2-21-5354/60 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-21-5354

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.detsember 2021, Tallinn

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3 571,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepingulise esindajad

Ulvi Meriste ja Merike Roosileht

Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

Regina Meriste

Menetluse liik

Asja arutamine kohtuistungil 13.10.2021 ja jätkuvalt

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist osaline loobumine ja lõpetada ts.asjas nr 2-21-5354 tagasiulatuva

elatise nõude osas menetlus.

2. Jätta asja materjalide juurde võtmata hageja poolt hilinenult 11.11.2021 esitatud

menetlusdokumendid.

3. Jätta X hagiavaldus Y vastu rahuldamata.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

TsMS § 177 lõikele 2.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 06.04.2021 Harju Maakohtule hagi (täiendatud 17.05.2021 (tlk 81); 13.10.2021 (tlk

203 pöördel) Y vastu, milles palub mõista kostjalt välja elatise 396,84 eurot (esialgu 292

eurot) kuus alates 01.09.2021 kuni õpingute lõppemiseni Tallinna Teeninduskoolis kuid mitte

kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 13.10.2021 hageja loobus oma esialgselt esitatud

tagasiulatuvast elatise nõudest perioodi eest 06.04.2020 kuni 05.04.2021 eest summas 1 166

eurot ja alates 06.04.2021 292 eurot kuus.

2. Hageja õppis kuni 16.06.2021 Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis ja alates

01.09.2021 Tallinn Teeninduskoolis. Hageja käis õpingute vahelisel ajal tööl ja selle perioodi

eest hageja kostjalt elatist ei nõua. Hageja õpib alates 01.09.2021 Tallinna Teeninduskoolis

küünetehniku erialal statsionaarses õppes. Hageja õppetöö toimub selliselt, et hageja on kolm

(3) nädalat (E-R) järjest koolis 08:00-21:00 ja neljas nädal on praktika. Praktika tunnid

toimuvad kooli õppesalongis, mida saavad kõik soovijad teenuse saamise eesmärgil tasuta

külastada (II kd tlk 7).

3. Hageja töötab alates 24.05.2021 OÜ-s Apranga. Hageja töötasu oli augustis 492,30 eurot,

septembris 542,52 eurot ja oktoobris 220 eurot. Õppetööst tulenevalt on hagejal võimalik

töötada vaid nädalavahetustel.

4. Hageja elab koos emaga, kes on loonud hagejale elamiseks ja koolis käimiseks vajalikud

tingimused ning teeb hageja ülalpidamiseks kulutusi.

5. Hagiavalduse järgi on hageja igakuised kulud 1 020 eurot, 13.10.2021 täiendavate

seisukohtades esitatu järgi 793,69 eurot (2021. aasta septembri näitel).

6. Hageja ema sissetulek on 1 500 eurot. Emale kuulub 3-toaline korter Roopa tänaval. Hageja

hinnangul võimaldab kostja majanduslik seisund anda hagejale ülalpidamist, kuna kostja sai

hageja vanemate lahutuse järgselt toimunud ühisvara jagamisel 105 510,05 eurot ning kostja

endale kinnisvara soetanud ei ole.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

8. Hageja õpib erialal, mille õppetöö toimub sessioonidena iga kuu 3-ndal nädalal kolmel

tööpäeval (K-R). Aktuaalsed küünetehniku sessioonõppe õppepäevad olid – 01.-03.09; 29.09-

01.10; 20.-22.10; 03.-05.11; 24-26.11; 15.-17.12; 05.-07.01; 19.-21.01; 09.-11.02; 02.-04.03;

23.-25.03; 01.-03.06. Samuti ei osutata seoses pandeemiaga iluteenuste hooldust nagu hageja

väidab. Seega ei pea paika, et õppetööst tulenevalt on hagejal võimalik töötada vaid

nädalavahetustel.

9. Töötamise osas leidis kostja, et hageja väited töökoormuse vähenemise osas on vastakad

(istungil, et alates septembris, kuid 01.11.2021 menetlusdokumendis, et alates oktoobrist).

Kostja hinnangul on hageja töötasu tunduvalt suurem kui töölepingu p-s 6.1 on märgitud,

teenides põhipalgale juurde neto lisatasu 177,52 eurot (augusti ja septembri keskmine netotasu

on 517,40 eurot, millest on kostja arvestanud maha lepingujärgse 340 eurot). Kostja palub

kohtul võtta arvesse, et hageja keskmine palk on 517,40 eurot kuus (neto). Seega käib hageja

tööl ja teenib ise endale elatist. Elatise tasumine on kostja hinnangul põhjendatud, kui isikul ei

ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö kõrvalt mõjuva põhjuse tõttu eeldada

sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks.

10. Hageja vajadused on tõendamata. Hageja elab kergemeelset ja pillavat elu ning teeb eluks

mittevajalikke kulutusi. Kostja on vaidlustanud hageja esitatud kulud toidule, kooliga seotud

kulud, tervisekulud, kulud riietele ja jalanõudele, sideteenuse kulud, eluasemekulud, kulud

hügieenile ja real „muud kulud“ kajastatud kulud. Kostja asub seisukohale, et täisealise hageja

elustandard peaks olema kooskõlas tema enda teenitud sissetulekuga, mitte vanemate

elustandardiga.

11. Hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, et kostja tasub hagejale 2 500 eurot, s.o 208 eurot

kuus kuni 28.02.2021. Kostja maksis hagejale kokku 3 159 eurot ehk 659 eurot avansina, mille

arvesse võtmist kostja kohtult palub. Ühisvara jagamise tulemusel saadud 105 510,05 euro

saamise osas on kostja märkinud, et jagatud ühisvara oli soetatud kostja lahusvara müügist

saadud rahalistest vahenditest. Seega ühisvara jagamisel rikastus hageja ema alusetult, Kostja

väitis, et hageja ema on kostjale kinnitanud, et kannab hageja ülalpidamiskulud kuni omandab

hariduse, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, kuna kostja on panustanud hagejale ja

hageja emale kostja arvelt saadud tulust 94 200 eurot. Kostja palus kohtul võtta hageja ema ja

kostja kokkulepet arvestada.

12. Kostja ei nõustunud, et hageja ema ja kostja on majanduslikku seisundit arvesse võttes

võrdsed. Kostja teenib miinimumpalka 584 eurot ja kostja igakuised eluks vajalikud

minimaalsed kulud on kokku 516,19 eurot.

13. Kostja palus jätta asja materjalide juurde võtmata hageja 11.11.2021 menetlusdokumendid,

sest need esitati hilinenult. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte enda

kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse

hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7).

Perekonnaasjas, sh elatise asjas ei ole kohus seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega (TsMS

§ 436 lg 6). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi

kohtu ülesanne. Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool TsMS § 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on esitatud tõendite alusel

tuvastatud (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

16. Hageja lõplikus nõudes palus mõista kostjalt igakuise elatisena välja 396,84 eurot (I kd tlk

202-204 pöördel). Hageja on sündinud 13.08.2001, saades täiskasvanuks 13.08.2019. Seega oli

hageja hagi esitamise ajal, 06.04.2021, täisealine (kd I tlk 1, 3a). Kuna hageja on täisealine,

võiks hageja rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue kuuluda rahuldamisele

perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 ja § 96 alusel, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud

saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe

tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Tuginedes eeltoodule on seega täiskasvanud lapse elatise nõue eeldused on järgmised:

1) kostja on hageja esimese astme üleneja sugulane ehk lapsevanem;

2) hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes;

3) hageja ei ole üle 21-aastane;

4) hageja ei suuda end ise üleval pidada;

5) kostja rikub ülalpidamiskohustust, s.t ei anna hagejale ülalpidamist või annab seda

ebapiisavalt.

Kohtu ette toodud asjaoludel ei vaidle pooled selle üle, et hageja on kostja laps. Seda kinnitab

ka hageja sünnitunnistus (kd I tlk 3a). Tallinna Teeninduskooli (Teko) tõendi kohaselt õpib

hageja küünetehniku eriala 1.kursusel statsionaarses õppes ja õpingute eeldatav lõppkuupäev

on 06.2022 (kd I tlk 192). Hageja töötab alates 2021. aasta maist osalise tööajaga Apranga OÜ-

s.

Pooled vaidlevad selle üle, kui suured on hageja igakuised eluks vajalikud kulutused, kas hageja

suudab ennast ise üleval pidada ja kas seeläbi rikub kostja oma ülalpidamiskohustust.

Hageja loobus 13.10.2021 kohtule esitatud dokumendi tagasiulatusvast elatisest ning täpsustas

oma elatise nõuet nii igakuise elatise suuruse kui ka elatise vajaduse alguse osas. Kohus

lahendab kõigepealt nimetatud taotlused. TsMS § 428 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus, tutvunud hageja

esitatud avalduse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et avaldus hagist osaliseks

loobumiseks kuulub rahuldamisele. Kohus võtab TsMS § 429 lg 1 alusel vastu hageja avalduse

hagist osaliseks loobumiseks ja lõpetab asjas osaliselt menetluse. Kuna kohus võtab

tagasiulatuva elatise nõude osas loobumise vastu, ei käsitle kohus lahendis tagasiulatuva elatise

nõude tõendamiseks esitatud tõendeid ja jätab need tähelepanuta.

13.10.2021 menetlusdokumendis suurendas hageja oma nõuet, taotledes kostjalt alates

01.09.2021 kuni hageja õpingute lõpetamiseni kuid, mitte kauem kui hageja 21-aastaseks

saamiseni igakuise elatisena 396,84 euro väljamõistmist. TsMS § 376 lg 4 kohaselt ei peeta

hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist

või kitsendamist. Seega ei olnud antud juhul tegemist hagi muutmisena TsMS § 376 lg 1

tähenduses, võis hageja suurendada oma nõuet ilma kostja või kohtu nõusolekuta.

Kohus määras 13.10.2021 istungil pooltele lõplike seisukohtade, tõendite, vastuväidete

esitamiseks tähtajad. Hageja kohustus esitama lõplikud seisukohad, tõendid hiljemalt

01.11.2021, millele kostja sai vastata omapoolsete vastuväidete ja tõenditega hiljemalt

15.11.2021. Kohus lõpetas eelmenetluse 15.11.2021. Hageja esitas kohtule nõude tõendamiseks

tõendid 01.11.2021 ja 11.11.2021. Seega esitas hageja 11.11.2021 tõendid hilinemisega.

Tulenevalt TsMS § 330 lg-st 1 tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne

eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist.

TsMS § 331 lg 1 järgi kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite,

menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse

lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Käesolevalt ei ole hageja põhistanud, mis oli määratud tähtajaks hilisema tõendite esitamise

mõjuvaks põhjuseks. Kohus leiab, et kuna kostjale oli määratud sarnaselt hagejaga tähtaeg

hageja tõenditele vastamiseks ning hagejale oli korduvalt selgitatud, et hageja peab välja tooma,

millise tõendiga, millist asjaolu hageja tõendada soovib, jätab kohus hageja 11.11.2021

menetlusdokumendi ja selle lisad asja materjalide juurde võtmata.

Hageja on kohtule 12.12..2021 kirjutanud, et kostja on 15.11.2021 seisukohtade lisana 25 (II

kd tlk 46 pöördel) esitatud e-kirja saatmisel kasutanud kontaktisikut. Kohus selgitab, et seadus

ei keela esitada tõendina e-kirja, mille on saatnud adressaadile keegi kolmas, mitte

menetlusosaline või tema esindaja. Seda enam, et hageja ei ole vaidlustanud esitatud e-kirja

sisu.

17. Hagiavalduse kohaselt lõpetas kostja hagejale elatise maksmise alates 28.02.2021 vastavalt

pooltevahelisele kohtuvälisele kokkuleppele. Asjas esitatud tõendite kohaselt on kostja alates

01.03.2021 teinud hagejale ülekandeid 15.03.2021 50 eurot, 01.04.2021 50 eurot, 06.04.2021

100 eurot ja 30.04.2021 50 eurot (kd I tlk 93). Alates 01.09.2021 ei ole kostja hagejale

ülalpidamist andnud. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha

perioodilise maksmisega. Kuna alates 01.09.2021 ei ole kostja perioodilisi makseid teinud, kuid

hageja alustas alates 01.09.2021 õppimist Tallinn Teeninduskoolis ning hageja nõuab elatist

alates 01.09.2021, võib kostja olla oma ülalpidamiskohustust rikkunud. Hagi rahuldamiseks

tuleb aga esmalt tuvastada hageja abivajadus, st tema vajadused ja tema võimalused end ise

üleval pidada. Alles seejärel võtab kohus seisukoha, kas ja kui palju peaks kostja hagejale

ülalpidamist maksma.

18. Kohus selgitab esmalt, et täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu PKS § 101

lg 1 sätestatud miinimummäär. Seetõttu lähtutakse elatisnõude lahendamisel PKS §-st 99, mille

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel

arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi. Täisealisel isikul tekib õigus nõuda ülalpidamist üksnes juhul, kui tal ei

ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada

sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku

abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma

eluvajaduste rahuldamiseks (vt ka RKTKm 19.10.2015 nr 3-2-1-119-15 p 10).

19. Kuigi hageja vajaduste ulatust ei saa määrata üksnes ühe kuu kohta (2021. aasta september)

esitatud kulutuste alusel nagu hageja on seda 13.10.2021 menetlusdokumendis teinud, võtab

kohus hageja vajaduste hindamisel aluseks 13.10.2021 dokumendis väljatoodu, sest võrreldes

hagis

väljatoodud

igakuiste

vajaduste

suurusega

(1 020

eurot)

on

13.10.2021

menetlusdokumendis kajastatud vajalikud igakuised kulud väiksemad (793,69 eurot).

Hagiavalduses

2021. aasta septembri näitel

eluasemekulud

98,95

toidukulu

161,25

Sidekulu

(mobiil,

TV,

internet)

tervishoiukulu

70,42

Koolikohustuste täitmisega

seotud kulud

Riided ja jalanõud

119,46

Muud

kulud

(hügieen,

taskuraha väljas söömiseks

jne)

20. Hageja on välja toonud, et tema toidukulud kuus on 161,25 eurot. Kostja on sellele vastu

vaielnud, leides, et see on suurem kui keskmine toidukorv ja hageja ei ole tõendanud oma

toidukulude suurust (II kd tlk 37 pöördel p 33). Kohus peab põhjendatuks arvestada hageja

toidurahaks kuus 161,25 eurot. Kohtu hinnangul on asjaolu, et inimene vajab toitu ja toidu

ostmiseks raha, üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kuigi

kostja on leidnud, et 161,25 eurot on suurem kui keskmine toidukorv, ei ole kostja välja toonud,

kui suur kostja hinnangul igakuine toidukulu suurus peaks siis olema.

Pikkadel päevadel koolis söömise osas märgib kohus järgmist. Hageja on väitnud, et kooli

puhvetis söömise ja hügieenitarvetele kulub hagejal 128 eurot. Hageja esitatust nähtub, et

küünetehniku õppekava alusel toimub õppetöö vastavalt tunniplaanile üks või kaks korda kuus

K, N, R kestusega vastavalt tunniplaanile 08:15-21:00 (II kd tlk 15 pöördel). Iseenesest on

iluteenindajate õppesessioonid välja toodud ka kooli koduleheküljel (I kd tlk 201, II kd tlk 44).

Tallinn Teeninduskooli infojuht Anu Uusmaa on 05.11.2021 kirjas teada andnud, et

sessioonõpe on igal kolmandal nädalal kestusega kolm päeva kas E-K või K-R (II kd tlk 45

pöördel). Seega on ilmselgelt põhjendatud, et hageja sööb koolis kolmel (3) päeval kuus. Kostja

väitel on kooli puhveti hindasid arvestades maksimaalseim lõuna maksumus viis (5) eurot (II

kd tlk 38 ). Kohus, lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse, et pikal koolipäeval võib tekkida

vajadus osta süüa mitmel korral, peab mõistlikuks toidukuluks koolis maksimaalselt 30 eurot.

Kohus lisab, et 01.11.2021 menetlusdokumendis on hageja väitnud, et toidukulu koolis on

keskmiselt 110 eurot, tõendades seda pangakonto väljavõttega (vt II kd tlk 14). Kõrvutades

ülekannete kuupäevasid kooli kodulehel olevate sessioonõppe päevadega, kattub üksnes

01.10.2021 ja 20.10.2021 kodulehel väljatoodud koolipäevaga (29.09-01.10; 20.-22.10, vt I kd

tlk 201). Seega hageja koolitoidule kuluvate kulude tõendamiseks esitatud tõendid ei kajasta

tegelikult koolis toitlustusele kuluvaid summasid.

Seega kokku peab kohus põhjendatud ja mõistlikuks toidukuluks, sh koolis, kuus 191,25 eurot.

21. Põhjendatud hageja eluasemekuluks (kommunaalkulud, elekter, TV ja internet kuus on

kohtu hinnangul 98,95 eurot arvestades kommunaalkuludele, elektrile, TV-le ja internetile

kuluvat summat (I kd tlk 179 pöördel (07.05.2021), 206 pöördel, 206), mis tõendavad kantud

kulude suurust ning asjaolu, et kulud tuleb jagada kaheks. Hageja on küll 01.11.2021

menetlusdokumendis väitnud, et alates oktoobrist on eluasemega seotud kulud seoses

kütteperioodi algusega kuni 146,67 eurot (II kd tlk 6-7), ei ole hageja oma sellekohast väidet

tõendanud. Seda enam, et nt hageja ema pangakontost nähtub, et 07.01.2021 on tasutud

kütteperioodil kommunaalkulude eest kokku 167 eurot (vt I kd tlk 112), mis on oluliselt

väiksem kui hageja väidetud 185 eurot.

Eluasemekulude osas selgitab kohus lisaks, et Riigikohus on andnud juhised lapse

eluasemekulude määramisel ning märkinud ts.asja nr 3-2-1-169-13, et eluasemevajaduse

ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest

saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema

kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62

lg 1 mõttes. Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata

kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi

üürimisel saadava üüri järgi. Nii saab kohus määrata ka kasutuseelise väärtuse, mille saab laps

vanema eluaset kasutades. Sellise eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava

eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva

eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (vt ka RKTKo 26.09.2012 nr

3-2-1-93-12, p-d 20–21. Lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse üürikorterite hindasid on

hageja eluasemekulud mõistlikus suuruses.

Kuigi hageja on välja toonud ka asjaolu, et hageja ema maksab igakuiselt tagasi eluasemelaenu

379,75 eurot (I kd tlk 213), ei nähtu, et hageja oleks seda asjaolu eluasemekulude suuruse

määramisel arvesse võtnud. Seetõttu jätab kohus kostja vastuväited eluasemelaenu

eluasemekulude hulka kuulumise osas tähelepanuta.

22. Kulutused hügieenitarvetele on hageja toonud välja real „muud kulud“, mis muu hulgas

sisaldab toidukulu koolis. Võttes arvesse, et söögiraha kooli jaoks on hageja hinnangul

keskmiselt 110 eurot (vt II kd tlk 7, 14), moodustava hügieenikulud, sh kosmeetika seega 18

eurot. Kohus peab põhjendatuks arvestada hügieeni ja kosmeetikakuludeks kokku 18 eurot, sest

üldteadaolevalt inimesed pesevad ennast,

käivad juuksuris, vajavad aegajalt ka

kosmeetikatooteid, kuid peres pestakse reeglina pesu koos, samuti pesemisvahendid ja

šampoonid on tavaliselt peres ühises kasutuses, millest tulenevalt iga pereliige neid igas kuus

ostma ei pea.

23. Kohus selgitas 12.04.2021 määruses, et esmavajadusi nagu toit ja riided kohtule tõendama

ei pea. Kohtu hinnangul on asjaolu, et inimene vajab riiete ja jalanõude ostmiseks raha,

üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Hageja väidetavad

kulutused riietele ja jalanõudele on 119,46 eurot. Kohus leiab, et hageja esitatud kulud riietele

ja jalanõudele on ülepaisutatud, eriti kui vaadata, et alles 2021. aasta kevadel olid hageja kulud

riietele ja jalanõudele hagiavalduse kohaselt 35 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kuigi

hagejal ei ole vaja osta endale igakuiselt uusi riideid ja jalanõusid ja neid saab kanda ka

tavaliselt paar hooaega järjest, on aegajalt vaja oma garderoobi siiski tõesti uuendada, eriti kui

arvestada, et tegemist on noore inimesega, on eelkirjeldatud asjaolusid arvesse võttes

põhjendatud ning mõistlikuks riiete ja jalanõude kuluks kuus 50 eurot, mis teeb aastas 600

eurot.

24. Hageja väitel on hageja sidekulud kuus 65,61 eurot, mis sisaldavad mobiili, TV ja interneti

kulusid. Samal ajal on hageja tõenäoliselt arvestanud juba Lisana 3 esitatud maksekorralduse

nr 366 (I kd tlk 206) alusel kantud kulu eluasemekulude hulka (vt I kd tlk 204 Lisa 2 – 4 14,31

+ 16+67,64= 98,95 eurot). Seega tuleb hageja väidetud sidekulust 65,61 eurost maha arvestada

16 eurot, s.o 49,61 eurot. 13.10.2021 menetlusdokumendi Lisana 12 on esitatud pangakonto

väljavõte, millest nähtub, et hageja on teostanud kaks ülekannet Tele2 Eesti AS-le – arve

852097494 alusel 41,34 eurot ja arve nr 853105631 alusel 8,27 eurot (I kd tlk 207 pöördel).

Väidetavalt on tegemist hageja mobiili arve ja mobiiltelefoni järelmaksuga. Kostja on hageja

sidekulud vaidlustanud, märkides, et ei ole võimalik tuvastada, kes teenust tarbis ja kuidas on

need kulud seotud hagejaga (II kd tlk 38 p 35). Kohtul ei ole võimalik aru saada, milline summa,

millist kulu tõendab ning hinnata soetatud mobiiltelefoni kogumaksumuse mõistlikkust. Kohus

peab vajalikuks tuua välja, et kui 2021.aasta sügisel olid hageja mobiili ja mobiiltelefoni

järelmaks kokku 49,61 eurot, siis 12.03.2021 on hageja ema tasunud Tela2 Eesti AS-le 29,38

eurot (vt I kd tlk 114) ning kontoväljavõttes on juurde kirjutatud „X telefon + järelmaks“. Kuna

hageja tõendid sidekulude suuruse osas on erinevad ja kulutuste sisu osas ebaselged, ei ole

hageja oma väidetavaid sidekulusid tõendanud.

25. Hageja väitel peab ta tegema kulutusi mitmetele ravimitele kuus, mille tõendamiseks on

hageja esitanud väljavõtte patsiendiportaalist välja kirjutatud ja välja ostetud retseptiravimite

kohta (I kd tlk 221 ja 221 pöördel). Hageja on 13.10.2021 menetlusdokumendis märkinud, et

on kandnud tervishoiukulusid 70,42 euro suuruses summas kuus. Kostja on hageja tervisekulud

vaidlustanud (vt II kd tlk 37 pöördel p 32). Väljavõttest nähtub, et hagejale on kirjutatud kolmel

korral välja norelgestromiin 6mg etünüülöstradiool 0,6mg transdermaalne plaaster (kehtivuse

kuupäevi arvesse võttes võib arvata, et iga kahe (2) kuu tagant), mis on kõik välja ostetud.

Samuti on regulaarselt kirjutatud hagejale retsept gabapentiin 300 mg kõvakapsel, mida on

03.10.2021 kehtivuse kaotanud retseptist ostetud välja üks tk (50 kapslit), kaks on jäänud välja

ostmata. 25.12.2021 kehtiva retsepti alusel ei ole ühtegi karpi/purki ravimit välja ostetud.

Kõrvutades ostetud ravimeid patsiendiportaalis oleva infoga korduvalt välja kirjutatud ravimite

ja nende välja ostmiste kohta (I kd tlk 208, 211), võib järeldada, et hageja on ostnud kahel korral

välja norelgestromiin 6mg etünüülöstradiool 0,6mg transdermaalsed plaastrid (kaks retsepti ja

mõlemad on välja ostetud samas koguses 6 tk x 3) kasutusjuhisega 1 tk 3 korda kuus) ning ühe

(1) retsepti jagu ravimite maksumus on ca 10,86 eurot (03.09.2021 teostati ost summas 10,86

eurot tõenäoliselt 06.09.2021 kehtivuse kaotanud retsept alusel ning 17.09.2021 teostati ost

summas 10,61 eurot tõenäoliselt kuni 25.12.2021 kehtiva retsepti alusel). See tähendab, et

hagejal peaks jaguma plaastreid vähemalt aasta lõpuni ning kuni kooli lõpuni (06.2022 vt I kd

tlk 192) vajab ta nimetatud plaastreid veel kolme (3) retsepti jagu. Võttes arvesse plaastrite

hinda kaheks kuuks, on kohtu hinnangul tõendatud, et ühe kuu tervisekulu norelgestromiin 6mg

etünüülöstradiool 0,6mg transdermaalsete plaastrite ostmiseks on 5,43 eurot.

Retsepti gabapentiin 300 mg kõvakapslite osas märgib kohus, et kohus ei saa võtta hinnangut

nimetatud ravimi vajalikkuse üle ning ka hageja ei ole ise välja toonud ega tõendanud, miks ta

märgitud ravimit peab tarvitama. Kui aga võtta arvesse, et hageja on kehtivuse kaotanud retsepti

alusel välja ostnud vaid ühe koguse väljakirjutatud ravimitest ning 25.12.2021 kehtivuse

kaotava retsepti alusel ei ole veel ühtegi väljakirjutatud ravimi kogust välja ostetud, siis võib

järeldada, et kas antud ravimi manustamise vajadus on ära langenud või näeb hageja raviskeem

ette jätkuvalt 1 kapsli manustamist päevas (vt annustamise juhist I kd tlk 221 pöördel). Hageja

ei ole tõendanud, kui palju üks (1) purk/karp (50 tk) nimetatud ravimit maksab, sest 08.10.2021

ei saadud osta gabapentiin 300 mg kõvakapsleid, sest selle retsepti kehtivus lõppes 03.10.2021.

Seega on tõendatud, et hageja vajalikud tervisekulud kuus on 5,43 eurot.

26. Hageja on toonud koolikohustuse täitmiseks vajamineva kuluna välja 150 eurot kuus.

Kommentaarina on hageja kirjutanud, et 400 eurot on küünetehnika erialal õppimiseks vajalike

instrumentide eest, s.o 9 kuud/400, mis teeb hageja hinnangul üheksa (9) kuu arvestuses 100

eurot kuus, millele lisanduvad kulud vihikutele ja nt küünelakkidele, küünetehniku vahenditele

summas 50 eurot. Hageja on esitanud tõendina S. R. 11.10.2021 e-kirja ja väljavõtte

õppeasutuse kodulehelt (I kd tlk 205 ja 205 pöördel). S. R. on kinnitanud ja see nähtub ka

kodulehe väljavõttelt, et k.a küünetehniku erialal õppima asunu vajab oma isiklikku inventari.

Kodulehel on kirjas, et selle maksumus on umbes 400 eurot. See tähendab, et küünetehniku

erialal vajalik soetatav inventar ei pruugi üldse 400 euro maksma minna. Hageja ei ole

tõendanud, kui palju tema soetatud vajalik inventar maksis. Kohus on seisukohal, et

üldteadaolevalt kaasnevad koolis õppimisega kulud koolikohustuse täitmisele, sest aegajalt on

kindlasti vaja osta kaustikuid vm kantseleitarbeid, ei ole hageja tõendanud ka väidetud 50 euro

suuruse kulu tekkimist.

27. Tuginedes eeltoodule on hageja tõendanud vajalikud kulud kokku 363,63 eurot (toidukulu

191,25 eurot + eluasemekulu /kasutuseelis 98,95 eurot + hügieenikulu 18 eurot + riiete/jalatsite

kulu 50 eurot + tervisekulu 5,43 eurot).

28. Hageja igakuiste kulutuste ja vajaduste suurus ei ole aga samastatav hageja abivajadusega.

Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke

vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks

vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda

ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku

hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib tal õigus nõuda ülalpidamist.

29. Kohus leiab, et Tallinn Teeninduskooli sessioonõppes käimine ei ole mõjuv põhjus, mis

takistab igakuiselt püsiva sissetuleku hankimist. Arvestades õppetööga kaasnevat päevaplaani

ja koormust, ei ole antud koolis käimise kõrvalt töötamine üksnes hageja väidetud ulatuses

põhjendatud.

Asjas leidis tõendamist, et hageja õppetöö toimub kolm päeva igal kolmandal nädalal (vt II kd

tlk 44-46) ja seoses covid-19 levikuga ei osutata koolimajast väljast tulevatele külalistele

iluteenuseid (II kd tlk 146 pöördel), mitte nagu hageja seda 01.11.2021 väidab (kolm nädalat

õppetööd ja nädal ilutoas praktikat, vt II kd tlk 7). Seega käib hageja koolis kolmel päeval kuus

ja avatud iluteenuse osutamine kooli õppesalongis on koolivälistele isikutele peatatud. See

tähendab omakorda, et hagejal on võimalik ise endale eluks vajalikus ulatuses elatist teenida.

30. Hageja on esitanud asja materjalide juurde töölepingu nr AP1487 (II kd tlk 9, 9 pöördel),

mille p. 5.1 järgi töötab töötaja osalise tööajaga arvestuslikult 20 tundi nädalas kvartaalselt

summeeritud tööaja arvestusega. Lepingu p. 6.1 kohaselt on töötaja brutotasu katseajal 20 tunni

töötamisel 320 eurot ja pärast katseaega 340 eurot. Hageja esitatud pangakonto väljavõttest (II

kd tlk 8) nähtub, et hagejale on kantud augustikuu palgana arvele 492,30 eurot ja septembrikuu

palgana 542,52 eurot. Võttes arvesse hageja koolikohustuse täitmise iseloomu ja mahtu, on

hagejal võimalik töötada kasvõi ulatuses nagu hageja töötas augustis, sest ka siis saaks hageja

katta oma eluks vajalikud kulud saadud rahaliste vahendite arvelt.

31. Kokkuvõtvalt, kuna kohus ei tuvastanud, et hagejal oleks tekkinud õigus nõuda

ülalpidamist, ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust rikkunud ning hagi tuleb jätta

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

32. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse

(TsMS § 173 lg 1 esimene lause). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti

(TsMS § 162 lg 1). Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad kõik menetluskulud hageja

kanda. Kohus lisab, et kuna hageja loobus tagasiulatusvast elatise nõudest, siis jäävad ka selles

ulatuses menetluskulud kooskõlas TsMS 168 lg-ga 4 hageja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kädi Sacik-Korn

kohtunik