2-18-19590/120 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Gea Lepik ja Ulvi

Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.12.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-19590

Kohtuasi

OÜ S.A. CITO hagi Y ja C vastu kaasomandi

lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.03.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ S.A. CITO apellatsioonkaebus

Y ja C apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Hageja kaebuse hind 0 eurot

Kostjate kaebuse hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ S.A.CITO (registrikood 10797175), juhatuse

liige IA, lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert

Sprengk

Kostja I Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II C (isikukood XXXXXXXXX)

Kostjate lepinguline esindaja Oleg Nišajev

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 03.11.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta tähelepanuta 02.12.2021 hageja poolt esitatud hindamisakt.

2. Harju Maakohtu 03.03.2021 otsus jätta muutmata.

3. OÜ S.A. CITO apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Y ja C apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Hageja apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud jätta hageja kanda.

6. Kostjate apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud jätta solidaarselt kostjate

kanda.

7. Hüvitamisele kuuluvad apellatsioonimenetluse kulud määrab rahaliselt kindlaks

asja lahendanud maakohus.

2-18-19590

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas 28.12.2018 Harju Maakohtule hagi, milles peale nõude täpsustamist palus

lõpetada poolte kaasomand kinnistule XXX (registriosa nr XXXXXX) (edaspidi kinnistu),

müües selle avalikul enampakkumisel ja saadud raha jaotada järgmiselt: esmajärjekorras kanda

enampakkumise läbiviija tasu ja enampakkumise kulu; ülejäänust maksta 1/3 kostjale I, 1/3

kostjale II ja 1/3 hagejale; enampakkumise alghinnaks on 50 000 eurot ja igal

kordusenampakkumisel võib hinda alandada kuni 10%. Alternatiivselt palus hageja kohustada

kostjaid andma tahteavaldus kaasomanike kokkuleppe sõlmimiseks kaasomandi lõpetamiseks

kinnisasjale selliselt, et kostjale I kuulub ½ suurune mõtteline osa kaasomandist ja kostjale II

kuulub ½ suurune mõtteline osa kaasomandist ning kostja I maksab hagejale tema omandiosa

kaotuse eest hüvitist 7500 eurot ja kostja II maksab hagejale tema omandiosa kaotuse eest

hüvitist 7500 eurot, ning kohustada kostjaid andma nõusolek kinnistusraamatusse vajalike

kannete tegemiseks. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

2. Kinnistu on hageja ja kostjate kaasomandis. Hagejale kuulub 1/3 suurune kaasomandi osa

ning kummalegi kostjale samuti 1/3 kaasomandi osa kinnistust. Pooled ei jõudnud

kokkuleppele kinnistu jagamise osas. Kinnistu turuväärtuseks on 45 000 eurot 1Partner

Kinnisvara Tallinn OÜ hinnangu järgi.

3. Kinnistu jagamine reaalosadeks võib osutuda võimatuks, kuna tegemist on maatulundus-

maaga ning kahte võrdset maa-ala ei ole võimalik reaalosadena välja mõõta. Samuti on kinnistul

üks hoone, mille jagamine on võimatu. Kinnistu reaalosadeks jaotamisel kaasneksid kulud.

Parima tulemuse kaasomandi lõpetamiseks annab selle müümine avalikul enampakkumisel,

mis tagab võimalikult kõrge müügihinna ja on kooskõlas poolte huvidega. Ei esine ühtegi

asjaolu, mis välistaks avaliku enampakkumise või mille korral oleks enampakkumine äärmiselt

kahjulik kostjatele.

4. 31.03.2020 täpsustas hageja nõuet ning esitas alternatiivse nõude, mille kohaselt taotleb jätta

kinnistu kostjatele ja kohustada neid maksma hagejale välja tema osa rahas.

Kostjate vastuväited

5. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2-18-19590

6. Hagi aluseks on Q vaidlustatud enampakkumine, mille tühistamisel kaob praeguse nõude ja

menetluse alus. Hageja omandiõigus on vaidlustatud tsiviilasjades nr 2-18-17255 ja 2-

19-67.

7. Hageja pakutud kaasomandi lõpetamise viis on ebamõistlik, ebaõiglane ning vastuolus hea

usu põhimõttega. Hagejale kuulub ainult 1/3 kinnistu omandist, kostjatele aga 2/3. Kinnistu on

kostjatele üle läinud nende vanematelt.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 03.03.2021 otsusega hagi ning lõpetas kaasomandi kinnistule selle

müümisega avalikul enampakkumisel järgmistel tingimustel: alghind 50 000 eurot; igal

kordusenampakkumisel võib hinda alandada kuni 10%; tulem jaotada järgmiselt:

esmajärjekorras kantakse enampakkumise läbiviija tasu ja enampakkumise kulu; ülejäänust

maksta välja 1/3 kostjale I, 1/3 kostjale II ja 1/3 hagejale.

9. Puudub vaidlus, et poolte kaasomandis on vaidlusalune kinnistu. Hagejale kuulub 1/3

suurune kaasomandi osa ning mõlemale kostjale kuulub samuti 1/3 kaasomandi osa kinnistust

(t I kd lk 6). Pooled ei jõudnud kokkuleppele kinnistu jagamise osas.

10. Hageja on esitanud kostjate vastu nõude kinnistu kaasomandi lõpetamiseks viisil, mille

kohaselt kaasomandisse kuuluv kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ja tulem

jaotatakse vastavalt omandiosade suurustele. Alternatiivselt soovib hageja, et kinnistu jääb

kostjate kaasomandisse ning kostjad tasuvad hagejale omandi kaotuse eest hüvitise.

11. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõike 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda

kaasomandi lõpetamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-45-06 punktis 19 märkinud, et kohus ei

pea üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi

lõpetamiseks on AÕS § 76 lõike 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus

on kokkuleppega välistatud. Pooled ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et nad on

kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppega välistanud, seega ei esine kokkuleppest

tulenevat takistust kaasomandi lõpetamiseks.

12. Täiendavalt osundas kohus lahendile nr 3-2-1-39-17, mille punktis 10 on Riigikohus

rõhutanud, et kui kas või alternatiivselt on taotletud kõiki kaasomandi lõpetamise viise, mis

asjaolusid arvestades võiksid kõne alla tulla, ei saa kohus jätta kaasomandit lõpetamata, vaid

peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele. Samuti on Riigikohus

varasemas praktikas lahendites nr 3-2-1-46-06 (punktis 19) ja 3-2-1-143-04 (punktis 16)

kinnitanud, et kohus peab hagi alusel kaasomandi lõpetama ühel seaduses sätestatud viisil.

13. Kohus tugines AÕS § 77 lõikele 2. Menetluses on selgunud, et kinnisasja ei ole võimalik

jätta kostjate kaasomandisse, kuna kostjad ei ole kinnitanud, et neil oleks piisavalt materiaalseid

vahendeid hagejale omandi kaotuse eest õiglase hüvitise tasumiseks. Samuti ei ole kostjad

kinnitanud, et neil oleks ülekaalukas huvi säilitada omand kinnistu suhtes. Riigikohus on

lahendis nr 3-2-1-39-17 (punktis 13) rõhutanud, et kohus saab lõpetada kaasomandi selle

jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud

ja nõus teisele kaasomanikule tema osa rahas välja maksma. Antud juhul see eeldus täidetud ei

ole. Seega langeb nimetatud kaasomandi lõpetamise (alternatiivne) viis ära. Pooled ei ole

soovinud kaasomandi lõpetamist asja reaalosadeks jagamise teel ega kaasomanike vahelisel

enampakkumisel, mistõttu ei ole ka need jagamise viisid arutuse all.

2-18-19590

14. Lähtuvalt eeltoodust asus kohus seisukohale, et kaasomand on võimalik lõpetada üksnes

viisil, mille kohaselt kaasomandisse kuuluv kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel.

Kinnistu müümisel avalikul enampakkumisel saavad kõik kaasomanikud enda omandiosa

suurusele vastava õiglase hinna.

15. Hageja on avaliku enampakkumise puhuks soovinud määratleda kinnistu alghinna, selle

alandamise korra ning tulemist maha arvatavate kohustuste ringi. Kostjad ei ole selles osas

vastuväiteid esitanud. Kohus rahuldas hageja taotluse enampakkumise tingimuste osas

kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 445 lõige 1).

16. Menetluskulude poolte vahel jaotamise osas on Riigikohus kaasomandi lõpetamise asjades

leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb

üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on

mõlema poole huvides (lahend nr 3-2-1-70-10). Seega on põhjendatud ja õiglane jätta

menetluskulud TsMS § 162 lõike 4 järgi poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus jätab

menetluskulud poolte endi kanda, ei määranud kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Hageja apellatsioonkaebus

17. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude

jaotuse osas ning teha selles osas uus lahend, millega jätta menetluskulud kostjate kanda ja

mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulud.

18. Õige ei ole seisukoht, et menetluskulud tuleb jätta poolte kanda tulenevalt Riigikohtu

seisukohast, et kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides. Riigikohus jättis asjas nr

3-2-1-70-10 menetluskulud poolte endi kanda, kuna asjas oli esitatud nii hagi kui vastuhagi,

mistõttu kohus leidis, et kaasomandi lõpetamine oli mõlema poole huvides. Praeguses asjas ei

ole menetluses kostjate vastuhagi. Seega ei saa seda põhimõtet menetluskulude jaotuse osas

kasutada. Menetluskulude kindlaksmääramist kaasomandi lõpetamisel on Riigikohus

selgitanud ka lahendis nr 3-2-1-138-08. Nimetatud asjas oli esitatud ainult hagi ja kohus leidis,

et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada hagi rahuldatud osa. Seega ei ole

Riigikohus asunud seisukohale, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude

rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Riigikohus

on asunud seisukohale, et tuleb arvestada vastuhagi ja hagi rahuldamise ulatust.

19. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka seda, et hageja esitas hagiavalduse

õigusteenuseid kasutamata ja kasutas menetluses esindajat alles siis, kui kostjad hakkasid

menetlust ilmselgelt venitama seoses põhjendamatute taotluste ja kaebustega.

Kostjate apellatsioonkaebus

20. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja saata asja

uueks arutamiseks maakohtule.

21. Kohus jättis tähelepanuta kostjate vastuväited seoses nende venna Q poolt enampakkumise

vaidlustamisega.

22. Alles vaidlustatud otsusest said kostjad teada, et hageja on 2020. a märtsis täiendanud hagi

alternatiivnõudega. Kostjad esitasid vastuhagis (mille menetlusse võtmata jätmisest nende

lepinguline esindaja neid ei teavitanud) sama nõude, samuti taotluse kinnistu väärtuse

tuvastamiseks ekspertiisi määramiseks. Kostjad lähtusid eeldusest, et ekspertiisi määramise

2-18-19590

taotlus on jäetud tähelepanuta. Alles pärast otsuse tegemist toimiku materjalidega tutvumisel

avastasid kostjad määruse ekspertiisitasu määramise kohta. Kostjad leiavad jätkuvalt, et hageja

avaldatud kinnistu hind ei vasta tegelikkusele ja on kinnistu turuväärtusest kõrgem. Õige

turuhinna tuvastamiseks oleks vaja tutvuda hoonestatud kinnistu seisukorraga. Kostjad

eeldasid, et vastuhagi on menetluses. Alles pärast otsust said nad teada, et vastuhagi ei

menetleta ning et ekspertiis on määramata.

23. Kostjad ei olnud nõus kirjaliku menetlusega. Nad eeldasid, et 15.09.2020 istung on

eelistung ning sellele järgneb põhiistung, millest soovisid isiklikult osa võtta.

24. Maakohus kinnitas, et hagis sisaldub kaasomandi lõpetamise alternatiivvariant, samas aga

vaidlustatud otsuses seda sisuliselt ei käsitletud. Ka ei selgitanud kohus kostjatele vajadust

tõendada rahaliste vahendite olemasolu hageja mõttelise osa väljaostmiseks, asudes otsuses

ootamatule seisukohale, et kostjad ei ole nimetatut tõendanud. Kostjad kinnitavad valmidust

maksta hagejale õiglast turuväärtusel baseeruvat hüvitist kinnistu mõttelise osa eest. Maakohus

oleks võinud siduda omavahel rahalise hüvitise ja omandi üleandmise nõude täitmise.

25. Kostjad ei pea kannatama kohtu ja lepinguliste esindajate minetuste pärast.

Vastustajate seisukohad

26. Pooled vaidlevad üksteise apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, leiab, et maakohtu otsus

tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lõike 1 punkti 1 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebused rahuldamata. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse

normide rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist, mis oleksid viinud

ebaõige lahendi tegemiseni. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid

(TsMS § 654 lõige 6). Samuti jaotab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud.

28. Hageja esitas 02.12.2021 kinnistu uue hindamisakti. Kolleegium jätab selle tähelepanuta,

kuna hageja menetlusdokument ei sisalda taotlust uue tõendi vastuvõtmiseks. Ka oleks tegemist

TsMS § 652 ja § 329 lõike 1 mõttes hilinenult esitatud tõendiga, mida ei saaks menetleda

kohtumenetlust uuendamata (TsMS § 331 lõige 1). 03.11.2021 kohtuistungil andis kohus

pooltele võimaluse sõlmida kompromiss või teatada kuni 01.12.2021 läbirääkimiste

kulgemisest. TsMS § 632 lõike 4 järgi tuleb tõendid, mille vastuvõtmist apellant

ringkonnakohtult taotleb, lisada apellatsioonkaebusele. Ka ei taotlenud hageja kohtuistungil

aega uue tõendi esitamiseks. 03.11.2021 lõpetas kohus asja sisulise arutamise.

29. Vastuseks kostjate kaebusele selgitab kolleegium järgmist. Riigikohus on korduvalt

selgitanud, et kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu

diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on

ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (nt lahend nr 2-15-

9117, punkt 11). Ringkonnakohus praeguses asjas selliseid rikkumisi ei tuvastanud. Maakohus

lähtus õigesti asjaolust, et kuna kostjad ei kinnitanud maakohtus, et nad on nõus ja

majanduslikult võimelised maksma hagejale välja tema osa kaasomandist vastavalt maakohtus

tõendamist leidnud kinnistu väärtusest, ei olnud kohtul võimalik seda viisi rakendada. Sel

põhjusel ei olnud maakohtul ka vajalik hinnata kostjate väiteid nende poolt ja hageja poolt

kinnistu omandamise asjaolude kohta. Kostjate väide, et nad ei teadnud maakohtus, et kinnistu

2-18-19590

enda omandisse saamiseks tuleb neil kinnitada hagejale õiglase hüvitise maksmiseks rahaliste

vahendite olemasolu, on vastuolus tsiviilasja materjalidega. Maakohtu 15.09.2020 istungi

protokolli (t I kd lk 169-170) kohaselt selgitas maakohus istungil, et kinnistu turuväärtuseks on

hageja esitatud tõendi kohaselt 45 000 eurot ja kostjatel tuleb omandi saamiseks tasuda hagejale

15 000 eurot, kuid istungil osalenud lepinguline esindaja teatas, et kostjad ei ole nõus maksma

rohkem kui 10 000 eurot ja soovivad tõendada, et hageja hinnang kinnistu turuväärtuse kohta

on ebaõige. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt olid nii protokoll kui istungi helisalvestis tehtud

nähtavaks ka kostjatele endile 17.09.2020. Asjaolu, et kostjad tutvusid sellega alles kaebuse

ettevalmistamise käigus, ei oma tähtsust, kuna tegemist oli kostjate enda kontrolli all oleva

asjaoluga (kas ja kui siis millal tutvuda). Hilisemas menetluses ei esitanud kostjad tõendeid

kinnistu turuväärtuse kohta ega tasunud maakohtu poolt määratud ekspertiisitasu ettemaksu ega

teatanud ka, et on nõus tasuma 15 000 eurot. Seega ei ületanud maakohus asja lahendades

diskretsioonipiire ning ringkonnakohtul ei ole pädevust muuta kaasomandi lõpetamise viisi

olenemata sellest, et kostjad kinnitasid kaebuses, et on nõus maksma hagejale õiglase hüvitise.

Kolleegium märgib, et ka kaebuses ega apellatsioonimenetluse jooksule ei kinnitanud kostjad,

et on nõus tasuma 15 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt jäi maakohtule ainsaks võimalikuks

kohaldatavaks kaasomandi lõpetamise viisiks avalik enampakkumine kostjate enda passiivsuse

tõttu kohtumenetluses ning ei ole alust nende etteheitel valitud viisi vastuolust hea usu

põhimõttega.

30. Kostjate seisukoht, et kinnistu turuväärtus tuli määrata mitte kogu kinnistu, vaid ainult

hageja 1/3 kohta, ei ole kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaldamisel

kehtiva kohtupraktikaga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-168-05 (punktis 10) selgitanud, et

hinnata tuleb kaasomandis oleva asja kui terviku harilikku väärtust ja arvestada selle alusel välja

kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel.

31. Ka ei ole põhjendatud kostjate väide, et hageja esitatud kinnistu hind ei vasta tegelikkusele.

Juba eelpool tõi kolleegium välja, et kostjad ei esitanud maakohtus hageja poolt esitatud

kinnisvara asjatundja hinnangut ümberlükkavaid tõendeid. Seejuures on arusaamatu kaebuses

esitatud väide, et alles peale otsust said kostjad teada, et maakohus ei jätnud nende ekspertiisi

taotlust tähelepanuta, vaid oli teinud selle kohta määruse. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt

tegi maakohus 27.10.2020 määruse, millega määras pooltele tähtajad ekspertiisitasu ettemaksu

tasumiseks (t I kd lk 184-185). Määrus tehti kostjatele nähtavaks ja toimetati nende esindajale

kätte. Maakohus pikendas esindaja taotlusel (t I kd lk 186) kostjatele tasu maksmise tähtaega

(samas lk 188), kuid kostjad ettemaksu ei maksnud, mistõttu jättis maakohus 27.11.2020

ekspertiisi määramata (t I kd lk 191). Ka see määrus tehti kohtute infosüsteemis kostjatele

nähtavaks ja toimetati nende esindajale kätte. TsMS § 217 lõigete 5 ja 6 kohaselt on esindajal

selle menetlusosalised õigused ja kohustused, keda ta esindab ning esindaja tehtud

menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt, samuti loetakse esindaja

käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega.

32. Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus oleks pidanud tsiviilasja menetluse peatama kuni

ei ole jõustunud lahend kohtuasjas nr 2-18-17255, kus kostjate vend vaidlustas täitemenetluses

toimunud enampakkumise, mille tulemusena sai hageja 1/3 mõttelise osa omanikuks.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitasid kostjad korduvalt taotlusi menetluse peatamiseks

kuni tsiviilasja nr 2-18-17255 lahendi jõustumiseni, kuid maakohus jättis need 10.04.2019 ja

28.05.2019 määrustega rahuldamata (t I kd lk 78-79, 88-89) põhjendusega, et selles tsiviilasjas

oli maakohus keeldunud hagi menetlusse võtmisest ja ringkonnakohus ei olnud veel

määruskaebust lahendanud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt vastas maakohtu põhjendus

tegelikkusele – ringkonnakohus lahendas määruskaebuse 04.06.2019 määrusega, saates asja

tagasi maakohtule hageja menetlusabi taotluse lahendamiseks. Kolleegium märgib, et lisaks

2-18-19590

nähtub kohtute infosüsteemist, et kostjate vend ei kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi ja

maakohus keeldus uuesti avalduse menetlusse võtmisest 27.08.2019. Nimetatud määrus on

jõustunud ja seega ei ole maakohtu menetluses olnud kostjate venna avaldust enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks tsiviilasjas nr 2-18-17255.

33. Kostjate vastuhagiavalduse menetlusse võtmata jätmine on kontrollitud Tallinna

Ringkonnakohtu poolt 14.01.2021 määrusega (t I kd lk 195-196), mida kostjad edasi ei

kaevanud. Seega on nimetatud määrus jõustunud ja sellele ei saa enam vastuväiteid esitada

(TsMS § 466 lõige 3).

34. Kuna kostjaid esindasid maakohtus lepingulised esindajad, siis eelpool esiletoodud TsMS

§ 217 lõigetest 5 ja 6 tulenevalt ei ole põhjendatud kostjate väited, et nemad ei olnud maakohtu

menetluses toimuvaga kursis. Hagiavalduse täiendus oli menetlusse võetud 15.05.2019

määrusega ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt kostjate esindajale kätte toimetatud 18.05.2019.

15.09.2020 istungil nõustus kostjate esindaja edasise kirjaliku menetlusega, mis nähtub istungi

protokollist.

35. Vastuseks hageja kaebusele selgitab kolleegium järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu hageja

arusaamaga menetluskulude jaotusest. Praeguses asjas ei oleks õiglane lähtuda asjaolust, kas

vaidlustatud otsusega lahendas maakohus ka kostjate vastuhagi või ainult hageja hagi. Kostjate

vastuhagi jättis kohus menetlusse võtmata põhjusel, et sama kaasomandi lõpetamise viis oli

juba maakohtu menetluses, kuna hageja oli selle esitanud hagiavalduse täienduses alternatiivse

viisina. Seega sõltumata muudest vastuväidetest hagile soovisid kostjad esitada vastuhagi, aga

menetluslikult ei olnud see võimalik. Hagejaga nõustumine tähendaks kohtupraktikas seda, et

hagejatel oleks kaasomandi lõpetamise vaidlustes võimalik hagiavalduses kõiki seaduses

ettenähtud lõpetamise viise alternatiivselt märkides välistada vastuhagi esitamine. Lahendis

nr 3-2-1-70-10 (punktis 14) selgitas Riigikohus, et kaasomandi lõpetamise vaidluses kulude

jagamisel ei oma (erinevalt hagimenetlusest üldiselt) tähtsust, kumma poole taotletud viisil

kaasomandi lõpetamine toimub. Kuna ka lõpptulemuse poolest on kaasomandi lõpetamine

sisuliselt kõigi kaasomanike huvides (vabanetakse ühisest omandist kas siis rahalise hüvitise

või kaasomandi enda ainuomandisse saamise vastu ega ole vaja edaspidi taluda ühisomandi

kasutamisega ja valdamisega seonduvaid spetsiifilisi piiranguid), siis õigustab ka nimetatud

asjaolu kolleegiumi arvates menetluskulude jaotamist maakohtu poolt valitud viisil ja alusel.

36. Ringkonnakohus selgitab pooltele, et TsMS § 430 lõike 1 esimesest lausest tulenevalt

võivad nad kohtumenetluse lõpetada kompromissiga kuni ringkonnakohtu otsuse jõustumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

37. Kuna mõlemad kaebused jäävad rahuldamata, kuid samas oli tegemist olulises ulatuses

erineva mahuga kaebustega (kolleegiumi hinnangul moodustas hageja kaebus kogu

apellatsioonimenetlusest umbes 5% ja kostjate kaebus 95%), on kolleegium seisukohal, et

õiglane ja TsMS § 171 lõike 1 mõttega kooskõlas on jätta kummagi kaebusega seoses tekkinud

menetluskulud vastava kaebuse esitanud poole kanda.

38. Kuna maakohus ei määranud hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid rahaliselt kindlaks,

ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 4, § 177 lõige 2). Menetluskulude rahalise

2-18-19590

suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale praeguse otsuse

jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)