2-19-110352/37 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.12.2021. a, Võru kohtumaja Põlva maja

Tsiviilasja number

2-19-110352

Tsiviilasi

D. G. , A. - T. G. ja E. - M. G. hagi D. G. vastu elatise

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1: D. G. (isikukood xxxxxxxxxxx);

Hageja 2: A. - T. G. (isikukood xxxxxxxxxxx);

Hageja 3: E. - M. G. (isikukood xxxxxxxxxxx);

elukoht

kõigil

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxx;

Hagejate seaduslik esindaja: K. G. L. (isikukood

xxxxxxxxxxx,

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxx; e-post:);

Hagejate lepinguline esindaja: Meelis Leis (KL CONSULT

ÕIGUSBÜROO; e-post: menetlus@klconsult.ee);

Kostja:

D.

G. (isikukood

xxxxxxxxxxx,

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx);

Kostja

lepinguline

esindaja:

advokaat

Sofia

V. Papadopoulou (e-post: papado-s@otenet.gr).

Menetlus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagejate D. G. , A. - T. G. ja E. - M. G. hagi D. G. vastu elatise nõudes

osaliselt.

2. Mõista D. G. D. G. kasuks välja elatis alates 12.05.2020. a 200 eurot kuus kuni D. G.

täisealiseks saamiseni 13.07.2022. a.

3. Mõista D. G. A. - T. G. kasuks välja elatis alates 12.05.2020. a 200 eurot kuus kuni A.

- T. G. täisealiseks saamiseni 28.08.2023. a.

4. Mõista D. G. E. - M. G. kasuks välja elatis alates 12.05.2020. a 200 eurot kuus kuni E.

- M. G. täisealiseks saamiseni 03.04.2028. a.

5. D. G. tuleb temalt resolutsiooni punktides 2-4 laste D. G. , A. - T. G. ja E. - M. G.

kasuks välja mõistetud elatis maksta iga kalendrikuu eest ette hiljemalt eelmise kuu

viimaseks kuupäevaks K. G. L. arveldusarvele nr EE662200001104605517.

6. Jätta rahuldamata hagejate D. G. , A. - T. G. ja E. - M. G. nõue D. G. perioodil

12.05.2019. a - 11.05.2020. a ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud

kahju summas 7200 eurot välja mõistmiseks.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud D. G. kanda.

2. Välja mõista D. G. hagejate D. G. , A. - T. G. ja E. - M. G. kasuks menetluskuluna 540

eurot lepingulise esindaja kulud.

3. Välja mõista D. G. hagejate D. G. , A. - T. G. ja E. - M. G. kasuks viivis punktis 2

väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

4. Välja mõista D. G. riigituludesse tõlketasu summas 505,94 eurot, mis tuleb tasuda 15

päeva jooksul alates määruse jõustumisest vastavalt määrusele lisatud makseinfole.

Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg

9).

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hagejate nõue ja põhjendused

11.05.2020. a esitas K. G. L. (lepingulise esindaja kaudu) alaealiste laste D. G. , A. - T. G. ja E. -

M. G. nimel kohtule hagiavalduse laste isa D. G. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on

kostja D. G. alaealiste hagejate D. G. , A. - T. G. ja E. - M. G. isa, kes elab eraldi ja laste

ülalpidamises ei osale. Hagejate esindaja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hagejate kasuks välja

elatise alates 12.05.2020. a summas 200 eurot kuus igale hagejale ning perioodil 12.05.2019 -

11.05.2020 ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju summas 7200 eurot.

Kostja seisukoht ja vastuväited

06.10.2020. a esitas kostja hagile kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.

Kostja selgitab, et oma majandusliku seisundi tõttu ei ole ta suuteline maksma hagejatele elatist

rohkem kui 70 eurot iga hageja kohta, kokku 210 eurot kuus. Kostja on põllumees, kelle 2019. aasta

netotulu oli kokku 4806,44 eurot ehk 400,54 eurot kuus, ja 2020. aastal jäävad kostja hinnangul

tema sissetulekud umbes samaks. Peale eelnimetatud summa saab kostja riigilt tegevustoetust, mille

suurus on umbes 6500 eurot aastas, kuid suurem osa sellest summast laekub pangale, et maksta

tagasi põllumajanduslaenu, mille kostja on saanud oma põllumajandusliku tegevuse katmiseks.

Kostjale kuulub neli põllumajanduskinnistut, lisaks on ta rentinud põllumajanduskinnistuid rentinud

oma isalt. Kostja elab oma isale kuuluvas majas, osaledes selle ülalpidamiskuludes Sõidukitest

kuuluvad kostjale 1993. a Toyota Corolla ja 2008. a Toyota Hilux. Kostja on toonud ülevaate ka

oma kohustustest ning kokkuvõtteks järeldab, et arvestades tema sissetulekuid ja kohustusi, ei ole

ta suuteline maksma igakuiselt elatist kokku 600 eurot kuus, samuti käib talle üle jõu tagasiulatuva

elatise katteks 7200 euro maksmine.

Hagejate vastus kostja seisukohale

Hagejad leiavad, et kostja poolt välja pakutud 70 eurot hageja kohta on selgelt ebapiisav ning

põhjendamata. Hagejad nõuavad niigi elatist alla miinimummäära, s.o 292 euro asemel 200 eurot

lapse kohta. Põhimõtteliselt on hagejad kostjale juba vastu tulnud, vähendades elementaarse

toimetuleku nõuet iga hageja kohta 92 euro võrra. Hagejate esindaja on seisukohal, et kostja varjab

teadvalt oma sissetulekuid. Vanim laps on märkinud, et kui isa lõpetaks suitsetamise, säästaks ta nii

tervist kui ka igapäevaselt raha. Kostjal on võimalus hagivastuses viidatud tehnikat ja maid

kasutades tööviljakust tõsta, teha lihtsalt rohkem tööd, et oma bioloogilised lapsed Eestis ei peaks

materiaalselt kannatama. Oma ülalpidamiskohustuse, ka hagejate tagasiulatuva nõude täitmiseks on

kostjal võimalik müüa oma kinnistu või kinnistud, kostja saab oliive jätkuvalt kasvatada ka oma isa

kinnistul, mida ta isalt rendib. Fakt, et täiskasvanud kostjat „võõrustab“ isa oma majapidamises,

annab hagejatele täiendavalt kinnitust, et kostja ei püüagi piisavalt varalisi vahendeid teenida, et

oma elujärge Kreekas parandada. Hagejad leiavad, et kuivõrd nõuavad juba elatist iga hageja kohta

alla seaduses sätestatud alammäära, pole vähimatki põhjust haginõuet veelkord kohtulikult

vähendama asuda. Laste huvid kaaluvad üles kostja poolt ette manatud varaliselt kehviku seisundi,

seejuures on kostja seisukohad elatise vähendamiseks vastuolulised. Kostjal ei jätku vahendeid anda

ülalpidamist isegi 70 euro lapse kohta kuus, arvestades tema hagivastuses deklareeritud

sissetulekuid, seega on ilmselge, et kostjal on varjatud sissetulekuid, millest menetlusdokumendis

juttu ei tehta. Vastasel juhul ei saaks kostja pakkuda lastele 70 eurot elatist kuus lapse kohta. Kostja

pole lisanud hagivastusele pangaväljavõtet ega kassaraamatu väljavõtet. Kostja on pühendunud

ainult oma kohustuste esile toomisele, selline tegevus pole aga eluliselt usutav, sest kulutustele peab

vastama eelnev tulu, see tulupool on aga kostja poolt menetlusdokumendis teadvalt ebapiisavalt

käsitletud. Kuivõrd kostja tugineb asjaolule, et tal puudub piisav sissetulek hagejate ülalpidamiseks

antud juhul isegi seaduses sätestatud määrast väiksemas määras, tulnuks kostjal esile tuua ja

tõendada, mida ta on teinud tasuvama töö leidmiseks. Muuhulgas tulnuks kostjal esile tuua oma

haridus ja kvalifikatsioon ning tõendada, et ta ei ole objektiivselt võimeline või et tal ei ole

objektiivselt võimalik teenida piisavat sissetulekut enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks.

Kostja hagivastuses eeltoodud olulist teavet ei nähtu.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et 13.07.2004. a sündinud D. G. , 28.08.2005.

a sündinud A. - T. G. ja 03.04.2010. a sündinud E. - M. G. (hagejad) on K. G. L. ja D. G. (kostja)

ühised lapsed. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejate vanemate kooselu on lõppenud.

Hagejad elavad oma ema K. G. L. juures. Kostja elab hagejatest eraldi ja nende ülalpidamises ega

kasvatamises ei osale.

Käesolevas asjas on K. G. L. esitanud kohtule laste nimel hagi kostja vastu elatise nõudes alates

12.05.2020. a summas 200 eurot iga hageja kasuks ja perioodil 12.05.2019. a - 11.05.2020. a

ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju summas 7200 eurot nõudes.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

PKS § 100 lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS §

101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018. a määrusega nr 117 kehtestati

alates 1. jaanuarist 2019. a kuutasu alammääraks 540 eurot, seega 2019. aastal ei võinud igakuine

elatis ühele lapsele olla väiksem kui 270 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määrusega

nr 115 on alates 01.01.2020. a kuupalga alammääraks kehtestatud 584 eurot. Seega alates 1.

jaanuarist 2020. a on PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatis ühe lapse kohta 292 eurot kuus.

Eelnimetatud seadusesätete kohaselt on kostjal vanemana kohustus oma alaealisi lapsi D. G. , A. -

T. G. ja E. - M. G. (hagejaid) ülal pidada. Eraldi elava vanemana saab kostja ülalpidamiskohustust

täita eelkõige elatise maksmise teel. Hagejad nõuavad kostjalt elatist igale lapsele 200 eurot kuus.

Kohus leiab, et kuna elatist nõutakse alla seadusega ettenähtud alammäära, ei pea hagejad oma

vajaduste rahuldamiseks tehtavaid vajalikke kulutusi nõutavas ulatuses tõendama.

Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et oma majandusliku seisundi tõttu ei ole ta suuteline maksma

hagejatele elatist rohkem kui 70 eurot iga hageja kohta, kokku 210 eurot kuus.

PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem

on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma

teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel

siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muu

hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

käesoleva seadustiku § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps.

Antud juhul ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et esineb PKS § 102 lg 2 mõttes

mõjuv põhjus temalt hagis taotletust väiksema elatise väljamõistmiseks. Kostja soovib vähendada

väljamõistetava elatise suurust üksnes põhjendusel, et tal ei ole piisavalt sissetulekut, millest

hagejate nõuet täita.

Riigikohus on mitmes lahendis, nt 13.02.2018. a otsuses kohtuasjas 2-16-2343 (p 13) asunud

seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks

vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute

arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt ka

Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

Kostja väitel saab ta oma põllumajandustegevusest sissetulekut ligikaudu 5000 eurot aastas, lisaks

riigilt tegevustoetust umbes 6500 eurot aastas. Eeltoodu alusel saab kostja igakuiseks sissetulekuks

lugeda ligikaudu 950 eurot kuus. Kohus leiab, et olenemata sellest, et kostja sissetulekust rohkem

kui poole moodustab riigi poolt makstav toetus, ei saa kostjat vabastada oma alaealistele lastele

elatise maksmisest. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 2. lauses sätestatust peab kostja käsutama oma

sissetulekut tema enda ja laste vajaduste katteks proportsionaalselt. Vähendades igakuise elatise

nõuet allapoole seaduses sätestatud miinimummäära, on hagejate seaduslik esindaja väljendanud

oma valmisolekut katta hagejate vajadused ülejäänud osas. Kohus hindab, et arvestades kostja

sissetulekut, mille suurus on igakuiselt ca 950 eurot, on seega üksnes õiglane, kui kostja maksab

oma alaealistele lastele igaühele elatist 200 eurot kuus nagu hagis nõutakse. Selliselt on kaetud laste

minimaalsed vajadused kostjale langevas osas ja kostja enda käsutada jääb tema sissetulekust

summa, mis on iga lapse vajaduste katteks kantavast summast suuremgi.

Hagejad nõuavad kostjalt ka perioodil 12.05.2019. a - 11.05.2020. a ülalpidamiskohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju summas 7200 eurot.

PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi

kohtule esitamist.

Riigikohus on leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste

vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt

ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma

eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud

ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise

ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt

Riigikohtu 25.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 19). Teatud juhtudel võib ka

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku

äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik

ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud

asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu

4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12).

Hagejad ei ole esitanud tõendeid, et nad oleksid kostjalt perioodil 12.05.2019. a kuni 11.05.2020. a

järjepidevalt elatist nõudnud. Kohtu hinnangul ei täidaks tagasiulatuva elatise nõudmine antud juhul

enam oma eesmärki ning on tõenäoline, et niivõrd suure summa tasumine halvendaks kostja niigi

pingelist majanduslikku olukorda veelgi, vähendades seega ka kostja suutlikkust tasuda hagejatele

jooksvalt välja mõistetud elatist hagejate nõutud määras. Hagejate nõue kostjalt ka perioodil

12.05.2019. a - 11.05.2020. a ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju summas

7200 eurot välja mõistmiseks tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt alates 12.05.2020. a iga hageja

kasuks välja elatise summas 200 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hagejate esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja

määrab, et kostjal tuleb temalt hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta iga kuu viimaseks

kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja pangakontole.

Kohus selgitab, et juhul, kui pärast asja arutamise lõpetamist muutuvad oluliselt elatise maksete

suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on käesolev otsus tehtud, on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel

õigus uues hagis nõuda elatisemaksete suuruse muutmist.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 3 kohaselt võib kohus

ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja

kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma

sissetuleku ja vara kohta.

Kohus leiab, et kuivõrd antud juhul on tegemist ülalpidamisasjaga, mille on põhjustanud kostja, on

põhjendatud jätta hagejate kohtukulud täielikult kostja kanda vaatamata asjaolule, et kohus rahuldab

hagi vaid osaliselt.

TsMS § 174 lõikest 1 tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest

riigilõivu. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on nende menetluskuluks 540 eurot

lepingulise esindaja tasu.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et hagejate menetluskulud on põhjendatud.

Hagejaid on menetluses esindanud KL CONSULT ÕIGUSBÜROO juristid Gerli Kuldre ja Meelis

Leis. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt osutasid hagejate esindajad õigusabi kokku 4,5

töötundi tasumääraga 100 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Arvestades

menetluse käiku ja asja keerukust, saab kohtu hinnangul lugeda vajalikuks ja põhjendatuks nii

hagejate esindaja ajakulu kui ka taotletavat tasumäära. Seega saab lugeda hagejate lepingulise

esindaja tasu summas 540 eurot hagejate põhjendatud menetluskuluks.

Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hagejate menetluskulud summas 540 eurot, mis tuleb

kostjalt hagejate kasuks välja mõista.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hagejate kasuks välja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses

ettenähtud määras.

Lisaks on käesolevas asjas kohtule teadaolevaks menetluskuludeks tõlkekulud, mis on seotud

kostjale esitatavate menetlusdokumentide tõlkimisega kreeka keelde ja kostja esitatud hagivastuse

tõlkimisega kreeka keelest eesti keelde.

Asja materjalidest nähtuvalt on kohus 03.11.2020. a määrusega määranud OÜ-le Scriba kirjaliku

tõlke eest tasu koos käibemaksuga summas 279,62 eurot ja 03.12.2020. a määrusega tasu koos

käibemaksuga summas 226,32 eurot. Kokku on riigieelarvest tõlkekuludena välja makstud seega

505,94 eurot.

TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi

kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas

tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis TsMS § 179 lg 1 alusel mõistab kohus tõlketasu

summas 505,94 eurot riigituludesse välja kostjalt.

Vastavalt TsMS § 179 lg-le 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud

isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

TsMS § 179 lg 9 kohaselt riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmisega viivitamise

korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik