi

seadmise lepingust, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud võlaõiguslik leping (hüpoteegilepingu

p 2.1.2). Ka see kinnitab, et poolte vahel oli kokkulepe, millega hageja kohustus tasuma kostjale

laenu põhisumma ja kaasnevad kulud. Järelikult on 2544,04 eurot kostja tasu (hüvitis) hagejale

laenu andmise eest ja hagejal pole alust seda tagasi nõuda.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi

rahuldada. Menetluskulud palub ta panna kostja kanda.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme ning tegi ebaõigeid ja meelevaldseid

järeldusi. Maakohus sidus hageja ekslikult pangalaenu lepinguga, aga hageja ei ole

selle osapool. Hageja oleks nagu pidanud maksma põhivõlga ja intresse esiteks enda

poolt C-lt võetud laenu katteks ning teiseks kostja poolt pangalt võetud laenu katteks,

st kohtu arvates oli hageja samaaegselt seotud kahe laenuga;

-

asja hüpoteegiga koormamise tulemusel ei teki koormatava asja omanikule, kes ise ei

ole võlgnik, laenulepinguga seotud kohustusi (asjaõigusseaduse § 349 lg 3). Hüpoteegi

seadmisest ei järeldu (ka kogumis muude tõenditega) kokkuleppe sõlmimine kostja

võetud pangalaenu lepingu täitmiseks;

-

hagejat ei saa seostada pangalaenuga põhjendusega, et ta alustas oma laenu

tagasimaksetega samal ajal, kui kostja pidi alustama pangalaenu makseid. Hageja

teadis kostja võetud pangalaenust üksnes seda, mida talle selgitati hüpoteegi seadmisel;

-

tunnistaja W ütlused pole usaldusväärsed. Hageja hinnangul on kogu laenuteema

keeruka petuskeemina välja mõelnud just W.

5. Kostja vaidleb kaebusele vastu.

4 (5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud otsuse resolutsiooni muutmata, aga täiendab ja osaliselt

muudab otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja

hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud ja eespool p-s 3.1 refereeritud asjaoludest. Lisaks puudub vaidlus,

et seni pole hageja veel tasunud kostjale kogu summat, mis kostjal tuleb tasuda pangalaenu

lepingu järgsete osamaksetena pangale.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjärelduse ja selle aluseks oleva seisukohaga, et

poolte kokkuleppe järgi kohustus hageja tasuma kostjale nii laenu põhisumma kui ka sellega

kaasnevad kulud. Maakohus lähtus õigesti sellest, et hagejal võiks olla alusetult saadu

tagastamise nõue VÕS § 1028 lg 1 alusel juhul, kui tal poleks kohustust maksta kostjale rohkem

kui sama summa, mille võrra kostja täitis hageja algse kohustuse, st 460 000 krooni ehk

29 400,48 eurot. Niisiis tuli hagi lahendamiseks kontrollida, millise sisuga kokkuleppe pooled

2008. aastal sõlmisid.

9. Vastuseks kaebuse väidetele ja täienduseks maakohtu otsuse põhjendustele ja märgib

ringkonnakohus järgmist.

9.1. Hageja väitel seisnes poolte kokkulepe selles, et hageja tagastab kostjale summa, mille

hageja sai C-lt. Kostja leiab, et ta täitis hageja kohustuse C ees ja hageja kohustus talle

tagastama raha samal viisil ja ulatuses nagu kostjal tuleb seda tasuda pangale.

9.2. Põhjendatud ega tõenditega kooskõlas pole hageja arusaam nagu oleks ta saanud üksnes

laenu C-lt. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja maksis C-le hageja võla ning hageja hakkas

maksma laenu tagasi kostjale. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et kostja olnuks

kohustatud täitma võlakirjas kajastatud hageja kohustust C ees.

9.3. Seega on poolte vahel laenuleping VÕS § 396 lg 1 tähenduses. Kostja väidete edukuse

korral tuleb see täpsemalt liigitada intressikohustusega ehk tasuliseks laenulepinguks või

krediidilepinguks VÕS § 397 lg 1 teise lause ja § 401 lg 1 järgi. Tarbijakrediidi sätted (VÕS

§ 402 jj) ega intressikohustuse eeldus (VÕS § 397 lg 1 esimene lause) ei kohaldu, sest pooled

ei väida kostja tegutsemist majandus- või kutsetegevuses. Kui laenu eest tasu maksmise

kohustust ei ole (nagu väidab hageja), siis võib hagejal olla VÕS § 1028 lg 1 alusel nõue kostja

vastu osas, milles ta on tagastanud raha rohkem kui kostja maksis hageja kohustuse katteks.

9.4. Intressi ehk laenatud raha eest tasu maksmises võivad pooled kokku leppida erineval

viisil, kokkulepe ei pea olema väljendatud teatava protsendina laenujäägist. Ringkonnakohus

tuvastab, et poolte kokkuleppe sisu oli hageja kohustus tasuda kostjale intressi sama palju, kui

kostjal tuleb seda omakorda tasuda pangale. Põhjendused on järgmised.

9.4.1. Poolte vahel sõlmitud lepingut, sh intressikokkulepet saab kohus VÕS § 29 reegleid

järgides tõlgendada. Muu hulgas saab arvesse võtta lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingupoolte

käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning eelkõige tuleb tähele panna lepingu olemust ja

eesmärki (VÕS § 29 lg 5 p-d 1, 3 ja 4).

9.4.2. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja sooritas laenu tagasimakseid algul samal ajal ja

samas summas nagu nägi ette kostja ja panga vahel sõlmitud laenulepingu maksegraafik.

Ühtlasi on õigesti ja menetlusnorme rikkumata tunnistaja W ütluse põhjal tuvastatud, et hageja

lubas maksta iga kuu kostjale pangalaenu graafiku järgse summa. Samas eksis maakohus

hüpoteegilepingu (dtl 8–9) p 2.1.2 hindamisel. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et viidatud

lepingupunktist ei saa järeldada võlaõigusliku lepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel, vaid

selles sooviti sõlmida nn globaalne tagatiskokkulepe, mille üks pool oli pank ning teiselt poolt

tagati nii hageja kui ka kostja rahalisi kohustusi.

5 (5)

9.4.3. Ringkonnakohus tuvastab täiendavalt tunnistaja C ütluste (dtl 113 jj) põhjal, et kostja

ei olnud isiklikult huvitatud hageja laenu tagastamisest tunnistajale, pangalaenu võtmisest ega

ka raha laenamisest hagejale. Pigem võttis ta pangalaenu oma nimel põhjusel, et hageja

pangalaenu ei saanud. Lisaks nähtub samadest ütlustest, et hageja nõustus talle vajaliku, st

tunnistajale võlatunnistuse kohaselt tagastatava summa laenamisega kostja nimel. Samu

asjaolusid kinnitavad tunnistaja W ütlused (dtl 128 jj), mis täiendavalt tõendavad, et hageja

teadis pangalaenu tingimustest ja maksegraafikust ning lubas kostjale hüvitada kogu

pangalaenuga seotud kulu. Mõlema tunnistaja ütluste põhjal oli hageja ja kostja vahelise

laenulepingu eesmärk, et kostja laenab pangast summa, mida hageja vajab võlatunnistuse alusel

C-le maksmiseks, ning hageja katab kogu pangalaenuga seotud kulu.

9.4.4. Kahes eelmises alapunktis märgitud asjaolusid poolte vahel sõlmitud laenulepingu

eesmärgi, sõlmimise ja täitmise kohta arvesse võttes, leiab ringkonnakohus, et hageja kohustus

tagastama kostjale temalt saadud laenu samadel tingimustel nagu kostjal tuli omakorda

tagastada laen ja maksta intressi pangale. Seega sõlmisid pooled mh intressikokkuleppe ja

nendevaheline laenusuhe tuleb liigitada tasuliseks laenulepinguks ehk krediidilepinguks VÕS

§ 397 lg 1 teise lause ja § 401 lg 1 järgi.

9.4.5. Vaidlustamata asjaoludel ei ole hageja hagi alusena märgitud ja maakohtu tuvastatud

osamaksetega tasunud kostjale veel kogu summat, mis kostja omakorda võlgneb pangale

temaga sõlmitud pangalaenu lepingu alusel. Niisiis pole hageja teinud nimetatud osamakseid

alusetult ega saa makstud summat, sh 2544,04 eurot tagasi nõuda VÕS § 1028 lg 1 alusel.

9.5. Põhjendatud ei ole hageja arusaam nagu ei võiks kohus tuvastada laenulepingut ühelt

poolt hageja ja C ning teiselt poolt hageja ja kostja vahel. Hageja sõlmis nende isikutega

eraldiseisvad tehingud ja maakohus tuvastas need põhimõtteliselt õigesti. Ringkonnakohus

täpsustas eelnevas hageja ja kostja vahelise võlasuhte sisu. Maakohus võttis õigesti arvesse

hageja tagasimaksete ja pangalaenu tagasimaksete alguse ajalist kokkulangemist – see on üks

asjaolu, mis kajastab lepingupoolte käitumist pärast lepingu sõlmimist. Samuti ei nõustu

ringkonnakohus hageja arusaamaga, et tunnistaja W ütlused pole usaldusväärsed. Mõlema

tunnistaja ütlused on olulises osas kattuvad ja kirjeldavad 2008. aasta sündmuste käiku

üldjoones nii nagu selle tõi esile kostja juba hagile vastates. Hageja ei esitanud omapoolseid

tõendeid kostja muude motiivide kohta pangalaenu võtmisel ega põhjendanud, millistel

kaalutlustel alustas ta omalt poolt laenu tagastamist aja ja summade poolest samal viisil, nagu

pidi oma kohustused panga eest täitma kostja.

9.6. Eespool eraldi nimetamata põhjenduste osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga.

9.7. Kokkuvõttes ei anna kaebuse väited alust muuta maakohtu otsustust hagi rahuldamata

jätmise kohta. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

10. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)