2-19-7946/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-7946

Tsiviilasi

Tallinn,

Randla

tn 15

korteriühistu

kaebus

kohtutäitur Elin Vilippuse 17. mai 2019. a otsuse

peale täiteasjas nr 022/2019/1199. Menetluskulude

kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. septembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (registrikood

80162053), lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin

Puudutatud isikud:

Tallinna

kohtutäitur

Elin

Vilippus

(registrikood

12016207)

X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Aleksei Smelov

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 30. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-7946 ja

saata asi samale maakohtule menetluskulude uueks kindlaksmääramiseks.

2. Rahuldada Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu määruskaebus osaliselt.

3. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses menetleti Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (avaldaja, võlgnik) kaebust

kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur, puudutatud isik I) 17. mai 2019. a otsuse peale täiteasjas

nr 022/2019/1199.

Harju Maakohus jättis 24. septembri 2020. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25. novembri 2020. a

määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda.

2. X (sissenõudja, puudutatud isik II) esitas 10. juulil 2019 ja 19. septembril 2019 Harju

Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt seisnevad puudutatud

isiku II menetluskulud lepingulise esindaja kuludes 1324,80 eurot (koos käibemaksuga).

2 (4)

Puudutatud isik II kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Puudutatud isik II on palunud

ka välja mõista viivise menetluskulude hüvitiselt. Menetluskulude nimekirja järgi tegi

puudutatud isiku II lepinguline esindaja tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) toiminguid

kokku 9,2 tunni ulatuses, sh konsultatsioon kliendiga 1 tund; avaldaja kaebusega ja lisadega

tutvumine ning analüüs 4 tundi; maakohtu 19. juuni 2019. a määrusega tutvumine ja analüüs

0,1 tundi; kaebuse vastuse ettevalmistamine ja koostamine 2 tundi; maakohtu 30. augusti 2019.

a määrusega tutvumine ja analüüs 0,1 tundi; avaldaja 17. juuli 2019. a seisukohaga ja taotlusega

tutvumine ning analüüs 1 tund; puudutatud isiku I 9. juuli 2019. a seisukohaga tutvumine ja

analüüs 0,5 tundi; 19. juuli 2019. a vastuse ettevalmistamine ja koostamine 0,5 tundi.

3. Kohtutäitur menetluskulude nimekirja ei esitanud ega taotlenud menetluskulude

kindlaksmääramist.

4. Avaldaja vaidles puudutatud isiku II menetluskuludele vastu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus määras kindlaks ja mõistis 30. septembri 2021. a määrusega (vaidlustatud

määrus) avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulude hüvitise 1324,80 eurot ja

viivise menetluskulude hüvitiselt.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb Harju ja Pärnu Maakohtu ning Tallinna

Ringkonnakohtu ümarlaual antud juhiste kohaselt menetluskulude kindlaksmääramisel vältida

liigset detailidesse laskumist. Seega ei pea kohus hindama iga üksiku menetlustoimingu ajakulu

põhjendatust. Puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud olid

vajalikud ja põhjendatud. Samuti on mõistlik ja põhjendatud märgitud ajakulu.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega

maakohus rahuldas puudutatud isiku II avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks

täielikult ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulude hüvitise 210

eurot ületavas osas, samuti sellelt viivise väljamõistmise osas ning teha uue määruse, millega

jätta puudutatud isiku II avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 210 eurot ületavas osas

ja viivise väljamõistmise osas rahuldamata.

Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus kontrollinud kõigi puudutatud isiku II

menetluskulude nimekirjas märgitud kulude vajalikkust ja põhjendatust. Samuti ei hinnanud

maakohus avaldaja vastuväiteid puudutatud isiku II menetluskuludele. Lisaks ei arvestanud

maakohus puudutatud isiku II esindaja kvalifikatsiooni ja asja keerukust ning aktsepteeris

mitteadvokaadist esindaja põhjendamatult kõrget tunnihinda. Maakohus ei võtnud arvesse ka

seda, et süsteemse vea olemasolu tõttu on äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud

korteriühistu kanda ja lisaks sellele kohustada korteriühistut tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist.

7. Puudutatud isik II vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata.

8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb määruskaebuse põhjendustest ja piiridest

olenemata kogu ulatuses menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu TsMS § 656 lg 2 teise

lause ja lg 4 ning § 657 lg 1 p 3 koosmõjus §-ga 659 alusel tühistada ning saata asi

menetluskulude suuruse uueks kindlaksmääramiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse

osaliselt.

3 (4)

10. Kui maakohus ja kõrgema astme kohtud menetluskulude rahalist suurust menetlust

lõpetavas määruses kindlaks ei määranud, määrab TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 kohaselt

määrusega pärast põhiasja menetluse lõppemist menetluskulude rahalise suuruse tervikuna

kindlaks asja menetlenud maakohus.

10.1. Puudutatud isik II esitas maakohtule pärast vaidlustatud määruse tegemist 15. oktoobril

2021 menetluskulude nimekirja avaldaja 13. oktoobri 2020. a määruskaebuse esitamisest

tingitud kulude kohta. Asja materjalidest nähtub, et ringkonnakohus menetles avaldaja

kõnealust määruskaebust kirjalikus menetluses. TsMS § 176 lg 2 kohaselt, kui asja

menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse

tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Toimiku andmete

kohaselt ei ole ringkonnakohus menetlusosalistele sellist tähtaega andnud, kuid märkis 25.

novembri 2020. a kohtumääruses, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus pärast lahendi jõustumist.

10.2. Kuna ringkonnakohus ei andnud avaldaja 13. oktoobri 2020. a määruskaebust lahendades

menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, tuli see võimalus anda

pärast ringkonnakohtu määruse jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi toimuvas menetluses (vt

Riigikohtu 16. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 18). Maakohus ei

andnud pärast põhimenetluse kohta tehtud kohtulahendi jõustumist puudutatud isikutele

võimalust määruskaebemenetluses kantud menetluskulude kohta menetluskulude nimekirja

esitamiseks ja määras vaidlustatud määruses kindlaks üksnes maakohtus kantud menetluskulud.

Kolleegiumi arvates on see menetlusõiguse normi oluline rikkumine, mille tõttu on praegusel

juhul põhjendatud TsMS § 656 lg 4 alusel määruskaebuse ulatusest väljumine ning mis toob

TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi kaasa maakohtu määruse tühistamise olenemata

määruskaebuse

põhjendustest.

Kolleegium

selgitab,

et

TsMS § 656

kohaldub

ka

määruskaebusmenetluses.

10.3. Ringkonnakohus ei saa seda viga ise parandada, sest maakohtul tuleb korraga võtta

seisukoht kõigi menetluskulude osas. Selline tõlgendus on kolleegiumi hinnangul kooskõlas ka

TsMS §-st 2 tuleneva põhimõttega lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja

võimalikult väikeste kuludega ning see tagab pooltele edasikaebeõiguse menetluskulude

rahalise kindlaksmääramise peale. Kolleegium märgib samuti, et tsiviilasja lahendamisel tuleb

arvestada, et esmalt arutab tsiviilasja maakohus. Tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi

enne, kui selle on ammendavalt läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus

(TsMS § 9 lg 3).

11. Lisaks juhib kolleegium maakohtu tähelepanu sellele, et kohus peab kontrollima

menetluskulude põhjendust ja vajalikkust ning maakohtu seisukoha kujunemine peab olema

määruse põhjendustes jälgitav.

11.1. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on

selgitanud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab

vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja

asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle

sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. Need põhimõtted kohalduvad ka

hagita menetluses (vt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p-d

17 ja 19).

4 (4)

11.2. Praegusel juhul on maakohus vaidlustatud määruse põhjendustes üksnes konstateerinud,

et puudutatud isiku II maakohtus kantud menetluskulud on mõistlikud ja põhjendatud, kuid ei

analüüsinud sisuliselt, millises mahus oli õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg tegelikult

vajalik ja põhjendatud. TsMS §-s 465 sätestatakse kohtumääruse sisule esitatavad nõuded.

TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevalt peab kohtumäärus sisaldama muuhulgas põhjendusi, mille

alusel kohus järeldusteni jõudis. Kuna vaidlustatud määrusest ei nähtu kaalutlusi puudutatud

isiku II menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, siis ei vasta maakohtu määrus

menetlusõiguse normidele. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, kuid praegusel

juhul ei ole kohus kaalutlusotsust põhjendanud. Kui maakohtu diskretsiooniotsus

menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole jälgitav, ei saa ringkonnakohus kontrollida, kas

maakohus on diskretsiooni piiridest väljunud või mitte. Samuti on maakohus praeguses asjas

rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 (koosmõjus § 463 lg-ga 2) sätestatud põhjendamiskohustust, jättes

avaldaja poolt puudutatud isiku II menetluskuludele esitatud kõigile vastuväidetele vastamata.

11.3. Samuti ei ole maakohus TsMS § 175 lg-t 1 rikkudes hinnanud puudutatud isiku II

esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole

põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda

(vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri

2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Esindatava huvides konkreetse toimingu

tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu

keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest

(vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

11.4. Maakohtu vaidlustatud määrusest nähtuv arusaam sel aastal toimunud Harju Maakohtu ja

Pärnu Maakohtu ning Tallinna Ringkonnakohtu ümarlaual antud juhistest on ekslik. Ettepanek

oli, et õigusabikulusid võiks hinnata grupeeritult, mitte ei pea esile tooma iga kuluaruannete

rida eraldi, kuid see ei tähenda, et maakohtu määrusest ei pea nähtuma, millistel kaalutlustel

maakohus kulusid põhjendatuks peab.

12. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul vastavalt TsMS § 176 lg-le 8 määrata tähtaeg

puudutatud isiku II 15. oktoobri 2021. a menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks.

Seejärel tuleb maakohtul TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata puudutatud isikule II õigusabi

osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid kõigis kohtuastmetes, samuti saab kohus võtta

seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Vastaspool peab hüvitama vaid need

kulud, mis konkreetse menetluse kontekstis osutuvad esindatava õiguste kaitseks vajalikeks ja

põhjendatuteks.

13. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4 järgi

ei hüvitata.

14. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 178 lg 2

järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot. Praegusel juhul ei tee ringkonnakohus menetlust

lõpetavat

lahendit,

sest

saadab

asja

samale

maakohtule

menetluskulude

uueks

kindlaksmääramiseks. Seega ei ole menetlusosalistel õigust esitada ringkonnakohtu määruse

peale määruskaebust.

(allkirjastatud digitaalselt)