3-21-7/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

14. detsember 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-7

Haldusasi

T.S.i kaebus kohustada Pärnu linna vastata kaebaja

01.10.2020

teabenõudele

ja

01.10.2020

selgitustaotlusele, mis on registreeritud Pärnu linnas

21.10.2020 nr 43-7/9058 ja 21.10.2020 nr 43-7/5179-

2 ning väljastada palutud teave

Menetlusosalised

Kaebaja: T.S.

Vastustaja: Pärnu linn

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja 08.11.2021 taotlus jätta asjas arvestamata vastustaja

esindajate Tiina Roht ja Tõnu Poopuu seisukohad rahuldamata.

2. Jätta kaebaja 08.11.20210 taotlus Silver Reinsaare ja kaebaja ema

testamendi välja nõudmiseks Pärnu linnalt rahuldamata.

3. Jätta

kaebaja

08.11.2021

taotlus

kaebuse

nõude

muutmiseks

(täiendamiseks kaebust varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise

nõudega) rahuldamata.

4. Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

5. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

6. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13. jaanuaril 2022.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.S. esitas 01.10.2020 Pärnu linnale teabenõude ja selgitustaotluse. Pärnu linn palus oma

28.10.2020 vastusega nr 4.3-7/9058-1 esitada T.S.il teabenõudes viidatud kohtuotsus nr 2-18-

6841 jõustumismärkega.

Pärnu linna 30.11.2020 vastuses nr 4.3-7/5179-3 T.S.i selgitustaotlusele leidis linn, et on oma

28.10.2020 kirjas nr 4.3-7/9058-1 viidanud, et hindamaks T.S.i juurdepääsuõigust oma ema

isikuandmetele palus linn T.S.il esitada teabenõudes viidatud jõustumismärkega kohtuotsus.

Kuna T.S. ei ole seni tõendanud, et ta on oma ema pärija ja et tal on seeläbi juurdepääsuõigus

oma ema isikuandmetele, keeldub linn väljastamast V.S.i puudutavat teavet AvTS § 23 lg 1 p

1 alusel.

2. 04.01.2021 (koos 28.01.2021 kaebuse täpsustusega) esitas T.S. Tallinna halduskohtule

kaebuse: kohustada Pärnu linna vastata kaebaja 01.10.2020 teabenõudele ja 01.10.2020

selgitustaotlusele, mis on registreeritud Pärnu linnas 21.10.2020 nr 43-7/9058 ja 21.10.2020 nr

43-7/5179-2 ning väljastada palutud teave. Kaebaja jäi ka varalise ning mittevaralise kahju

hüvitamise nõude juurde.

3. Pärast mitmeid menetlustoiminguid otsustas kohus oma 11.03.2021 määrusega tagastada

T.S.i kaebuse Pärnu linna vastu varalise kahju hüvitise (saamata jäänud töötasu) välja

mõistmiseks summas 3000 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise (kaebaja väärikuse alandamine

seoses dokumentide väljastamata jätmisega) välja mõistmiseks summas 3000 eurot. Sama

määrusega otsustas kohus võtta T.S.i kaebus kohustada Pärnu linna vastata kaebaja 01.10.2020

teabenõudele ja 01.10.2020 selgitustaotlusele, mis on registreeritud Pärnu linnas 21.10.2020 nr

43-7/9058 ja 21.10.2020 nr 43-7/5179-2 ning väljastada palutud teave menetlusse.

4. 07.10.2021 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ja

menetlustähtajad.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel:

5.1. Kaebaja selgitab esmalt, et ta on oma ema pärija ning ta on selle tõendamiseks esitanud

Pärnu linnale notariaalse testamendi ja surmatunnistuse. Testamendi kohaselt on kaebaja T.S.

V.S.i pärijaks, kes pärib kogu tema vara. Kaebaja leiab, et midagi muud ei ole ta kohustatud

linnale esitama, et tõendada, et ta on oma ema pärija. Selle üle, et kaebaja on pärija ei ole

vaidlust.

Kaebaja leiab, et tal on õigus saada küsitud teavet IKS § 9 lg 2 ja § 13 lg 1 alusel.

Kaebaja viitab ka põhiseadusele seoses teabe saamise õigusega. Kaebaja viitab, et on tõendina

esitanud selle kohta ka vandeadvokaadi Silver Reinsaar õigusliku analüüsi.

5.2. Kaebaja leiab, et ka kohtuotsus nr 2-18-6841 kinnitab, et kaebaja on pärija. Õiguslikult ei

mõjuta aga vastav kohtumenetlus kaebaja õigust saada Pärnu linnalt küsitud teavet V.S.i kohta.

5.3. Kaebaja toob veel välja, et vajab küsitud teavet selleks, et kaitsta oma õigusi teistes

kohtuasjades.

5.4. Kaebaja palub kohtul jätta arvestamata Tõnu Poopuu vastus vandeadvokaat Marit

Seesmaale ja Tiina Roht vastus kohtule põhjusel, et mõlemal Pärnu linna töötajal puudub

juriidiline haridus ja need inimesed ei ole pädevad andma hinnangut kehtivale seadusandlusele.

Tiina Roht ei arvesta isiku põhiseaduslikku õigust, mille kohaselt pärimisõigus on tagatud.

Samuti ei arvesta Tiina Roht pärimisseadust, mille kohaselt isik on peale oma ema V.S. surma,

testamendijärgne pärija. Isik ei ole pärandist loobunud. Ükski kohtuotsus ei ole muutnud isiku

pärija staatust.

Menetluses nr 2-18-6841 on kohtuotsus Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jõustunud ja see

otsus on kaebajale positiivne, seega on isik alati olnud pärija peale oma ema surma ja isikule

kehtivad kõik seaduslikud õigused kaasa arvatud õigus saada teavet oma ema V.S. kohta

kõikidelt ametiasutustelt. Selles ei ole vaidlust.

5.5. Asjaolu, kas seaduslikult on olulisemad isiku põhiseaduslikud õigused pärijana või Pärnu

linna õigused AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel saab hinnata pädevusega jurist või vandeadvokaat

Silver Reinsaar, Marit Seesmaa või lugupeetud kohus.

5.6. Silver Reinsaar on oma seisukohta väljendanud kirjas, mille Marit Seesmaa saatis Pärnu

linnale. Isik palub selle kirja koos testamendiga välja nõuda Pärnu linnalt ja lisada tõenditena

asja menetluse juurde.

5.7. Isik esitab Pärnu linna vastu varalise kahjunõude 5000 eurot ja põhjendab seda asjaoluga,

et isikul on jäänud saamata töötasu ajaperioodil, kui isik ei vabanenud esimese UDO-ga,

advokaat Marit Seesmaa, kuna isik ei saanud esitada kohtule veenvaid tõendeid oma süütuses

asjas xxxxxx. Selle menetlusega nr xxxxxx on isik Euroopa kohtus, advokaat Silver Reinsaar.

Seega on isikul seda teavet vaja ka teistmismenetluses asjaolude selgitamiseks.

Isik esitab Pärnu linna vastu kahjunõude mittevaralise kahju hüvitamiseks 5000 eurot,

põhjendades seda asjaoluga, et isiku põhiõiguseid ja vabadust riivatud ja, et isik ei ole saanud

ilma teabeta esitada hagiavaldust asjas nr 2-19-17172, advokaat Marit Seesmaa. See

hagiavaldus puudutab Pärnu linna ebaseaduslikku kirjavahetust Pärnu PPA-ga milles on Pärnu

linn esitanud moonutatud ja tahtlikult väärat teavet isiku kohta, mis ei vasta tõele ja isik on

võimeline seda tõendama kohtumenetluses.

5.8. Kuna isiku poolõde T.V. saab Pärnu haiglast kätte isikut ja V.S.i puudutava teabe ilma, et

T.V. oleks V.S. pärija või tal oleks testament, 2018 aasta kevadel, siis see on isiku suhtes

karjuvalt ebaõiglane ja isik tahab esitada korruptsiooni kahtlustuse seoses selle juhtumiga

KAPO-le. Dokumendid, millised väljastab Pärnu Haigla T.V.ile, on menetluse nr xxxxxxx

kriminaalasja toimikus ja seaduslikult ei tohi sellist teavet edastada kolmandatele isikutele mitte

mingil juhul ja see teave on kahjustanud isiku põhiseaduslikke õiguseid.

Teine korruptsioonikahtlustus on seotud T.V.i, T.S. (isiku poolvend, T. ja T. on õde ja vend

ema V.S. esimesest abielust) ja notar Kaata Kartau ebaseaduslikust tegevusest

pärimismenetluse tähtajalisel mittelõpetamisel ja kohtunik Toomas Ventsli ebaseadusliku

tegevusega.

Kolmas

korruptsioonikahtlustus

on

seotud

Pärnu

linna

tahtliku

seadusevastase

tegevusega mitte väljastada isikule teavet isiku ema V.S. kohta, millega Pärnu linn varjab

tahtlikult oma üldist saamatust ja tahtmatust lahendada 2 insulti põdeva V.S. hooldusvajaduse

hindamist, seaduslikel alustel ja hoolduse korraldamist seaduslikel alustel. Isik pöördus Pärnu

linna sotsiaalosakonda 2016 nõudmisega hinnata V.S. hooldusvajadus aga Pärnu linn keeldus.

Abivajadus oleks olnud toimetulekuks, igapäevane hooldus ja seda kulu linn ei tahtnud kanda.

Isiku naine M. K.i on lõpetanud Tartu Ülikooli sotsiaaltöö valdkonnas ja on seega pädev

hindama Pärnu linna tahtlikku tegevusetust selle hoolduse seotud probleemi lahendamisel. M.

K. on notari volitus, esindada isikut kõikides valdkondades. Isiku poolvend ja poolõde ema

hooldusel 2010-2017 ei aidanud. Seega jäi isiku ema V.S., peale isiku vahistamist 7.08.2017

ilma igapäevase hoolduseta ja suri selle tagajärjel 25.12.2017 soolte ummistusse, põhjusel, et

T.V. tõi tahtlikult emale rasvast valmistoitu, vaatamata sellele, et ta teadis oma ema

terviseprobleemist, millest tulenevalt ema ei tohtinud rasvast toitu süüa. Ema sõi ainult putrusid

ja suppe mida kaebaja talle kodus olles valmistas. Toitu oleks emale pidanud tooma ja

valmistama Pärnu linna sotsiaaltöötaja. Sellised on asjaolud ja lugupeetud kohtule on

arusaadav, milleks isikul on väga vaja tema ema V.S. puudutavat kogu teavet. Selline

korruptsioon tuleb Eestist välja juurida, kaebaja on liiga palju kannatanud, et sellega leppida.

Kaebaja saab minna ainult lõpuni selleks, et välja selgitada kõik asjassepuutuvad asjaolud.

5.9. Isikul oli kohtumine suve algul 2021 Tõnu Poopuuga ja ametniku suhtumine oli isikusse

vaenulik ja eelarvamuslik. Seda oli tunda ja tajuda.

5.10. Kaebuse esitaja palub menetluskulud jätta vastustaja kanda.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja põhjendab

oma seisukohta alljärgnevalt.

6.1. Vastustaja toob välja, et teabenõudest ja lisatud dokumentidest nähtus, et T.S.i vastu on

esitatud hagi pärimiskõlbmatuks tunnistamise osas ja et selles asjas on tehtud maakohtu otsus.

Teabenõuet lahendades vaatas vastustaja esmalt Riigi Teatajast, kas on avaldatud jõustunud

kohtulahend kaebaja viidatud tsiviilasjas nr 2-18-6841. Samuti kontrollis vastustaja riigi

infoportaali eesti.ee kaudu pärimisregistrist, kas pärimismenetlus on lõpetatud. Kuna

vastustajal puudus info, et T.S. on oma ema V.S.i pärija, palus Pärnu Linnavalitsus 28.10.2020

kirjaga nr 4.3-7/9058-1 esitada jõustumismärkega 01.07.2020 kohtuotsus asjas nr 2-18-6841 ja

pikendas seetõttu teabenõude täitmise tähtaega. Et T.S. jõustumismärkega kohtuotsust ei

edastanud ning vastustajal puudus ka muu teave, et T.S. on oma ema pärija, keeldus Pärnu

Linnavalitsus 30.11.2020 kirjaga nr 4.3-7/5179-3 väljastamast T.S.ile tema ema V.S.i

puudutavat teavet AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel.

6.2. Soovitud teabe väljastamisest keelduti põhjusel, et T.S.il puudub juurdepääsuõigus oma

surnud ema isikuandmetele. Kaebaja soovis oma ema hooldusega seotud teavet, mille puhul on

tegemist eriliiki andmetega ning neile kehtib juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 p 11 ja p 14

alusel. AvTS § 40 lg 3 kohaselt kehtib eraelulisi isikuandmeid sisaldavale teabele

juurdepääsupiirang isiku surmast alates 30 aastat. Surnud isiku andmetele on juurdepääs tema

pärijal.

6.3. Teabenõudele vastamise ajal oli vastustajale teadaolevalt V.S.i pärimismenetlus algatatud,

ent see ei olnud lõppenud ning T.S.i pärimisõigus ei olnud tõendatud. Seega linnavalitsus

keeldus kaebajale tema ema isikuandmeid väljastamast põhjusel, et tal puudub sellele teabele

juurdepääsuõigus.

6.4. 01.10.2020 selgitustaotlusele on Pärnu Linnavalitsus vastanud 30.11.2020 kirjaga nr 4.3-

7/5179-3. Vastustaja on sellega oma vastamiskohustuse täitnud. Kaebajale on piisavalt

selgitatud nii selles kui ka talle varem saadetud vastustes, et tal puudub juurdepääsuõigus oma

surnud emaga seotud teabele ning linnavalitsus ei saa väljastada talle infot tema ema või teiste

tema poolt nimetatud isikute kohta. Samuti on kaebajale selgitatud, et sotsiaaltöötja kohtumisi

temaga ei ole dokumenteeritud, mistõttu ei saa talle ka väljastada vastavaid dokumente,

kohtumisi ei dokumenteeritud ilmselt seetõttu, et sotsiaaltöötaja hinnangul ei olnud see

asjaolusid arvestades vajalik.

6.5. Kaebaja väidab kaebuses, et teavet oma ema V.S.i hoolduse osas vajab ta muuhulgas

kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-19-17172. Viidatud tsiviilasjaga seoses pöördus 09.03.2020

Pärnu Linnavalitsuse poole T.S.i esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Marit

Seesmaa (kiri nr 1/4993-T), paludes edastada V.S.iga seonduva dokumentatsiooni (dtl 105).

Pärnu Linnavalitsus keeldus 30.03.2020 kirjaga nr 11-12/2615-1 Marit Seesmaa teabenõude

täitmisest põhjusel, et tulenevalt isikuandmete töötlemise reeglitest ei ole võimalik edastada

kolmanda isiku (V.S.i) sotsiaalhoolekandelise abi andmist puudutavaid andmeid. Samas kirjas

viitas linnavalitsus, et V.S.i puudutava teabe saab väljastada kohtu vastava päringu korral (dtl

107).

Seega on vastustaja kaebajale selgitanud, et kui ta vajab oma ema puudutavat teavet

kohtumenetluses oma seisukohtade tõendamiseks, saab Pärnu linn vastava teabe väljastada

kohtule sellekohase päringu korral.

6.6. Kokkuvõttes on vastustaja seisukohal, et vastustaja on kaebaja 01.10.2020 teabenõudele ja

selgitustaotlusele nõuetekohaselt vastanud ning puudub alus kaebuse rahuldamiseks.

6.7. Pärnu linna hinnangul tuleb jätta T.S.i 08.11.2021 menetlusdokumendi punktides 6- 11

esitatud seisukohad võimalike kahjunõuete ja korruptsioonikahtluste kohta tähelepanuta, kuna

need ei puuduta käesolevat haldusasja. Käesolevas asjas on menetluses kaebaja nõue kohustada

Pärnu linna vastama kaebaja 01.10.2020 teabenõudele ja 01.10.2020 selgitustaotlusele.

Tallinna halduskohus on 11.03.2021 kohtumäärusega tagastanud T.S.i kaebuse Pärnu linna

vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmiseks.

6.8. T.S. väidab, et menetluses nr 2-18-6841 on ringkonnakohtu otsus jõustunud ja et see otsus

on kaebaja suhtes positiivne. Vastustaja kontrollis Riigi Teatajas avaldatud kohtulahendeid ja

tuvastas, et Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6841 on jõustunud

02.11.2021.

Samas on vastustaja seisukohal, et mainitud kohtuotsuse jõustumine 02.11.2021 ei oma

käesolevas haldusasjas tähendust. Pärnu linna tegevust teabenõudele ja selgitustaotlusele

vastamisel tuleb hinnata vastava toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause).

Teabenõudele vastamisel (Pärnu Linnavalitsuse 28.10.2020 kiri nr 4.3-7/9058-1 ja 30.11.2020

kiri nr 4.3-7/5179-3) oli pärimismenetlus pooleli ning pärija ei olnud kindel, mistõttu on Pärnu

linn põhjendatult keeldunud T.S.ile tema surnud ema isikuandmete edastamisest.

6.8. Vastustaja palub menetluskulud jätta kaebaja enda kanda

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Taotluste lahendamine

7. HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja

menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.

Kaebaja on kohtule esitanud oma viimases seisukohas mitmeid taotlusi, millised kohus

lahendab alljärgnevalt.

7.1. Esiteks palus kaebaja jätta asjas arvestamata vastustaja esindajate Tiina Roht ja Tõnu

Poopuu seisukohad, kuna viimastel puudub juriidiline haridus. Kohus märgib, et vastustaja

esindajal Tiina Rohtil on vastustaja esindusõigus ning samasugune õigus kohtule omapoolseid

seisukohti avaldada nagu kaebajalgi. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja vastav taotlus

põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

Tõnu Poopuu ei ole kohtumenetluses omapoolseid seisukohti avaldanud ning on vastanud

kaebaja esindaja teabenõudele tsiviilasjas nr 2-19-17172, milline vastus ei ole aga käesolevas

asjas vaidlusalune. Kuivõrd kohus ei kontrolli vastava vastuse õiguspärasust, siis väljuvad

kaebaja väited seoses nimetatud vastusega käesoleva kaebuse esemest ning kohus jätab need

tähelepanuta.

Kohus selgitab kaebajale, et lõplikku hinnangu käesolevas asjas vaidluse esemeks olevatele

Pärnu linna vastustele annab kohus.

7.2. Teiseks märkis kaebaja, et Silver Reinsaar on oma seisukohta väljendanud kirjas mille

Marit Seesmaa saatis Pärnu linnale. Isik palub selle kirja koos testamendiga välja nõuda Pärnu

linnalt ja lisada tõenditena asja menetluse juurde.

Kohus leiab, et kaebaja vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd vastustaja on vastavad

dokumendid kohtule juba esitanud ning need on võetud juba asja juurde (dtl 24-25).

Dokumentide korduvaks välja nõudmiseks puudub igasugune alus (vt ka HKMS § 55 lg 3).

7.3. Kolmandaks teatas kaebaja, et esitab Pärnu linna vastu varalise kahjunõude 5000 eurot ja

põhjendab seda asjaoluga, isikul on jäänud saamata töötasu ajaperioodil kui isik ei vabanenud

esimese UDO-ga, advokaat Marit Seesmaa, kuna isik ei saanud esitada kohtule veenvaid

tõendeid oma süütuses asjas nr xxxxxx. Selle menetlusega nr xxxxxx on isik Euroopa kohtus,

advokaat Silver Reinsaar. Seega on isikul seda teavet vaja ka teistmismenetluses asjaolude

selgitamiseks.

Isik esitab Pärnu linna vastu kahjunõude mittevaralise kahju hüvitamiseks 5000 eurot,

põhjendades seda asjaoluga, et isiku põhiõiguseid ja vabadust riivatud ja, et isik ei ole saanud

ilma teabeta esitada hagiavaldust asjas nr 2-19-17172, advokaat Marit Seesmaa. See

hagiavaldus puudutab Pärnu linna ebaseaduslikku kirjavahetust Pärnu PPA-ga milles on Pärnu

linn esitanud moonutatud ja tahtlikult vääralt teavet isiku koht mis ei vasta tõele ja isik on

võimeline seda tõendama kohtumenetluses.

Kohus selgitab esmalt, et kaebaja esitas ka oma esialgses kaebuses vastavad varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamise nõuded, kuid ei tasunud neilt riigilõivu ning kohus tagastas

kaebuse vastavas osas oma 11.03.2021 määrusega, mis on jõustunud. Eeltoodust tulenevalt ei

ole kohtu menetluses käesolevas asjas vastavaid kahju hüvitamise nõudeid.

Sellest tulenevalt tuleb käsitleda kaebaja taotlust kui kaebuse nõude muutmise taotlust.

Kohus leiab, kaebaja vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata.

HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni

halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on

kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine

muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel

loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.

Kohus keeldub käesolevaga kaebuse nõude muutmisest, kuivõrd kohus leiab, et kaebuse nõude

muutmine ei ole otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks. Käesolevas asjas on kaebuse

eesmärgiks saada küsitud teave. Kahju hüvitamise nõue on täiesti eraldiseisev nõue.

Teiseks ei ole kaebaja tasunud kahju hüvitamise nõudelt ka käesoleval ajal riigilõivu.

Kolmandaks märgib kohus, et praeguses menetlusstaadiumis, kus kohus on jõudnud asjaga

otsuse langetamise ja sõnastamise menetlusjärku, ei oleks kohtukaebuse täiendamine täiesti

uute nõuetega otstarbekas ega eesmärgipärane ka menetlusökonoomia seisukohalt. Kaebuse

nõude muutmise lubamisel tuleks uuendada menetlus, küsida muudetud kaebusele vastustaja

seisukoht ning seejärel otsustada asja lahendamine kirjalikus menetluses või istungimenetluses.

Kui kaebaja soovib esitada kahju hüvitamise nõuded Pärnu linna vastu, siis tuleb tal vormistada

selleks eraldi nõuetekohane kaebus ja tasuda riigilõiv. Kahju hüvitamise nõude käesoleva asja

juurde lubamine venitaks üksnes asja menetlust. Seetõttu jätab kohus selle taotluse

rahuldamata.

Kohtuotsus

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb tervikuna jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda järgmiselt.

9. HKMS § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks

kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus

haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks

peavad selle eeldused seega üldjuhul olema täidetud nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse

tegemise aja seisuga – kui vastustajal ei olnud kaebuse esitamise ajal kohustust taotletav

toiming sooritada, ei olnud ta õigusvastaselt tegevusetu (vt Riigikohtu 01.03.2017 lahend nr 3-

3-1-79-16 p 20).

10. Kaebuse esitaja eesmärgiks on esiteks see, et Pärnu linn väljastaks kaebuse esitajale kaebaja

01.10.2020 teabenõudes küsitud teabe ja vastaks kaebaja 01.10.2020 selgitustaotlusele.

10.1. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja palus nimetatud teabenõudega väljastada Pärnu linnal

kogu teave kaebaja ema V.S.i hooldusega seoses. Kaebaja viitas saadetud teabenõudes, et on

V.S.i testamendijärgne pärija. Samuti märkis kaebaja, et tema pärija staatus on tõendatud

01.07.2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-6841 (vt dtl 22-23).

Pärnu linn vastas oma 28.10.2020 vastuses nr 4.3-7/9058-1, et selleks, et hinnata, kas kaebajal

on juurdepääsuõigus oma ema isikuandmetele, palub linn esitada kaebajal teabenõudes viidatud

jõustumismärkega kohtuotsus. Kuna eelnevat arvestades oli teabenõuet vaja täpsustada,

pikendas Pärnu linn kooskõlas AvTS §-ga 19 teabenõude täitmise tähtaega 15 tööpäevani (dtl

27).

10.2. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja pöördus 21.10.2021 selgitustaotlusega Pärnu linna

poole, mille kohaselt soovis Pärnu Linnavalitsuselt infot miks ei ole Pärnu Linnavalitsus

dokumenteerinud kohtumisi V.S.i ja T.S.iga ning miks ei väljastata kaebajale dokumente

seoses kaebaja esitatud teabenõuetega, mille kohaselt on kaebaja soovinud kõiki dokumente

seoses kaebaja ema V.S.iga. Samuti viitas kaebaja, et soovib kogu kirjavahetust Iris Ruudu

ning T.V.i, T.S.i ning kaebajaga info osas, mis puudutab kaebaja ema V.S.i või tema hooldust

(vt dtl 28).

Pärnu linn vastas oma 30.11.2020 vastusega nr 4.3-7/5179-3, et: „Pärnu Linnavalitsus on

väljastanud 11.06.2020 teabenõude vastuse nr 4.3-7/5179-1, mille kohaselt selgitati Teile, et

Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonnal ei ole võimalik esitada kohtumisi tõendavaid

dokumente, kuna Teiega toimunud kohtumisi ning Teie ema juurde tehtud kodukülastusi ei

dokumenteeritud. Kohtumisi ei dokumenteeritud ilmselt seetõttu, et sotsiaaltöötaja hinnangul

ei olnud see asjaolusid arvestades vajalik.

Pärnu Linnavalitsus on oma 28.10.2020 kirjas nr 4.3-7/9058-1 viidanud, et hindamaks Teie

juurdepääsuõigus oma ema isikuandmetele, palutakse Teil esitada teabenõudes viidatud

jõustumismärkega kohtuotsus. Kuna te ei ole seni tõendanud, et Te olete oma ema pärija ja et

Teil on seeläbi juurdepääsuõigus oma ema isikuandmetele, keeldume teile väljastamast teie

ema V.S.i puudutavat teavet AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel.“ (dtl 30).

10.3. Käesolevas asjas on tuvastatud, et tsiviilasjas nr 2-18-6841 esitas T.S. hagi T.S.i vastu

pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks. Vastav hagi jäeti Harju Maakohtu 01.07.2020 otsusega

rahuldamata. Nimetatud otsusele esitati apellatsioonkaebus. Tallinna Ringkonnakohtu

30.09.2021 otsuse resolutsiooni p 2 otsustas kohus jätta Pärnu Maakohtu 01.07.2020 otsuse

resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Sama otsuse resolutsiooni

p 3 kohaselt jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata. Samuti tühistas kohus Harju Maakohtu

09.05.2018 määrusega seatud hagi tagamise abinõud (resolutsiooni p 4).

Eeltoodust tulenevalt on kohus kindlaks teinud, et kaebaja teabenõude ja selgitustaotluse

esitamise ning neile vastamise ajal ei olnud Harju Maakohtu otsus nr 2-18-6841 jõustunud ning

kaebaja pärimisõigus oli kohtus vaidlustatud ning vaidlus selle üle oli pooleli.

11. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas vastustaja pidi olukorras, kus vastustajale

esitatud teabenõudest ja selgitustaotlusest nähtus, et kaebaja pärimisõigus (tema ema suhtes) on

vaidlustatud kohtus, väljastama kaebajale tema poolt küsitud teabe tema ema kohta või mitte

enne, kui kaebaja esitab vastustajale jõustunud kohtuotsuse, mis kinnitab kaebaja pärimisõigust.

12. Kohus leiab, et vastustaja selgitas asjakohaselt vastuseks kaebusele, et soovitud teabe

väljastamisest keelduti põhjusel, et kaebajal puudub juurdepääsuõigus oma surnud ema

isikuandmetele. Kaebaja soovis oma ema hooldusega seotud teavet, mille puhul on tegemist

eriliiki andmetega ning neile kehtib juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 p 11 ja p 14 alusel, mis

sätestavad, et teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teabeks: teabe, mis sisaldab eriliiki isikuandmeid või andmeid süüteo toimepanemise või selle

ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse

langetamist või asja menetluse lõpetamist; teabe sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise

taotlemise kohta. AvTS § 40 lg 3 kohaselt kehtib eraelulisi isikuandmeid sisaldavale teabele

juurdepääsupiirang isiku surmast alates 30 aastat.

Kohus selgitab, et surnud isiku andmetele on juurdepääs tema pärijal lähtuvalt isikuandmete

kaitse seaduse (IKS) § 9 lg 2.

13. Kohus selgitab kaebajale, et õigus teabele on lihtsa seadusereservatsiooniga piiratav õigus.

IKS § 9 lg 2 sätestab, et pärast andmesubjekti surma on tema isikuandmete töötlemine lubatud

andmesubjekti pärija nõusolekul, välja arvatud juhul, kui: 1) andmesubjekti surmast on

möödunud 10 aastat; 2) alaealiselt surnud andmesubjekti surmast on möödunud 20 aastat; 3)

isikuandmeid töödeldakse muul õiguslikul alusel. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on mitme

pärija olemasolul andmesubjekti isikuandmete töötlemine lubatud neist ükskõik kelle

nõusolekul.

Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu seletuskirjas märgitakse eelviidatud sätte osas järgmist:

„Pärijana käsitatakse kõnesolevas eelnõus pärijat pärimisseaduse (PärS) § 4 lõike 1 ja § 130

lõike 1 tähenduses. Pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale. Pärandi vastuvõtmisega

lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma

olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt

isikult teisele üle minna. Pärijal on võimalik pärandaja nõusolekut muuta osas, mis ei ole

eeltoodust tulenevalt lahutamatult seotud pärandaja isikuga.“

PärS § 2 sätestab, et pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused,

mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga.

PärS § 4 lg 1 kohaselt läheb pärandi avanemisel pärand üle pärijale.

PärS § 130 lg 1 sätestab, et pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused

ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga

või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võivad seaduses sätestatud juhtudel pärandaja isikuga

lahutamatult seotud õigused üle minna pärijale.

Kohus leiab, et isikuandmete näol on tegemist pärandaja õigustega ja kohustustega, mis on oma

olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Järelikult peab olema seaduses sätestatud,

millal need õigused üle lähevad. Vastavat asjaolu reguleerib IKS § 9 lg 2, mida tuleb tõlgendada

käesoleva vaidluse lahendamiseks.

Kohus leiab, et IKS § 9 lg 2 tuleb mõista nii, et isikul, kes taotleb peale andmesubjekti surma

vastava andmesubjekti isikuandmete töötlemist, tuleb esmalt tõendada, et ta on pärija.

Pärimisõigust saab isik tõendada pärimistunnistusega (vt PärS § 171). PärS § 171 lg 7 kohaselt

kui isiku pärimisõigus tuvastatakse kohtulahendis, mis asendab pärimistunnistust, märgitakse

kohtulahendi resolutsioonis ka kõik need andmed, mis seaduse kohaselt märgitakse

pärimistunnistusele. Seega saab pärimisõigust tõendada ka kohtulahendiga. Käesoleval juhul ei

tuvastatud viidatud lahendis mitte üldist pärimisõigust, vaid vaieldi kaebaja pärimiskõlblikkuse

üle. Seega saab nüüd jätkuda pärimismenetlus ning kaebajale on võimalik väljastada

pärimistunnistus, mille alusel tekib kaebajal õigus vastustajalt oma ema andmeid nõuda.

IKS § 9 lg 2 tõlgendamisel ei saa asuda seisukohale, et andmesubjekti õigused ja kohustused

lähevad üle pärandi avamisel ehk isiku surma hetkel, kuivõrd vastavate õiguste näol ei ole

tegemist isiku varaga PärS § 2 tähenduses.

Eeltoodust tulenevalt on vastustaja õiguspäraselt keeldunud kaebaja 01.10.2020 teabenõude

täitmisest AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel, mis sätestab, et teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest,

kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale

teabele juurdepääsuõigust.

Vastustaja põhjendas õiguspäraselt keeldumist sellega, et kaebaja ei tõendanud, et ta on oma

ema pärija (pärimisõigus oli kahtluse alla seatud ja selle üle käis kohtus vaidlus), ja et tal on

seeläbi juurdepääsuõigus oma ema isikuandmetele. Kaebaja 01.10.2020 selgitustaotlusele on

vastustaja aga sisuliselt vastanud.

IKS § 9 alusel väljastatakse pärast isiku surma andmeid üksnes pärija nõusolekul,

pärimismenetlus oli aga kaebaja teabenõude ja selgitustaotluse esitamise ning neile vastamise

ajal peatatud ja asja menetlus sel hetkel kohus.

Õige on küll kaebaja väide selles, et tsiviilasjas nr 2-18-6841 on Pärnu Maakohus teinud

01.07.2020 otsuse, millega jättis T.S.i hagi T.S.i pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks

rahuldamata, kuid kaebaja jätab tähelepanuta, et vastav kohtuotsus ei olnud vastamise hetkel

veel jõustunud ning see oli apellatsioonkaebuse korras edasi kaevatud ringkonnakohtusse.

Kuivõrd vastustaja keeldus toimingu tegemise ajal õiguspäraselt kaebaja teabenõudele

vastamast ning selgitustaotlusele vastustaja vastas, siis ei saa kohus rahuldada ka

kohustamiskaebust, kuivõrd puudub vastustaja õigusvastane tegevus ning kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

Kohus selgitab kaebajale, et kuivõrd käesolevaks ajaks on tsiviilasjas nr 2-18-6841 tehtud

lõplik lahend ja see on jõustunud, siis on kaebajal tekkinud ka õigus vastavad andmed

vastustajalt välja nõuda. Kaebajal tuleb teha andmete saamise soovi korral uus teabenõue

(lisades sinna juurde ka pärimistunnistuse).

Lisaks märgib kohus, et andmeid, mida vastustajal ei ole, ei saa vastustaja kaebajale

väljastada ning vastustaja on kaebajale selgitanud, et kodukülastusakte vastustajal ei ole.

14. Mis puudutab kaebaja viiteid sellele, et kaebajal oli vastavaid andmeid vaja teises

kohtumenetluses, siis vastav väide ei ole asjakohane, kuivõrd kaebajal on alati olnud õigus

taotleda konkreetses kohtumenetluses vajadusel kohtu kaudu tõendite välja nõudmist.

15. Veel tõi kaebaja välja mitu korruptsioonikahtlust seoses tema ema dokumentide/andmete

väljastamisega. Kohus selgitab, et käesolevas asjas ei ole vastavad väited asjassepuutuvad ning

väljuvad käesoleva kaebuse esemest (vt HKMS § 41 lg 1) ning kohus jätab need seetõttu

tähelepanuta.

16. Viimaseks märkis kaebaja, et tal oli kohtumine suve algul 2021 Tõnu Poopuuga ja ametniku

suhtumine oli isikusse vaenulik ja eelarvamuslik. Seda oli tunda ja tajuda. Kohus selgitab, et ka

vastav väide ei puutu käesoleva vaidluse esemesse ning tuleb jätta tähelepanuta.

17. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vastustaja on õiguspäraselt keeldunud kaebaja

21.10.2020 teabenõude täitmisest ja 21.10.2020 selgitustaotluse on vastustaja sisuliselt täitnud,

millest tulenevalt kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

18. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik