2-20-14215/67 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-14215

Kohtuasi

Põhja-Pärnumaa valla avaldus täisealisele isikule X-le

eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 09.04.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja:

Põhja-Pärnumaa

vald

(Põhja-Pärnumaa

Vallavalitsuse kaudu; registrikood 77000234), esindajad

Kersti Tilk ja Reet Rattur

Puudutatud isikud:

X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi

korras advokaat Toomas Metsma

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

esindaja

vandeadvokaat Raini Nõu

D (isikukood XXXXXXXXXXX)

W (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Põhja-Pärnumaa valla 13.05.2021 määruskaebuse vastuses esitatud

taotlus täiendava dokumentaalse tõendi (10.05.2021 eksperthinnang nr 33171)

vastuvõtmiseks ja võtta see asja juurde.

2. Jätta tähelepanuta Põhja-Pärnumaa valla ja Y 01.12.2021 menetlusdokumendid

muus kui menetluskulusid käsitlevas osas ning jätta nendele lisatud täiendavad

tõendid vastu võtmata.

3. Jätta Pärnu Maakohtu 09.04.2021 määrus muutmata.

4. Määruskaebus jätta rahuldamata.

5. Määruskaebemenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud X-le

riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi

kanda.

2-20-14215

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Põhja-Pärnumaa vald (Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 30.09.2020

Pärnu Maakohtule avalduse täisealisele isikule X-le (puudutatud isik) eestkostja määramiseks.

1.1. Avalduse kohaselt on puudutatud isik sündinud XX.XX.XXXX ja elab avalduse esitamise

hetkel üksinda endale kuuluvas majas Vändra alevis Pärnumaal. Puudutatud isik on lesk ja tal

on kaks last: Y ja D. Tema tervis hakkas märgatavalt halvenema 2020. aasta jaanuaris, mistõttu

tema lähedased pöördusid abi saamiseks avaldaja poole. Puudutatud isik vajas mäluhäirete,

liikumisraskuste ja tasakaaluhäirete tõttu oma tervise-seisundist, tegevusvõimest ja

elukeskkonnast tingituna kodustes tingimustes elamiseks kõrvalabi toiduainete, ravimite jm

kaupade ja sooja toidu toomisel, majapidamistoimingutes ning asjaajamisel. Vändra Alevi

Sotsiaalmaja hakkas puudutatud isikule osutama koduteenust kaks korda nädalas. Alates

2020. aasta märtsist viis hooldustöötaja 5 korda nädalas puudutatud isikule koju sooja toidu.

2020. aasta jooksul halvenes puudutatud isiku vaimne tervis veelgi. Perearsti 12.03.2020

ambulatoorses epikriisis on välja toodud, et puudutatud isikul on diagnoositud dementsus

Alzheimeri tõvest ja kohanemishäire: puudutatud isikul on väga halb lühiajaline mälu, raskused

ajas ja ruumis orienteerumisega. Ta ei oska vastavalt ilmastikule riietuda, esinevad suured

raskused hügieenitoimingutes, riiete korrastamisel, ravimite võtmisel, eluaseme korrastamisel

ja eluaseme kütmisel. Puudutatud isik keeldub nendes toimingutes hooldustöötaja poolt

pakutavast abist. Ta ei suuda sooritada poes vajalikke sisseoste, kuna ei mäleta, milliseid

toiduaineid vm kaupu ta vajab ning tal on raskused ostude eest tasumisel.

Puudutatud isik vajab ööpäevaringset järelevalvet, kuna ta võib oma tegevuse või

tegevusetusega ohtu seada enda tervise või elu (unustab regulaarselt süüa ja ravimeid võtta).

Tal on raskused maja kütmisel: kütteperioodil unustab maja kütta, kuid kütab ahju ja pliiti tihti

suveperioodil, mil selleks vajadus puudub. Ta on korduvalt pannud ahjusiibri liiga vara kinni,

unustanud toidu kuumale pliidile ja jätnud elektripliidi sisse, mis on tekitanud tuleohtliku

olukorra. Puudutatud isik kahtlustab, et tema lähedased varastavad temalt asju (sh dokumente)

ja korraldavad tema elu liigselt.

1.2. Avaldaja hinnangul vajab puudutatud isiku edasine elu kohest korraldamist, kuid ta ei ole

võimeline iseseisvalt vajalikke otsuseid tegema, ei suuda ega soovi ise endale vajalikul määral

sotsiaalteenuseid korraldada. Ta ei ole võimeline tegelema asjaajamisega, sh tasuma arveid,

esitama vajalikke taotlusi jms. Ta ei saa aru asjaajamisprotsessidest, lepingute sisust, varaliste

tehingutega seonduvast ning sellest tulenevalt ei ole võimeline teostama toiminguid ja tehinguid

ametiasutustes. Ta ei tea, kui suur on tema pension, kui palju on tema pangakontol raha, kui

palju ta peab igakuiselt arveid tasuma või kui palju kulub tal raha toiduainete jm kaupade

2-20-14215

ostmiseks. Seni on puudutatud isikut püüdnud igapäevaelutoimingutes ja asjaajamistes aidata

tema lähedased, Vändra Alevi Sotsiaalmaja hooldustöötajad ja avaldaja sotsiaaltöötajad.

1.3. Avaldaja esitas kohtule puudutatud isiku lapselapse W kirjaliku nõusoleku, mille kohaselt

palub W vormistada end vanaema eestkostjaks tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide

kaitseks.

2. Maakohus algatas 06.10.2020 määrusega hagita menetluse puudutatud isiku üle eestkoste

seadmiseks ja eestkostja määramiseks, määras puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja,

kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbiviimise ning kaasas menetlusse puudutatud isiku lähedased:

lapsed Y ja D ning lapselapse W.

3. Avaldaja teatas 07.10.2020 kohtule, et koostöös lähedastega paigutati puudutatud isik

02.10.2020 ööpäevaringsele üldhooldusteenusele Tabasalu Pihlakodusse.

4. Puudutatud isiku tütar Y esitas kohtule 14.10.2020 avalduse enda määramiseks puudutatud

isiku eestkostjaks tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks.

5. 27.10.2020 ärakuulamisel Tabasalu Pihlakodus avaldas puudutatud isik kohtule, et on ehk

nädala hooldekodus olnud, kuid sooviks minna koju tagasi. Oma vanuseks arvas X üle 90, kuid

käesolevat aastanumbrit ja sünniaastat teadis. Arvas, et asub hooldekodus, mis on Viljandi külje

all. Rääkis meelsasti pikalt oma perekonnast: abikaasast, tütardest ja lapselastest. Nõustus, et ta

vajab eestkoste seadmist, kuna ise rahaasjadega toime tulla on keeruline ja mälu on halb, kuid

kindlasti ei sooviks hooldekodus olla. Arvas, et lapselaps W oleks temale parim eestkostja, kuna

temaga on ta kõige rohke suhelnud ja usaldab teda. Vestluses hakkasid 10-15 minuti pärast

mitmed jutud terves ulatuses korduma, kuid X ise seda ei märganud. Kohtunik veendus isikut

vahetult ära kuulates, et eestkoste seadmine on kindlasti vajalik, kuna puudutatud isiku

orientatsioon ajas ja kohas on puudulik.

6. Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja tutvus asja materjalidega, kuulas

eestkostet vajava isiku ära Tabasalu Pihlakodus, vestles sealse personaliga ning suhtles W-ga

ning veendus, et puudutatud isik vajab eestkostjat. Esindaja leidis, et puudutatud isiku

eestkostjaks on põhjendatud määrata W. Eestkostja ülesanneteks tuleks esindaja arvates

määrata eestkostetava nimel kõigi rahaliste, juriidiliste ja muude tehingute tegemine ning

isiklike õiguste kaitsmine. Isik vajab täielikku abi ja hooldamist.

7. Kohtunik vestles 29.10.2020 telefoni teel puudutatud isiku lapselapse W-ga, kes kinnitas, et

on nõus ja soovib olla oma vanaema eestkostja. W oli igapäevaselt kursis, kuidas vanaemal

hooldekodus läheb ning enne seda külastas sageli vanaema ja suhtles tihedalt ka avaldajaga.

8. Avaldaja esitas 12.11.2020 maakohtule taotluse, milles palus määrata puudutatud isikule

esialgse õiguskaitse korras ajutiseks eestkostjaks W.

9. Maakohus määras 13.11.2020 määrusega puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras

ajutiseks eestkostjaks W kuni tsiviilasjas eestkostja määramiseni või muu menetlust lõpetava

määruse jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 13.05.2021.

10. Puudutatud isiku vaimse seisundi hindamiseks teostas ekspert 04.12.2020 Tabasalu

Pihlakodus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Psühhiaatri arvamuse kohaselt on puudutatud

isikul täheldada sügavaid mäluhäireid, haigustaju puudub. Puudutatud isikul esineb raske

psüühikahäire (vaskulaarne dementsus F01.0), mille tõttu ei suuda ta kestvalt oma tegudest aru

saada ja neid juhtida. Oma elu ta iseseisvalt korraldada ei suuda. Ta ei ole võimeline aru saama

2-20-14215

abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Tema

vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid ega teha tehinguid, ka mitte pisitehinguid. Tema

vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust ega luba tal osaleda kohtuistungil, mille

põhjendus on väljendunud dementsuses. Tavapärases keskkonnas on võimalik isikut kuulata ja

see ei kahjusta teda. Tema vaimne seisund ei luba tal anda seisukohta eestkoste määramise ja

eestkostja isiku suhtes. Puudutatud isik vajab eestkostjat. Eestkostja ülesandeks jäävad kõik

tehingud kuni viieks aastaks.

11. Kohtunik vestles 23.12.2020 telefoni teel puudutatud isiku tütre Y-ga, kes on samuti

avaldanud soovi asuda puudutatud isiku eestkostjaks. Y nõustub, et ema üle tuleks seada

eestkoste, kuid talle ei meeldinud, et ema viidi tahtevastaselt hooldekodusse. Tabasalus asuv

hooldekodu on liiga kulukas ja võiks kaaluda hooldekodu vahetamist.

12. Y 12.01.2021 e-kirja kohaselt palub ta ennast määrata emale eestkostjaks, et õigused ja

kohustused tasakaalus oleksid. Y sõnul on tekkinud olukord, kus on tehtud otsuseid, aga ei ole

läbi räägitud otsustest tulenevate kohustuste täitmise võimalikkus pikemas ajaperioodis ning

kuidas kohustused jagunevad. Puudutatud isik toodi hooldekodusse tema tahte vastaselt ja

valega. Ta oli hooldekodu esimestel kuudel väga häiritud ja segaduses. Tänaseks on puudutatud

isik avaldanud Y-le oma muret, et ei saanud tol hetkel aru, mis tema käest küsiti ning mis

vastuseid ta andis. Tema sooviks on nüüd, saanud rahunenult mõelda toimuva üle, uuesti oma

tahtest rääkida. Hooldekodusse paigutamise otsuse tegi W koos vallavalitsuse esindajatega. Y

ei pooldanud põhjalikult läbi arutamata otsuseid. Hooldekodu tasu rahastamise teemat välditi,

samuti ka seda, et saavutada puudutatud isiku enda nõusolek vabatahtlikult hooldekodusse

minna. Y arvates, toetudes perearsti arvamusele, ei olnud puudutatud isiku jõuga ja kohene

hooldekodusse paigutamine esmavajalik. Küll aga ei sea Y kahtluse alla oma ema eestkoste

vajadust. Ema igakuisele vanaduspensionile täiendavalt juurde makstav summa hooldekodu

eest tasumisel on piisavalt suur, mida ei ole võimalik katta puudutatud isiku omavahenditest.

On ebaselge, kuidas ja mis vahendistest see pikema perioodi jooksul kaetakse.

13. W esitas 14.01.2021 kohtule avalduse, milles võttis nõusoleku enda eestkostjaks

määramiseks tagasi.

14. Puudutatud isiku esindaja palus 19.01.2021 seisukohas määrata puudutatud isiku

eestkostjaks Y, kuna W on oma nõusoleku tagasi võtnud ja Y on nõus eestkostjaks asuma. W

avaldas esindajale, et olukord sugulaste ringis on oluliselt muutunud ning üldise õigusrahu

huvides ei soovi ta eestkostjaks hakata. W on nõus täitma ajutise eestkostja ülesandeid kuni asja

lõpliku lahendamiseni. Y avaldas, et ei sea kahtluse alla X eestkoste vajadust ja soovib olla oma

emale eestkostjaks. Omavaheline läbisaamine ja suhtlus on hea, samuti on ta hoolitsenud ka

ema vajaduste eest. Probleemiks tõi välja, et esialgsed otsustused puudutatud isiku osas on

tehtud sugulaste vahel läbi rääkimata ega ole arvestatud rahalisi kulusid.

15. Avaldaja leidis 21.01.2021 seisukohas, et Y ei ole eestkostjaks sobiv isik, kuna ta ei sobi

määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostja ülesandeks on mh puudutatud

isiku toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Y kahjuks ei mõista,

et tema ema ei suuda iseseisvalt toime tulla ja vajab ööpäevaringset kõrvalabi ja järelevalvet,

mida on võimalik tagada üksnes dementsetele isikutele ööpäevaringse üldhooldusteenuse

osutamisele spetsialiseerunud hoolekandeasutuses (nt Tabasalu Pihlakodus) või juhul, kui

lähedased tagavad puudutatud isikule võimaluse elada koos pereliikmetega, et tagada talle

ööpäevaringne kõrvalabi ja järelevalve. Kuna W ei soovi enam olla puudutatud isiku eestkostja,

tuleks määrata eestkostjaks avaldaja. Koos seisukohaga esitas avaldaja Sotsiaalteenuste ja -

2-20-14215

toetuste andmeregistri (STAR) toimingute detailse väljavõtte, millest nähtuvad puudutatud

isikuga seonduvad toimingute kirjeldused.

16. Puudutatud isiku esindaja andis 05.02.2021 teada, et eelistab eestkostjana füüsilist isikut

(Y) kohalikule omavalitsusele (avaldajale).

17. Y 08.02.2021 vastuse kohaselt mõistab ta täielikult eestkostjaks olemise vastutust. Avaldaja

seisukoht, et Y on puudutatud isiku toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuse ja ravi

tagamise osas spetsialistide ja kohtuga erineval seisukohal, on ekslik. Vale on avaldaja väide

justkui Y leidis, et tema ema peaks elama endale kuuluvas majas Vändra alevis ja ema ei vaja

ööpäevaringset kõrvalabi ja järelevalvet. Y-l ei olnud võimalik vastata avaldaja 07.08.2021

telefonikõnele. Tähelepanuta tuleb jätta avaldaja väide, et Y ei väljendanud oma seisukohta

emale eestkoste seadmise osas ja soovis selle üle järele mõelda, kuivõrd Y on nii 14.10.2020

kui ka 12.01.2021 teatanud soovist olla oma ema eestkostja. Tähelepanuta tuleb jätta avaldaja

viide STARi menetluses kirjalikule suhtlusele W-ga 18.08.2020, kuna originaaltõendit ei ole

esitatud. Avaldaja väide, justkui oleksid nad Y-le mitmel korral selgitanud puudutatud isiku

hooldusteenuse kulude katmise küsimust, on vale. Esimene selline vestlus toimus 15.01.2021

(vt STARi väljavõtte p 60). Hooldekodu kohatasu on juba 100 euro võrra tõusnud (ning see

võib tulevikus veelgi tõusta). Seega on aastas vaja juurde tasuda ligikaudu 7200 eurot.

Puudutatud isikul endal on rahalisi vahendeid kindlasti vähem kui u 1,5 aastaks. Avaldaja on

vältinud hooldekodu tasu rahastamise teemat. On ebaselge, kuidas ja mis vahenditest kaetakse

hooldekodu kulud pikema perioodi jooksul. Puudutatud isikule kuuluva kinnistu müügist on

võimalik saada rahalisi vahendeid, millega saaks katta juurde tasutava osa u 4 aastat. Avaldaja

välja pakutud rahaliste kohustuste katmise lahendus on ebapädev. Y on otsinud lahendusi

koostöös nii oma õe kui ka tema endise mehega. W on teadlik kõigist väljapakutud lahendustest,

kuid talle need ei sobinud. Y on täielikult teadlik, et tema ema vajab pidevat järelevalvet ja abi

igapäeva toimingutes ning ta ei ole seda kunagi eitanud. Y tuleks eestkostjana avaldajale

eelistada ning tema sobivuse on heaks kiitnud ka puudutatud isikule määratud esindaja.

18. Avaldaja esitas 26.03.2021 täiendava arvamuse, mille kohaselt Y ei mõista puudutatud isiku

abivajadust, soovides viia ema tagasi enda koju elama. Lisaks juhtis avaldaja tähelepanu, et

võimalus on paigutada puudutatud isik Tootsi Hooldekodusse, mis on spetsialiseerunud

dementsete isikute hooldusele ning kus alates 01.04.2021 on kohamaks 700 eurot kuus. X

pension on praegu 516,79 eurot kuus, pensionitõus toimub igal aastal. Seega oleks hooldekodu

kohamaksuks aastas juurde makstav summa ligi 2400 eurot. Puudutatud isiku enda rahalistest

vahenditest ja tema kinnistu müügist laekuvatest vahenditest peaks piisama tema

hoolduskulude katmiseks vähemalt 10 aastaks. Vale on Y väide, et hooldekodu kohatasu on

juba 100 euro võrra tõusnud. Selle tõendamiseks esitas avaldaja Tabasalu Pihlakodu 26.03.2021

e-kirja, milles kinnitatakse, et alates 02.10.2020 on tasutud X hooldusteenuse osutamise eest

1140 eurot kuus ja see hind ei ole muutunud.

19. Asjas toimus 29.03.2021 ärakuulamine, milles osalesid avaldaja sotsiaaltööspetsialist,

puudutatud isiku esindaja, Y ja tema esindaja ning ajutine eestkostja W.

19.1. Avaldaja jäi enda seisukohtade juurde ja palub end määrata puudutatud isiku eestkostjaks,

kuna sobivat füüsilist isikut ei leidu. Vallal ei ole ambitsioone olla eestkostja, kuid aastase

suhtluse järel on näha, et Y ei mõista oma ema tervisest tulenevat vajadust ja selle tõsidust. Y

avaldus selle kohta, et ta mõistab ema vajadust pideva järelevalve ja abi järgi ja ta ei ole seda

vajadust kunagi eitanud, ei ole kooskõlas tema käitumisega viimase aasta jooksul. Y käitumine

on olnud vastuoluline ja ta ei suuda piisavalt kiiresti otsuseid langetada.

2-20-14215

19.2. Puudutatud isiku esindaja leidis ärakuulamise alguses, et Y võiks olla oma ema eestkostja,

kuid olles kuulanud ära kõik osapooled, märkis esindaja, et teeb oma seisukohas korrektuuri,

leides, et Y ei peaks olema puudutatud isiku eestkostja. Eestkostjaks tuleks määrata avaldaja.

19.3. Y sõnul ei vaidlusta ta, et ema vajab eestkostet. Tabasalu Pihlakodu vahetamist Tootsi

Hooldekodu vastu ta hetkel ei soosi. Emal on raske kohaneda ja tema asukohta ei ole mõistlik

muuta. Kui panna maja müüki, siis on emal võimalik olla senises hooldekodus. Praegusel hetkel

arutati esimest korda rahastamist. Kui asjad on selgeks räägitud, siis ei ole pikki otsustamisi.

Maja müügiga tuleb alustada kiiresti. Tulevikus näeb, kas maja müügist saadud rahast jätkub.

Ei soovi, et ema hooldus läheks võõrastesse kätesse.

19.4. W selgitas, et puudutatud isiku pension on veidi üle 500 euro kuus ja hooldekodu arve

1140 eurot. Viimast on ajutine eestkostja tasunud oma vanaema arvelduskontolt, kuid seal

jätkub vahendeid 2021. a lõpuni. Koheselt tuleks hakata edasi mõtlema, mis saab edasi.

Eestkostjaks hakkamise sooviavalduse võtab W tagasi, sest olukord eestkostjana on tekitanud

pingeid ja hirmu ning ebameeldivusi vanaemale. See ei ole W eesmärk.

Maakohtu määrus ja põhjendused

20. Maakohus seadis 09.04.2021 määrusega puudutatud isikule kõikide tehingute tegemiseks,

vajaliku hoolduse, järelevalve ja ravi ning inimväärsete elutingimuste korraldamiseks ja

ametiasutustes esindamiseks eestkoste ja määras eestkostjaks kohaliku omavalitsuse. Ühtlasi

määras maakohus, et:

− otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 9. aprillil 2026;

− tunnistab puudutatud isiku valimisõiguse tähenduses teovõimetuks;

− tunnistab puudutatud isiku perekonnaõiguslike toimingute suhtes teovõimetuks;

− eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava

varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides, eelkõige tema

õiguste ja huvide kaitsmine, esindamine tehingute tegemisel ning inimväärsete

elutingimuste ja toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine;

− eestkostja peab hoidma oma vara eraldi puudutatud isiku varast ega tohi kasutada

eestkostetava vara oma huvides;

− eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule nimekirja puudutatud isiku vara

kohta 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.;

− eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja

muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 1. maiks. Esimene aruanne

tuleb esitada 1. mail 2022;

− eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad

eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikule riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud ja ekspertiisi kulud, mis jäid riigi kanda.

20.1. Maakohus tugines tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teisele lausele,

perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-tele 1 ja 2 ning asus seisukohale, et puudutatud isik on

piiratud teovõimega isik, kellele tuleb määrata eestkostja. Puudutatud isik vajab ilmselgelt

2-20-14215

igapäevast abi oma elu korraldamisel, otsuste langetamisel ja tehingute tegemisel. Tema

toimetulek ilma järelevalveta ja hoolduseta ei ole võimalik.

20.2. Tulenevalt puudutatud isiku psüühilisest seisundist tuleb eestkoste seada kõigi tehingute

tegemiseks ja kõigi asjade ajamiseks. Kuivõrd eestkoste seatakse puudutatud isiku kõigi asjade

ajamiseks, tuleb puudutatud isik tunnistada ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks.

Puudutatud isik ei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest

tagajärgedest.

20.3. Puudutatud isiku eestkostjaks olid valmis asuma kohalik omavalitsus ja puudutatud isiku

tütar Y, kelle eestkostjaks määramist ei toetanud puudutatud isikule riigi õigusabi korras

määratud advokaat ega avaldaja. PKS §-de 204 ja 205 mõtte järgi tuleb eestkostjat määrates

reeglina eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või

linnavalitsusele. Siiski peab kohus eestkostja valikul hindama tema sobivust, sh asjaolu, kas

füüsiline isik vastab isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma. Maakohus leidis,

et asjas kogutud tõendeid ja esitatud seisukohti arvesse võttes ei sobi Y oma isikuomadustelt ja

võimetelt eestkostetava huve kaitsma. Y seisukohad oma ema eestkostevajaduse osas ning

emale vajaliku hoolduse, järelevalve ja ravi osas on olnud passiivsed ja hüplikud. Y leidis pea

kogu 2020. a vältel, et ema hooldekodusse paigutamine pole vajalik. Seejuures seadis ta

kahtluse alla ka veel 29.09.2020, kas eestkoste seadmine on vajalik ja soovis selleks

mõtlemisaega. Eestkostevajaduses kahtlemist kinnitab kaudselt ka see, et kohtusse esitas

eestkoste algatamise avalduse avaldaja, mitte Y. Põhjendamatu viivitamine ei kinnita Y

väidetut, et ta saab aru ema hooldusvajadusest. Samuti on Y korduvalt muutnud oma seisukohti

ema hooldusasutuse mineku ja valikuga seonduvalt. Selliselt võivad ohtu sattuda puudutatud

isiku huvid, tervis ja heaolu. Lisaks eeltoodule ei nähtu asja materjalidest Y võimekus esindada

oma ema ametiasutustest, mis pole eestkostet vajava isiku huvides. Puudutatud isiku üle seatud

eestkoste hõlmab aga kõigi tehingute tegemist tema õiguste ja huvide kaitseks, sh

sotsiaalteenuste korraldamist ja ravi tagamist, mis kindlasti hõlmab vajadust suhelda erinevate

ametiasutustega. Kuna eestkostjaks ei leidu sobivat kohtule nõusoleku andnud füüsilist isikut,

tuleb eestkostjaks määrata kohalik omavalitsus.

20.4. Maakohus märkis, et avaldaja määramine eestkostjaks ei tähenda, et puudutatud isiku

lähedastel temaga emotsionaalne side väheneks. Samuti selgitas maakohus, et vastavalt PKS

§ 193 lg-le 1 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet.

Määruskaebus

21. Puudutatud isiku tütar Y esitas määruskaebuse, paludes tühistada vaidlustatud määruse

resolutsiooni punkti 2 ja uue määrusega määrata puudutatud isiku eestkostjaks Y.

Menetluskulud palub kaebuse esitaja jätta avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjendused on

kokkuvõtvalt järgmised:

− Maakohus pidanuks määratlema, millistele võimetele peab eestkostja vastama. Neid

põhimõtteid teadmata pole võimalik kujundada arvamust, kas kandidaat tingimustele

vastab.

− Kohtumääruses puuduvad põhjendused, miks on kohus jätnud analüüsimata puudutatud

isikule määratud esindaja varasemad seisukohad, mille kohaselt saab Y eestkostja

ülesannetega hakkama. Avaldaja etteheited, mille kohaselt ei ole kaebaja eestkostjaks

sobiv, on paljasõnalised. Avaldaja pole osundanud konkreetsetele asjaoludele ja

toenditele, millised annaksid sellistele väidetele alust.

2-20-14215

− Kohus jättis võtmata põhjendatud seisukoha selles, et teised puudutatud isiku lähedased

ei esitanud vastuväiteid selle kohta, et eestkostjaks määrataks Y.

− Pelgalt seisukoha muutumine või kellegagi mittenõustumine mingis küsimuses ei saa

olla aluseks isiku eestkostjaks määramata jätmiseks. Seisukoha avaldamine, kas

eestkoste seadmine on vajalik ja selleks mõtlemisaja vajamine ei saa anda alust

järelduseks, et isik pole eestkostjaks sobilik. Eestkostevajaduses kahtlemine 2020. a

septembris ei kinnita ega tõenda, et isik ei sobi eestkostjaks rohkem kui pool aastat

hiljem, sh seetõttu, et selleks ajaks on mitmed olulised asjaolud saanud tema jaoks

selgemaks. Asjaolu, et avaldaja esitas eestkoste seadmise avalduse esimesena, ei tõenda,

et Y on ema hooldamise küsimustes põhjendamatult viivitanud.

− Hooldekodude vahel vaagimisest ja mõtete avaldamisest, millise maksumusega teenus

on emale kohane, arvestades rahaliste võimaluste piiratust, ei saa järeldada, et isik on

eestkostja ülesannete täitmiseks sobimatu. Vastupidiselt annab see kinnitust sellest, et

kandidaat oskab ning tahab majanduslikult mõtelda, tegemaks kaalutletud otsustus.

− Y pole olnud seoses emaga passiivne või ükskõikne. Kui Y-le olnuks emaga seonduv

mitteoluline või ta oleks olnud passiivne, poleks ta nõusolekut eestkostjaks asumiseks

esitanud. Y jaoks on alandav, kui kohus peab teda sedavõrd saamatuks, et ta ei sobi oma

ema eestkostjaks, toomata seejuures konkreetseid näiteid selle kohta, et tema tõttu on

jäänud mingid toimingud kohaselt tegemata.

− Kohus ei ole tuvastanud, et Y on toime pannud mingid õigusrikkumised (sh mõne

kuriteo), jätnud enda mingid kohustused täitmata, on asotsiaalne jne, mistõttu ta ei sobi

oma ema eestkostjaks.

− Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata ema ja tütre vahelised suhted, samuti

vastamata küsimusele, kas vallavalitsuse eestkostjaks määramisel on tagatud

perekonnaelu puutumatuse põhiõigus.

Menetlusosaliste seisukohad

22. Puudutatud isikule määratud esindaja hinnangul ei ole maakohus eestkostja määramisel

menetlusnorme rikkunud ega andnud esitatud asjaoludele väärat hinnangut. Määruskaebuse

põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kõik puudutatud isiku lähedased

saavad anda oma panuse tema heaolu tagamiseks.

23. Puudutatud isiku lapselaps W leidis, et kaebuse sisu on kallutatud ja mitmed seal esitatud

väited (mh valla sotsiaaltöötaja poole pöördumise asjaolud, vestlused hooldekodu vajalikkuse

ja kinnistu müügi üle, kaebaja lähedane suhe ja igapäevane suhtlemine puudutatud isikuga) ei

vasta tegelikkusele. Mingeid ettepanekuid Y oma ema olukorra leevendamiseks ei teinud.

Konstruktiivseid ning erinevaid osapooli kaasavaid arutlusi ei ole aset leidnud. Y ei ole ta

tänaseni välja pakkunud ühtegi lahendust, mis kaotaks vajaduse ema hooldekodus hoida.

24. Kohalik omavalitsus märkis oma vastuses, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna

alust kaebuse rahuldamiseks. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et Y ei sobi oma

isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma. Seejuures ei ole Y ka määruskaebuse

esitamise ajaks, s.o 7 kuud hiljem, jõudnud seisukohale, kuidas ta plaanib korraldada oma ema

edasise hoolduse. Puudutatud isiku õiguste, huvide ja tervise kaitse, sh vajalikud ravi- ja

sotsiaalteenused, tagab parimal moel eestkostjana kohalik omavalitsus.

Menetluse edasine käik

2-20-14215

25. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning kaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

27. Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega

maakohus tuvastas eestkoste seadmise eeldused, sest määruskaebusega ei ole maakohtu

määrust vaidlustatud muus kui avaldaja eestkostjaks määramise osas. Seega jõustus maakohtu

määrus ülejäänud osas TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel ja koostoimes TsMS § 463 lg-ga 2.

28. Kõigepealt lahendab kolleegium veel lahendamata taotlused. Avaldaja esitas 13.05.2021

määruskaebuse vastuse lisana täiendava dokumentaalse tõendi (Pindi Kinnisvara 10.05.2021

eksperthinnang nr 33171). TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks

esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Samuti võib seda teha kaebuse vastuse põhjendamiseks.

Esitatud tõend on menetluses asjakohane, tõendades puudutatud isikule kuuluva kinnisvara

turuväärtust, mistõttu võtab ringkonnakohus selle asja materjalide juurde.

29. Avaldaja ja määruskaebuse esitaja esitasid 01.12.2021 täiendavad seisukohad koos uute

tõenditega. Ringkonnakohus leiab, et täiendavate seisukohtade ja tõenditega arvestamiseks

puudub alus. Kohus peab hea seisma selle eest, et menetlus oleks ökonoomne, toimuks

mõistliku aja jooksul ja oleks võimalikult väikeste kuludega. Samas peab kohus lahendama asja

õigesti ning võimaldama vajalikus ulatuses menetlusosalistele oma seisukohtade ja tõendite

esitamist (TsMS § 2). Menetlusosalised said määruskaebemenetluses võimaluse oma

seisukohad ja tõendid esitada. Väär on avaldaja 01.12.2021 menetlusdokumendis esitatud

väide, nagu ei oleks talle määruskaebuse menetlusse võtmisest teatatud ja tema seisukohta

küsitud. TsMS § 663 lg-te 1 ja 3 kohaselt viib määruskaebemenetluses eelmenetluse läbi

maakohus, kes annab menetlusosalistele, kelle õigusi määrus puudutab, võimaluse kaebusele

vastata. Avaldaja on määruskaebusele ammendava vastuse esitanud 13.05.2021. Seega on

menetlusosalised juba saanud asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tuua ja tõendid esitada.

Kaebuse ja selle vastuste pinnalt on võimalik maakohtu määruse õigust kontrollida. Kuigi

TsMS § 662 lg 3 võimaldab kaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, ei ole

selline võimalus menetluses lõputu. Määruskaebemenetlusele kohaldatakse TsMS § 659

kohaselt apellatsioonimenetluse kohta sätestatut üksnes juhul, kui 65. ptk-st ja määruskaebuse

olemusest ei tulene teisiti. Kuna määruskaebemenetluse olemusest tuleneb teisiti, ei ole kaebaja

01.12.2021 menetlusdokumendis viidatud TsMS § 647 lg 1 määruskaebemenetluses

kohaldatav (vt TsMS komm III, § 659, p 3). Ringkonnakohus ei ole menetlusosalistele andnud

tähtaega täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks, kuna ei pidanud seda vajalikuks.

01.12.2021 tähtaeg oli antud menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kuna täiendavate

seisukohtade ja tõenditega arvestamine põhjustaks menetluse viibimise, tingides mh vajaduse

määrata menetlusosalistele täiendavad tähtajad seisukohtadele vastamiseks ja uute menetlus-

kulude nimekirjade esitamiseks ning neile vastamiseks, ei pea ringkonnakohus võimalikuks

01.12.2021 menetlusdokumente käsitleda ja jätab need muus kui menetluskulusid käsitlevas

osas tähelepanuta. Ühtlasi ei muudaks maakohtu määrust ebaõigeks tõik, et kaebaja on pärast

maakohtu määruse tegemist asunud avaldajaga aktiivsesse kirjavahetusse.

2-20-14215

30. PKS § 204 lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja

võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates

arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Seejuures on füüsilise isiku kui eestkostja

sobivuse hindamisel oluline, et isik soovib ja ka suudab eestkostetava huve kaitsta, lähtub oma

tegevuses üksnes eestkostetava huvidest ning mõistab eestkostjaks hakkamisega kaasnevaid

kohustusi ja tagajärgi. Kohus peab eestkostja määramisel kaaluma, kas konkreetne isik on

võimeline eestkostja ülesandeid täitma ning eestkostetava õiguste ja huvide eest seisma.

Eestkostja peab olema teadlik eestkostetava tervislikust seisundist ja rahalistest võimetest ning

mõistma, milleks on eestkostjat vaja ja millised on eestkostja kohustused.

31. Eestkostja valik on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes

juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse normi. Selliseid rikkumisi käesoleval juhul maakohtule ette heita ei saa.

Maakohus on eestkostjat määrates kohaldanud õigesti materiaalõiguse normi ega ole rikkunud

oluliselt menetlusõiguse normi. Kolleegiumi hinnangul nähtuvad maakohtu määrusest piisavad

põhjendused ja kaalutlused, miks tuleb puudutatud isiku eestkostjaks määrata kohalik

omavalitsus. Kohus on sellisele järeldusele jõudnud tõendeid objektiivselt ja kogumis hinnates,

kohtu kaalutlusotsuse kujunemine on jälgitav Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks kaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

32. Kaebuses ei ole toodud esile asjaolusid, mis annaks aluse maakohtust teistsugusele

järeldusele jõudmiseks. Ekslik on väide, et teised puudutatud isiku lähedased ei ole esitanud

vastuväiteid sellele, et eestkostjaks määrataks kaebuse esitaja. Ehkki 29.03.2021 ärakuulamisel

hoidus W eestkostja isiku osas konkreetsete soovituste tegemisest, on ta siiski avaldanud

kahtlust, kas Y sõnad ka tegudes väljenduvad. Kaebaja sobilikkuse eestkostjaks on W seadnud

kahtluse alla ka vastuses määruskaebusele, kinnitades sealjuures avaldaja väiteid Y

passiivsusest puudutatud isiku huvide ja vajaliku hoolduse tagamisel. Kohaliku omavalitsuse

jätkamist eestkostjana toetab ka puudutatud isikule määratud esindaja. Eestkostja valiku

küsimuses ei oma määravat tähendust puudutatud isiku esindaja varasemad seisukohad, kuna

29.03.2021 ärakuulamisel otsustas esindaja oma seisukohta muuta, jäädes selle juurde ka

määruskaebemenetluses.

33. Kolleegiumi hinnangul on maakohus kõiki asjaolusid arvestades asunud siseveendumuse

alusel põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku eestkostjaks tuleb määrata Põhja-Pärnumaa

vald, kuna Y ei sobi oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma. Maakohus

on arvestanud asjas esitatud asjaolusid ja piisavalt põhjendanud, miks ei tule praeguses asjas

eelistada eestkostjana puudutatud isiku tütart. Mh põhjendas maakohus kaebaja eestkostjaks

sobimatust tema passiivsuse ja põhjendamatu viivitamisega puudutatud isikule hoolduse,

järelevalve ja ravi tagamisel ning sagedaste meelemuutustega, mis annavad alust kahelda, kas

Y on võimeline puudutatud isiku huve ja heaolu esikohale seadma. Kolleegiumil ei ole alust

maakohtu otsustuses kahelda ega sellesse sekkuda. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei nõustu kohtu

järeldustega, ei anna alust selle muutmiseks.

34. Ringkonnakohus möönab, et hooldekodude vahel vaagimine iseenesest Y passiivsusele ja

eestkostjaks sobimatusele ei osunda, kuid koosmõjus ülejäänud käitumisega näitab see siiski,

et Y ei ole mõistnud olukorra tõsidust ega puudutatud isiku hoolduse vajadust, seades esikohale

majanduslikud kaalutlused. Nii on Y soovinud puudutatud isiku äratoomist hooldekodust,

pakkumata välja mingitki lahendust sellele, kuidas peaks puudutatud isiku ööpäevaringne

hooldus edaspidi välja nägema. Kolleegiumi hinnangul ei ole käesoleval juhul võimalik asuda

2-20-14215

seisukohale, et Y lähtuks üksnes eestkostetava huvidest (vt Riigikohtu 08.11.2017. a määrust

tsiviilasjas nr 2-12-16865, p 12.2).

35. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 193 kohaselt teostab kohus eestkostja tegevuse üle

järelevalvet. TsMS § 530 lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel eestkostja ametist vabastada.

Seega on kohtul võimalik avaldaja puudutatud isiku eestkostja ülesannetest vabastada, kui

ilmnevad selleks olulised asjaolud, aga ka juhul, kui eestkostetavale on edaspidi võimalik

määrata füüsilisest isikust eestkostja. Kohalik omavalitsus peab vähemalt kord aastas

kontrollima, kas eestkostekohustust on valmis täitma eestkostjaks sobiv füüsiline isik ning

esitama kohtule avalduse niipea, kui saab teada eelduste täitmisest (PKS § 198).

36. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend

tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

TsMS § 172 lg 3 järgi võib kohus jätta isikule eestkostja määramise menetluse kulud täielikult

või osaliselt riigi kanda. Kolleegium leiab, et määruskaebemenetluse kulud on kohtuasja

olemust arvestades põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isiku riigi

õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb TsMS § 172 lg 3 alusel jätta riigi kanda. Tulenevalt kulude

jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Eestkostetava esindaja tasutaotluse

lahendab kohus eraldi määrusega.

37. TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale

määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm