3-21-110/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

10. detsember 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-110

Haldusasi

R.R. kaebus tuvastada Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti 19.11.2020 kirjaga nr 4-1/3121-5 edastatud

otsuse õigusvastasus ning tühistada Tallinna linna

16.12.2020 vaide tagastamise otsus nr S-3/3208-1 ning

kohustada

vastustajat

jätkama

projekteerimistingimuste taotluse nr 1911002/09751

menetlust

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: R.R., esindajad vandeadvokaat Mikk

Lõhmus ja vandeadvokaat Merli Mäesalu

Vastustaja: Tallinna linn

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10. jaanuar 2022.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.R. esitas TLPA-le 08.10.2019 projekteerimistingimuste (PT) taotluse nr 1911002/05251.

Pärast PT taotluse täiendamist ning vaidemenetluse läbiviimist esitas kaebuse esitaja

10.03.2020 TLPA-le uuesti PT taotluse. Luise tn 19 kinnisasja hoovialal lammutatud

üksikelamu kohale soovib R.R. esitatud taotlusest nähtuvalt püstitada ühe maa-aluse ning ühe

maapealse korrusega üksikelamu.

2. PT taotlusele oli lisatud Design Police Department OÜ koostatud eskiis, milles osa

üksikelamu eluruume (eskiisis nimetatud puhke – ja abiruumideks) on kavandatud maa-alusele

korrusele ning pool kinnistust (ca 47 %) on katendatud ala. Samuti on PT-s välja toodud, et

kinnistu lõunaosas on parkla 15-le autole, mida kasutatakse ka praegusel ajal „Europark“

avaliku tasulise parklana. Juurdepääs Luise tn 19 kinnistule on näidatud läbi Luise tn 21, Endla

tn 12a ja Endla tn 12 kinnistute (asendiplaan lisas nr 2, tl 7).

22.09.2020 edastati TLPA poolt kaebuse esitajale tutvumiseks projekteerimistingimuste

eelnõu, milles leiti, et puudub vajadus detailplaneeringu koostamiseks. Samuti leidis TLPA

eelnõus, et ühe maa-aluse ning ühe maapealse korrusega üksikelamu kavandamine Luise tn 19

kinnisasjale PT-s määratud tingimuste ja näitajate alusel on kooskõlas miljööalade

teemaplaneeringuga, sobitub suuruselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda ning

arvestab piirkonna hoonestuslaadiga (lisa nr 3, tl 8-14p). Eelnõus selgitatakse (lk 4), et

juurdepääs parklale on näidatud läbi Luise tn 21, Endla tn 10a, Endla tn 12a ja Endla tn 12

kinnistuste ja et kinnistule juurdepääsu tagamiseks Endla tänava poolt tuleb saada

juurdepääsuservituudid (p 8.2).

19.11.2020 edastas TLPA vastuse Tallinna Linnavaraametile ja ärakirja kaebuse esitaja

esindajale, milles TLPA teatas, et nõustub Tallinna Linnavaraameti seisukohaga, mille kohaselt

Luise tn 19 parklale juurdepääsu lahendust tuleb muuta ning kavandada see üksnes Luise

tänavalt (lisa nr 4, tl 15).

Kaebuse esitaja ei nõustunud TLPA poolt 19.11.2020 kirjas nr 4-1/3121-5 välja toodud

seisukohaga ning esitas selle peale 30.11.2020 Tallinna Linnavalitsusele vaide.

Tallinna Linnavalitsus tagastas oma 16.12.2020 kirja nr S-3/3208-1 alusel vaide

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lõike 1 punkti 1 alusel vaideõiguse puudumise tõttu (lisa

5, tl 15p-16).

3. 15.01.2021 esitas R.R. Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti (TLPA) 19.11.2020 kirjaga nr 4-1/3121-5 edastatud otsus, alternatiivselt tuvastada selle

õigusvastasus ning tühistada 16.12.2020 kiri nr S- 3/3208-1 vaide tagastamise kohta.

4. 25.01.2021 määrusega otsustas kohus võtta R.R. kaebuse tuvastada Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 19.11.2020 kirjaga nr 4-1/3121-5 edastatud otsuse õigusvastasus ning

tühistada Tallinna linna 16.12.2020 vaide tagastamise otsus nr S-3/3208-1 ning kohustada

vastustajat jätkama projekteerimistingimuste taotluse nr 1911002/09751 menetlust, menetlusse.

13.10.2021 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

5.1. Kaebaja selgitab esmalt, et TLPA seisukoht on põhjendamatu ja õigusvastane. TLPA

19.11.2020 otsus takistab projekteerimistingimuste alusel Luise tn 19 kinnistu hoovialale

lammutatud üksikelamu kohale ühe maa-aluse ning ühe maapealse korrusega üksikelamu

püstitamist ning on oluliseks takistuseks kogu Luise tn 19 kinnistu kasutamisel ja valdamisel.

Luise tänavalt ei ole võimalik liigelda läbi Luise tn 19 kinnistu lõunaosas asuvasse parklasse,

kuna läbipääs on takistatud kinnistul asuvate hoonete, haljastuse ning puude tõttu, mille

kasvutingimuste säilimist on nõudnud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (vt

lisatingimused lisas 3, tl 8-14p). Kaebuse esitajal on olnud juba alates 1986 aastast ja on ka täna

juurdepääs läbi Luise tn 21, Endla tn 12a ja Endla tn 12 kinnistute Luise tn 19 kinnistule ning

TLPA on 19.11.2020 kirjaga põhjendamatult mitte lubanud olemasoleva juurdepääsu jätkamist.

5.2. TLPA 19.11.2020 kirjalik otsus on õigusvastane ja ei vasta HMS § 54 nõuetele. HMS §

107 kohaselt peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega ja see võib piirata isiku õigusi või

vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus (lg 1) ning toimingu sooritamisel tuleb järgida

kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid (lg 2). Ka

menetlustoiming peab vastama haldustoimingutele üldiselt esitatavatele nõuetele (HMS §-d 3,

4 ja 107; vt ka Riigikohtu määrus nr 3-3-1-12-16).

5.3. Kaebaja leiab, et TLPA nõudel lahendada juurdepääs ainult Luise tn kaudu, puudub

õiguslik alus. Detailplaneeringu ja ka projekteerimistingimuste menetluses ei saa kohalik

omavalitsus ette näha, et juurdepääsu lahendus tuleb lahendada vaid ühel viisil seetõttu, et

kinnistu omanik ei ole veel saavutanud servituudi kokkulepet (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-

78-12, et p 11 ja 12).

Notariaalselt tõestatud servituudilepingut on asjaosaliste vahel võimalik ja mõistlik sõlmida

alles peale projekteerimistingimuste väljastamist, kui projekteeritav lahendus on selge (Tallinna

Ringkonnakohtus lahend nr 3-08-2172 (p 18) ja 31.03.2009 lahend nr 3-07-1218). Kaebuse

esitaja osundab samuti asjaolule, et vastavalt kohtupraktikale ja õiguskirjandusele omab AÕS

§ 156 alusel juurdepääsuõiguse määramisel tähtsust, kas juurdepääsuteed on varem kasutatud

tava alusel ja kui kaua (vt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsüS) § 2, Riigikohtu otsus nr 3-

2-1-85-05, p 23-24). Praegusel juhul on olemasolevat juurdepääsuteed kasutatud 34 aastat tava

alusel. AÕS § 156 eesmärk on säilitada tavana väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava

teega, koormamata omanikke, kelle kinnisasja ei ole avalikult kasutava teega ühenduse

pidamiseks kasutatud (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-09, p 10).

Kaebuse esitaja on seisukohal, et TLPA on sellega rikkunud põhiseaduse §-st 3 ja HMS §-st 3

lg 1 tulenevat põhimõtet, mille kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja –

vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel.

5.4. Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud kaalutlusõigust. TLPA on oma 19.11.2020 kirja ja

selles toodud otsuse edastanud vastuseks Tallinna Linnvaraameti 15.10.2020 arvamusele seoses

Luise tn 19 projekteerimistingimuste eelnõuga. 15.10.2020 arvamuses ei nõustunud Tallinna

Linnavaraamet eskiisis kavandatuga ja leidis, et juurdepääs hoovimaja parkimiskohtadele tuleb

kavandada Luise tänavalt ning ainuke põhjendus oli see, et Endla tn 12 kinnistu on Tallinna

linna omandis (Lisa 7, tl 19 ja selle pöördel). TLPA on 19.11.2020 kirjas eeltoodut vaid

korranud ja juurdepääsu kavandamis Luise tänava kaudu nõudnud seetõttu, et Endla tn 12

kinnistu on linna omandis ja et Tallinna Linnavaraamet (kui Endla tn 12 kinnisasja valitseja) ei

nõustu eskiisis kavandatuga. Kaebuse esitaja leiab, et TLPA ei ole 19.11.2020 juurdepääsu

seisukoha kujundamisel arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid rikkudes sellega HMS §-st 4 lg

2 toodud kaalutulusõiguse põhimõtet. Eeltoodud seisukohta põhjendab kaebuse esitaja

järgnevaga:

5.4.1. Esiteks, TLPA ei ole seisukoha kujundamisel arvesse võtnud, et Luise tn 19 kinnistu

juurde on olnud juurdepääs Endla tänavalt läbi Luise tn 21, Endla tn 12a ja Endla tn 12

kinnistute juba rohkem kui 34 aastat ning kinnistu lõunaosas asub igapäevaselt toimiv parkla,

kus pargivad Luise tn 19 korteriomanikud oma sõiduvahendeid. Siinjuures on oluline, et parkla

olemasolule on viidanud ka Tallinna Linnavaraamet oma 15.10.2020 arvamuses TLPA-le, kuid

TLPA ei ole 19.11.2020 toodud otsuse tegemisele arvesse võtnud antud asjaolu rikkudes sellega

HMS § 4 toodud kaalutlusõiguse põhimõtet. Oluline on rõhutada, et Endla tn 12 kinnistule juba

on seatud servituut Endla tn 12a kasuks (vt lisa 7, tl 19 ja selle pöördel), mistõttu on arusaamatu,

miks sellist servituuti ei võiks seada ka Luise 19 kinnistu kasuks.

5.4.2. Teiseks, väär on TLPA seisukoht, et kinnistul asub ebaseaduslik parkla (vt liiklusseaduse

§ 186 lg 4 ja 5, teeseaduse (TeeS) § 2 lg 2, § 52, § 19, § 21 lg 1). Parkla ja teekate kinnistu

lõuna osasse on rajatud aastakümneid tagasi 1986.aastal. Nimetatud aadressil on toimunud

parkimise korraldamine juba alates 2014. aasta suvest.

Antud aadressil ei olnud parkimisala rajamiseks TeeS ette nähtud tee-ehitusloa väljastamist

eratee ehitamiseks. Ka õiguskantsler on oma 19.05.2016 dokumendis nr 7-7/160567/1602190

jaganud kohalikule omavalitsusele soovitusi rõhutades järgmist: „Kohalikud omavalitsused

saavad oma heakorraeeskirjade kaudu suunata ja tagada juba rajatud parklate (sh enne uue

ehitusseadistikku jõustumist rajatud parklate) vastavust elementaarsetele kasutusnõuetele.“

(Kättesaadav:

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/eraparkla_oigustest_ja_kohu

stustest.pdf ). Eeltoodust tulenevalt on Luise tn 19 kinnistu lõunaosas asuva parkla puhul

tegemist seadusliku parklaga.

5.4.3. Kolmandaks, TLPA ei ole arvestanud, et kinnistu lõunaosas olevale parklale saab olla

tagatud juurdepääs ainult läbi Endla tn 12a ja Endla tn 12 kinnistute. Luise 19 kinnistu

parkimisala külgneb Endla tn 10a kinnistuga, kus asub 7 korruseline Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti hoone. Parkla asub vastu 7. korruselise hoone külge ja see ei ole sobilik

haljasalaks vms. Luise tänavalt ei ole võimalik liigelda läbi Luise tn 19 kinnistu lõunaosas

asuvasse parklasse, kuna läbipääs on takistatud kinnistul asuvate hoonete, haljastuse ning puude

tõttu (vt lisa 6, tl 16p-18) ning kaebuse esitaja ja ka Tallinna Keskkonna-ja kommunaalamet

soovib olemasoleva kõrghaljastuse kasvutingimuste säilitamist. Olukorras, kus Luise tänav

19/1 olemasolevas hoones on kokku 8 korteriomandit ning kavandatakse ka täiendavat

üksikelamut, ei mahu vajalikud parkimiskohad ära Luise 19/1 ja ehitatava üksikelamu

vahelisele alale. Täna on Luise tänav 19/1 tänavapoolse hoone normaalne kasutamine ja

valdamine tagatud ainult tänu sellel, et kinnistu lõunaosas on parkla 15 autole. Eeltoodust

tulenevalt on TLPA oma 19.11.2020 kirjalikus otsuses asunud oluliselt piirama kaebuse

esitajale kuuluva kinnistu kasutamist ja valdamist ilma viiteta ühelegi seadusele või õigusaktile,

tuues ainukese põhjendusena asjaolu, et juurdepääs Endla tänavalt läbib Tallinna linnale

kuuluvat Endla 12 kinnistut.

5.4.4. Kaebaja leiab, et TLPA ei ole 19.11.2020 juurdepääsu seisukoha kujundamisel arvesse

võtnud kõiki eeltoodud olulisi asjaolusid rikkudes sellega HMS §-st 4 lg 2 toodud

kaalutulusõiguse põhimõtet. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui haldusorgan ei teosta

kaalutlusõigust, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise

asjaolu tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga (vt RKHK otsused asjades nr 3-

3-1-54-03, p d 38–40, ja nr 3-3-1-81-07, p 16 ja p 20). Eeltoodust tulenevalt on TLPA oma

otsuse tegemisel rikkunud kaalutlusõigust ja jätnud arvestamata oluliste asjaoludega, mis on

kaasa toonud 19.11.2020 kirjaliku otsuse õigusvastasuse.

5.5. Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud põhjendamiskohustust. TLPA 19.11.2020 kirjast

ei nähtu põhjendusi ega kaalutlusi, miks TLPA on leidnud, et Luise tn 19 parkalale juurdepääsu

lahendust tuleb muuta ning kavandada see üksnes Luise tänavalt. Riigikohtu praktika järgi on

haldusakti nõuetekohaselt põhjendamata jätmine haldusakti tühistamise aluseks (vt nt

Riigikohtu otsus 22.05.2002 otsus nr 3-3-1-14-00, p 5; 17.10.2007 otsus nr 3-3-1-39-07, p 13;

15.01.2009 otsus nr 3-3-1-87-08, p 19; 17.09.2008 otsus nr 3-3-1-39-08, p 10). Haldusakti

motiveerimata jätmine ei võimalda halduskohtul kontrollida haldusakti andmise motiive ning

kooskõla seadusega, muutes seeläbi haldusakti õiguspärasuse kontrollimise võimatuks ning

haldusaktis sätestatu ebaselgeks. Motiveerimiskohustuse rikkumise vahetu ja vältimatu

tagajärg on haldusakti õigusvastasus ja selle tühistamine (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-39-07 p-d

9-13). Lähtudes eeltoodust palub kaebuse esitaja tunnistada TLPA 19.11.2020 kirjalik otsus

kehtetuks ka seoses selle motiveerimata jätmisega.

5.6. TLPA 19.11.2020 kirjast tuleneb üheselt, et kaebuse esitaja peab edaspidises menetluses

kavandama juurdepääsutee üksnes Luise tänavalt. Samas on TLPA vaideotsuses märgitud, et

tegu on mittesiduva menetlustoiminguga, millega ei ole lõplikult kindlaks määratud ühtki

tähtsust omavat asjaolu ja vastavat asjaolu on korranud ka vastustaja oma vastuse p-s 19.

Kaebaja eeltooduga ei nõustu ja leiab, et tegemist on siduva toiminguga. Kaebajal tuleks

projekteerimistingimuste edasises menetluses siduvalt lähtuda, et Luise tn 19 kinnistule saab

tulevikus olema juurdepääs ainult Luise tänava kaudu. Oluline on rõhutada, et vastavat asjaolu

ei ole vastustaja oma seisukohas ka ümber lükanud. TLPA ei ole selgelt kinnitanud, et

19.11.2020 kirjast tulenev nõue ei ole siduv või et kavandatavad projekteerimistingimused

võimaldavad olemasolevate juurdepääsude säilitamist. Vastustaja on vastuses vaid

ebamääraselt viidanud, et PT lahenduse osas ei ole lõplikke otsuseid langetatud (seisukoha p

20).

5.7. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole vastustaja edastatavatest dokumentidest üheselt arusaadav

nende mõju, mida kaebajalt nõutakse või oodatakse ja millised tagajärjed erinevatel

tegutsemisviisidel on. Kui peale vaideotsust pidas TLPA 19.11.2020 kirja mittesiduvaks ja

eeldas arutelu kaebuse esitajaga, siis pidanuks see dokumendist ka nähtuma või see oleks

pidanud nähtuma vastusest kaebusele. Kaebaja tõlgendas kirja üheselt selliselt, et kaebuse

esitaja ainuke võimalus PT menetlusega jätkamiseks talle soovitud viisil on esitatud

tingimusega nõustuda. Kahtlust ei saa olla selles, et igal juhul kaebaja poolt vaidlustatud TLPA

19.11.2020 kiri nr 4-1/3121-5 rikub kaebuse esitaja mittemenetluslike õigusi, sõltumata sellest,

kas tegemist on haldusakti või lõpliku toiminguga. Kaebajal on õigus nõuda, et talle asutuse

poolt antav teave ei oleks eksitav, väär, vastuoluline (vt Riigikohtu määrus nr 3-3-1-12-16, p

10).

5.7. TLPA 19.11.2020 otsus takistab projekteerimistingimuste alusel Luise tn 19 kinnistu

hoovialale lammutatud üksikelamu kohale ühe maa-aluse ning ühe maapealse korrusega

üksikelamu püstitamist ning on oluliseks takistuseks kogu Luise tn 19 kinnistu kasutamisel ja

valdamisel. Olukorras, kus juurdepääs Luise tn 19 kinnistule jääks ainult Luise tänavalt, ei oleks

võimalik arvestades juba täna olemasolevate korterite ja kavandatavat üksikelamu vajadustega,

kuna Luise tänava juurdepääsu korral oleks tagatud ainult 2 olemasolevat parkimiskohta

sõidukitele. TLPA otsuse järgimine tähendaks kogu kinnistule täna toimiva juurdepääsu

muutmist viisil, mis oluliselt kahjustab kaebuse esitaja kui kinnistu omaniku õigusi kinnistu

valdamisel ja kasutamisel.

5.8. Kaebuse esitajal on põhjendatud huvi kontrollida enne lõpliku haldusakti andmist

haldusorgani antud juhiste ja soovituste õiguspärasust. Kaebuse esitaja on täna olukorras, kus

uue juurdepääsu tingimuse mitteaktsepteerimisel ainult Luise tänava kaudu võidakse

projekteerimistingimuste menetlus lõpetada või aktsepteerib kaebuse esitaja uut juurdepääsu

lahendust teda kahjustaval viisil. Ka Riigikohus on 08.06.2016 määruses kohtuasjas nr 3-3-1-

12-16 punktis 11 asunud analoogilises detailplaneeringu vaidluses seisukohale, mille kohaselt

„kui see õigusvaidlus jääks lahendamata, tuleks kaebajal kas riskida detailplaneeringu

vastuvõtmisest keeldumisega või muuta enda õigusi kahjustaval viisil detailplaneeringu

lahendust, kuigi selleks ei pruugi vastustaja poolt väidetavat vajadust – osaliselt või tervikuna

– tegelikult eksisteerida.“

5.9. HMS § 107 kohaselt peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega ja see võib piirata isiku

õigusi või vabadust ainult siis, kui selleks on seaduslik alus (lg 1) ning toimingu sooritamisel

tuleb järgida kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid

(lg 2). Ka menetlustoiming peab vastama haldustoimingutele üldiselt esitatavatele nõuetele

(HMS §-d 3, 4 ja 107; vt ka Riigikohtu määrus nr 3-3-1-12-16, p 10). Kaebaja jääb oma kaebuse

pt III esitatud juurde, et vaidlustatud otsus eeltoodud nõuetel ei vasta.

5.10. Vastustaja on jätnud sisuliselt vastamata kaebaja väitele, et juurdepääsu lahendamine vaid

Luise tänavalt ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt on TLPA oma 19.11.2020 kirjalikus

otsuses asunud oluliselt piirama kaebuse esitajale kuuluva kinnistu kasutamist ja valdamist ilma

viiteta ühelegi seadusele või õigusaktile, tuues ainukese põhjendusena asjaolu, et juurdepääs

Endla tänavalt läbib Tallinna linnale omandiõiguse kuuluvat Endla 12 kinnistut.

5.11. TLPA nõudel, et juurdepääs lahendatakse vaid Luise tn kaudu, puudub õiguslik alus.

5.12. Kaebaja rõhutab, et tal on olemas lihtkirjalik kokkulepe Luise 21 kinnistu omanikuga

juurdepääsu kasutamiseks (tl 69), samuti on arutatud servituudi seadmist ja selle tingimusi,

millega liigutakse edasi peale projekteerimistingimuste väljastamist. Samuti on kaebaja

rääkinud Endla 12 ja Endla 12a omanikega servituudi seadmisest. Koheselt, kui on väljastatud

Luise 19/2 projekteerimistingimused sissesõiduga parklasse Endla tänava poolt, plaanib

kaebaja läbirääkimistega jätkata.

5.13. Kaebajal puuduvad hetkel notariaalsed juurdepääsuservituudid, kuid vastustaja pädevuses

ei ole hinnata, kas servituudi saamine on võimalik või mitte. TLPA peab hindama, milline on

kõige otstarbekam viis juurdepääsu lahendamisel, arvestades olemasolevat ja planeeritavat

hoonestust ning kinnistu haljastust. Notariaalselt tõestatud servituudilepingut on asjaosaliste

vahel võimalik ja mõistlik sõlmida alles peale projekteerimistingimuste väljastamist, kui

projekteeritav lahendus on selge.

5.14. Väär on siinkohal vastustaja seisukohas esitatud väide, et kaebajal puudub alus nõuda

juurdepääsu Endla tänavalt. Kohtupraktikas on selgitatud, et ainuüksi asjaolu, et kinnisasjale

on võimalik juurde pääseda avalikult kasutatavalt teelt, ei saa olla üle võõra kinnisasja

juurdepääsu nõude rahuldamata jätmise aluseks. Riigikohus on selgitanud, et isegi siis, kui

hageja kinnistuga külgneb avalik tee, tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid

kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja

kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat

kui kinnisasja omanikku vähem koormav (Riigikohtu otsus nr 3- 2-1-45-04 p 14). Eeltoodust

tulenevalt puudus nõudeks, et juurdepääs tuleb lahendada vaid Luise tänavalt, seaduslik alus.

5.15. Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 5631 eurot

vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (tl 64-66p).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

6.1. Ameti vastuskiri Tallinna Linnavaraametile ei ole haldusakt, vaid halduse

menetlustoiming, mille vaidlustamine on võimalik vaid erandlikel juhtudel. Kõnealuse

vastuskirjaga ei määratud siduvalt kindlaks ühtki asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavad

asjaolu. Tegemist on haldusesisese menetlustoiminguga, mis ei tekita, muuda ega lõpeta

mingeid õigusi ega kohustusi.

Menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine on õigustatud juhul, kui tegemist on sedavõrd olulise

menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse

tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla õiguspärane või kui menetlustoiming rikub õigusi

sõltumata menetluse lõpptulemusest. Amet leiab, et käesoleval juhul selliseid erandlikke

asjaolusid ei esine, PT lahenduse osas ei ole lõplikke otsuseid langetatud.

Vaidlustatud kiri, mille Amet saatis vastuseks Tallinna Linnavaraametile, kujutab endast kahe

linnaasutuse vahelist infovahetust. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 19.11,2020 vastuskiri nr

4-1/3121-5 ei riku iseseisvalt kaebaja subjektiivseid õigusi ega sisalda ka selliseid

menetlusvigu, mis välistaksid menetluse õiguspärase lõpptulemuse.

6.2. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lõige 2 sätestab, et haldusmenetluse toiming

vaidlustatakse koos haldusaktiga (sisulise otsusega). Seega tagastati vaie kaebajale Tallinna

Linnakantselei 16.12.2020 kirjaga nr S-3/3208-1 õiguspäraselt ning puudub alus ka vaide

tagastamise kirja tühistamiseks.

6.3. Märkimist vajab ka asjaolu, et 23.10.2020 teavitas Amet kaebajat Luise tn 12 ja Luise tn

12a kinnistu omanike negatiivsest otsusest ja palus tema poolset arvamust (10 päeva jooksul).

14 päeva hiljem (06.11.2020) soovis kaebaja esindaja täiendavat lisaaega vastuse koostamiseks,

mille Amet ka andis. Ehk et kaebajale on antud mitu võimalust arvamuse avaldamiseks ja

juurdepääsu võimaluste läbiarutamiseks, kuid kaebaja ei esitanud ametile oma seisukohta

projekteerimistingimuste menetluses. Selle asemel esitas kaebaja vaide ja hiljem kaebuse

Tallinna Halduskohtule. Projekteerimistingimuste menetlust aga ei saa läbi viia vaide- või

kohtumenetluse korras.

6.4. Kaebaja ei ole teavitanud Ametit sellest, et ta oleks asunud Luise tn 12 ja Luise tn 12a

kinnistu omanikega läbirääkimistesse, ega ka avaldanud soovi ametiga juurdepääsuküsimust

arutada.

Kuna

projekteerimistingimuste

menetlus

käib,

on

kaebajal

võimalik

juurdepääsuküsimusi arutada ka hetkel.

6.5. Samas – kaebajal puudub õigus nõuda projekteerimistingimuste menetluses juurdepääsu

läbi võõra kinnistu. Projekteerimistingimused ei ole see õiguslik instrument, mis kaebajale

sellise juurdepääsu tagaks. PlanS § 125 lg 5 alusel saab PT-ga anda vaid ehitusõiguse

olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone (ja seda teenindavate rajatiste)

püstitamiseks või laiendamiseks, mitte aga õiguse läbida võõraid kinnistuid. Kaebaja saab

juurdepääsu läbi võõra kinnistu vaid kokkuleppel selle kinnistu omanikuga ning kui kokkulepet

ei saavutata, siis on kaebajal õigus pöörduda tsiviilkohtusse.

6.6. Kaebaja väidab, et tal on juba juurdepääs avalikule teele läbi Endal tn 12 ja Endla tn 12a

kinnistute. Kaebaja väide on paljasõnaline, sest ühtki kokkulepet kaebajal nimetatud kinnistute

omanikega läbi Endla tn 12 ja Endla tn 12a kinnistute juurdepääsuks ei ole.

6.7. Ameti 19.11.2020 vastuskirjas Tallinna Linnavaraametile avaldas Amet nõustumust

tuginedes AÕS § 156 lõikele 1, mis sätestab, et omanikul on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra

kinnisasja üksnes juhul, kui tema kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt

teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt. Eelnevat kinnitab ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-33-04.

PT taotlejal on olemas juurdepääs oma kinnistule avalikult kasutatavalt teelt, Luise tänavalt

(lisa 7-8, tl 58-59, kaebuse lisa nr 6 fotod nr 1-2 ja tl 16p-17).

6.8. Kaebaja väidab, et Luise tänavalt juurdepääs on takistatud. Kaebaja väide ei ole õige, mis

nähtub ka kaebaja enda esitatud kaebuse lisa nr 6 fotodelt nr 1 ja 2. Juurdepääsu rajamine Luise

tänavalt Luise tn 19 kinnistu lõppu eeldaks tee rajamist ja vajadusel ka projekteerimistingimuste

ümbertegemist ja juurdepääsulahenduse muutmist, see aga vastupidiselt kaebaja väitele ei

tähenda seda, nagu oleks juurdepääs Luise tänavalt takistatud.

6.9. Vastustaja jääb kokkuvõtvalt selle juurde, et vaidlustatud kiri, mille Amet saatis vastuseks

Tallinna Linnavaraametile, kujutab endast oma sisult üksnes kahe linnaasutuse vahelist

infovahetust. Ameti 19.11.2020 vastuskiri nr 4-1/3121-5 ei riku iseseisvalt kaebaja

subjektiivseid õigusi.

Kaebaja väidab oma vastuses, et Amet ei ole selgelt kinnitanud, et ameti vastuskiri ei ole siduv.

Antud väide ei vasta tõele. Amet on seda korduvalt selgitanud ja asunud ka oma 26.02.2021

vastuses kaebusele samale seisukohale.

6.10. Kaebaja väidab, et Ameti vastuskiri ei ole üheselt arusaadav. Vastustaja viitab oma

26.02.2021 vastusele menetluskäiku kirjeldavale osale ja selle lisale nr 6 (tl 52-57)

(kirjavahetus). 23.10.2020 edastas amet PT (projekteerimistingimused) koostajale e-kirja,

milles selgitas Luise tn 12 ja Luise tn 12a omanike keelduvat otsust seoses

juurdepääsulahendusega. Amet palus PT koostaja arvamust 10 päeva jooksul. 14 päeva hiljem,

06.11.2020, edastas PT koostaja ametile palve, et saada vastamiseks pikendust veel 10 päeva,

millele amet vastas samal päeval. Amet andis vastamiseks pikendust ning selgitas, et vajadusel

saab PT lahendust muuta, kuid soovis PT koostaja poolset arvamust. 19.11.2020 saatis Amet

Tallinna

Linnavaraametile

vastuskirja

nr

4-1/3121-5

seoses

Luise

tn

projekteerimistingimuste menetlusega.

Eelnevast tulenevalt oli PT koostajale antud võimalus arvamuse andmiseks mitmel korral.

Arvamuse andmise asemel esitas kaebaja Ametile vaide ning hiljem kaebuse kohtule. Kui PT

koostaja oleks Ametile esitanud oma seisukoha või küsinud ametilt selgitusi, oleks järgnenud

asjatu vaidemenetlus ja kohtumenetlus ära jäänud.

6.11. Kaebaja väidab oma vastuses, et vastustaja on jätnud sisuliselt vastamata kaebaja väitele,

et juurdepääsu lahendamine Luise tänavalt ei ole võimalik. Eelnev väide on alusetu. PT taotlus

jõudis menetlusstaadiumisse, kus kahe kinnistu omanikud keeldusid juurdepääsu lubamisest.

Peale seda soovis Amet PT taotleja arvamust, et edasise menetluse käigus kaaluda juurdepääsu

lahendusi.

6.12. Oma vastuses viitab kaebaja kirjalikule kokkuleppele Luise tn 21 kinnistu omanikuga,

mille kaebaja lisas ka kohtumaterjalide hulka. Lisaks viitab kaebaja, et on rääkinud ka Endla

12 ja Endla 12a omanikega servituudi seadmisest. Kaebaja väide, et ta on rääkinud Endla tn 12

ja 12a kinnistu omanikega on paljasõnaline ja ei puutu antud kohtuasja. Juurdepääsu lahenduse

arutamine on PT menetluse osa. Antud kohtuasja raames vaidlustas kaebaja Ameti vastuskirja

nr 4-1/3121-5 ning 16.12.2020 kirja nr S-3/3208-1 tühistamist vaide tagastamise kohta. Kaebaja

läheb oma vastuses kohtuvaidluse esemest välja.

6.13. Kaebaja väidab, et vastustaja pädevuses ei ole hinnata, kas servituudi saamine on võimalik

või mitte ning pärast projekteerimistingimuste väljastamist hakkab kaebaja servituudi osas

läbirääkimisi pidama.

Vastustaja selgitab, et PlanS § 125 lg 5 alusel võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada

detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või

laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale

ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna

väljakujunenud

keskkonda,

arvestades

sealhulgas

piirkonna

hoonestuslaadi

ning

üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või

laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. PlanS § 125 lg

6 kohaselt määrab pädev asutus PlanS § 125 lg 5 alusel projekteerimistingimuste andmisel EhS

§ 26 lg-s 4 sätestatud tingimused. Ehitusseadustiku § 26 lg 4 punkt 9 sätestab, et

projekteerimistingimustega määratakse asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise haljastuse,

heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted. Antud juhul on selge, et ehitusõiguse andmisel on

asjakohane määrata ka liikluskorralduse põhimõtted ja ilma niivõrd olulise tingimuseta, nagu

juurdepääsu

lahendus,

mis

on

liikluskorralduse

keskseim

küsimus,

ei

saa

projekteerimistingimusi väljastada.

6.14. Tuginedes HMS § 54 ja AÕS § 156 lõikele 1 peab amet projekteerimistingimuste

menetluse läbi viima õiguspäraselt ja kooskõlas kehtivate õigusnormidega. On igati asjakohane,

et PT menetlusse kaasatakse kinnisasja omanikud, läbi kelle maa soovitakse juurdepääsu. Amet

kaasas Endla tn 12 ja 12a kinnisasja omanikud PT menetlusse ja küsis nende arvamust.

Negatiivne tagasiside edastati kaebajale arvamuse avaldamiseks, mida kaebaja ei teinud.

Edaspidine juurdepääsu lahendamine on hetkel käimasolevas PT menetluses lahtine.

6.15. Viimaks märgib kaebaja oma vastuses, et kohtuasja raames on kaebaja esindaja osutanud

õigusabi 27,5 tunni eest summas 5610 eurot, mis on vastustaja hinnangul ilmselgelt liiga suur,

arvestades käesoleva menetluse mahtu ja keerukust.

Esmalt märgib vastustaja, et kaebaja esindaja oli PT menetluse protsessi kaasatud juba enne

kohtuasja tekkimist (15.01.2021 kaebuse lisa 5, tl 15p-16) vaidemenetluse näol. Kaebaja

esindaja viis ennast kogu PT menetlusega kurssi, kui esitas Ameti vastuskirja peale vaide. Ei

ole usutav, et kaebaja esindaja pidi peale vaidemenetlust kulutama veel 15,8 tundi (03.11.2021

vastuse lisa 1, tl 64 ja selle pöördel), et koostada kohtule kaebus.

Vastustajale jääb arusaamatuks ka, miks pidi kohtuasjaga, arvestades kohtuasja vähest

keerukust, tegelema kaks vandeadvokaati samaaegselt, tehes sisuliselt sama tööd (03.11.2021

vastuse lisad 1-3, tl 64-66p).

Kaebaja 03.11.2021 vastuse koostamiseks ja kohtumääruse läbitöötamiseks on kaebaja

esindajatel kulunud väidetavalt 6,3 tundi, mis on ebamõistlikult pikk aeg, arvestades, et

suuremalt jaolt on korratud kaebuse teksti ja põhjendusi.

Vastustaja hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et kahel kvalifitseeritud õigusteadmisi omaval

vandeadvokaadil kulub 27,5 tundi, et koostada 8 leheküljeline kaebus ja 4 leheküljeline vastus

ning lisada dokumentide juurde lisad. Kui kohus peaks kaebuse rahuldama, võiks vastustaja

hinnangul lugeda mõistlikuks ehk ühte kolmandikku esindaja kulutatud tööajast.

Kokkuvõtlikult palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud kirjas ja selle suhtes tehtud vaide tagastamise

otsuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas

kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei

ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud kiri ja vaide

tagastamise otsus rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga

ning oleks õigusvastane. Kohus leiab, et kaebus tuleb tervikuna jätta rahuldamata. Kohus

põhjendab seda järgmiselt.

8. Käesolevas asjas tähtusust omavad faktilised asjaolud

8.1. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (Amet) menetluses on Luise tn 19 kinnistu

projekteerimistingimuste taotlus. Vastav menetlus ei ole lõppenud.

8.2. 22.09.2020 edastas Amet enne naabritelt arvamuse küsimist projekteerimistingimuste

eelnõu kaebajale ning tema esindajale tutvumiseks (tl 32-39p). Kaebaja vastas Ametile

24.09.2020 (tl 40-47p) koos omapoolsete soovidega.

8.3. 05.10.2020 kirjaga nr 4-1/3121-1 edastas Amet projekteerimistingimuste eelnõu

puudutatud isikutele, sh Tallinna Linnavaraametile ja Hooneühistule Endla 12a arvamuse

saamiseks (tl 48). Endla tn 12 kinnistu kuulub linnale ja Tallinna Linnavaraamet on selle

kinnistu valitseja.

8.4. 15.10.2020 vastas Tallinna Linnavaraamet Ametile kirjaga nr 3.4-1/5040-2 (tl 49-50), kus

selgitas, et on tutvunud eelnõuga ning projekteerimistingimuste taotlusega ning arvestades

asjaoluga, et eskiisi asendiplaani kohaselt on juurdepääsutee kavandatud läbi Endla tn 12

kinnisasja, ei saa Tallinna Linnavaraamet nõustuda eskiisis kavandatuga. Juurdepääs hoovimaja

parkimiskohtadele tuleb kavandada Luise tänavalt.

8.5. 19.10.2020 (tl 51) vastas Ametile Luise tn 12a omanik Hooneühistu Endla 12A, kes teatas,

et Endla 12a HÜ ei soovi luua oma kinnisasja ulatuses asjaõiguslikke kitsendusi. Lisati, et

sissesõit Luise tänava poolt liikluskorralduse kohaselt võib osutuda lihtsamaks ja loogilisemaks

lahenduseks, kuna aiaga piiratud roheala iseendast ei ole takistuseks sissesõidu korraldamisel.

8.6. 23.10.2020 edastas Amet PT koostajale e-kirja (vt tl 52-57), milles selgitas Luise tn 12 ja

Luise tn 12a omanike keelduvat otsust seoses juurdepääsulahendusega. Amet palus PT koostaja

arvamust 10 päeva jooksul.

06.11.2020 edastas PT koostaja Ametile palve, et saada vastamiseks pikendust veel 10 päeva,

millele Amet vastas samal päeval. Amet andis vastamiseks pikendust ning selgitas, et vajadusel

saab PT lahendust muuta, kuid soovis PT koostaja poolset arvamust.

8.7. Amet saatis 19.11.2020 Tallinna Linnavaraametile vastuskirja nr 4-1/3121-5 (tl 57) seoses

Luise tn 19 projekteerimistingimuste eelnõule arvamuse avaldamise osas. Oma vastuskirjas

märkis Amet, et:

„Saatsite 15.10.2020 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (edaspidi: amet) arvamuse Luise tn

19 kinnisasjale üksikelamu püstitamiseks koostatud projekteerimistingimuste eelnõu osas (alus

ehitusseadustiku § 31 lõike 4 punktile 2).

Annate teada, et olete tutvunud projekteerimistingimuste taotluse, sellega koos esitatud eskiisi,

sh asendiplaani, ja ameti koostatud projekteerimistingimuste eelnõuga.

Arvestades asjaoluga, et eskiisi asendiplaani kohaselt on juurdepääsutee Luise tn 19

kinnisasjale kavandatud läbi Endla tn 12 kinnisasja, ei saa te Endla tn 12 linnavara valitsejana

nõustuda eskiisis kavandatuga. Leiate, et juurdepääs parkimiskohtadele tuleb kavandada Luise

tänavalt.

Anname teada, et oleme Luise tn 19 kinnisasja omanikku ja projekteerimistingimuste taotlejat

nii Teie kui ka Endla tn 12a kinnisasja omanike antud negatiivse seisukoha osas teavitanud.

Tänase seisuga ei ole amet veel tagasisidet saanud.

Amet nõustub, et Luise tn 19 parklale juurdepääsu lahendust tuleb muuta ning kavandada see

üksnes Luise tänavalt.“

8.8. 30.11.2020 esitas kaebaja esindaja Ametile vaide, millega soovis Ameti poolt 19.11.2020

Tallinna Linnavaraametile saadetud vastuskirja nr 4-1/3121-5 kehtetuks tunnistamist. Kaebaja

esindaja selgitas, et nende arvates asus Amet vastuskirjas Tallinna Linnavaraametile

juurdepääsu küsimuses kindlale seisukohale (otsusele).

8.9. 16.12.2020 tagastas Tallinna Linnakantselei vaide kirjaga nr S-3/3208-1 (tl 15p-16),

selgitades, et Ameti vastuskiri Tallinna Linnavaraametile ei ole haldusakt, vaid

menetlustoiming, mille vaidlustamine on võimalik vaid erandlikel juhtudel. Kõnealuse

vastuskirjaga ei määrata siduvalt kindlaks ühtki asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavat

asjaolu. Tegemist on haldusesisese menetlustoiminguga, mis ei tekita, muuda ega lõpeta

mingeid õigusi ega kohustusi.

9. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et Ameti 19.11.2020 Tallinna Linnavaraametile

saadetud vastuskirja nr 4-1/3121-5 (tl 57) näol on tegemist menetlustoiminguga, mitte

haldusaktiga. Seega ei ole võimalik sellele tühistamiskaebust esitada. Menetlustoimingule on

võimalik esitada üksnes õigusvastasuse tuvastamise nõue ning seda juhul kui see rikub kaebaja

mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui

menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise

või lõpliku toimingu tegemise (HKMS § 45 lg 3). Kaebaja on alternatiivse nõudena esitanud

nõude tuvastada Ameti 19.11.2020 vastuskirja nr 4-1/3121-5 õigusvastasus, millist nõuet on

võimalik lahendada.

10. Eelmises punktis toodust tulenevat tuleb kohtul kõigepealt kontrollida, kas vaidlustatud kiri

rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi ning võib kaasa tuua vältimatult õigusvastase ning

kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Kaebaja leiab, et vaidlustatud kiri takistab PT alusel

Luise tn 19 kinnistu hoovialale lammutatud üksikelamu kohale ühe maa-aluse ja ühe maapealse

korrusega üksikelamu püstitamist ning on oluliseks takistuseks kogu Luise 19 kinnistu

kasutamisel ja valdamisel. Kaebaja leiab sisuliselt, et vaidlustatud menetlustoiming toob kaasa

vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise, kuna kui kaebaja PT ei muuda, siis

võidakse PT menetlus lõpetada või keelduda PT andmisest.

Kohus leiab, et käesoleval juhul see nii ei ole ning kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole

vaidlustatud 19.11.2020 kirjaga rikutud. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga ja leiab, et

nimetatud vastuskirjaga ei määratud siduvalt kindlaks ühtki asja lõplikul lahendamisel tähtsust

omavat asjaolu. Tegemist on kahe linnaasutuse omavahelise kirjavahetusega ehk haldusesisese

menetlustoiminguga, mis ei tekita, muuda ega lõpeta mingeid õigusi ega kohustusi. Asjaolu, et

kahe linna asutuse vaheline kirjavahetus oli saadetud teadmiseks ka kaebajale, eeltoodut ei

muuda. Õige on vastustaja seisukoht selles, et vaidlustatud kiri, mille Amet saatis vastuseks

Tallinna Linnavaraametile, kujutab endast oma sisult üksnes kahe linnaasutuse vahelist

teabevahetust. Ameti 19.11.2020 vastuskiri nr 4-1/3121-5 ei riku iseseisvalt kaebaja

subjektiivseid õigusi.

Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et vaidlustatud kirja väidetava õigusvastasuse tuvastamine ei

aita kuidagi kaasa kaebaja huvide kaitsmisele. Haldusesisesele aktile nagu ka

menetlustoimingule ei laiene tulenevalt HMS § 106 lg-st 2 toimingutele kohaldatavad HMS-i

sätted. Praegusel juhul on haldusesisese menetlustoimingu eesmärgiks vahetada infot.

Käesoleval juhul ei ole kaebajale antud mingit suunist mida ja kuidas tuleb muuta.

Haldusorganil ei ole seadusest tulenevat kohustust eraldi selgitada haldusvälisele isikule oma

seisukohti, mis on antud halduse siseselt ja põhjendada enne haldusakti lõpliku eelnõu

valmimist. Vaidlust ei ole selles, et projekteerimistingimuste menetlus on hetkel pooleli ja

haldusorgan on andnud kaebajale võimaluse oma seisukohad esitada, mida kaebaja hetkel

teinud ei ole. Isegi kui see puudutab mõne menetlusosalise tulevikus mõjutatavaid õigusi või

kohustusi, ei anna seadus nimetatud isikule võimalust täiendavalt sekkuda haldusesisesesse

infovahetusse ja otsuse kujundamise protsessi. See oleks ka eesmärgitu, sest kuni haldusorgan

ei ole kujundanud oma seisukohta ega seda seaduses ettenähtud korras ja vormis fikseerinud,

ei ole võimalik tõsiseltvõetavalt rääkida haldusorgani õigusvastasest tegevusest, välja arvatud

juhul, kui otsustusprotsessiga hakatakse venitama üle mõistliku aja või seaduses sätestatud

tähtaja. Haldusorganil ei ole kohustust oma sisemiste menetlustoimingute tegemise kaalutlusi

ja nende aluseks olevaid seisukohti jooksvalt põhjendada.

11. Kohus on seisukohal, et vaidlusalusega kirjaga ei ole kohustatud kaebajat

projekteerimistingimusi muutma. Projekteerimistingimuste osas on üksnes kaks linna ametit

vahetanud omavahel esialgseid seisukohti. Kohtule jääb selgusetuks, kust luges kaebaja välja,

et ta peab vastava kirja põhjal alustama projekteerimistingimuste muutmist. Kohtule esitatud

dokumentidest nähtub, et kaebajalt küsiti üksnes kaebaja poolseid seisukohti nii Tallinna

Linnavara Ameti kui ka HÜ Endla 12a seisukohtadele, mida kaebaja aga vastustajale ei esitanud

(kaebaja esitas vastustajale vaide ning pöördus seejärel kohtu poole).

Vastustaja ei ole seega veel saanudki teha vastavate asjaolude suhtes kaalutletud otsust, kuivõrd

kaebaja seisukohad on seniajani vastustajale haldusmenetluses esitamata. Kohus leiab, et

vastustaja viis õiguspäraselt läbi haldusmenetlust tagades ärakuulamisõiguse kõigile

osapooltele sh kaebajale peale teiste osapoolte seisukohtade saabumist lähtudes

ehitusseadustiku (EhS) § 31 lg 4 p 2 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 ja 2.

Alles peale kõigi poolte ära kuulamist saab tuleb vastustajal otsustada, kuidas menetlusega

jätkata ning kas vastustaja kohustab mh kaebajat projekteerimistingimuste taotlust muutma või

mitte tehes selle kohta kaalutletud ja põhjendatud otsuse (sh võib vastustaja seda otsustada ka

menetlustoimingu vormis, mis on siis vähemalt teatud juhtudel vaidlustatav). Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et kaebaja on nii vaide kui kohtukaebuse esitanud ilmselgelt ennatlikult

haldusesisesele kirjavahetusele, mis ei saa ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi.

Sel põhjusel ei pidanud vastustaja hakkama käesoleval ajal ka vastama sisuliselt kaebaja väitele,

et juurdepääsu lahendamine vaid Luise tn kaudu ei ole võimalik või milline on vastava nõude

õiguslik alus ja millised on nõude põhjendused. Sellist nõuet ei ole vähemalt hetkel kaebajale

veel esitatudki. Ühestki õigusaktist ei tulene kohustust, et haldusorgan peaks oma siseses

teabevahetuse põhjendama oma seisukohti sarnaselt väljaspoole suunatud haldusmenetluse

toimingute ja haldusaktidega. See oleks ka täiesti tarbetu. Eeltoodust tulenevalt ei ole hetkel ka

asjakohased kaebaja väited nõude põhjendamata jätmisest, kaalutluste esitamata jätmisest ja

õigusliku aluse puudumisest.

Kohus juhib siinkohal vastustaja tähelepanu sellele, et kui linn vastava nõude kaebajale esitab,

tuleb linnal vastavad põhjendused sh õiguslik alus kaebajale esitada koos kõigi kaalutlustega,

mis linna nõuet selgitavad.

Enne seda tuleb aga kaebajal menetluses esitada vastustaja nõutud omapoolsed seisukohad nii

Tallinna Linnavara Ameti kui ka HÜ Endla 12a seisukohtadele koos vastavate põhjendustega.

Alles seejärel saab linn asuda otsustama, kuidas projekteerimistingimuste menetlusega jätkata

ning kas linn esitab kaebajale mingeid täiendavaid nõudmisi või langetab otsuse taotluse suhtes.

12. Vaatamata eeltoodule peab kohus siiski vajalikuks lühidalt peatuda ka järgneval. Kohus

leiab, et projekteerimistingimuste eelnõu punktis 8.2 on täiesti mõistlikult ja põhjendatult

seatud tingimus, et: kinnistule juurdepääsu tagamiseks Endla tänava poolt tuleb enne

üksikelamu püstitamiseks ehitusloa taotlemist saada juurdepääsuservituudid. Viidatud punkt

kaitseb nii Tallinna Linnavara Ameti kui ka Endla 12a HÜ õigusi. Kui servituuti seada ei

õnnestu, ei ole võimalik väljastada ka ehitusluba (vt ka PT eelnõu lisa 2 p 4 (tl 14p)). Seega ei

saa projekteerimistingimused rikkuda ka naaberkinnistute omanike subjektiivseid õigusi.

Kohus

rõhutab,

et

projekteerimistingimuste

eelnõus

(ja

ka

hiljem

lõplikes

projekteerimistingimustes) sätestatu ei anna kaebajale õigust ega täiendavat alust nõuda

naaberkinnistutele servituudi seadmist ehk teisisõnu ei ole projekteerimistingimustega võimalik

tekitada täiendavat õiguslikku alust, mille alusel tekiks kaebajal nõudeõigus servituudi

saamiseks. Vastav servituut on võimalik seada poolte kokkuleppel või ka kohtu kaudu seaduses

sätestatud tingimuste esinemisel.

Teiseks peab kohus vajalikuks märkida, et kui kaebaja leiab, et Luise tn kaudu ei ole võimalik

lahendada juurdepääsu krundile (sh selle Endla tn poolsele osale), siis tuleb tal ka selles osas

oma väiteid vastustajale põhjendada. Hetkel kohtule esitatud materjalide põhjal seda

tõsikindlalt väita ei saa. Kaebajal tuleb esitada konkreetsed arvutused mh tee võimalik

maksimaalne laius olukorras, kus kõrghaljastust ei likvideerita – kas sõidukid (sh

alarmsõidukid) mahuvad hoonete vahelt läbi kui plaanerida eskiisil näidatud betoonkivist

jalakäijate tee asemele autotee olemasolevasse parklasse. Samuti tuleb vastata küsimusele et

kui palju kõrghaljastust tuleks likvideerida juhul, kui on vajalik tee planeerimine läbi kinnistu.

Kaebaja väide, et üksnes projekteerimistingimuste taotluses esitatud lahenduse realiseerimisel

on mõistlikult ja ratsionaalselt lahendatud parkimine ja liikumine kinnistul, ei ole kohtu arvates

hetkel veenev, kuid kohus ei pea seda, arvestades käesoleva kaebuse eset, põhjalikult

analüüsima. Kohtule esitatud materjalidest nähtub vähemalt hetkel, et mõlema hoone (sh

olemasoleva ja võimalikult projekteerimistingimuste alusel rajatava hoone) teenindamiseks

vajalikud parkimiskohad on võimalik lahendada ka Luise 19 kinnistul parkimiskohtade

asukohta muutmata, vaid muutes juurdepääsuteed nendeni, kuigi ilmselt on kasutajasõbralikum

juurdepääs rajada Endla tn kaudu.

13. Vaide tagastamise otsuse õiguspärasuse hindamisel märgib kohus, et kuivõrd Ameti

19.11.2020 vastuskiri nr 4-1/3121-5 kui haldusesisene menetlustoiming kaebaja subjektiivseid

õigusi ei riku, siis sellest tulenevalt oli õiguspärane ka Tallinna linna 16.12.2020 otsus nr S-

3/3208-1 tagastada kaebaja vaie HMS § 79 lg 1 p 1 alusel kaebuse esitajale. Mis puudutab

kaebaja kohustamisnõuet jätkata PT menetlusega, siis kuivõrd kohus tuvastas, et vastav

menetlus on pooleli, siis puudub alus ka selle käesolevas kaebuses kaebaja esitatud

kohustamisnõude rahuldamiseks

14. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik