2-17-10072/96 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

10. detsember 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-10072

Tsiviilasi

AS Spordikeskus TERAS (pankrotis) pankrotihaldur Maire

Arm hagi OÜ Valser Vara vastu kahju hüvitamise ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

542 030,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Spordikeskus TERAS (registrikood 12299626,

pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm, lepinguline esindaja

vandeadvokaadi

abi

Erki

Siht

(Maria

Mägi

Advokaadibüroo, e-post: menetlus@mmab.ee)

Kostja: OÜ Valser Vara (registrikood 10261003, asukoht

Rannamõisa tee 4, Tallinn), lepinguline esindaja Ants

Kuningas

(L.P

Konsultatsioonid

OÜ,

e-post:

ants.kuningas@gmail.com)

Kohtuistung ja kohtuistungil

osalenud isikud

11.05.2021, kohtuistungil osalesid hageja esindajad

vandeadvokaat Maire Arm ja advokaadi abi Erki Siht,

kostja lepinguline esindaja Ants Kuningas ning kostja

seaduslikud esindajad A M ja J S

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Rahuldada AS Spordikeskus TERAS (pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm hagi OÜ Valser

Vara vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.

2. Välja mõista kostjalt OÜ Valser Vara hageja AS Spordikeskus TERAS (pankrotis)

pankrotihaldur Maire Arm hagi alusel AS Spordiklubi TERAS (pankrotis) pankrotivarasse

kahjuhüvitis summas 499 952,68 eurot ja viivis alates 31.08.2018 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni nõude kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. AS-i Spordikeskus TERAS (pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm esitas 29. juunil 2017

Harju Maakohtule OÜ Valser Vara vastu hagi, milles palus kostja ebaseaduslikust valdusest välja

mõista hagejale kuuluvad asjad.

Hageja täiendas 31. augustil 2018 hagi TsMS § 376 lg 4 p 3 järgi asjaolude muutumise tõttu ja

nõudis asjade asemel kahju 499 952,68 eurot koos seadusjärgse viivisega (IIkd lk 2)

pankrotihaldur Maire Arm kasuks. Hageja palub välja mõista viivis põhinõudelt summas

499 952.68 eurot alates 31.08.2018 kuni kohustuse täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1.

2. Hagiavalduse kohaselt kuulutati 6. novembri 2015. a määrusega välja AS-i Spordikeskus

TERAS (võlgnik) pankrot. Võlgniku tegevuskohaks oli Tallinnas Rannamõisa tee 4h asuv

spordiklubi, mis asus kostjale kuuluval kinnistul asuval hoones (spordiklubi). Võlgnik kasutas

kinnistut üürilepingu alusel ning 1. augustil 2015 sõlmiti võlgniku, kostja ja OÜ Teras vahel

üürniku asendamise kokkulepe, mille kohaselt sai üürnikuks ning kinnisasja valdajaks OÜ Teras.

Kinnistu kaasvaldajaks jäi ka võlgnik, sest olulise osa üüripinnal asuvast varast kuulus võlgnikule.

Võlgnikule kuulus spordiinventar, tööriistad, sisseseade ja muud esemed väärtusega 662 025,05

eurot. Pärast pankroti väljakuulutamist andis hageja pankrotivara 11. novembri 2015. a akti alusel

võlgniku tegevjuhile D O’ile vastutavale hoiule.

3. Kostja tungis 18. juulil 2016 omavoliliselt spordiklubisse. 20. juuli 2016. a e-kirjas teavitas

kostja võlgniku ja OÜ Teras tegevjuhti, et võttis 18. juulil 2016 üle spordiklubi valduse ning

rakendab objektil olevate esemete ja vara suhtes pandiõigust. OÜ Teras üürivõlg sai olla kuni

50 288,26 eurot.

4. Hageja sai menetluse käigus teada, et võlgnikule kuuluv vara on enampakkumisel

võõrandatud ja see on läinud kostja enda omandisse, kasutades variisikutena lähikondseid

äriühinguid Valser Vara Haldus OÜ ja A OÜ. Sellega takistas kostja hagejal õiguskaitsevahendite

kasutamise.

5. Kostja, teades, et tegemist on võlgniku pankrotivaraga, võõrandas pankrotivara, rikkudes

sellega käsutuskeeldu ja tekitas võlgnikule kahju. Kostja teadis 2016. a juulis, kui hageja esitas

tsiviilasjas nr 2-16-11289 hagi tagamise avalduse, et tegemist on pankrotivaraga. Isegi, kui kostja

ei olnud PankrS sätestatud kohustusest teadlik, siis esines kostjal üldisest käibekohustusest

tulenev kohustus hoiduda pärast hageja poolt hagi tagamise avalduse esitamisest teadasaamist

pankrotiavara õigusvastasest käsutamisest. Seega rikkus kostja võlgniku omandiõigust,

alternatiivselt on kahju tekitatud heade kommete vastase tahtliku käitumisega või seadusest

tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.

6. Hageja nõue ei ole aegunud. Tegemist oli üüripinnal oleva varaga, mitte asjale tehtavate

muudatuste ja parendustega.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata.

8. Kostja vastuväidete kohaselt sai võlgnik spordiklubi üürnikuks 20. märtsi 2013. a üürniku

asendamise kokkuleppe alusel. Üürileping võlgnikuga lõppes 1. augustil 2015. Võlgnik ei jäänud

üürilepingu eseme kaasvaldajaks. Vastavalt 1. augusti 2015. a kokkuleppe p-le 4.2.4 oli uuel

üürnikul OÜ-l Teras välistatud üürilepingu eseme allüürile andmine. Kostja ei vastutanud

võlgniku vallasvara eest pärast seda, kui võlgnik spordiklubist 1. augustil 2015 lahkus. Hagejaga

sõlmitud üürileping lõppes 01.08.2015, kui kolmepoolse kokkuleppe alusel anti üürilepingu ese

üle OÜ-le Teras. Kuigi 01.08.2015 anti üürileping kolmepoolse kokkuleppe alusel üle OÜ-le

Teras, väidab hageja alusetult, nagu oleks hageja jäänud üürilepingu eseme kaasvaldajaks.

9. OÜ-ga Teras lõppes üürileping 14. aprillil 2016 üürniku olulise lepingurikkumise tagajärjel,

sest OÜ Teras ei maksnud nõuetekohaselt üüri. OÜ Teras esindaja D. O esitas kostjale

15. märtsil 2016 võlatunnistuse, millega tunnistas sissenõutavaks muutunud kohustust 71 508,02

eurot, mis tulenes tasumata üürist, ja kõrvalnõudeid 71 508,02 eurot. Võlgnevuse lubas OÜ Teras

tasuda 30. aprilliks 2016. Kuna võlgnevust ei tasutud, luges kostja üürilepingu üles öelduks

14. aprillil 2016. OÜ Teras esindajat D. Oi teavitati, et spordiklubi valdus tuleb üürileandjale üle

anda hiljemalt 9. mail 2016 kell 12.00 ning ruumid peavad olema vabastatud kolmandatele

isikutele kuuluvatest esemetest. OÜ Teras valdust üle ei andnud ja kostja võttis valduse üle

18. juulil 2016, fikseerides lukustamata uksed ning taastades objekti üle valve.

10. Kostjale jääb arusaamatuks, kellele ja mida hoiule anti, sest võlgniku asukohaks ei olnud

alates 1. augustist 2015 Rannamõisa tee 4h. Võlgnik ei olnud sõlminud vara hoiulepingut OÜ-ga

Teras, kes oli spordiklubi otsene valdaja. Kostja ei teadnud, et spordiklubis oli kolmandale isikule

kuuluvat vara. Hageja ei ole tõendanud, et hagiavalduse lisades loetletud vara asus spordiklubis

ning et see oli seal olemas ka 18. juulil 2016, kui kostja spordiklubi valduse üle võttis. Võlgniku

tegevuskohad Tallinnas olid xxx, xxx ja xxx. Seega võis vara asuda ka nimetatud aadressidel.

Kostja teavitas OÜ Teras juhatuse liiget D. Oi, et rakendab spordiklubis asuvate asjade suhtes

üürileandja pandiõigust ja loovutab nõude koos pandiga A OÜ-le. A OÜ ja OÜ xxx saatsid D. Oile

teate avaliku enampakkumise korraldamisest 1. septembril 2016. Vara müük toimus avaliku

suulise enampakkumise teel. OÜ Teras ei vaidlustanud vara osas pandiõiguse teostamist. alates

01.08.2015 Rannamõisa tee 4h, Tallinn, sest üürileping oli üle läinud Teras OÜ-le ja hagejal

puudus mistahes õigus üürilepingu eset vallata. Kui võlgniku vara otsene valdus oli 11.11.15

kuupäeval üle läinud D Oile, puudub hagejal nimetatud juhul nõudeõigus kostja vastu. Hageja

oleks pidanud sõlmima vara vastutava hoiulepingu OÜ-ga Teras kui üürilepingu eseme otsese

valdajaga.

11. Kostja leiab, et 11. novembri 2015. a akti ei koostatud sellel kuupäeval. Kui võlgniku vara

otsene valdus läks 11. novembri 2015. a akti alusel üle D. Oile, siis ei ole hagejal nõudeõigust

kostja vastu. Kostja ei ole võlgniku pankrotimenetluses võlausaldaja ning kostjale ei ole mingit

pankrotivara üle antud. Üheski hageja aruandes ei ole kajastatud võlgniku nõuet kostja vastu.

12. OÜ Teras jättis alates detsembrist 2015 üüri ja kõrvalkohustused täitmata, pidasid kostja ja

OÜ Teras esindajad läbirääkimisi lepingu lõpetamise üle. OÜ Teras esindaja D O esitas kostjale

15.03.2016 võlatunnistuse, millega tunnistas p 1 kohaselt sissenõutavaks muutunud rahalist

kohustust summas 71 508,02 eurot, mis tulenes tasumata üürist ja p 2 kohaselt kõrvalnõuete

kohustust suuruses 71 508,02 eurot. Võlgnik võttis võlatunnistuses kohustuse võlgnevus tasuda

hiljemalt 30.04.2016. aastaks

13. Hageja nõue on aegunud, sest vara jätmist üürilepingu esemele saab lugeda üürilepingu eseme

muudatuseks, mille osas on nõude esitamise tähtaeg kuus kuud arvates üürilepingu lõppemisest.

14. Vallasasjade soetusmaksumus ei tõenda kahju suurust. Põhivara osteti 2012. a, kuid võlgnik

sai spordiklubi üürnikuks 2013. a. Ei ole usutav, et võlgnik ostis inventari ette pool aastat enne

spordiklubi üürimist. Võlgniku 2013. a majandusaasta aruande kohaselt arvestati inventari ja IT-

seadmete elueaks 3–5 aastat. Seega on spordiklubi inventar amortiseerunud. On üldtuntud asjaolu,

et sporditarviku harilik väärtus pärast müümist väheneb vähemalt 20%. Garantiiaja lõppemise

järel on eseme harilik väärtus vähenenud 50–80%. Hageja ei ole tõendanud, et spordikeskuse vara

hooldati. Vara harilik väärtus oli 0 eurot või oli vähemalt võrdne üürivõlgnevusega 71 508,02

eurot.

15. Hageja ei ole tõendanud, et seadis spordikeskuses olnud varale käsutuskeelu. Kostjat ei ole

ühestki käsutuskeelust teavitatud. Pärast hageja hagi tagamise avaldusest teadasaamist ei

tulenenud kostjale üldisest käibekohustusest kohustust hoiduda vara käsutusest, sest hageja ei

suutnud ka kohtule tõendada hagi tagamise avalduses esitatud väiteid.

Menetluskäik

16. OÜ Teras on kostja vastu esitanud hagi hüvitise summas 869 100 euro saamiseks (tsiviilasi

nr 2-16-16309).

17. AS Spordikeskus TERAS (pankrotis) pankrotihaldur esitas tsiviilasjas nr 2-16-11289 hagi

tagamise avalduse.

18. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsusega tühistati Harju Maakohtu 15.05.2019 otsus

käesolevas asjas, millega jäi hagi rahuldamata ning edastati asi uueks läbivaatamiseks.

19. Kohus määras 05.02.2020 kirjaga hagejat esitama täpsustatud varanimekiri.

20. Käesolevas menetluses suunas kohus pooli TsMS § 4 lg 4 alusel läbirääkimisi pidama, kuid

hüvitise suuruse osas konsensuseni ei jõutud.

Kohtu põhjendused

21. Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt,

asub seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud, ning hagi tuleb rahuldada.

22. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi

kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel

omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja §

436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas

esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 2

kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Ühelgi

tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.

23. Vaidlustamata asjaolud, millest maakohus saab asja lahendamisel lähtuda:

 06.11.2015 kohtumäärusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku AS Spordikeskus

TERAS pankroti;

 pankrotihalduriks nimetati Maire Arm;

 võlgniku põhitegevusalaks oli aeroobika- ja jõusaalide tegevus, ning tegevuskohaks

Tallinnas, Rannamõisa tee 4h asuv spordiklubi, mis on rajatud kostjale kuuluvale

kinnistule asuvasse hoonesse;

 võlgnik valdas Rannamõisa tee 4h kinnistut üürilepingu alusel, mille tähtaeg oli

31.08.2037;

 kostjale kuulub Tallinn, Rannamõisa tee 4h kinnistu;

 20.03.2013 sõlmiti üürniku asendamise kokkulepe, mille alusel sai 2013 aastal

üürnikuks võlgnik. 20.03.2013 üürniku asendamise kokkuleppe kohaselt läks

üürileping ja seega ka valdus üle võlgnikule 01.04.2013;

 01.08.2015 sõlmiti võlgniku, kostja ja OÜ Teras (registrikoodi12859745) vahel

üürniku asendamise kokkuleppe, mille kohaselt sai üürnikuks ning Rannamõisa tee

kinnistu valdajaks OÜ Teras;

 kostja võttis 18.07.2016 aastal üürilepingu esemele jäetud vara oma valdusse ja

realiseeris selle arvel üürileandja pandiõigust;

 üürilepingu objektil paiknevate esemete ja vara müük toimus avaliku suulise

enampakkumise teel 01.09.2016.

24. Tsivilasja menetluse kestel selgunud, et vaidlusalune vara on müüdud ja hageja nõuab kostjalt

omandiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Alternatiivselt on

kostja võlgnikule õigusvastaselt kahju tekitanud heade kommete vastase tahtliku käitumisega

(VÕS § 1045 lg 1 p 8) ning teise alternatiivina seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega

(VÕS § 1045 lg 1 p 7; 20. septembri 2019. a kohtuistungi protokoll; IV kd, tl 39).

25. PankrS § 135 lg 1 kohaselt müüb haldur pankrotivara täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud erisusi. PankrS § 138 lg 1 kohaselt võib

pandipidaja halduri nõusolekul vallaspandi eseme ise müüa. PankrS § 138 lg-s 1 sätestatud keelu

mõtteks on keelu rikkumise korral ehk pandipidaja poolt vallaspandi eseme müümisel halduri

nõusolekuta tuua kaasa käsutustehingu tühisus. (vt Riigikohtu 17. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-47-11, p 14). VÕS § 1037 lg 1 kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit,

muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või

ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) õigustatud isikule hüvitama rikkumise

teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Valikuõigus, kas esitada alusetust rikastumisest tulenev

nõue VÕS § 1037 alusel või õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue VÕS § 1043 alusel,

kuulub hagejale (vt Riigikohtu 19. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09, p 11; 18. oktoobri

2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-10, p 13). Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu

kahju hüvitamise nõude. Hageja väitel on kostja rikkunud seadusest tulenevat kohustust. VÕS §

1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat

kohustust rikkuva käitumisega.

Kahju hüvitamise sätete kohaselt peab hageja kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül

põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku

seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on

põhjustanud õigusvastaselt kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise

(vt nt Riigikohtu 12. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 14).

26. Pooled vaidlevad selle üle, kas vara kuulus võlgnikule, kas kostjal oli õigus vaidlusalune vara

võõrandada, kas nimetatud vara võõrandamise tulemusena peab kostja hüvitama hagejale kahju

ning milline oli vara harilik väärtus. Hagis kirjeldatu kohaselt suure osa võlgniku varadest

moodustab võlgnikule kuuluv spordiinventar, tööriistad, sisseseade ja muud esemed väärtusega

summas 662 025,05 eurot. Nimetatud esemed (vara loetelu tlk 26, Ikd) paiknesid võlgniku

tegevuskohas Rannamõisa tee kinnistul asuvas spordiklubis ja haldur andis spordiinventari

11.11.2015 akti alusel võlgniku tegevjuhile D O`ile vastutavale hoiule (tlk 25, Ikd, originaal lk

63, IIIkd).

27. Hageja väitel asusid Rannamõisa tee 4h spordikeskuses järgmised esemed, mille väärtuse

hüvitamist hageja kostjalt nõuab: Jõusaal – Treadmill 770T 7 tükki, 750R Re,cumbent Bike, 750C

Upright Bike, Total body ARC Trainer 2 tükki, Concept2 Rower 2 tükki, Eagle Leg Press 11040,

Eagle Chest Press 11000, Eagle Rotary Torso 11190, Eagle Seated Leg Curl 11060, Eagle Leg

Extension 11061, Eagle Overhead Press 11010, Eagle Glute 11170, Eagle Back Extension 11100,

Eagle Abdominal Crunch 11090, Eagle Fly 11111, Eagle Arm Curl 11070, Eagle Row 11030,

Eagle Prone Leg Curl 11140, Eagle Lateral Rise 11160, Eagle Calf11120, Eagle Lat Pull 11130,

Eagle Arm Extension 11080, VR3 Fly 12111, VR3 Standing Calf 12120, VR3 Hip AD 12210,

VR3 Hip AB 12200, Squat Press 16150, Squat Press 16200, Leg Press 16110, Chest Press 16080,

Overhead Press 16101, Incline Press 16190, Smith Press 16121, PL Arm Curl 5281, PL Arm

Extension 5286, T-Bar Row 16280, Pull down 16070, Squat Rack 16230, Olympic Flat Bench

16010, Olympic Incline Bench 16050, Adjustable Decline Bench 16161, Olympic Decline Bench,

Scott curl, 45 degree Back Extension 2 tükki, Bent Leg Ab Board, Leg Rise Chair, 9 Foot Half

Rack, Half Rack Platform, Adjustable Bench, Dumbbell Rack 2 tükki, Barbell Rack, Flat Bench,

Utility Bench, Adjustable Bench 2 tükki, Weight Tree 5 tükki, Attached Cable Crossover,

Assisted Dip/Chin, Lat Pull, 3 bars, barbells-10 pcs,1800 kg discs, dumbells 1-10, 12 - 42 kg,

PaviGym G4 HD Fitness; Võitluskunstide saal Kudo 1 – Suur Poksikott Boyko 11 tükki, Väike

Poksikott Boyko 3 tükki, Seinapadi Boyko 6 tükki, Poksipirn Boyko 3 tükki, Raskuspall 5kg

Boyko 35 tükki, Raskuspall 8 kg Boyko 9 tükki; Võitluskunstide saal Kudo 2 - Suur Poksikott

Boyko 5 tükki, Väike Poksikott Boyko 6 tükki, Seinapadi Boyko 4 tükki, Poksipirn Boyko 2 tükki,

Raskuspall 2 kg Boyko 15 tükki; Võitluskunstide saal Kudo 3 - Suur Poksikott Boyko 4 tükki,

Seinapadi Boyko 4 tükki, Poksipirn Boyko 2 tükki; Meeste riietusruum – Riidekapp 235 tükki,

Riidekapp 1-osaline, Riidekapp 3-osaline 4 tükki, Must pink 2 tükki; Naiste riietusruum –

Riidekapp 63 tükki; Saal 4 – Väike Poksikott Boyko, Poksipirn Boyko; Synergy saal -

Synergy360, Pavigym kate; Quenaax saal - Quenaax Suur Raam, Pavigym kate, Superfunctional

9 tükki, Hammock Antigravity 9 tükki, Parallels, Snake Light, Snake Medium, Snake Strong,

Suspension ABS, Pull here 5 tükki, Functional Handle 3 tükki, Carabiners 3 tükki, Multitraining

Pole, Fysioline Sport Short Matt 100x60 20 tükki; Saalid Kudo 1, Kudo 2, Kudo 3, Ladu 2

korrusel - Tatami punane 106 tükki, Tatami must 246 tükki, Tatami sinine 46 tükki, Tatami hall

74 tükki; Pallimängusaal - Teleskoopiline tribüün, Lakke tõmmatavad korvpallirõngad 2 tükki,

Elektrooniline tabloo, Võrkpallipostid + polsterdus 2 tükki, Võrkpalli võitlusvõrk, Kohtuniku

pukk, Portatiivsed sulgpalli konstruktsioonid 6 tükki, Sulgpalli võrk 3 tükki, Lipu heiskamise

mehhanism; Köök - Eestlaetav nõudepesumasin, Eelpesudušš segisti ja küünar., Mikrolaineahi,

Vitriinkülmkapp, Jäämasin 28kg õhkjahutus, Togi teleskoopsiinidega 595mm, Letialune süg.

Külmik, Blender Tango, Külmvitriin, Lauapealne jäätisevitriin, Valamulaud ustega, Mahlapress,

Tsitruspress; Fuajee - Suur metalllaud, Ajakirjade stend, Metallist seinariiulite komplekt,

Metalllaudade komplekt 7 tükki, Transpordikäru Sellex 2 tükki, Tool A Tolic RAL 5003

Saphirblue 24 tükki, Laud Ypsilon 4790 Pedrali 600x600 6 tükki, Infokiosk+tšekiprinter+ RFID

lugeja, Rahasahtel 3 tükki, Tšekiprinter Citizen 2 tükki, Vöötkoodilugeja Voyager, HP Laserjet

PRO, Pioneer mikrofon, Panasonic LED TV 42" + 2 seinakinnitust, Patriot Alpine FULLHD 1080

Smart Media Player 2 tükki, Arvuti Dell 390 SF I5, Dell UPS 1000w, Server, WAP-Ax Wireless

audio streamer 2 tükki; Boileriruum – Veepuhastusseadmed 2 tükki, Veepuhastusseade;

Nõupidamiste ruum 3. korrusel - Töötool liugjalal, Nõupidamislaud, Kapp ANTRI, Laekapp

PIANO, Kapp SERIE 2 tükki; Rühmatreeningute stuudio 2. korrusel - Reebok Rep Set Corner Set

(White) 2 tükki, BOSU Balance Trainer PRO 20 tükki, Reebok step 20 tükki, Reebok Vinyl

Handweight, 1 kg 10 tükki, Reebok Vinyl Handweight, 2 kg 30 tükki, Reebok Vinyl Handweight,

3 kg 10 tükki, Reebok Vinyl Handweight, 4 kg 6 tükki, Reebok Polyurethane Rep Set with

Handles 20 tükki, Reebok Rep Disc, 1,25 kg 5 tükki, Reebok Rep Disc, 2,5 kg 10 tükki, Reebok

Rep Disc, 5 kg 5 tükki, Reebok Rep Disc, 10 kg 5 tükki, Reebok yoga Mat with eyelets 20 tükki,

Gymstick Original Medium 6 tükki, Gymstick Original Strong 12 tükki, Gymstick Original

XStrong 2 tükki, Bluetooth mikrofon Samson, Behringer mixer pult, Reloop Wireless mirophone

set 2 tükki, Subwoofer BETA, DJ pult rühmatreeningute jaoks; Töötajate köök 3. korrusel -

Söögilaud ümar + 4 tooli, Diivanvoodi FLEX; Inva WC – Pesukuivati Zanussi; Massaažikabinet

– massaažilaud; Lastetuba - Valge kapp BESTA 2 tükki, Must diivan KLIPPAN 2 tükki, Must

pink TJUGIS, Kapp TROFAST, Lastetool Kritter valge 2 tükki, Lastetool Kritter must 2 tükki,

Lastetool Kritter must 2 tükki, Lastetool Kritter punane 2 tükki; Juhtkonna kabinet 1. korrusel –

Tool 3 tükki, Laud PIANO 2 tükki, Kapp SERIE 2 tükki; Vent.ruum 3. korrusel – Riidekapp 6

tükki.

28. Hageja nõuab hüvitist, kuivõrd vara on müüdud ja hageja nõude näol on tegemist kahju

õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutusega. Kohtu hinnangul

võõrandas kostja pandiõiguse alusel pankrotihalduri nõusolekuta enampakkumisega vaidlusaluse

pankrotivara. Nõude saab kvalifitseerida VÕS § 1043 järgi. Kahju õigusvastasest tekitamisest

tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamise eeldusena kuulub tuvastamisele, kas

vara kuulus võlgnikule. Asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega on piisavalt tõendatud vara

kuulumine hagejale. Pooltel on tekkinud vaidlus, milliste varaesemete eest ja mis väärtuses on

hüvitise nõue tekkinud.

29. Kohus määras hagejale 05.02.2020 e-kirjaga kohustuse täpsustada vara nimekirja loetelu ja

väärtusi, mille hüvitamist ta hageb. 03.04.2020 menetlusdokumendis selgitas hageja, et toetub

hagile lisatud nimekirjale (tlk 26, Ikd) ja 11.10.2017 menetlusdokumendi lisa nr 3 ning esitas

täpsustatud nimekirja (tlk 61-69, IVkd). Seoses täiendava tõlkevajadusega TsMS § 33 lg 1 mõttes,

nõustub kohus hagejaga, et jõusaalimasinad saavad mõistetavad olla ka rahvusvaheliste

nimetustega (nt Hack kükk, Scott pink). Kostja ei ole esile toonud, et seoses tõlkega oleks

mittemõistetav, mis seadmed nimekirjas on märgitud. Kohus võimaldas kostjal esitada

omapoolsed hinnangud nii seadmete kui väärtuse osas ehk ümber lükata hageja märgitud vara

hinnad. Kostja poolt on esitatud dokumentaalne tõend, hinnang, mis on käsitletav asjatundja

arvamusena. Kostja soovib O G 05.12.2016 hinnanguga aktsiate väärtusele seisuga 31.12.2014

(tlk 102, IV kd) tõendada, et (ekspertiisi lk 7, tabel 7) et AS Spordikeskus TERAS (pankrotis)

kõigi spordivahendite turuväärtus 31.12.2014 seisuga oli 360 130 eurot. Kostja väitel osteti 2015

juurde vaid sõiduauto xxx, mistõttu vara hagejal ei suurenenud 2015 aasta jooksul kuni lepingu

lõppemiseni. Kohus leiab, et kostja esitatud asjatundja hinnang ei lükka ümber hageja esitatud

vara osas esile toodud väärtusi, kuivõrd need on esemeliselt soetamisväärtusega välja toodud.

Kostja hinnangust nähtub, et võlgniku spordiinventari väärtus oli 360 130 eurot, kuid sellest ei

tulene kogu konkreetne vara väärtust. Kohus määras korraldava istungi välja selgitamaks

vaidlusaluse vara koosseisu ja väärtust. Kohtu korraldaval istungil 25.02.2021 (tlk 128, IVkd)

täpsustas kohus seoses asjaoluga, et kostja on võtnud üle spordiklubi 18.07.2016, kas fikseeriti ka

kõik esemed, mis seal asusid. Kostja väitel tehti ka vara nimekiri ning leiab, et Teras OÜ- le läks

üle üürileping. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud asjaolu vara osas tõendamist leidnud.

30. Hageja on selgitanud, et spordiklubi tegevus küll jätkus OÜ Teras ettevõtte tegevusena.

Korraldaval kohtuistungil määras kohus ka kostjat esitama täiendavaid tõendeid vara kuuluvuse

osas OÜ-le Teras. Kostja istungil avaldatud seisukoht, et see ei vaja tõendamist, sest hageja oli

üürilepingu pinnalt juba lahkunud, ei ole asjakohane. Samuti ei saa kinnitada Teras OÜ-le

spordiinventari omandiõiguse kuulumist võlatunnistusega. Võlatunnistusega on võimalik

väljendada pooltevahelisi kohustusi.

31. Kostja seaduslik esindaja kinnitas istungil, et vara nimikiri (tlk 13-17, IIkd) mis on kohtule

esitatud, on vara, mis müüdi avalikul enampakkumisel ja hageja esindaja on selgitanud, et võrdles

seda nimekirja 03.04.2020 tabeli koostamisel vara loetulu koostamisel. Seega leiab kohus, et asja

juurde on esitatud kohane ja pooltele arusaadav varanimekiri. TsMS § 230 kohustab

menetlusosalisi tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Kuivõrd hageja on hagi faktilise asjaoluna

esile toonud koos tõenditega, et vara kuulub hagejale, peab kostja seda väidet ümber lükkama,

esitades vastupidised tõendid. Kohtu korraldaval istungil küsis kohus kostja seaduslikult

esindajalt, kas 03.04.2020 varanimekirjas on esemeid, mida 2016 aasta nimekirjas ei ole. Samas

kohustas kohus vara väärtuse osas tooma välja konkreetselt varaesemed, millise väärtusega ei

nõustu kostja.

32. Hagis kirjeldatud asjaolude kohaselt võõrandas kostja pankrotihalduri nõusolekuta

enampakkumise korras võlgnikule kuulunud vara (tlk 135, Ikd). Vaidlus ei ole selle üle, et vara

müüdi, vaid kelle vara enampakkumisel oli. Kohtu hinnangul ei kinnita ükski esitatud tõend, et

vara omanik oli OÜ Teras. Hageja on põhjendatult 25.03.2021 menetlusdokumendis esile toonud,

et vara kuuluvust ei saa määratleda oletuslikult. Isegi, kui 04.05.2016 esitas kostja D Oile nõude

viia kolmandate isikute asjad ära, ei saa sellest teha järeldust, et vara kuulub OÜ-le Teras. Samuti

nähtu 2015 aastal asutatud OÜ Teras 2015 ja 2016 majandusaasta aruannetest põhivara või

seadmete sh spordiinventari müüki. Arvestades tõendi esitamisel TsMS § -st 238 tulenevat tõendi

lubatavuse printsiipi, saab vara kuuluvust tõendada dokumentaalse tõendiga mitte tegevuse või

toiminguga. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et

põhjenduste õigusust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik

võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole

seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas

allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks

tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus

seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või

nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.

33. Hageja on esile toonud kostja seisukohad OÜ Teras vara osas, mis esitati tsiviilasja nr 2-16-

16306 käigus, kus kostjaks oli käesoleva menetlusasja kostja. Kohtu jaoks on asja lahendamisel

oluline ka teave TsMS § 229 lg 1 mõttes, et hinnata kogumis tõendeid. Kostja on tsiviilasjas nr 2-

16-16309 teavitanud, et hageja ei ole OÜ-le Teras mingit vara üle andnud ning 20.03.2013

kokkuleppega läksid hagejale üle ka asjad. Samuti on 12.06.2017 Maksu ja Tolliametile antud

seletus, et kõik Teras spordiklubi varad on hageja bilansis. Seega on hageja asjakohaselt esile

toonud, et tsiviilasjas, kus vaidluse esemeks on OÜ Teras nõuded kostja vastu, kinnitab kostja, et

vara kuulus vastupidiselt hagejale mitte OÜ Teras. Nimetatu on kooskõlas ka D Oi 22.06.2016

kirjas tooduga, milles kinnitatakse 01.08.2015 kolmepoolse kokkuleppe sõlmimisega asjaolu, et

OÜ Teras on varatu. TsMS § 328 lg 1 kohustab menetlusosalisi igas menetluses kohtu ette tooma

tõeseid väiteid, seega ei saa ka kostja väited vaidlusaluse vara osas olla vastuolulised.

34. Vara enampakkumise toimumise üle puudub vaidlus. Hageja on seadnud kahtluse alla, kas

kostja seaduslike esindajatega seotud äriühing Valser Vara Haldus OÜ on ka 09.09.2016 arve

tasunud, kuna kohtule sellekohast dokumenti ei ole esitatud kostja poolt. 11.05.2021 toimunud

kohtuistungil esitas kostja kohtu tegevuse peale vastuväite, kui hageja taotles enampakkumisel

müüdud vara eest ka reaalset tasumist kinnitada. 25.05.2021 jättis kohus hageja taotluse tõendi

kogumiseks rahuldamata selgitusega, et menetlusosaline peab suutma oma väidet ka tõendada.

Kostja lepinguline esindaja on kinnitanud istungil, et arve on tasutud ja 17.06.2021 vastava

maksekorralduse esitatud. Arve 201609002 (tlk 181, IV kd) kohta on esitatud kostja poolt

maksekorraldused.

35. Kohus leiab, et asjaolu, et vara kuulus hagejale ei kummuta ka kostja väide, et seda üürniku

asendamise 01.08.2015 kokkuleppes eraldi ei märgitud. See ei ole kookõlas 11.11.2015 vara

hoiule andmise kokkuleppega ja nimekirja lisamisega kokkuleppele. Kohus möönab, et

pankrotihalduril puuduvad võimalused samaväärselt juhatuse liikmega raamatupidamislikke

tõendeid esitada võlgniku vara osas. Dokumendid võvad olla puudulikud või üldse puududa.

Käesolevas menetluses on kohtu hinnangul mh oluline tõend 11.11.2015 vara hoiule andmise akt

ning asjaolu, et vara omandiõiguse osas ei ole esitatud ümberlükkavaid tõendeid. Kostja ei ole

tõendanud oma väiteid, et vara kuulus OÜ-le Teras ning puuduv igasugune teave, et see oleks

kuulunud kolmandatele isikutele. Vara väärtuse osas nõustub kohus hagejaga, et kostja esitatud

üürileandja pandiõigusega kaetud Teras OÜ vara väärtus suurusjärgus 63 902 eurot ei ole seotud

konkreetsete asjadega ega usutav hinnang.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-106-07 (p.10 ja 12) osundanud, et vara omandit ning väärtust on

võimalik tõendada soetamisdokumentidega. Vallasvara omandiõiguse üleminek eeldab nii

võlaõiguslikku lepingut kui ka asjaõiguslepingut ning esemete valduse faktilist üleandmist.

Menetluses ei ole kohtu ette toodud tõendeid, mis viitaks vaidlusaluste esemete omandiõiguse

üleminekule OÜ-le xxx või OÜ-le Teras. Tõendid vara omandamise kohta on esitanud hageja ja

need tõendid kinnitavad piisavalt, et vara kuulus enampakkumise ajal hagejale.

36. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et olid Maksu- ja Tolliameti

poolt väljastatud ning kostja enda koostatud nimekirjas loetletud varaesemed, mille loetelu kattub

hageja tabelites toodud varaesemetega. Nimetatu vara loetelu kinnitavad ka tunnistaja D Oi (tlk

150, IIIkd) vande all antud ütlused, millest saab kohus järeldada, et 31.08.2018 hagi täienduse

lisas nr 4 toodud nimekirjas loetletud esemed kuulusid AS-le Spordikeskus TERAS (pankrotis)

ning need asusid vaidlusaluses spordikeskuses.

37. Kohus loeb tõendatuks vara kuuluvuse koos esile toodud väärtustega tõendite alusel, mis on

esitatud. D Oi vande all antud ütlused (tlk 150, IIIkd), arved, varade spetsifikatsioon ja väärtusega,

arvete maksmist tõendavad AS SK Teras pangakonto väljavõtted, kauba saatelehed (CMR-d)

märkega, et kaup toodi spordiklubi asukohta Rannamõisa teel, pankrotihalduri teabenõude

vastusena saadud võlgniku raamatupidamise väljatrükk põhivarade kohta. Vara omandamist

kinnitavad tõendid on jälgitavad tabelisse hageja 31.10.2018 menetlusdokumendi lisad 11 ja 12

ja 03.04.2020 menetlusdokumendiga esitatud tabelis. Hageja on esitanud videomaterjale

spordiklubi avamisest ja spetsiifilise sisustuse paiknemisest selle ruumides. AÕS § 90 lg 1

kohaselt loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja omanikuks,

kuni ei ole tõendatud vastupidist.

38. PankrS § 36 lõikest 1 tulenevalt läheb pankroti väljakuulutamisega võlgniku õigus

pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

PankrS § 138 lg 1 sätestab, et halduri nõusolekul võib pandipidaja vallaspandi eseme ise müüa.

Vara müünud pandipidaja esitab haldurile aruande müügist saadu kohta.

39. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid

kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ja kohaldab TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1

esimese lause järgi ka ise seadust. Kuna kohtu antav õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele

üllatuslikult, peab kohus võimaluse korral juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule

kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt TsMS § 348 lg 1,

§ 351, § 392 lg 1 p 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1).

Hageja nõude näol on tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva

deliktilise vastutusega. Kui kostja võõrandas pandiõiguse alusel pankrotihalduri nõusolekuta

enampakkumise korras pankrotivara, siis saab nõude kvalifitseerida VÕS § 1043 järgi.

Valikuõigus, kas esitada alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS § 1037 alusel või

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue VÕS § 1043 alusel, kuulub hagejale (vt ka

Riigikohtu 19. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09, p 11; 18. oktoobri 2010. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-79-10, p 13).

Tallinna Ringkonnakohtu suuniste järgi hageja esitatud asjaolud võimaldavad õigussuhte

kvalifitseerida erinevatel VÕS § 1045 lg-s 1 sätestatud alustel. Seega ei ole hageja tuginenud

üksnes VÕS § 1045 lg 1 p-s 7 sätestatud seadusest tulenevat kohustust rikkuvale käitumisele.

Ringkonnakohtu istungil on hageja esitanud nõuete alused alternatiivselt ja reastatult (TsMS §

370 lg 2). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul sellest ka lähtuda (vt otsuse p 8).

40. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamise

eeldusena tuleb esmalt tuvastada, kas vara, mille kostja võõrandas, kuulus võlgnikule.

41. Tallinna Ringkonnakohus on tähelepanu juhtinud, et Maakohus rikkus VÕS § 305 lg 3

kohaldamise eelduste tuvastamisel õigusnorme. Üürileandja pandiõigusele eelnevad kolmanda

isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu

üürnikule. Tegemist peab olema üüritud ruumi sisustusse või selle kasutamise juurde kuuluvate

vallasasjadega. Kohtupraktikas on leitud, et VÕS § 305 lg 3 ei kohaldu juhul, kui üürileandja sai

alles pärast üürilepingu ülesütlemist teada, et asjad ei kuulu üürnikule (vt Riigikohtu

11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p-d 12 ja 18.

42. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja teadis, et spordiklubis asuvad vallasasjad ei kuulu

üürnikule. Kostjale toimetati 25. juuli 2016. a hagi tagamise avaldus koos lisadega kätte ning

kostja vastas sellele 28. juulil 2016 (I kd, tl-d 38–39). Hagi tagamise avalduses avaldas hageja, et

kostja valduses on pankrotivara, mis kuulub võlgnikule, ning mille käsutusõigus on üksnes

pankrotihalduril. Kolleegium ei nõustu maakohtu otsuse p-s 92 avaldatud seisukohaga, et ühe

poole menetlusdokumendist ei saa teisele poolele omistada teadmist mingist asjaolust. Hagi

tagamise avalduse esitamist saab lugeda kostja teavitamiseks (vt Riigikohtu 10. oktoobri 2018. a

otsus tsiviilasjas nr 2-14-37663, p 16). Maakohtul tuleb kostja teadmist või teadma pidamist uuesti

hinnata, arvestades ka ringkonnakohtu poolt vastu võetud tõendit, s.o kostja 22. juuni 2016. a kiri

pealkirjaga „Seisukoht OÜ Teras ettepanekule“ (IV kd, tl-d 13 ja pöördel). Kostja väitel on teises

tsiviilasjas nr 2-16-16309 OÜ Teras esitanud hagi kostja vastu hüvitise väljamõistmiseks.

Kohtule on esitatud 11.11.2015 pankrotivara vastutavale hoiule andmise akt, mille kohaselt on

võlgniku esindajale D Oile antud vastutavale hoiule muuhulgas järgmine hageja nõudega

seostatav võlgniku vara. Kohtus leiab, et arvestades esitatud hagi tagamise taotlus sisu ja lisasid

ja asjaolu, et sellest teavitati kostjat, et saanud olla kostjale asjaolu, et tegemist on pankrotivaraga,

teadmata.

43. Hageja on menetluses esile toonud vara: Jõusaal - Treadmill 770T 6 tükki, 750R Recumbent

Bike, 750C Upright Bike, Total body ARC Trainer 2 tükki, Concept2 sõudeergomeeter 2 tükki,

Eagle Leg Press, Eagle Chest Press, Eagle Rotary Torso, Eagle Seated Leg Curl, Eagle Leg

Extension, Eagle Overhead Press, Eagle Glute, Eagle Back Extension, Eagle Abdominal Crunch,

Eagle Fly, Eagle Arm Curl, Eagle Row, Eagle Prone Leg Curl, Eagle Lateral Rise, Eagle Calf,

Eagle Lat Pull, Eagle Arm Extension, VR3 Fly, VR3 Standing Calf, VR3 Hip AD, VR3 Hip AB,

Squat Press, Squat Press, Leg Press, Chest Press, Overhead Press, Incline Press, Smith Press, PL

Arm Curl, PL Arm Extension, T-Bar Row, Pull down, Squat Rack, Olympic Flat Bench, Olympic

Incline Bench, Adjustable Decline Bench, Olympic Decline Bench, Scott curl, 45 degree Back

Extension 2 tükki, Bent Leg Ab Board, Leg Rise Chair, 9 Foot Half Rack, Half Rack Platform,

Adjustable Bench, Dumbbell Rack 2 tükki, Barbell Rack, Flat Bench, Utility Bench, Adjustable

Bench 2 tükki, Weight Tree 5 tükki, Attached Cable Crossover, Assisted Dip/Chin, Lat Pull,

PaviGym G4 HD Fitness; Fuajee – tšekiprinter Citizen; Saal Kudo 1 - Suur Poksikott Boyko 11

tükki, Väike Poksikott Boyko 3 tükki, Poksipirn Boyko 3 tükki, Väike treeningu pall 5kg Boyko

35 tükki, Suur treeningupall 8 kg 9 Boyko tükki; Saal Kudo 2 - Suur Poksikott Boyko 5 tükki,

Väike Poksikott Boyko 6 tükki, Poksipirn Boyko 2 tükki, Väike treeningupall 2 kg 15 tükki; Saal

Kudo 3 - Suur Poksikott 2-17-10072 18 (27) Boyko 4 tükki, Poksipirn Boyko 2 tükki; Saal Kudo

4 – Väike Poksikott Boyko, Poksipirn Boyko; Synergy saal – Pavigym kate; Quenaax saal -

Quenaax Suur Raam, Pavigym kate; Funktsionaalinventar – Superfunctional; Suur saal –

Korvpallikorv automaatse juhtmega 2 tükki, Lippude hoidja automaatse juhtmega, Tribüünid

automaatse juhtmega, Võrkpalli postid 2 tükki, Võrkpalli võrk 2 tükki, Korvpalli puldid laadijaga

2 tükki, Sulgpalli postid 6 tükki, Sulgpalli võrk 3 tükki; Meeste riietusruum – Riidekapp 235 tükki;

Naiste riietusruum – Riidekapp 63 tükki; Fuajee - Tšekiprinter Citizen 2 tükki, HP Laserjet PRO

(I kd tl 25-28, III kd tl 63-69).

44. Vaidlust ei ole selles, et kostja teostas Rannamõisa tee 4h spordikeskuses asuva vara osas

üürileandja väidetavat pandiõigust. VÕS § 305 lõikes 1 sätestatud üürileandja pandiõigus on

seadusjärgne pandiõigus, millele kohaldatakse VÕS § 305 lg 4 ja AÕS § 281 lg 2 järgi mh

asjaõigusseaduses vallaspandi (käsipandi) kohta sätestatut. Seadusjärgne pandiõigus vallasasjale

annab pandipidajale mh õiguse asja vallata ja seega ka õiguse keelduda pandieseme

väljaandmisest omanikule AÕS § 83 lg 1 järgi (vt Riigikohtu 11. märtsi 2008 a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-8-08, p 18; 19. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p-d 34, 55, 64). 90.

VÕS § 305 lg 1 esimesest lausest tulenevalt laieneb üürileandja pandiõigus ka üüripinnal

asuvatele kolmandate isikute vallasasjadele. Kostja väitel ei ole hageja ega OÜ Teras kostjale

teatanud, et OÜ Teras valduses oleval üürilepingu esemel paikneks mõne kolmanda isiku vara.

Hageja väitel teadis kostja, et tegemist on võlgniku pankrotivaraga. Kohtu hinnangul kinnitab

kostja teadlikust nimetatud asjaolust tsiviilasjas 2-16-11289 läbivaadatud pankrotihalduri taotlus

hagi tagamiseks enne hagi esitamist. AS Spordikeskus TERAS (pankrotis) pankrotihaldur on

avalduse esitanud 22.07.2016 ja kostja OÜ Valser Vara on selle taotluse osas oma seisukoha

esitanud 22.07.2016, seejuures enampakkumine toimus juba 01.09.2016 (tlk 12, IIkd). Kohtule

esitatud hagi tagamise avalduses on haldur esile toonud, et Rannamõisa tee kinnistul asus

võlgnikule kuuluv vara väärtusega 662 025,05 eurot.

45. Üürileandja võib eeldada, et üürniku valduse ülevõtmisel võtab ta üle üürniku esemed.

Üürileandja ei pea eeldama, et seal asuvad kolmanda isiku esemed. Samuti ei pea üürileandja

eeldama, et kui toimub üürniku asendamine, siis tingimata kuuluvad üüripinnal asuvad esemed

endiselt varasemale üürnikule. AÕS § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja asja omanikuks,

kuni ei ole tõendatud vastupidist. Sellest järeldub, et üürileandja võib eeldada, et kõik üürniku

valduses olevad vallasasjad kuuluvad üürnikule (vt Riigikohtu 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-8-08, p 12). Kohus leiab, et kostja teadis asjaolust, et tegemist on võlgniku

pankrotivaraga tulenevalt sellest, et hageja esitas 25.07.2016 tsiviilasjas nr 2-16-11289 hagi

tagamise taotluse, milles osundas, et kostja kui üürileandja valduses on pankrotivara, mis kuulub

võlgnikule. Eelnevalt osales kolmepoolse üürniku asendamise kokkuleppe sõlmimisel 01.08.2015

ka kostja. Kohtu hinnangul on ebausutav, et kostja ei olnud esitatud tõenditele tuginedes teadlik

vara kuuluvusest pankrotivara hulka, asudes vahetult pärast hagi tagamise taotlusest teadasaamist

vara enampakkumisel realiseerima. Juulis 2016.a. esitatud taotluses hagi tagamiseks, palus hageja

arestida pankrotivara, mis oli kostja valduses. Seega pidi kostja nimetatud asjaolust kindlasti

teadlik olema. Kostja kirjast „Seisukoht OÜ Teras ettepanekule“ 22.06.2016 (tlk 13, IVkd)

ilmneb, et viidatakse OÜ -le Teras kui varatule äriühingule mitte seadmeid omavaid ettevõttele.

Riigikohtu hinnangul ei kohaldu VÕS § 305 lg 3 juhul, kui üürileandja sai alles pärast üürilepingu

ülesütlemist teada, et asjad ei kuulu üürnikule. Nimetatud sätte kohaselt üürnikule mittekuuluvate

asjade puhul eelneb pandiõigusele kolmanda isiku õigus, mille puhul üürileandja pandiõiguse

realiseerimisele asudes teadis või pidi teadma, et need ei kuulu üürileandjale. Kostja on

28.07.2016 (tlk 38, Ikd) menetlusdokumendis kinnitanud, et ta on Teras OÜ-le üürilepingu eseme

valduse üle võtnud, sest leping on üles öeldud võlgnevuse tõttu juba alates 2012 detsembrist, teade

on allkirja vastu edastatud D Oile.

46. Üürileandja pandiõigusele eelnevad kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja

teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule. Tegemist peab olema üüritud ruumi

sisustusse või selle kasutamise juurde kuuluvate vallasasjadega. Kohtupraktikas on leitud, et VÕS

§ 305 lg 3 ei kohaldu juhul, kui üürileandja sai alles pärast üürilepingu ülesütlemist teada, et asjad

ei kuulu üürnikule (vt Riigikohtu 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p-d 12 ja 18.

47. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja teadis, et spordiklubis asuvad vallasasjad ei kuulu

üürnikule. Kostjale toimetati 25. juuli 2016. a hagi tagamise avaldus koos lisadega kätte ning

kostja vastas sellele 28. juulil 2016 (I kd, tl-d 38–39). Hagi tagamise avalduses avaldas hageja, et

kostja valduses on pankrotivara, mis kuulub võlgnikule, ning mille käsutusõigus on üksnes

pankrotihalduril. Hagi tagamise avalduse esitamist saab lugeda kostja teavitamiseks (vt

Riigikohtu 10. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-37663, p 16.

48. Üürileandja pandiõigus annab kostjale põhimõtteliselt õiguse AÕS § 46 järgi eseme

väljaandmisest keelduda ja seda ükskõik millise isiku suhtes (vt ka Riigikohtu 20. detsembri 2011.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-11, p 12; 23. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3- 16, p

13). Üürileandja pandiõigus tekib VÕS § 305 lg 1 alusel seaduse jõul nii seoses üürilepingu

sõlmimisega üüritud ruumidesse kui ka üüritud kinnisasjale või selle osale toodud vallasasjadele.

VÕS § 305 lg 3 kohaselt eelnevad üürileandja pandiõigusele kolmanda isiku õigused asjadele,

mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule. Riigikohtu

hinnangul ei kohaldu VÕS § 305 lg 3 juhul, kui üürileandja sai alles pärast üürilepingu

ülesütlemist teada, et asjad ei kuulu üürnikule (vt Riigikohtu 11. märtsi 2008 a otsust tsiviilasjas

nr 3-2-1-8-08, p 18; 25. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 68-16, p 40). Seega ei eelne

kolmanda isiku õigused üürileandja pandiõigusele siis kui üürileandja sai alles pärast üürilepingu

ülesütlemist teada, et asjad ei kuulu üürnikule. Kolmas isik saab oma õiguse maksma panna enne

üürileandja poolt pandiõiguse teostamist.

49. Tallinna Ringkonnakohus on 30.10.2019 lahendi punktis viidanud, et kui maakohus uuel asja

läbivaatamisel tuvastab, et VÕS § 305 lg 3 ei kohaldu ja kostjal tekkis spordiklubis olevatele

võlgnikule kuuluvatele asjadele pandiõigus, siis tuleb pandiõiguse realiseerimisel arvestada

PankrS sätestatud normidega (PankrS § 35 lg 1 p 1, § 36 lg 1, § 138 lg 1). Võlgniku pankroti

väljakuulutamine mõjutas kostja õigusi, sest pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist puudus

kostjal õigus käsutada tema valduses pandiõiguse alusel olnud võlgnikule kuulunud vallasasju.

Seega ei ole kostjal võimalik, isegi kui tal ei ole võlgniku vastu isiklikku nõuet, panna oma nõuet

maksma väljaspool võlgniku pankrotimenetlust. Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus

pankrotivõlgniku vara on koormatud pandiõigusega teise isiku kasuks, kuid kolmanda isiku

kohustuste tagamiseks, on lubatav esitada pankrotimenetluses pandiõiguse asjaõigusliku

realiseerimisnõude tunnustamise nõue, mille sisuks on õiguse tunnustamine osaleda pandiga

koormatud vara võõrandamisest saadava tulemi jaotamisel tagatud kohustuste katteks

(vt Riigikohtu 28. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-60590, p-d 17.2 ja 17.3).

50. Pandist kui asjaõigusest tuleneb AÕS § 276 lg 1 järgi asjaõiguslik nõue pandiga tagatud

nõude rahuldamisele panditud vara arvel. Pandist ei tulene abstraktset realiseerimisõigust, vaid

pandieseme saab realiseerida üksnes pandiga tagatud nõude katteks. Tagatud nõude

tunnustamisest tekib õigus osaleda pandieseme realiseerimisest saadud tulemi jaotamisel, mitte

õigus rahuldada nõue isiklikuks võlgnikuks mitteoleva pankrotivõlgniku muu vara arvel (vt ka

PankrS § 153 lg 4 teine lause; vt eespool viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-14-60590, p

17.3).

51. Kohus leiab, et hagetav hüvitis tuleb kostjalt välja mõista pankrotivarasse. Riigikohus on

lahendi 2-13-56825 punktis 14 viidanud järgmist: kolleegium loeb ebaõigeks ringkonnakohtu

juhise, mille kohaselt üürileandja valdusse võetavate pandiesemete väärtus selgub alles nende

müümisel, s.o pandi realiseerimisel. Ringkonnakohus tõlgendas VÕS § 307 lõiget 1 ekslikult.

Riigikohus on varem selgitanud, et sellest sättest tuleneb, et üürileandja valdusse võetavate asjade

väärtust tuleb hinnata asjade kinnipidamise (üürileandja valdusse võtmise) aja seisuga

(Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.03.2008 otsus tsiviilasjas nr 321808, p 16). Vaidlusaluste

kaupade omanikul on õigus nõuda AÕS § 80 kohaselt kaupade väljaandmist, kusjuures

üürileandja võib AÕS § 83 lg 1 kohaselt keelduda kaupade väljaandmisest ulatuses, milles tal on

VÕS § 307 lõikest 1 tulenev pandiõigus (vt samas, p 18). Lisaks tuleneb seadusest, et pandiõiguse

alusetult teostamise korral on üürnikul esmajoones õigus nõuda asjade väljaandmist AÕS § 80

alusel, ent kui üürileandja sellest keeldub ning üürnik kaotab viivituse tõttu asjade tagastamise

vastu huvi, võib ta nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lõigete 2 ja 3 alusel (vt samas, p 21). Seega

tuleb esemete väärtust hinnata enne nende realiseerimist. Käesolevas asjas on tõendatud, et

vaidlusalune vara müüdi hinnaga 36 000 eurot (tlk 18, IIkd).

52. Kui võlgnik on omandiõiguse kostja valduses olevatele asjadele kaotanud, annab see aluse

nõuda asjade asemel kahju hüvitamist nende väärtuse hüvitamise näol. See aga eeldab, et

hagiavalduses esitatud vallasasjad on identifitseeritavad, misjärel saab poolte esitatud tõendite

alusel tuvastada nende hariliku väärtuse. TsÜS § 65 järgi eseme väärtuseks loetakse selle harilik

väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik

keskmine müügihind (turuhind). Asjade harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga.

Tasulise käsutuse korral loetakse harilikuks väärtuseks kokkulepitud tasu, kui õigustatud isik ei

tõenda, et eseme väärtus oli sellest suurem, või kui rikkuja ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest

väiksem. Hageja on kohtule esitanud 11.10.2017 menetlusdokumendi lisadena täpsustatud vara

nimekirja, arved, vara omandamise leping „Stigmar“ ja „Citysec“, täiendavalt kinnitavad vara

väärtus 21.08.2018 ja 31.10.2018 menetlusdokumentidega esitatud tõendid. Seega loeb

kahjunõude suuruse kohus tõendatuks varade raamatupidamisliku soetusmaksumusega,

arvestades vara jääkväärtust ja tehtud pangaülekandeid (tlk 37,IIkd). Tõenditest nähtub ka, et

varade eest on tasutud AS Spordikeskus Teras (pankrotis) pangakontolt, mitte Xxx OÜ poolt.

Seega on kahjunõude suurus tuletatud varade väärtusest.

53. VÕS § 132 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud

kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja

soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Lisaks on õigusteoreetilises kirjanduses (VÕS

Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, 2016, lk 699) leitud, et uue samaväärse asja

soetamiseks tehtavate kulutuste hüvitamine juhul, kui hävinud (või kaotatud) asja näol oli

tegemist kasutatud asjaga, mida sellisel kujul turult omandada ei ole võimalik, saab kahjustatud

isik nõuda sellise hüvitise maksmist, mille eest on võimalik soetada turult samaväärne asi.

Käesolevalt on mõistlik kohtu hinnangul lähtuda kahjunõude suuruse hindamisel vara

soetamisväärtusest. Puuduvad tõendid vara olulisest amortiseerumisest ja Riigikohus on leidnud,

et VÕS § 132 lg-st 1 tulenev hüvitis peab olema nii suur, et kannatanul oleks võimalik kahju

hüvitamise hetkel soetada samaväärne asi, st kohtumenetluses tuleb lähtuda uue samaväärse asja

soetamise kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga (vt Riigikohtu 3. aprilli 2013. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 13).

Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 6, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust

ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Samuti sätestab kohtu õiguse määrata

varalise vaidluse korral kahju hüvitis omal äranägemisel TsMS § 233. TsMS § 233 lg 1 kohaselt

kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha

või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega,

otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.

54. Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite (tlk 44, IIkd) 239.2018

menetlusdokumendis. Tallinna Ringkonnakohtu lahendis on viidatud, et maakohus ei ole nõude

aegumise vastuväidet hinnanud. Kolleegium märgib, et hageja nõuab spordikeskuses olnud

väidetavalt võlgnikule kuulunud vallasasjade eest hüvitist. VÕS §-s 338 sätestatud kuuekuuline

aegumistähtaeg kohaldub üüritud asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise

nõudele. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tuvastada, kas hageja nõuab hüvitist ka asjade

eest, millele kohaldub kuuekuuline aegumistähtaeg. Kohus leiab, et VÕS § 338 lg 1, ega lg 2 ei

kuulu vaidlusaluses õigussuhtes kohaldamisele. Nimetatud säte käsitleb üürniku nõuet üürileandja

vastu seoses üüripinnale tehtud kulutuste või muudatustega. Kohus nõustub hagejaga selles, et

spordiinventar pankrotivarana ei ole käsitletav üüripinnale (hoonele) tehtud kulutuse, remondi või

muudatusena VÕS § 284 mõttes. Üürileandja asjale tehtavad muudatused ja parendused VÕS §

284 tähenduses on VÕS II kommenteeritud väljaande kohaselt üürileandjale kuuluva asja

paremasse seisundisse viimine või muutmine läbi remonttööde, renoveerimine või muu sarnase

tegevusega, mitte kolmandate isikutele kuuluva vara paiknemine üüripinnal. Käesolevas

tsiviilasjas on menetluses pankrotihalduri hagi kahju hüvitamiseks seoses pankrotivara

õigusvastase võõrandamisega. Hagi asjaolud toob esile hageja TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt,

kohus ei saa hagi piire ületada (TsMS § 439). Üüritud asja muutmise või halvendamise eest

hüvitisnõue aegub lühema kuuekuulise tähtaja jooksul. Nimetatud sätte eesmärk on luua

õiguskindlus, asja halvendamisest, muutmisest ja asja parendamisest tulenevate nõuete

aegumistähtaega lühendades. Hageja on esitanud talle kuuluvate esemete väljanõudmiseks hagi

AÕS § 80 lg 1 alusel, rahalise nõude suurus tulenev eelkõige asjaolust, et esemed on müüdud ja

vara väljanõudmise nõude saab asendada rahalisega. Asja sisulise arutamise käigus on selgunud,

et esemed on müüdud, ning vindikatsioonihagi asemel on esitaud kooskõlas TsMS § 376 lg 4 p

3 rahaline nõue. Seega ei ole tegemist asja muutmise või halvendamisega ning lühendatud hagi

aegumise tähtaeg ei kohaldu.

VÕS § 101 lõike 1 punktist 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Hageja nõuab võlgnetavalt summalt viivist seaduses sätestatud määras alates 31.08.2018. Kohus

leiab, et arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele, kuulub viivis väljamõistmisele.

55. Eeltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt OÜ Valser Vara tuleb hageja

AS Spordikeskus TERAS (pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm kasuks välja mõista kahjuhüvitis

499 952.68 eurot ja viivis alates 31.08.2018 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhivõlgnevuselt kuni nõude kohase täitmiseni.

Menetluskulud

56. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.

57. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

58. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik

Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.