3-21-1437/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.12.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1437

Haldusasi

Tallinn, Heina tn 4 korteriühistu kaebus tühistada Tallinna

Linnavalitsuse 19.05.2021 korraldus nr 520 „Heina tn 6a

kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“

Menetlusosalised

Kaebaja – Tallinn, Heina tn 4 korteriühistu, seaduslik

esindaja juhatuse liige Gerli Aulik

Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti kaudu), volitatud esindajad Eva Vanamb, Kenneth

Rivis

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.01.2022 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus kehtestas 19.05.2021 korraldusega nr 520 „Heina tn 6a kinnistu

detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ Põhja-Tallinnas asuva 0,05 ha suuruse maa-

ala kohta koostatud Heina tn 6a kinnistu detailplaneeringu (edaspidi ka: detailplaneering).

Detailplaneeringus on ette nähtud Heina tn 6a kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine

tootmismaast elamumaaks ja krundile ehitusõiguse määramine kuni 3 maapealse (sh

katusekorrus) ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu ehitamiseks ning määratud krundi

kasutamise tingimused.

2. Tallinn, Heina tn 4 korteriühistu (Heina tn 4 KÜ) esitas Tallinna Halduskohtule 28.06.2021

kaebuse, milles taotles Tallinna Linnavalitsuse 19.05.2021 korralduse nr 520 tühistamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Heina 4 kinnistule on seatud Heina 6a kinnistu kasuks 18.12.2012 teeservituut. Heina 6a

kinnistule pääseb avalikult teelt (Heina tn) üksnes Heina 4 kinnistu kaudu. Detailplaneeringus

märgitud Heina 6a kinnistule rajatavate korterite arv ning tõenäoline elanike hulk mõjutab

otseselt Heina 4 kinnistu maakasutuse sagedust sh prügikorralduse lahendust, millele seni ei ole

korduvatel

kohtumistel

toimivat

lahendust

leitud.

Jäätmekäitleja

(hetkel

AS

Keskkonnateenused) on teinud korteriühistutele ettepaneku ning pakkumise hakata koguma

lisaks olme-, bio- ja paberijäätmetele lisaks ka klaaspakendit, mis tähendab veel lisanduvat

konteinerit, sh eeldab suurem elanike arv senisest oluliselt suurema mahuga konteinereid.

Jäätmekonteinerid peavad paiknema avaliku tee ääres avalikult ligipääsetavas kohas ehk need

saaksid paikneda üksnes Heina 4 kinnistul sissesõidutee juures. Heina 4 kinnistu omanikega ei

ole selliseid kooskõlastusi tehtud. Seega on detailplaneeringu kehtestamisega vastustaja teinud

otsuse, millega mõjutab väga oluliselt kaebajat. Teisisõnu on vastustaja kohustanud kaebajat

taluma enda kinnistul senisest oluliselt suuremat liiklust ning jäätmemajandust. Teeservituudi

seadmise lepingu sõlmimise ajal ei osanud kaebaja arvestada detailplaneeringuga määratud

korterite arvuga. Lisaks on servituudi seadmise lepinguga kokku leppimata jäätmekonteinerite

paigutus jms kokkulepped, millised on vajalikud detailplaneeringu elluviimiseks. Kaebaja

hinnangul on vastustaja detailplaneeringu kehtestamisega tunginud kaebaja erasfääri ja

sisuliselt dikteerinud kaebajale, kuidas ta peab kokkuleppeid Heina 6a kinnistu omanikuga

sõlmima. Seni on Heina 6a krundil olnud sõidukite kasutajaid 2‒4. Detailplaneeringu kohaselt

on kasutajaid märkimisväärselt rohkem.

2) Tõsiseid probleeme võib hakata valmistama Heina 6a kinnistu elanike parkimine Heina 4

kinnistule. Heina 6a kinnistu omanikud ei ole seni pidanud kinni servituudi seadmise lepingust,

mis kohustub hooldama Heina 4 parkimisala ning keelab Heina 6a kinnistu omanikel ja

kasutajatel Heina 4 parkimisalal peatumise ning parkimise. Heina tänav asub atraktiivsel

miljööväärtuslikul alal. Lisaks on asum võetud kasutusele meelelahutus- ja puhkealana,

mistõttu külastavad asumit väga paljud väljaspool asumit elavad inimesed. Heina tänaval on

eeltoodud põhjustel aastaid järjest süvenenud parkimisprobleem. 2022. a jaanuarist ehitusloa

saanud majade elanikud ei saa enam parkimissoodustust kesklinna tänavatel, mis tekitab

autoomanikele ning korteriomanike külalistele suurema vajaduse parkimiskoha järele. Kõik

eelnev loob vajaduse parkimine krundil toimivalt korraldada. Detailplaneeringus on küll

öeldud, et parkimine tuleb teha krundisiseselt, kuid piisavalt seda täpsustatud ei ole. Heina 6a

kinnistule tehtavate parkimiskohtade pöörderaadiused ei võimalda kuuel autol igapäevaselt

takistusteta liigelda ehk on tõenäoline, et Heina 6a elanikud ning kinnistu kasutajad hakkavad

märkimisväärselt kasutama Heina 4 kinnistut. Detailplaneeringu kehtestamisega kaasneb

oluliselt suurem liiklustihedus läbi Heina 4 kinnistu hoovi ja see toob kaasa rohkem müra ning

mõjutab Heina 4 majaelanike tervist. Lisaks on jäänud analüüsimata Heina 4 elanike turvalisus

kui kinnistut hakatakse sedavõrd tihedalt läbima. Liiklustiheduse kasvades tõuseb

märkimisväärselt kinnistusisese liiklusõnnetuse oht.

3) Heina 6a on Heina 6 hoovimaja ning Heina 6a krundile projekteeritav hoone on

ebaproportsionaalselt kõrge võrreldes Heina 6-ga. Kavandatava hoone ehitamisel ei arvestata

naaberkruntide elanike huvidega ning Pelgulinna piirkonna miljööväärtusliku roheala

säilitamisega. Planeeritavate korterite hulk (kuus) on antud krundi kitsendusi ja eripärasid

arvesse võttes põhjendamatult suur ning hoone, eelnevat arvesse võttes, keskkonda täielikult

sobimatu. Välja kujunenud arhitektuuristiili järgi on tänavaäärsed peamajad ühetaolise

väljanägemisega ning majade taga kinnistute hoovipoolsel küljel asuvad hoovimajad.

Hoovimajad on olnud alati tunduvalt väiksemat neist hoonetest, mille taga nad asuvad.

Detailplaneeringust on jäänud täiesti välja sellekohane käsitlus ning eelkõige on jäänud

motiveerimata, miks on ajaloolise hoovimaja (Heina 6a hoone) asemele põhjendatud ehitada

märkimisväärse suurusega maja. Detailplaneeringu elluviimine selle senisel kujul tekitaks

olukorra, kus senise hoovimaja asemele rajatud täiesti sobimatu väljanägemisega

suuregabariidiline hoone hakkaks domineerima seniste hoonete üle ja mõjutaks oluliselt

piirkonna väljanägemist tervikuna. Selline asjaolu võib muu hulgas märkimisväärselt mõjutada

ümberasuvatees hoonetes korterite hindasid. Detailplaneeringuga planeeritava hoone

maksimaalne räästa kõrgus, arvestades Heina 6 hoonet, saab olla maksimaalselt 4,8 m ning

katuseharja kõrgus 9,2 m. Lähtudes piirkonna olemasolevast asustustihedusest ning seatud

servituudi kokkuleppest oleks Heina tn 6a kinnistul optimaalne kuni 4 korteriga kortermaja,

kuivõrd sellisel juhul eelduslikult ei suureneks märkimisväärselt Heina 4 kinnistule Heina 6a

kinnistu kasutuse negatiivsed mõjutused.

4) Vastustaja rikkus kaebaja õigust olla kaasatud detailplaneeringu menetlemisse. Kaebaja teeb

ettepaneku lahendada asi kompromissiga või lepitusmenetluses.

4. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastustaja

põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Vastustaja on kaebaja detailplaneeringu menetlusse algusest peale kaasanud ja igal

võimalikul juhul ära kuulanud ning selgitanud detailplaneeringuga seonduvaid asjaolusid.

Iseenesest õigesti selgitab kaebaja, et Heina tn 6a kinnistule pääseb ainult Heina tn 4 kinnistu

kaudu. Selline tingimus ei tulene algselt mitte detailplaneeringust, vaid hoopis asjaõigusseaduse

§ 156 lg-st 1. Praegusel juhul on tegu justnimelt sellise olukorraga, kus Heina tn 6a kinnistule

pääseb ainult läbi Heina 4. Kusjuures pole vahet, kas nimetatud alale kehtestatakse

detailplaneering, väljastatakse ehitusluba jne või mitte, igal juhul on Heina tn 4 kinnistu

omanikud kohustatud taluma Heina tn 6a kinnistu igakordsete omanike liiklemist. Kinnistu

omanikud on selles ka kokku leppinud läbi reaalservituudi seadmise lepingu juba 18.12.2012.

2) Ebaõige on kaebaja väide, et täielikult on lahendamata jäätmekäitluse küsimus.

Detailplaneeringu seletuskirjas on määratud jäätmete kogumise üldised põhimõtted. Vastavalt

detailplaneeringu jäätmekäitluse peatükile 4.2.2 peab krundi igakordne kasutaja tagama

kokkulepitud aegadel jäätmekonteinerite paiknemise Heina tn 4 ja Heina tn T1 kinnistu piiril.

Juhul kui kinnistute omanikud leiavad, et reaalservituudi leping ei teeni nende huve piisavalt,

siis on tegemist tsiviilõiguse korras lahendatava küsimusega.

3) Mis puudutab kaebaja väiteid kaebuse p-des 2.8 ja 2.9, nagu tähendaks detailplaneering

suuremat liiklustihedust läbi kaebaja hoovi, siis see seisukoht iseenesest on õige. Kahtlemata

on Heina tn 6a kinnistu tulevastel elanikel õigus liigelda oma kinnistule ja sellelt ära. Kuid ka

need küsimused on lahendatud kaebaja ja Heina tn 6a kinnistu vahelise servituudilepinguga.

See leping reguleeris ka juhte, kui Heina tn 6a kinnistule rajataks ärihoone. Tõenäoliselt

tähendaks see kordades suuremat liiklustihedust kui praegusel juhul detailplaneeringuga

planeeritud korterelamu, kuid ka sellise liiklustihedusega peaks kaebaja potentsiaalselt

arvestama vastavalt servituudilepingule.

4) Ebaõige on kaebaja seisukoht, et parkimisega seonduvat ei ole detailplaneeringus piisavalt

täpsustatud. Detailplaneeringu seletuskirjas on selgelt öeldud: „Kinnistule on planeeritud

õuealale kuus parkimiskohta, 1 parkimiskoht korteri kohta“, lisaks on detailplaneeringu

põhijooniselt selgelt nähtav, et Heina tn 6a kinnistule on kavandatud kokku kuus parkimiskohta.

Parkimislahendus kavandati lähtudes Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006 otsusega nr 329

kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014“ toodud

põhimõtetest. Planeeritud maa-ala paikneb Pelgulinna miljööväärtuslikul hoonestusalal, kus

arengukava punkti 4.1.10 alusel ei rakendata parkimisnormi parkimiskohtade planeerimisel ja

projekteerimisel. Kuid punkti 4.2.8 kohaselt tuleb vahevööndis elamute parkimiskohtade

kavandamisel tagada vähemalt üks parkimiskoht korteri kohta. Planeeringulahendus näeb ette

6 korterile 6 parkimiskohta. Kinnistule säilib juurdepääs Heina tänavalt, Heina tn 4 kinnistu

kaudu. Heina tänaval asuvad parkimiskohad on avaliku kasutusega.

5) Planeeritav hoone on miljöösse sobituv nii mahult kui ka kõrguselt ning vastab koostamisel

olevale Põhja-Tallinna üldplaneeringule. Heina tn 8 ja Heina tn 6 hooned on Heina tänava

muust hoonestusest erineva (sh tunduvalt madalama) hoonestusega. Hoovihooned on

tavapäraselt olnud mahult väiksemad kui tänavaäärsed hooned, kuid nii Heina tn 8 kui ka Heina

tn 6 hooned on vaid 2 korruselised (sh katusekorrus). Vastustaja ei ole pidanud mõistlikuks

lähtuda Heina tn 6a hoone kavandamisel Heina tn 6 ja Heina tn 8 hoonete kõrgusest ja üldisest

põhimõttest hoovialale kavandada tänavaäärsest hoonest väiksemas mahus hoone. Võrreldes

eskiislahendusega, kus hoone kõrgus oli 15 m, vähendati hoone kõrgust ning see on 13,1 m.

Hoone korruselisus vastab nii Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006 otsusega nr 8 algatatud ja

koostamisel olevale „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule“ kui ka alal kuni 30.05.2019

kehtinud Pelgulinna ehitusmäärusele.

6) Hoone mahu ja asukoha kavandamisel on lähtutud olemasoleva hoone asukohast,

paiknemisest miljööala piiril, tootmisala ääres ning detailplaneeringu algatamisel Tallinna

Linnavalitsuse 25.06.2014 korraldusega nr 1065-k kehtinud Pelgulinna ehitusmäärusest, mis

tunnistati kehtetuks 30.05.2019 Tallinna Linnavalikogu otsusega nr 11 „Astangu, Nõmme ja

Pelgulinna ehitusmääruste kehtetuks tunnistamine“. Pelgulinna ehitusmääruse tingimusi

arvestatakse osaliselt Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006 otsusega nr 8 algatatud Põhja-

Tallinna linnaosa üldplaneeringu koostamisel. Piirneval, miljööalast välja jääval Telliskivi tn

49 kinnistul on olemasoleva hoone kõrgus 14,6 m, seejuures kehtivas „Telliskivi tn 49 kinnistu

detailplaneeringus“ oli hoone kõrguseks lubatud kuni 15 m. Kaebaja ei ole selgitanud, miks

justnimelt 4 korteriga elamu on piirkonda sobivam kui 6 korteriga elamu. Tegemist on kaebaja

subjektiivse hüpoteesiga, mida kaebaja ei ole kuidagi tõendanud.

7) Heina tn 6a kinnistule on detailplaneeringus määratud ehitusõigus kuni 3 maapealse (sh

katusekorrus) ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu ehitamiseks. Täisehitusprotsent on

detailplaneeringu koostamise ajal kehtinud näitajatest ja koostatava üldplaneeringu näitajast

väiksem. Hoonestustihedus ei ole vastuolus kontaktvööndi hoonestustiheduse näitajatega.

Hoone ehitisealune pind ei ületa üldplaneeringus lubatut ning on määratud 36% väiksem,

arvestades olemasoleva hoone aluspinda ja ümbruskonna hooneid. Hoone välisviimistluse

materjalid on määratud piirkonda sobivad. Hoonestusala nihutamine Telliskivi tn 49 kinnistu

poole ei ole soovitatav, sest selliselt oleks uus eluhoone liiga lähedal 4 täiskorrusega

majutushoonele. Detailplaneeringu on kooskõlastanud Muinsuskaitseamet, samuti on

lahendusega nõustunud TLPA Muinsuskaitse osakond.

8) Kaebaja taotlus lahendamaks kohtuasi kompromissiga või alternatiivselt lepitusmenetluses

tuleb jätta rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebaja väidab, et detailplaneeringuga kohustatakse teda sõlmima detailplaneeringust

huvitatud isikuga kokkuleppeid, milles ei ole kaebaja õiguste ja huvidega arvestatud ‒

vastustaja on kohustanud kaebajat taluma enda kinnistul senisest oluliselt suuremat liiklust ning

jäätmemajandust. Vastustaja on õigesti viidanud sellele, et Heina 4 korteriomanike kohustus

taluda juurdepääsu üle nende kinnistu Heina 6a kinnistule ei ole tekkinud detailplaneeringu

kehtestamise tagajärjel, vaid tuleneb Heina 4 korteriomanike ja Heina 6a kinnisasja omaniku

vahel 2012. a sõlmitud teeservituudi lepingust, mille kohaselt on Heina 6a kinnistu omanikel

õigus kasutada Heina 4 kinnistul paiknevat teeservituudi ala avalikult Heina tänavalt enda

kinnistuni jõudmiseks. Servituudi seadmise lepingu p-st 2.2 tulenevalt, juhul, kui valitsevale

kinnisasjale (Heina 6a) püstitatakse elumaja, kehtib nimetatud õigus ööpäevaringselt piiramatu

arv kordi ning juhul, kui valitsevale kinnisasjale püstitatakse ärihoone, kohustub valitseva

kinnisasja omanik tagama teeniva kinnisasja (Heina 4) omanike öörahu ja mitte kasutama

servituudiala kell 22:00-07:00. Seega pole servituudi lepingu pooled seadnud piiranguid

liiklussagedusele servituudi esemeks oleva tee kasutamisel. Servituudilepingust ei tulene, et

leping on sõlmitud eeldusel, et Heina tn 6a kinnistule ehitatakse üksnes 4 korteriga maja.

Reguleeritud ei ole läbisõitvate autode arvu. Lubatavaks on peetud isegi ärihoone ehitamist,

millest tulenevalt on Heina 4 korteriomanikud olnud valmis veelgi tihedamaks liikluseks üle

nende kinnistu. Vastustaja tegevus detailplaneeringut kehtestades ei saa ülaltoodut arvestades

olla õigusvastane. Põhjendamatud on kaebaja etteheited vastustajale Heina tn 4 kinnistu

liiklusohutuse vähenemise ning müra osas ‒ liiklemise tingimused üle Heina 4 kinnistu on

Heina 4 korteriomanikud ise paika pannud. Kohus ei pea ka usutavaks seda, et kahe auto

lisandumine (Heina 6a kinnistul saab korraga parkida 6 autot) tähendaks olulist liikluskoormuse

kasvu ja omaks täheldatavat mõju ohutuse või elukorralduse häirimise seisukohalt.

6. Väide Heina tn 4 kinnistul asuvate parkimiskohtade kaotusest on paljasõnaline.

Detailplaneeringus on Heina 6a kinnistule ette nähtud 6 parkimiskohta, st iga korteri jaoks 1

koht. Detailplaneering ei anna Heina 6a tulevastele korteriomanikele õigust parkida Heina 4

kinnistul, mistõttu on kaebaja vastavad väited põhjendamatud. Servituudi lepingu p-st 2.2

tulenevalt ei anna servituut kummalegi lepingupoolele õigust kasutada teeservituudi ala

parkimiseks, äri- ega majandustegevuseks mitte mingisugusel kujul. Servituudi lepingu p 2.6

kohaselt on lepinguosalised kokku leppinud, et valitseva kinnistu omanik kohustub tagama

kolmandate isikute (kliendid, külalised jne) poolt servituudilepingus toodud kokkulepete

täitmise. Juhul, kui valitseva kinnistu omanik eelnimetatud kohustust ei täida või rikub ise oma

lepingulisi kohustusi teeniva kinnistu omaniku ees, on teeniva kinnistu omanikul õigus

servituudileping üles öelda ja nõuda seatava servituudi kustutamist kinnistusregistrist. Seega

on servituudilepingus ette nähtud õiguskaitsevahendid, kui valitseva kinnisasja omanik enda

kohustusi rikub, nt pargib servituudialal või lubab seda teha oma külalistel või jätab täitmata

kohustuse servituudi esemeks olevat teed hooldada. Ka Heina tn 4 kinnistu muus osas

õigustamata kasutamise osas on Heina 4 korteriomanike kasutada tsiviilõiguslikud

õiguskaitsevahendid. Vastavad kaebaja etteheited Heina 6a omaniku vastu ei saa mõjutada

detailplaneeringu õiguspärasust. Tõendamata on kaebaja väide, et Heina 6a kinnistul on

parkimisala sedavõrd väike, et parkijad peavad manööverdamiseks kasutama Heina 4 kinnistut.

7. Seoses parkimisega on vastustaja välja toonud, et Heina tn 6a kavandatud hoone

normikohane parkimine on kinnistul tagatud, lähtudes Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006

otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014“

toodud põhimõtetest. Planeeritud maa-ala paikneb Pelgulinna miljööväärtuslikul hoonestusalal,

kus arengukava punkti 4.1.10 alusel ei rakendata parkimisnormi parkimiskohtade planeerimisel

ja projekteerimisel, kuid arengukava punkti 4.2.8 kohaselt tuleb vahevööndis elamute

parkimiskohtade kavandamisel tagada vähemalt üks parkimiskoht korteri kohta, mis on

käesoleval juhul ette nähtud. Heina tänaval asuvad parkimiskohad on avaliku kasutusega ning

detailplaneeringu liikluslahendusega on nõustunud Tallinna Transpordiamet. Kaebajal puudub

õigus nõuda piirangute seadmist ehitusmahule põhjendusel, et parkimiskohtade arv avalikul

tänaval väheneb. Kaebajal pole subjektiivset õigust kujundada parkimistingimusi avalikel

tänavatel. Kaebaja pole ka välja toonud, et kehtivaid parkimisnormatiive rikutakse.

8. Jäätmekäitlust käsitleb detailplaneeringu p 4.2.2, mille kohaselt prügi teisaldamine toimub

vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale ning prügikonteinerid on ettenähtud Heina 6a oma

krundil. Vastustaja on detailplaneeringu avaliku väljapaneku arutelul selgitanud, et Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalametiga on kooskõlastatud, et prügivedu tehtavatel päevadel viib

majahoidja konteinerid linnamaale, sest Heina tn 4 kinnistu on suletud. Pärast detailplaneeringu

kehtestamist tehakse uue hoone ehitusprojekt, kus määratakse prügi äraveo päevadel

konteinerite paiknemise täpsem asukoht. Platsi rajamine jääb arendaja kohustuseks ning

täpsustatakse, kas plats rajatakse muru peale ja kas see kaetakse plaatidega või murukiviga

(vaidlustatud korralduse lisa „Heina tn 6a kinnistu detailplaneeringu kehtestamise põhimotiivid

ja kaalutlused“ ‒ edaspidi vaidlustatud korralduse lisa‒, p 5.43, dtl 40). Detailplaneeringu

avalikul arutelul osales ka kaebaja juhatuse liige G. Aulik, kes esitas jäätmeveo kohta küsimusi

ja sai ka vastuseid (vaidlustatud korralduse lisa p 5.44, dtl 40). Seega ei saa nõustuda, et Heina

4 korteriomanikud oleksid pandud jäätmekonteinerite paiknemise osas n-ö valiku ette.

Detailplaneering ei näe ette jäätmekonteinerite paigutamist, sh ajutist paigutamist jäätmete

äraveoks Heina 4 kinnistule. Asjaolu, et jäätmekonteinerid asuvad äraveo päevadel Heina 4

kinnistu läheduses, ei riku kaebaja õigusi, kuna see on tiheasustusalal paikneva hoone omaniku

tavapärane talumiskohustus. Kaebajal ei ole õigust nõuda, et Heina 6 a korteriomanikud

ajutiselt linna maal prügikonteinereid hoida ei või. Kaebaja ei ole ka selgitanud, millised tema

tehtud ettepanekud jäätmeveo osas on kaalumata jäänud.

9. Kaebaja väidab ka, et rikutakse Heina 4 ümbritseva asumi miljööväärtust, mistõttu on

eeldatav ka Heina 4 korteriomanike kinnisvara väärtuse vähenemine. Kaebaja peamiseks

etteheiteks on see, et Heina 6a kavandatav hoone on mahtudelt liialt suur ning ei sobi

olemasolevasse miljöösse. Kohus märgib, et miljöösse sobivuse hindamisel on vastustajal avar

kaalutlusruum, millesse sekkumiseks on kohtul piiratud võimalused. Kohus saab eelkõige

kontrollida seda, kas vastustaja on järginud planeerimistegevuse aluseks olevaid õigusakte ning

muid planeerimisdokumente, nt kontrollida, kas hoone mõõdud ja välisilme vastavad

konkreetses piirkonnas kehtestatud planeeringutele, ehitusmäärusele, spetsialistide poolt antud

soovitustele vms. Samuti saab kohus kontrollida seda, kas järgitud on naabrusõiguseid, nt kas

naabritele on tagatud piisav insolatsioon, tuleohutus jms. Antud juhul ei nähtu kohtule, et

vastustaja oleks eiranud õigusaktide nõudeid või rikkunud kaalutlusreegleid. Hoone paiknemise

ja mahu küsimusega on detailplaneeringumenetluses põhjalikult tegeletud. Sealjuures on Heina

6a hoone mahtu detailplaneeringumenetluses esitatud seisukohtade valguses korrigeeritud

väiksemaks ‒ hoone harja kõrgust vähendati 1 meetri võrra, hoone räästa kõrgust vähendati

ligikaudu 1 meetri võrra, ka hoone sokli kõrgust vähendati 1 meetri võrra (vaidlustatud

korralduse lisa, p 5.49, dtl 41,).

Vastustaja on selgitanud ja kaebaja ei ole sellele ka vastu vaielnud, et detailplaneeringu

algatamisel lähtuti Tallinna Linnavalitsuse 25.06.2014 korraldusega nr 1065-k kehtinud

Pelgulinna ehitusmäärusest (tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalikogu 30.05.2019 otsusega

nr 11). Vastustaja on välja toonud, et Pelgulinna ehitusmääruse tingimusi arvestatakse osaliselt

Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006 otsusega nr 8 algatatud Põhja-Tallinna linnaosa

üldplaneeringu koostamisel. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu koosseisus koostatava

Pelgulinna miljööväärtusliku hoonestusala kaitse- ja kasutustingimuste eelnõu kohaselt jääb

Heina 6a 1. ehituspiirkonda ning võtmestruktuuri alale ning võrreldes detailplaneeringu

koostamise ajal olnud tingimustega on praeguseks koostatavas üldplaneeringus 1.

ehituspiirkonnas lubatud täisehituse protsenti vähendatud ja lubatud on täisehitus kuni 30%.

Heina 6a täisehituse protsent on kavandatud 29%, mis vastab koostamisel olevale

planeeringule. Kehtetuks tunnistatud ehitusmääruse kohaselt oli Heina tänava paarisnumbritega

tänavapoolel lubatud põhihoone räästa maksimaalseks kõrguseks 11 m, katuseharja

maksimaalseks kõrguseks 15 m, täiskorruseid kuni 3 ning kruntide maksimaalseks täisehituse

protsendiks oli lubatud elamute puhul 35%. Heina 6a vastab neile tingimustele.

Vastustaja on selgitanud, et Heina tn 8 ja Heina tn 6 hooned on erinevad võrreldes muu Heina

tänava hoonestusega ning amet ei pidanud mõistlikuks lähtuda uue hoone kavandamisel Heina

tn 6 ja Heina tn 8 hoonete kõrgusest. Kohtule nähtuvalt ei ole tegemist ajaloolise hoovimaja

asendamisega, vaid Heina 6a kinnistul paikneb tööstushoone ehitisealuse pinnaga on 155 m2

(vaidlustatud korralduse lisa, p 5.29, dtl 37). Ühestki planeerimisdokumendist ei tulene, et

Heina 6a maja tuleks rajada nn hoovimajana. Sellele ei viita ka Heina tn senine

hoonestusstruktuur, kus paikneb ka tänavafrondist eemale jäävaid kõrgemaid hooneid. Heina

6a asub miljööala piiril, miljööalast välja jääval läheduses asuval Telliskivi tn 49 kinnistul on

olemasoleva hoone kõrgus 14,6 m, mistõttu ei teki ümbruskonna hoonete vahel tajutavat

disproportsiooni.

Vastustaja on kohtu jaoks veenvalt põhjendanud, et kavandatav hoone sobib olemasolevasse

piirkonda ning on kooskõlas õigusaktidega, täisehitusprotsent on detailplaneeringu koostamise

ajal kehtinud näitajatest ja koostatava üldplaneeringu näitajast väiksem, hoonestustihedus ei ole

vastuolus kontaktvööndi hoonestustiheduste näitajatega, hoone ehitisealune pind ei ületa

üldplaneeringus lubatut ning on määratud väiksem, arvestades olemasoleva hoone alust pinda

ja ümbruskonna hooneid. Vastustaja on välja toonud, et Heina 6a hoone välisviimistluse

materjalid on määratud piirkonda sobivad, samuti on katusekalle määratud vastavalt

kõrvalasuvate hoonete katusekalletele ligikaudu 43°, millest lähtuvalt on määratud ka räästa

kõrgus. Kohtul pole alust kahelda vastustaja väidetes. Detailplaneeringu on kooskõlastanud

Muinsuskaitseamet ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond.

Ülaltoodut arvestades ei ole põhjendatud kaebaja väide, et Heina 6a kavandatav hoone on

miljöösse sobimatu.

10. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks rikkunud kaasamise kohustust. Detailplaneeringu

menetluses on aktiivselt osalenud Heina 4 korteriomanikud, sh kaebaja juhatuse liige G. Aulik.

Kaebuses tõstatatud küsimusi on korduvalt detailplaneeringumenetluses käsitletud, sh käsitles

neid küsimusi Rahandusministeerium järelevalve käigus ning kaebaja esindajate osalusel. Ka

Rahandusministeerium ei tuvastanud vastustaja tegevuses minetusi. Kohus nõustub

vastustajaga, et täiendavad kompromissläbirääkimised või lepitusmenetluse läbiviimine oleks

perspektiivitu, kuna korduvalt käsitletud erimeelsused Heina 6a hoone mahu osas jääksid

tõenäoliselt ka edasiselt püsima. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal ei ole subjektiivset

õigust nõuda tema jaoks sobiva ehitusmahuga hoone ehitamist naaberkinnistule, kui sellist

õigust ei tulene õigusaktidest, muudest avalik-õiguslikest nõuetest või naabrusõigustest.

Käesoleval juhul kohus sellist kaebaja õigust ei tuvastanud, mistõttu on kehtestatud

detailplaneering õiguspärane.

11. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.

12. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud

jäävad kaebaja enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)