2-20-4329/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-4329

Tsiviilasi

Kaupo Põdra hagi KR Stone OÜ vastu kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

24 869 eurot 98 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kaupo Põdra apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant/hageja:

Kaupo

Põder

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Aldo

Vassar

Vastustaja/kostja:

KR

Stone

OÜ

(registrikood

12235837), esindaja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021 otsus muutmata.

2. Jätta tsiviilasja juurde võtmata järgmised dokumendid: arve 11.03.2021 summas

564 eurot; maksekorraldus 31.03.2021; ukse paigaldus, arve 14.05.2021; VKN

Ehitusgrupp OÜ e-kiri 14.05.2021; Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse

osakonna e-kirjad 29.04.2021; 05.02.2021; 27.04.2021 19.02.2019 ja 03.05.2021.

3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Kaupo Põdra kanda.

5. Rahuldada KR Stone OÜ ringkonnakohtus kantud menetluskulude taotlus

osaliselt.

6. Määrata Kaupo Põdra poolt KR Stone OÜ-le hüvitatavate menetluskulude

suurusena kindlaks ning mõista Kaupo Põdralt KR Stone OÜ kasuks välja

975 eurot (koos käibemaksuga).

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Kaupo Põder (hageja) esitas 19. märtsil 2020 Tartu Maakohtule hagi KR Stone OÜ (kostja)

vastu 23 023 euro 13 sendi ning lisanduva viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras alates hagiavalduse kättesaamisest kuni kohustuse täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 3. mail 2018 notariaalse lepingu ühishüpoteegi,

korteriomandi müügi ja hüpoteegi seadmise kohta (edaspidi leping). Lepinguga võttis kostja

arendajana endale muuhulgas kohustuse saada Tartu maakond, Tartu linn, X küla, XXXXXXX

hoonele ja XXXXXXX-X korteriomandile omal kulul kasutusluba hiljemalt 1. oktoobriks 2018

(lepingu p 5.2.1), kuid hoonel puudub siiani kasutusluba. Muuhulgas leppisid pooled kokku

selles, et kui arendaja korteriomandile kasutusluba ei hangi ja seda teeb ostja, on arendaja

kohustatud hüvitama ostjale kõik sellega seotud dokumentaalselt tõendatud kulutused (lepingu

p 5.2.3). Hageja nõudis 22. oktoobril 2018 kostjalt kohustuse täitmist, kuid kostja ei vastanud

hagejale. Tsiviilasjas nr 2-18-18289 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 5000 eurot

(leppetrahv) ning tsiviilasjas nr 2-19-10676 12 696 eurot (ehitusprojekti muudatusprojekti,

ehitise ja tuleohutuse auditi ning geoaluse koostamine) koos seadusjärgses määras viivisega.

Hageja nõudis kostjalt kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist summas 23 023 eurot 13

senti, milleks on puuduste kõrvaldamiseks tulevikus tehtavad kulutused.

Hageja ei nõustu kostja käsitlusega, et hüvitamisele saavad kuuluda üksnes sihtotstarbeliselt

kasutusloa saamisega seotud kulutused, mida hageja on juba kandnud, vaid hageja on

õigustatud kostjalt nõudma kasutusloa saamiseks vajalike ehitustööde kulutusi prognoositavas

maksumuses.

Õige ei ole kostja seisukoht, et juba tasutud leppetrahv peaks osaliselt hüvitama tehtud kulutusi.

Asjakohane ei ole kostja väide, et elamule kasutusloa saamine puudutab kõiki korteriomanikke.

Lepingu järgi on kohustused võetud hageja ees, kes on teinud ja teeb kõik kulutused ise ning

kostjal on kohustus need hüvitada. Kasutusloa saamiseks tuleb hoone viia kooskõlla

ehitusprojekti muudatusprojektiga. Need tööd ei ole hoonet parandavad, hageja ei nõua

üleliigsete tööde hüvitamist.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja on seisukohal, et olukorras, kus hageja ei ole kasutusluba taotlenud ja ei ole saanud loa

väljaandjalt teavet kasutusloa väljaandmisest keeldumise kohta või puuduste esinemise kohta

ehitisel, mis ei võimalda kasutusluba väljastada, ei ole hagejal võimalik nõuda

kuludokumentidega tõendamata tulevikus tekkiva kahju hüvitamist lepingu p 5.2.3 alusel.

Kuna võimalike ehituslike (ka varjatud) puuduste eest ei vastuta arendaja, ei pidanud kostja

sellist tekkivat kahju ette nägema. Lisaks on kostja juba kasutusloa tähtajaks mittesaamisega

seotud kahju hüvitanud leppetrahvina 5000 eurot ning täiendavalt on hageja kasuks välja

mõistetud ka hüvitis 12 696 eurot koos viivisega.

Kostja hinnangul soovib hageja kasutusloa taotlemise varjus parendada osasid korteriomandeid

ja elamut võrreldes müügitehingutes kokkulepituga (helipidavus, soojapidavus, küte,

ventilatsioon, niiskusturvalisus jne), kuid selline tegevus ei saa toimuda kostja arvelt, sest kostja

vastutab vaid tuleohutuse nõuetele mittevastavate tööde ümbertegemise eest, sest ainult need

tööd on vajalikud kasutusloa saamiseks. Samas elamu tuleohutuse tagamisega seotud

täiendavate ehitustööde osas ei ole kulutusi veel kantud, samuti on nende tööde maksumus

vaidlusküsimuseks poolte vahel. Kui kohus otsustab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud

tuleohutust parandavate tööde osas, on kostja valmis hüvitama tuleohutuse tagamiseks seotud

töö- ja materjalikulu 1628 euro 50 sendi ulatuses, mis vastab töö- ja materjalikulu tegelikule

hinnale. Kostja märkis, et kõik korteriomanikud kannavad riisikot korterelamule kasutusloa

saamiseks või mittesaamiseks sõltumata sellest, et kostja on 3. mai 2018 lepingus võtnud endale

kohustuse korterelamule kasutusloa hankimiseks. Hageja nõudes esitatud kahju tekkimine ei

olnud kostjale ettenähtav.

MAAKOHTU OTSUS

3. Tartu Maakohus jättis 15. jaanuari 2021 otsusega hagi rahuldamata, märkis, et kohtuotsuse

jõustumisel tuleb hagi tagamise abinõu tühistada ja jättis poolte menetluskulud hageja kanda;

määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3380 eurot (km-ta); mõistis hagejalt kostja

kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohus märkis, et poolte vahel on vaidlus lepingu p-de 5.2.1 ja 5.2.3 tõlgendamise üle.

Hageja leiab, et ta on ainuisikuliselt õigustatud kostjalt nõudma korterelamule kasutusloa

saamiseks vajalike ehitustööde kulutusi prognoositavas maksumuses. Kostja on vastupidisel

seisukohal, leides, et korterelamule kasutusloa saamine puudutab kõiki korteriomanikke,

hageja on esitanud hagi enda nimel hagemisõigust tõendavat dokumenti esitamata, lisaks saab

hageja kostja arvates nõuda üksnes neid kasutusloa saamiseks vajalikke dokumentaalselt

tõendatud kulutusi, mis on juba kantud.

Vaidlusaluste kokkulepete õigusliku iseloomu kindlaksmääramine eeldab nende tõlgendamist

kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 29 sätestatud tõlgendamisreeglitega. Lepingust

nähtuvalt on kostja arendajana võtnud endale lepingu p 5.2.1 alusel kohustuse saada lepingu

esemele (hageja korteriomand) ja hoonele (XXXXXXX korterelamu) omal kulul kasutusluba

hiljemalt 1. oktoobriks 2018. Samas on tuvastatav poolte tahe lepingu täitmata jätmise

tagajärgede osas üksnes hageja korteriomandi osas, sest lepingu p 5.2.3 järgi juhul, kui arendaja

ei hangi lepingu esemele kasutusluba ja seda teeb ostja, on arendaja kohustatud hüvitama ostjale

kõik sellega seotud dokumentaalselt tõendatud kulutused.

Maakohtu hinnangul saab hageja lepingu p 5.2.3 alusel nõuda kostjalt hageja korteriomandile

kasutusloa saamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulutuste hüvitamist.

Maakohus märkis, et XXXXXXX korteriühistu 28. juuni 2020 otsuse (II kd tl 70-73) näol ei

ole maakohtu hinnangul tegemist üldkoosoleku protokolliga KrtS § 20 lõigete 1 ja 2 järgi.

Äriregistrist nähtuvalt on hageja alles alates 25. maist 2020 korteriühistu juhatuse liige.

Maakohtu hinnangul ei ole hagejale protokollis viidatud väidetavalt varasemalt antud

kaasomanike volitus korterelamule kasutusloa saamiseks võrdsustatav hageja õigusega

korteriühistu asemel nõuda kohtus korterelamule kasutusloa saamiseks tulevikus tehtavate

kulutuste hüvitamist.

Tartu Linnavalitsus oma 16. juuli 2020 vastuses hageja 12. juuni 2020 pöördumisele (II kd tl

74-76) kinnitab samuti üksnes hageja õigust hankida kasutusluba tervele hoonele. Kohus

märgib, et tegemist on haldusorgani läbiviidava haldusmenetlusega kasutusloa andmiseks, mida

reguleerivad avalikud normid. Kohustus kasutusloa taotlemiseks tuleneb vahetult EhS-st (§ 50

jj). Maakohus leidis, et korteriühistu liikmetest korteriomanikele ei ole piiratud ühiselt

kuuluvaid nõudeid (sh korterelamule kasutusloa saamiseks vajalike kulutuste hüvitamise nõue)

lepingu p-dele 5.2.1 ja 5.2.4 tuginedes maksma panemine. Hageja korteriomanikuna on üks

XXXXXXX korterelamu kaasomanikest.

Tartu Linnavalitsus on oma 16. juuli 2020 vastuses selgitanud hagejale, et võimalik on ehitise

vastuvõtmine korterite kaupa.

Maakohus nõustus kostja tõlgendusega lepingu p 5.2.3 osas, et hageja korteriomandile

kasutusloa saamise kulutuste nõue eeldab kasutusloa olemasolu. Viidatud punkti kohaselt

kohustub arendaja hüvitama ostjale korteriomandile kasutusloa hankimisega seotud

dokumentaalselt tõendatud kulutused. Maakohtu hinnangul saavad dokumentaalselt tõendatud

olla üksnes kulutused, mis hageja on teinud ja kandnud korteriomandile kasutusloa saamiseks.

Hageja viitas, et tsiviilasjas nr 2-19-10676 on tema kasuks välja mõistetud hüvitis 12 696 eurot

koos viivisega (I kd tl 50-56). Maakohus märkis, et kohus ei ole antud kohtuotsust tehes seotud

teises tsiviilasjas tuvastatud asjaoludele antud õigusliku hinnanguga. Maakohtu hinnangul võib

hagejal olla korteriühistu vastu korterelamule kasutusloa saamiseks juba tehtud kulutuste osas

nõue, välja arvatud talle endale langevas osas.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt jättis maakohus Kaupo Põdra hagi KR Stone OÜ

vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas 15. veebruaril 2021 kostja vastu apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

maakohtu otsuse, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja palub teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse ja menetluskulud jäetakse kostja kanda.

Hageja hinnangul on maakohus valesti sisustanud ja tõlgendanud hageja ja kostja vastava

kokkuleppe sisu ja sh kohaldanud võlaõigusseadust, mis on toonud endaga kaasa ebaõige

lahendi. Vaidlusaluse lepingu p 5.2 sisaldab endas ammendavat väljavõtet hageja ja kostja

kokkuleppest. Kostja on kohustust rikkunud ja selle üle vaidlust ei ole. Pooltevahelises lepingus

ei ole kokku lepitud õiguskaitsevahendite kasutamise piiramises või vastutuse piiramises. Seda

ei saa järeldada ka lepingu p-st 5.2.3 – ehk vastavas punktis pole näiteks öeldud, et kohustuse

rikkumise korral saab nõuda üksnes dokumentaalselt tõendatud kulutuste hüvitamist vms.

Maakohus ei ole oma otsuses põhjendanud ja/või selgitanud, kas ja mis põhjusel on välistatud

teised õiguskaitsevahendid. Kui lepingus oleks kokkulepitud mõne õiguskaitsevahendi

välistamises, peab kohus seejuures analüüsima kokkulepete kehtivust. Isegi kui poolte

kokkulepet tuleks tõlgendada selliselt, et ainukene õiguskaitsevahend kohustuse rikkumise

puhuks oli dokumentaalselt tehtud kulutuste sissenõudmine kostjalt, oleks selline kokkulepe

tühine VÕS § 106 lg 2 järgi ja oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

Hageja märkis, et maakohus on teistes menetlustes kahel korral samast lepingust tuleneva

vaidluse lahendanud ning leidnud 28. veebruari 2020 otsuses, et hagejal oli õigus nõuda VÕS

§ 115 lg 1 alusel kohustuse täitmist või kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

Maakohus ei põhjendanud, mis põhjusel ei ole hagejal lepingu rikkumise korral võimalik nõuda

kostjalt näiteks kohustuse täitmist, kahju hüvitamist jne.

Hageja on pöördunud kohtusse üksnes tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust tulenevalt, milles

osas on kostja oma kohustust rikkunud, milleks oli mh kohustus saada kogu hoonele

kasutusluba.

Antud juhul on täidetud eeldused, et hageja saaks nõuda kahju hüvitamist kohustuse täitmise

asemel. Hageja kahju hüvitamise nõue saab olla piiratud või välistatud, kui see tuleneb

vastavasisulisest kokkuleppest või seadusest.

Hageja märkis, et maakohtu sedastamine ehitise osale osakasutusloa andmisest ei ole vaidluse

kontekstis asjakohane ega kahjunõude puhul asjasse puutuv. Kasutusluba vajab terve

kortermaja, kuna ehituslikult on korterid omavahel seotud.

5. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja nõustub maakohtu otsusega ja jääb maakohtus esitatud vastuväidete juurde.

Hageja oli kasutusloa puudumisest teadlik ja vaatamata sellele soovis ta lepingu sõlmida

kokkulepitud tingimustel.

Hageja ei tõendanud, et poolte tahe oleks olnud kokkulepet sõlmides suunatud teistsuguse

sisuga kokkuleppele, kui on lepingus sõnaselgelt fikseeritud.

Lepingu p 5.2.3 mõtteks ei olnud, et hagejal on õigus nõuda kogu korterelamule kasutusloa

saamiseks tulevikus tehtavate kulutuste hüvitamist (s.o kogu korterelamu ehitustööd). Samas

nõuab hageja kostjalt just kulutuste hüvitamist, mis puudutab ehitustöid korterelamule, mitte

hageja korteriomandile kasutusloa saamiseks.

Kostja on jätkuvalt seisukohal, et antud juhul, kus hageja ei ole kasutusluba taotlenud ja ei ole

saanud loa väljaandjalt teavet loa väljaandmisest keeldumise kohta või puuduste esinemise

kohta ehitisel, mis ei võimalda kasutusluba väljastada, ei ole hagejal võimalik nõuda

kuludokumentidega tõendamata, tulevikus võibolla tekkiva kahju hüvitamist müügilepingu

p 5.2.3. alusel.

Hageja väited VÕS § 106 lg 2 järgi lepingu tingimuste hindamata jätmise kohta on sisutühjad

ja varasemas menetluses ei ole sellele tuginetud.

Hageja väide, et kohus oleks käesoleva asjas lahendi tegemisel pidanud aluseks võitma Tartu

Maakohtu 28. veebruari 2020 otsuse, ei ole kohane.

Kostja ei ole vara müüja ega ka ehitaja ning tegemist ei ole elamu puudustega ehituslikus

mõttes. Kostja ei saanud sellist kahju ka ette näha.

Kostja rõhutab veelkord, et hageja esitatud haginõue hõlmab elamu võimalike ehituslike (ka

varjatud) puuduste parandamist ja hüvitamist.

Kostja peab oluliseks välja tuua, et kostja on juba kasutusloa tähtajaks mittesaamisega seotud

kahju hüvitanud leppetrahviga ja hageja kasuks on lisaks välja mõistetud hüvitis tsiviilasjas

nr 2-18-18289.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad hageja kanda.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid käesolevas otsuses

TsMS § 654 lg 6 alusel.

8. Hageja esitas ringkonnakohtule 25. novembril 2021 taotluse võtta asja juurde järgmised

tõendid: 1) arve 11.03.2021 summas 564 eurot; 2) maksekorraldus 31.03.2021; 3) ukse

paigalduse arve 14.05.2021; 4) VKN Ehitusgrupp OÜ e-kiri 14.05.2021; 5-9) Tartu

Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna e-kirjad 29.04.2021; 05.02.2021; 27.04.2021;

19.02.2019; 03.05.2021.

Ringkonnakohus juhib hageja tähelepanu, et TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline

kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Muuhulgas tuleb menetlusdokumendi

pealkirjas kajastada kõik taotlused, uute tõendite hilinemisega esitamist tuleb põhistada ning

kordusdokumentide esitamist tuleb vältida. Hageja poolt 25. novembril 2025 esitatud

menetlusdokumendi pealkiri (seisukoht ja menetluskulude nimekiri) ei viita uute tõendite

esitamisele. Lisades on kaks kordusdokumenti - 05.02.2021 e-kiri, mille ringkonnakohus on

eelnevalt tagastanud 8. novembri 2021 määrusega ning 19.02.2019 e-kiri, mille hageja lisas

juba hagiavaldusele. Hageja taotluses puuduvad iga tõendi kohta põhistus, miks seda ei saanud

varem esitada ja millist faktilist asjaolu see tõendab. Kõiki lisatud tõendid oleks hageja saanud

varem esitada. Kostja ei nõustunud uute tõendite vastuvõtmisega ning ringkonnakohus jätab

uued tõendid tähelepanuta ning TsMS § 652 lg 4 alusel taotluse rahuldamata ja loeb kõik

25.11.2021 hageja poolt esitatud tõendid hagejale tagastatuks.

9. Asja materjalidest nähtub, et hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude 23 023 euro

ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hageja tõi nõude faktilise alusena esile asjaolu, et kostja

ei ole täitnud tähtajaks ega ka täiendavalt antud tähtajaks kohustust saada lepingu esemele

(hageja korterile) ja hoonele kasutusluba. Hageja leidis, et sellest tulenevalt on tal õigus nõuda

VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist. Kahju tõendamiseks esitas hageja ProfBuild INT OÜ

17. märtsil 2020 koostatud hinnapakkumise, milles loetleti ehitustööd, mis on hoonele

(elamule) kasutusloa saamiseks vajalik teostada, kokku summas 23 023 eurot ja 13 senti ilma

käibemaksuta.

9.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pooled eristasid lepingus lepingu eset, milleks

on hageja poolt ostetud korteriomand ja hoonet tervikuna. Hageja ja kostja leppisid lepingu p-i

5.2.3. järgi kokku, et juhul, kui arendaja (kostja) ei hangi lepingu esemele kasutusluba ja seda

teeb ostja (hageja), on arendaja kohustatud hüvitama ostjale kõik sellega seotud

dokumentaalselt tõendatud kulutused. Hagejale on nimetatud leping siduv, tegemist on kehtiva

kokkuleppega, mis seab lepingu esemele kasutusloa saamise kulude hüvitamise eelduseks

dokumentaalselt tõendatud kulutuste olemasolu. Käesolevas hagis ei ole hageja esitanud väiteid

ega tõendeid selle kohta, et ta on teinud lepingu esemele, s.o oma korteriomandile hagis nõutud

summas kulutusi ja need olid kasutusloa saamise eelduseks. Asjaolu, et hageja on varem hagi

esitanud ja talle on kahju hüvitatud, ei ole käesolevas menetluses arvesse võetav asjaolu.

Lisaks eeltoodule lepiti kokku täiendavad sanktsioonid lepingu eseme osas lepingu p-s 5.2.2,

mille järgi juhul, kui ostjale (hagejale) määratakse trahv kasutusloata lepingu eseme kasutamise

eest, on arendaja (kostja) kohustatud selle trahvi täies ulatuses ostjale hüvitama. Hageja ei ole

hagi alusena esile toonud, et talle oleks trahv määratud.

Täiendavalt leppisid pooled kokku, et hagejal on lepingu p-i 5.2.4. järgi õigus nõuda arendajalt

(kostjalt) leppetrahvi 5000 eurot, kui kostja kasutusluba ei hangi. Pooltel puudub vaidlus, et

jõustunud kohtulahendiga on hageja kasuks leppetrahv 5000 euro välja mõistetud.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et lepingu p. 5.2.3. on tühine vastuolu tõttu hea usu

põhimõttega. Hageja kinnitas lepingus, et on teadlik kasutusloa puudumisest ja hageja korterile

kasutusloa saamise tagamiseks lepiti kokku sanktsioonid kostjale. Hageja on nende alusel kaks

hagi esitanud ja tema nõuded on rahuldatud.

Maakohus märkis õigesti, et tuleb eristada hoone kasutusluba ja korteriomandile ehk hageja

korterile välja antavat kasutusluba. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et korteriomandile on eelduste

täidetuse korral võimalik anda kasutusluba. Kui hageja on teinud täiendavaid dokumentaalselt

tõestatud kulutusi lepingu esemele kasutusloa saamiseks, siis selles osas saab hagejal olla

hüpoteetiline nõue kostja vastu. Käesolevas hagis sellist nõuet esitatud ei ole.

9.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et lepingust ei tulene hagejale õigus

nõuda kahju hüvitamist tulevikus tehtavate kulutuste hüvitamiseks, mis tulenevad hoonele

kasutusloa saamisest.

Tartu linn, X küla, XXXXXXX korteriühistu korteriomanikud ei ole kohtule nõuet esitanud.

Kui teistel korteriomanikel on kasutusloa saamiseks kulutuste tegemine vajalik, siis võib nende

hüvitamiskohustus sõltuda konkreetselt iga korteriomanikuga sõlmitud lepingust.

Ringkonnakohus märgib, et kui ka eeldada, et korteriomanikel võib olla nõudeõigus kostja

vastu, siis ei ole hageja esile toonud alust, mis annaks talle õiguse teiste eest kahju hüvitamist

endale nõuda. Hageja ei ole väitnud, et korteriomanikud on talle nõudeõiguse loovutatud.

Hageja ei ole tuginenud väitele, et ta on korteriomanike või korteriühistu esindaja. Esindajana

ei saaks hageja täitmist endale nõuda.

10. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja taotles ringkonnakohtus õigusabikulude hüvitamist summas 1511 eurot ja 99 senti.

Kostja taotles menetluskulude hüvitamist 7 h ja 45 minuti eest summas 1209 eurot koos

käibemaksuga. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse osaliselt.

Arvestades maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi ja apellatsioonkaebuses esitatud

õigusväiteid, tuleb 5 h lugeda vajalikuks ja põhjendatud vastuse koostamise ajakuluks. Kokku

on kostja hüvitatavate õigusabikulude suurus 975 eurot sh käibemaks (6 h 15 min x 130).

Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt kostja taotlusel tema kasuks välja mõista

hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

/digitaalselt allkirjastatud/

/digitaalselt allkirjastatud/

/digitaalselt allkirjastatud/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi