3-21-1807/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(12)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1807

Haldusasi

Xi kaebus Eesti Töötukassa 04.05.2021 otsuse nr

TVH/21/020645, 07.07.2021 vaideotsuse nr 1998 ja

07.07.2021 otsuse nr TVH/21/028683 tühistamiseks ning

Eesti Töötukassa kohustamiseks vaatama uuesti läbi

kaebaja taotlus töövõime hindamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja adv. Mihkel Kivisalu

Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindajad Helle Rebane,

Maarika Nüganen

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10.01.2022.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 04.04.2021 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse. Kaebaja märkis

taotluses, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise,

teadvusel püsimuse ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise

ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkonnas. Kaebaja märkis piirangud ka ravimite kõrvaltoimete

osas.

Kaebaja selgitas taotluses, et tal on pidevalt väga halb enesetunne, lisandunud on hirmutunne ja

teadvuse hämardumine. Kaebajal justkui puudub vasak silm, sest vasaku silma glaukoomi

progreseerumise tõttu on ta jäänud ühest silmast pimedaks. Ägeda silma siserõhu tõusu korral on

tugevad silma-ja peavalud, mis kiirguvad kätte, mis omakorda põhjustavad pidevat iiveldustunnet

ja oksendamist. Sageli on vasak silm punane ja laug turses, esineb ebamäärast silmavalu ja

surumistunnet. Vasak silm on katsudes kivikõva. Kuna kaebaja on vasakust silmast pime, siis on

koormus paremal silmal. Nõrgenenud on parema silma nägemine, s.t paremal silmal on lähedale

2(12)

nägemine häiritud. Kaebaja vajab liikumisel lähedase abi. Ei suuda tõsta ühtegi eset olenemata

kaalust.

2. Tervishoiuteenuse osutaja Qvalitas Arstikeskus AS-i ekspertarst Tatjana Toomsoo koostas

02.05.2021 eksperthinnangu, milles leidis, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

3. Eesti Töötukassa tuvastas 04.05.2021 otsusega nr TVH/21/020645, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. Otsuse põhjendused on järgnevad:

Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku

töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid,

nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang

liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on peavalud, glaukoom ja ühe silma pimedus. Taotlejal on

kerge tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on

glaukoom ja ühe silma pimedus. Taotleja kirjeldatud piiranguid käelise tegevuse valdkonnas on

arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud käte sirutamise, asjade

liigutamise ja käteosavuse osas ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust. Taotleja

kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise,

muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades ja ravimite kõrvaltoimete

osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Taotlejal on peavalude, väsimuse ja ühe silma pimeduse

tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine, mitmesugustel pindadel liikumine ja takistustest

möödumine. Taotlejal on vasaku silma nägemisvõime languse tõttu piiratud kirjalike sõnumite

lugemine. Kuigi taotlejal esinevad piirangud liikumise ning teabe edasiandmise ja vastuvõtmise

valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.

Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.

Kui terviseandmete alusel kinnitust mitteleidnud piirangud esinevad püsivalt, on soovitav pöörduda

arsti vastuvõtule. Kui terviseseisundist tulenevaid piiranguid kinnitavad TIS-i kantud või muul moel

tõendatud andmed, on võimalik esitada Eesti Töötukassale uus töövõime hindamise taotlus.

4. Kaebaja esitas 31.05.2021 Eesti Töötukassale vaide 04.05.2021 otsuse nr TVH/21/020645

kehtetuks tunnistamiseks ja esitatud taotluse uuesti läbi vaatamiseks, kuna tema töövõime on

vähenenud.

5. Eesti Töötukassa tegi 07.07.2021 vaideotsuse nr 1998, millega jättis kaebaja vaide rahuldamata

(p 1) ja muutis Eesti Töötukassa 04.05.2021 otsuse nr TVH/21/020645 punkti 4 arvestades

vaideotsuses toodud asjaolusid (p 2). Töötukassa märkis, et vaatamata asjaolule, et otsuse andmise

faktiline alus vaidemenetluse tulemusena osaliselt muutus, on vaidlustatud otsuse resolutiivosa

(töövõime ei ole vähenenud) vaideotsuses toodud põhjendustel jätkuvalt õiguspärane.

Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst analüüsis veel kord vaide raames vaide esitaja

terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid, ning jäi oma esialgse eksperdiarvamuse juurde.

Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst muutis vaid liikumise valdkonna võtmetegevusele „ohutu

ringiliikumine“ antud hinnangut, hinnates seda 1 asemel arvväärtusega 2. Kuigi tervishoiuteenuse

osutaja ekspertarst muutis enda hinnangut võtmetegevustele, ei mõjuta see vaide esitaja töövõime

ulatust. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses vaide

esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja

tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamuse

põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele

asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige.

6. Eesti Töötukassa tegi 07.07.2021 otsuse nr TVH/21/028683, millega muutis 04.05.2021 otsuse

nr TVH/21/020645 punkti 4. Otsusega hinnati liikumise valdkonna tegutsemispiirang kerge asemel

mõõdukaks, kuid töövõime vähenemist ei tuvastatud. Otsuses on selgitatud, et taotlejal on

mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on peavalud, glaukoom ja ühe

silma pimedus.

3(12)

7. Kaebaja esitas 06.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 04.05.2021 otsuse

nr TVH/21/020645 ja 07.07.2021 vaideotsuse nr 1998 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa

kohustamiseks vaatama uuesti läbi kaebaja taotlus töövõime hindamiseks.

8. Kohus võttis 24.08.2021 määrusega menetlusse kaebuse Eesti Töötukassa 04.05.2021 otsuse nr

TVH/21/020645, 07.07.2021 vaideotsuse nr 1998 ja 07.07.2021 otsuse nr TVH/21/028683

tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaatama uuesti läbi kaebaja taotlus töövõime

hindamiseks.

9. Kohus määras 28.10.2021 määrusega kaebuse läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse. Sama

määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse kohtuarstliku ekspertiisi määramiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

10. Kaebajal on 2008. aastast diagnoositud põhihaigusena „primaarne avatud ehk lahtisenurga

glaukoom“. Seejuures märgiti juba esmakordseks operatsiooniks valmistumisel, et „glaukoom on

krooniline silmahaigus, mille puhul kõrgenenud silma siserõhk koos muude haigust soodustavate

faktoritega kahjustab nägemisnärvi. Juba kaotatud nägemisnärvi osa enam taastada ei ole võimalik.

Glaukoomi ravi eesmärk on nägemisnärvi kahjustuse süvenemise peatamine. Osadel juhtudel

nägemisnärvi kahjustus süveneb vaatamata adekvaatsele tänapäevasele ravile. Kaebajale teostati ka

2011. aastal operatsioon, kuna esimene operatsioon ei olnud tõhus ning glaukoom progresseerus

edasi. Kaebaja osas tehti operatsiooni järgselt 2012. aastal katarakti kirurgia prioriteetide

kriteeriumite määramise hinnang, millest nähtub, et kaebuse esitaja määrati plaanilisse

eelisjärjekorda. Sealjuures toodi välja, et kaebaja töövõime on tugevasti kahjustatud. Kaebajal oli

varasemalt määratud Töötukassa poolt osaline töövõime 2014. aastal ja 2016. aastal. Kaebuse esitaja

haigusloost nähtub läbivalt, et kümne aasta jooksul ei ole kaebuse esitaja tervislik seisund paremaks

muutunud.

11. Kaebajal on tänaseni tõsised toimetulekuraskused. Glaukoomi tõttu on kaebaja vasakust silmast

pime ning sellega kaasnevad muud nägemise piirangud ning tal on pidevad peavalud ja piiratud

käeline tegevus. Glaukoomi tõttu ei saa ega tohi kaebaja raskeid asju tõsta ja kanda. Kaebaja ei talu

pinget ja stressiolukordi ning ei ole võimeline läbima pikki vahemaid. Kaebaja tervislik seisund

muutub aastate jooksul halvemaks ning toimunud operatsioonid ja ravimid ei ole tänaseks olukorda

paremaks teinud. Veelgi enam, tegelikkuses on ka kaebaja parema silma nägemine halvenenud ja

nägemise korrigeerimiseks on arsti poolt välja kirjutatud abivahendid (prillid).

12. Ka meditsiinialases kirjanduses on toodud välja, et primaarne avatud nurga glaukoom on

peamine pimedust põhjustav haigus, millele ei ole leitud ravi. Praegused ravimeetodid võimaldavad

üksnes ajutist leevendust.

13. Kaebaja leiab, et Töötukassa on uurinud kaebuse esitajaga seotud asjaolusid valikuliselt ja

pinnapealselt ning üksnes dokumendipõhiselt, mille tulemusena on jõudnud väärale tulemusele, et

kaebuse esitajal ei ole töövõime vähenenud. Töötukassa ei ole töövõime tuvastamisel järginud õige

otsuse tegemiseks vajalikul määral haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6 sätestatud

uurimispõhimõtet, mille kohaselt on haldusorgan kohustatud selgitama välja menetletavas asjas

olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Töötukassa

on uurinud töövõime tuvastamisega seotud dokumente vaid pinnapealselt ja väga formaalselt ega

ole lähtunud tegelikust sisust. Töötukassa on hinnanud ebakorrektselt kaebuse esitaja andmeid ning

talle diagnoositud progresseeruvat glaukoomi ning sellega kaasnevaid kõrvalhaigusi ja sellega

seonduvalt töövõime kaotust. Veelgi ebaõiglasem on töövõime vähenemise mittetuvastamine

Töötukassa poolt olukorras, kus kaebajal diagnoositud glaukoom ei parane, vaid progresseerub

järkjärgult. Arvestades diagnoositud progresseeruvat glaukoomi ja sellest tulenevaid igapäevaseid

takistusi, oleks pidanud Töötukassa vajadusel kaasama teisi ekspertarste või määrama kaebajale

arstliku ekspertiisi (kutsuma kaebaja ülevaatusele) tuvastamaks kaebaja tegeliku terviseseisundi.

4(12)

14. Lisaks füüsilistele piirangutele on kaebajal ka teabe vastuvõtmist ja edasiandmist takistavad

piirangud. Ainuüksi juba selliste füüsiliste ja nägemispiirangute tõttu on paljud töökohad kaebuse

esitajale välistatud. Meelevaldne on Töötukassa seisukoht, et kaebaja on olukorraga kohanenud ja

seetõttu on piirang kerge. Sellise loogika kohaselt ei oleks osalise töövõime määramisel mõtet ning

antud säte muutuks sisutühjaks, kuivõrd iga isik kohaneb lõpuks oma haigusega. Ainuüksi juba

asjaolu, et kaebajale on välistatud füüsilist koormust ja head nägemist nõudvad töökohad, välistab

väga paljud töökohad ning ühtlasi on see üheks aluseks osalise töövõime määramiseks. Veelgi

enam, tegelikkuses on ka kaebuse esitaja parema silma nägemine halvenenud ja nägemise

korrigeerimiseks on arsti poolt välja kirjutatud abivahendid (prillid). Seega on tegemist eelkõige

sellise terviseseisundiga, millest tingituna vajab kaebuse esitaja pidevat kõrvalabi ja juhendamist.

Seega tuleb Töötukassal antud otsus üle vaadata ning tuvastada kaebajal osaline töövõime.

15. TVTS seletuskirjas on sätestatud, et kui töövõime hindamiseks on vajalik arstlik vastuvõtt, on

Töötukassal õigus suunata inimene töövõime hindamiseks tervishoiuteenuse osutaja, st lepingulise

hindaja vastuvõtule. Lepingulise hindaja vastuvõtt on vajalik nendel juhtumitel, kus

dokumenteeritud terviseandmete ja diagnooside põhjal ei ole võimalik anda hinnangut inimese

töövõimele. Töötukassa oleks pidanud suunama kaebaja oma lepingulise hindaja vastuvõtule, et

hinnata õiguspäraselt kaebaja töövõimet, kuna dokumentide põhjal ei olnud võimalik järeldusi teha.

16. Samuti on Töötukassa oluliselt eksinud HMS §-st 4 tuleneva kaalutlusõiguse teostamisel.

Töötukassa on asjas kogutud tõendeid hinnanud ühekülgselt ja ebapiisavalt. Kaalutlusõiguse

teostamisel tuleb lähtuda tegelikest asjaoludest ja tõenditest ning seejärel erinevaid variante

kaaludes leida proportsionaalne lahendus. Kaalutlus, mille kohaselt leitakse, et kaebaja tervislik

seisund ei vasta töövõime vähenemise kriteeriumitele, ei ole arusaadav ega loogiliselt jälgitav.

Töötukassa on leidnud oma vaideotsuses, et kaebuse esitajal „on piiratud kodust väljaspool

liikumine, kirjalike sõnumite lugemine, edastamine ja vastuvõtmine. Teise silmaga nägemine on

normis, mis kompenseerib vasaku silma pimeduse.“ Samuti on Töötukassa toonud esile, et kuna

kaebuse esitaja on osaliselt kohanenud nägemislangusega ning see ei ole tekkinud ägedalt, siis on

nägemisfunktsiooniga seonduvalt tuvastatud kerge piirang. Selline järeldus on üldsõnaline,

ebaloogiline ning ei põhine tegelikel asjaoludel. Lisaks on Töötukassa vaideotsuses toonud esile, et

kaebuse esitajal on „mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on

peavalud, glaukoom ja ühe silma pimedus“. Kaebuse esitajal on käimine piiratud seoses glaukoomi

foonil esinevate peavaludega ja väsimusega. Ohutul ringiliikumisel mõõdukas piirang seoses

pimedusega ühes silmas, nägemisvälja piiratus.“ Samas on Töötukassa teinud kokkuvõtliku

järelduse, et töövõime ei ole vähenenud.

17. Kuivõrd Töötukassa vaideotsus on vastuoluline ega ole kooskõlas kaebaja tegeliku tervisliku

seisundiga, on Töötukassa jätnud täitmata enda uurimiskohustuse. Kaebuse esitaja leiab, et nii

vaideotsus kui ka selle aluseks olev haldusakt on ebaõiged ning tuleb tühistada ja antud asjas tuleb

Töötukassal teha uus otsus, milles määratakse kaebuse esitajale vähemalt osaline töövõime

kestusega 5 aastat.

Kaebaja 18.10.2021 täiendav seisukoht

18. Antud juhul ei ole kohane kaebaja tegutsemisvõimet hinnata koosmõjus stabiilse ja adekvaatse

raviga tähenduses, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on määratud ravi ning ravimeetodid,

kuna ravimeetodid ei toimi glaukoomi puhul ning nägemist taastada ei ole võimalik.

19. 04.05.2021 eksperdiarvamuse alusel tuvastati, et kaebajal on peavalude, väsimuse ja ühe silma

pimeduse tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine, mitmesugustel pindadel liikumine ja

takistustest möödumine. Samuti on vasaku silma nägemisvõime languse tõttu piiratud kirjalike

sõnumite lugemine. Eksperdiarvamuse kohaselt esinevad taotlejal piirangud liikumise ning teabe

edasiandmise ja vastuvõtmise valdkondades ja tegevustes. Kaebaja haigusloost nähtub läbivalt, et

kümne aasta jooksul ei ole kaebuse esitaja tervislik seisund paremaks muutunud. Muuhulgas

esinevad kaebajal peavalud ja unehäired. Nägemiskaotus ühest silmast on kestnud aastaid, teise

5(12)

silma nägemisteravus on vähenenud, mida tõendab 16.11.2018 väljastatud retsept prillide jaoks.

Kaebaja terviseseisund ei ole muutunud paremaks ka pärast mitmeid operatsioone, mida on

teostatud alates 2008. aastast. Ka vastustaja ekspertarst on 17.09.2021 menetlusdokumendi lisas 6

märkinud, et strabismi ehk kõõrituse operatsioon parandab üksnes silma välimust, kuid ei taasta

selle nägemist. Samas on ka silmaarst Pille Tein 07.09.2021 vastuses kirjeldanud, et kaebaja parema

silma nägemine võib olla häiritud vastavalt vanusele ja lähitöö tõttu, aga ka muuhulgas, et kindlasti

annab tunda üldisele nägemisele suurem koormus ühele silmale, kuna vasak silm on pime.

20. Varasemalt oli kaebaja 40% ulatuses töövõimetu. 21.11.2014 otsusega nr 1161699 on kindlaks

tehtud, et isikul on glaukoomi tõttu vasak silm pime, silmasisese kõrge rõhuga seonduvalt on

peavalud ja isik on osaliselt 40% ulatuses töövõimetu.

21. Vastustaja järeldus kaebaja töövõimelisusest on vastuoluline ning pole arusaadav, arvestades

eeltoodud piiranguid ja kaebuse esitajale diagnoositud haiguseid ja sellest tulenevaid füüsilisi

piiranguid. Kuna kaebuse esitaja tervislik seisund põhjustab tegelikkuses valusid ning füüsilised

tegevused on suuresti piiratud, siis on tegemist töövõime vähenemise aluseks olevate eeldustega

ning kaebuse esitajale tuleb määrata vähemalt osaline töövõime.

Vastustaja seisukohad

22. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

23. Töötukassa hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema enda poolt taotluses märgitud

hinnanguid oma tervise kohta ning TIS-i kantud terviseandmed. Vaidlustatud töövõime hindamise

otsused tuginevad eksperdiarvamustele, mille on koostanud tervishoiuteenuse osutaja Qvalitas

Arstikeskus AS ekspertarst (edaspidi TTO ekspertarst). Arvestades kohtule esitatud kaebust,

analüüsis vastustaja veelkord kaebaja terviseandmeid, et hinnata kaebaja tegelus- ja osalusvõimet.

Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

24. TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku

töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg

2). Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate

andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 8 lg

6 järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse

alusel. Eksperdiarvamus koostatakse taotleja hinnangu ja TIS-i kantud taotleja terviseandmete

alusel, taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral ka täiendavate terviseandmete alusel

taotluses

nimetatud

arstidelt

ja

spetsialistidelt

ning

tervishoiuteenuse

osutaja

poolt

eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt.

25. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud

töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese

töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime

toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste

soovitustega

ja

tugineb

rahvusvahelisele

funktsioneerimisvõime,

vaeguste

ja

tervise

klassifikatsioonile.

26. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks ka tema enda poolt 04.04.2021

esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele, TIS-i kantud

terviseandmed ja kaebusest toodud asjolusid. Määruse § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus

isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. See

tähendab, et inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas

(vastavalt määruse § 3 lg 2 liikumine; käeline tegevus; teabe edasiandmine ja vastuvõtmine;

teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste sooritamine; muutustega kohanemine ja

ohu tajumine; suhtlemine) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale

seisundile. Määruse § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

6(12)

raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet sama määruse lisas

kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabeli (astmed 0-4) alusel. See tähendab, et igas

valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevused on

tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust

funktsioonist (nt erinevatel tasapindadel liikumine, teatud kaaluga eseme tõstmine). Inimese

tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku

tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on

rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on

väga oluline, peavad ütlusi kinnitama ka terviseandmed.

27. Liikumise valdkonnas on hinnatud mõõdukas piirang arvestades glaukoomi, millest võib

tingitud olla peavalusid ja väsimust (võtmetegevus „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1,

võtmetegevus „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 2). TIS terviseandmed ei kinnita käelise

tegevuse piiranguid, sest käelise tegevuse valdkonnas käsitletakse piiranguid, mis on seotud käte

peen- ja jämemotoorikaga, käte ja ülakehaga teostavate tegevustega. Teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise valdkonnas on hinnagud kerge piirang arvestades kaebajal esinevat vasaku silma

pimedust, kuid parema silma nägemisvõime on normis (võtmetegevus „teabe edasiandmine“

arvväärtusega 1). Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei ole piiranguid tuvastatud,

kuna TIS terviseandmetes ei kirjeldata teadvuse hägustumise episoode. TIS andmetesse ei ole

kirjeldatud psüühika- ja käitumishäireid, mis võiksid tingida piiranguid tegevuste õppimisel,

muudatustega toimetulekul ning suhtlemisega hakkamasaamisel.

28. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse

tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 2. Määruse § 8 lõike 5 kohaselt

hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete

arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud

töövõimeliseks.

29. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis nii vaidemenetluses, kui ka

kohtumenetluses kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, kaebuses kirjeldatud

asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamuse

põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele

asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta.

30. Visiidipõhine hindamine tehakse juhul, kui töövõime hindamise taotlusel välja toodud

piirangud ja terviseandmed erinevad üksteisest olulisel määral või arstide poolt tervise infosüsteemi

sisestatud terviseandmed on sisult vastuolulised. Visiidipõhist hindamist ei tehta, kui isik ei ole

seoses töövõime hindamise taotlusel välja toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud või taotluses

välja toodud piiranguid kirjeldavad terviseandmed on olemas ja terviseandmetes vastuolud

puuduvad, samuti uute diagnooside püstitamiseks või ägenemiste ja remissioonidega kulgevatest

haigustest tulenevate piirangute tuvastamiseks. Kaebaja töövõime hindamisel olid TIS andmed

ajakohased ja arstide hinnangul ei esinenud vastuolulisi andmeid kaebaja seisundite osas.

31. Vastustaja on uurinud välja kõik haldusakti tegemiseks vajalikud asjaolud, st kaebaja hinnanu

enda funktsiooni piirangutele, TIS terviseandmed. Töövõime hindamisel peavad kaebaja

enesehinnangulisi piiranguid kinnitama TIS andmed. Kuivõrd TIS kaeba terviseseisundit

kirjeldavad terviseandmed on TIS-is olemas, ajakohased ja andmetes puuduvad vastuolud, siis oli

võimalik kaebaja töövõimet hinnata TIS terviseandmete alusel. TIS terviseandmete ja kaebaja

taotluse arvestamisega töövõime hindamisel täidab vastustaja uurimiskohustuse arvestades

taotletavat eesmärki on kogutud andmed proportsionaalselt ning see tagab efektiivsuse töövõime

hindamise menetluses.

32. Vastustaja peab kaalutlusõigust teostama arvestades TVTS-i, määrust ja töövõime hindamise

metoodikat. Vastustajal puudub õigus teha otsuseid, mis eelnimetatuid ei arvesta. Vastustaja on

7(12)

kaalunud kõiki töövõime hindamise aluseks olevaid asjaolusid ja hinnanud neid vastavalt TVTS-is,

määruses ja töövõime hindamise metoodikas toodud tingimustele.

Vastustaja 29.11.2021 täiendav seisukoht

33. Kaebaja on oma seisukohtades viidanud Sotsiaalkindlustusameti otsustele. Kuni 30.06.2016

tuvastas püsivat töövõimetust Sotsiaalkindlustusamet (kordushindajatel kuni 31.12.2016). Alates

01.07.2016 hindab töövõimet Eesti Töötukassa. Töövõime hindamisel ei võeta aluseks

Sotsiaalkindlustusameti poolt varasemalt tuvastatud püsivat töövõimetust (protsendid) ega püsiva

töövõimetuse kestust. Töövõimet hinnatakse arvestades TVTS-i, määrust nr 39 ja töövõime

hindamise metoodikat. Kaebaja töövõimet on varasemalt hinnatud 2018. aastal, mil tuvastati, et

kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

34. Peavalusid on arvesse võetud liikumise valdkonnale hinnangu andmisel. Unehäirete tõttu on

kaebaja pöördunud perearstile 2018. ja 2020. aastal. Perearst on välja kirjutanud unehäirete tõttu

ravimid, kuid ravimite mittetoimimise kohta TIS-s andmed puuduvad. Arvestades, et töövõimet

hinnatakse koos arsti poolt määratud raviga ning viimane pöördumine unehäirete tõttu oli kaebajal

22.09.2020, siis käesoleval ajal unehäired kaebaja töövõimet ei mõjuta.

35. Vastustaja jääb seisukohale, et TIS terviseandmeid arvesse võttes ei esine kaebajal seisundit,

mis metoodika kohaselt tingiks töövõime vähenemise, mistõttu jääb vastustaja seisukohale, et

kaebaja töövõime on õigesti tuvastatud ja Töötukassa otsused on õiguspärased.

KOHTU PÕHJENDUSED

36. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

37. Kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 04.05.2021 otsuse nr TVH/21/020645, 07.07.2021 vaideotsuse

nr 1998 ja 07.07.2021 otsuse nr TVH/21/028683 tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist

vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus töövõime hindamiseks. Töötukassa on seisukohal, et kaebaja

töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja sellega ei nõustu. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja

töövõime ulatus tuvastati Töötukassa poolt õiguspäraselt.

38. Vaidlus puudub selles, et kaebajal on glaukoom, mille tõttu ta on vasakust silmast pime. Vaidlus

puudub selles, et Eesti Töötukassa jäi vaidemenetluses esialgsele seisukohale, et kaebaja töövõime

ei ole vähenenud. Vaideotsusega samal päeval tehtud 07.07.2021 töövõime hindamise otsusega nr

TVH/21/028683 muudeti vaid liikumise valdkonna võtmetegevusele „ohutu ringiliikumine“ antud

hinnang kerge piirangu (1) pealt mõõduka piirangu (2) peale. Seega hindab kohus Töötukassa

04.05.2021 töövõime hindamise otsuse nr TVH/21/020645 õiguspärasust, võttes arvesse 07.07.2021

töövõime hindamise otsusega nr TVH/21/028683 tehtud muudatusi.

39. Töövõime hindamist reguleerivad töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning tervise- ja tööministri

07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime

hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39).

Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus

(TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg

2). TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt tuvastatakse, et isiku töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine

ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud.

40. Töövõime hindamisel hinnatakse inimese üldist töövõimet tööturul ja ei võeta arvesse

konkreetseid töökohti. Töövõime hindamisel saab ekspertarst lisada soovitused taotlejale sobivate

ja mittesobivate töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta. Soovituste

lisamine iseenesest ei tähenda, et töövõime tuleb lugeda vähenenuks.

41. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate

abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute

8(12)

avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5

lg 3). Kaebaja leiab, et antud juhul ei ole kohane kaebaja tegutsemisvõimet hinnata koosmõjus

stabiilse ja adekvaatse raviga tähenduses, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on määratud ravi

ning ravimeetodid, kuna ravimeetodid ei toimi glaukoomi puhul ning nägemist taastada ei ole

võimalik. Kohus selgitab, et töövõime hindamise puhul ei ole diagnoositud haigustel ettemääravat

mõju töövõime hindamise otsusele, vaid hinnatakse seda, milline on isiku tegelik tegutsemisvõime.

Ainsaks erandiks on töövõimet välistavad seisundid, mis on ammendavalt sätestatud TVTS §-s 4.

Seega, isegi kui isikul on nägemine ühest silmast pöördumatult kadunud, võib tema tervis muus

osas olla piisavalt hea ja abivahendite kasutamise või määratud ravi järgimisega kompenseeritud, et

lugeda ta töövõimeliseks. Küll aga peab selline otsus olema õiguspärane.

42. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning

vastab vorminõuetele. HKMS § 158 lg 2 teine lause sätestab, et kohus hindab haldusakti

õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga.

43. Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral

tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes

isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise

infosüsteemi ehk TIS andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt

ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud

ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1).

44. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud

kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud

töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Võtmetegevuste sooritamisel

esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet

hinnatakse skaalal 0-4. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse

tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1 (määrus nr 39 § 6 lg 6).

Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete

arvväärtuste summa on 3 või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5).

45. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse

alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Asja materjalide hulgas on 02.05.2021 kuupäevaga dokumendipõhine

töövõime hindamise eksperthinnang, mille koostas tervishoiuteenuse osutaja Qvalitas Arstikeskus

AS-i ekspertarst Tatjana Toomsoo enne töövõime hindamise otsust (Töötukassa 17.09.2021 vastus

kaebusele, lisa 5). Dr Tatjana Toomsoo koostas pärast vaide esitamist ka 08.06.2021 kuupäevaga

eksperthinnangu (Töötukassa 17.09.2021 vastus kaebusele, lisa 4). Eksperthinnangutes on

valdkondade ja nende alla kuuluvate võtmetegevuste kaupa välja toodud kaebaja enda hinnang ja

ekspertarsti hinnang koos põhjendusega. Eksperthinnangu kokkuvõttes on välja toodud, et kaebajal

on piiratud mitmesugustel pindadel käimine, takistustest möödumine, pikkade vahemaade käimine

peavalude, väsimuse ja ühest silmast pimeduse tõttu. Kaebajal on piiratud kirjalike sõnumite

lugemine nägemisvõime languse tõttu vasakust silmast.

46. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult

põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjendamine on oluline

selleks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks tema suhtes just selline otsus tehti. Töötukassa

04.05.2021 põhjendustes on välja toodud osa ekspertarsti kokkuvõttest, kuid töövõime hindamise

metoodikat täpsemalt selgitatud ei ole. Samas on Töötukassa otsuses viidatud eksperdiarvamusele,

mis oli töövõime ulatuse tuvastamise aluseks ja on selgitatud, et see on patsiendiportaalis ja e-

töötukassas kättesaadav. 02.05.2021 eksperdiarvamuse põhjal saab täpsema ülevaate sellest,

milliseid valdkondi ja võtmetegevusi hinnati, millised arvväärtused anti võtmetegevuste

sooritamisel esinevatele piirangutele, milliseid terviseandmeid ekspertarst hindas ja millistele

kaalutlustele ekspertarst tugines.

9(12)

Töövõime hindamise metoodika kohta on põhjalikumad selgitused antud ka Töötukassa 07.07.2021

vaideotsuses ja Töötukassa 17.09.2021 esitatud vastuses kaebusele. Seega loeb kohus Töötukassa

04.05.2021 otsuse põhjendused esitatuks ka 02.05.2021 eksperdiarvamuses, millele otsuses

viidatakse, ning täiendatuks sama arsti 08.06.2021 eksperthinnangus, Töötukassa 07.07.2021

vaideotsuses, 07.07.2021 töövõime hindamise otsuses ning Töötukassa 17.09.2021 vastuses

kaebusele. Kaebaja töövõimele antud hinnangut on täiendavalt põhjendanud Töötukassa töövõime

hindamise ekspertarst dr Alvi Tellmann 15.09.2021 antud kirjalikus seisukohas (Töötukassa

17.09.2021 vastus kaebusele, lisa 6). Seega on töövõime hindamise otsust piisaval määral

põhjendatud, et mõista Töötukassa seisukohta.

47. Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet, sest vastustaja uuris töövõime

hindamisega seotud dokumente vaid pinnapealselt ja väga formaalselt ega lähtunud nende tegelikust

sisust. Töötukassa on kaebaja väitel valesti hinnanud kaebaja terviseandmeid ning temal

diagnoositud progresseeruvat glaukoomi ning sellega kaasnevaid kõrvalhaigusi ja sellega

seonduvalt töövõime kaotust. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama

menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma

algatusel.

48. Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja

hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud

piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele

kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse

andja kontrollib uuesti üle taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele. Sellises

olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda

teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22).

49. Kaebaja on töövõime hindamise taotluses märkinud piirangud kõikides valdkondades.

Ekspertarst on 02.05.2021 ja 08.06.2021 eksperthinnangutes hinnanud kõik kaebaja hinnatud

piirangu

raskusastmed

väiksemaks.

Kokkuvõttes

tuvastas

ekspertarst:

1)

mõõduka

tegutsemispiirangu liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on episoodilised ja paroksüsmaalsed e

äkkhootised häired, glaukoom ehk rohekae, nägemishäired ja pimedus; 2) kerge tegutsemispiirangu

teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on glaukoom ehk rohekae,

nägemishäired ja pimedus. Muudes valdkondades kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel

kinnitust.

Kuna kaebaja on meditsiiniliste andmete alusel antud eksperdiarvamuse kahtluse alla seadnud, oli

kahtluse kõrvaldamiseks vajalik, et teine arst kontrolliks üle kaebaja terviseandmete vastavuse dr

Tatjana Toomsoo määratud piirangute raskusastmetele.

50. Töötukassa on vaidemenetluses lasknud dr Tatjana Toomsool terviseandmed uuesti üle vaadata.

Selle tulemusel hinnati liikumise valdkonna tegutsemispiirang kergest mõõdukaks. Ekspertarst on

08.06.2021 eksperthinnangus märkinud ohutu ringiliikumise kohta: „Taotlejal kerge piirang

muudetud mõõdukaks ohutu ringiliikumise valdkonnas seoses pimedusega ühes silmas,

nägemisvälja piiratusega ja võttes arvesse taotleja kirjeldusi. Tervise infosüsteemis ei ole kirjeldatud

saatja vajadust.“ Vaideotsuses on märgitud, et Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst

analüüsis samuti vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides

kirjeldatud asjaolusid ja dr Tatjana Toomsoo koostatud eksperdiarvamust. Vaideotsuses ei ole

täpsustatud, kes nimetatud ekspertarst oli. Töötukassa on vastuses kaebusele märkinud, et vastustaja

on kaasanud teise ekspertarst vaidemenetluses, kes on üle vaadanud varasema eksperthinnangu ja

nõustub sellega ning kelle kinnitus nähtub nii vaideotsuselt kui ka Lisast 6. Töötukassa vastuse lisa

6 on dr Alvi Tellmanni 15.09.2021 kirjalik arvamus, mistõttu kohus saab aru, et dr Alvi Tellmann

oli vaidemenetlusse kaasatud töövõime hindamise ekspertarst.

51. Kohtule ei ole esitatud ühtegi dr Alvi Tellmanni poolt vaidemenetluses koostatud tõendit.

Samas on dr Alvi Tellmann koostanud 15.09.2021 kirjaliku seisukoha, mille Töötukassa esitas koos

10(12)

vastusega kaebusele (Töötukassa 17.09.2021 vastus kaebusele, lisa 6). Seega on olemas kirjalik

tõend, mis kinnitab, et teine ekspertarst on hiljemalt kohtumenetluses kaebaja andmed üle vaadanud.

Dr Alvi Tellmanni 15.09.2021 arvamuse kohaselt esinevad kaebajal tegevuspiirangud liikumise

ning teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas.

Piirang liikumise võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ on hinnatud kergeks, sest kaebajal

esinevad vasaku silma glaukoomi operatsioonide järgselt aeg-ajalt peavalud, mis võivad põhjustada

väsimust. Seda kinnitab perearsti dr Alliksoo 13.01.2020 epikriis. Dr Alvi Tellmann on viidanud ka

07.09.2021 TIS-i lisandunud epikriisile, mille kohaselt alluvad peavalud ravile. Püsivat

retseptivaluvaigistite kasutamist TIS-s olevad andmed ei kinnita. Üheski meditsiinidokumendis ei

ole märgitud, et kaebaja ei suudaks liikuda ilma teise inimese abita. Lihasluukonna ja

sidekoehaigusi, mis kõige sagedamini põhjustavad piiranguid selle võtmetegevuse sooritamisel,

kaebajal diagnoositud ei ole. Piirang võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ on hinnatud

mõõdukaks, sest kaebaja on ühest silmast pime (mis piirab tema nägemisvälja), kuid nägemine teise

silmaga on normaalne. Terve silma nägemisteravus ehk visus on 1,0 või suurem ja vaatevälja

ahenemist sellel silmal ei esine. Seda kinnitavad silmaarsti dr Levini 16.04.2021, töötervishoiuarsti

dr Rimmi 29.04.2021, üldõe V. Sootsi 21.10.2020 ja silmaarsti dr K. Pajumaa 06.05.2021 epikriisid.

Kuulmisraskusi ega luulihaskonna ja sidekoehaigusi, mida samuti arvestatakse selle võtmetegevuse

hindamisel, kaebajal diagnoositud ei ole.

Piirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise võtmetegevuses „teabe edasiandmine“ on hinnatud

kergeks, sest ühe silma pimedus, kui teise silma nägemine on normaalne, raskendab sõnumite

edasiandmist kirjutamise teel. Piirangut ei saa hinnata suuremaks kui kergeks, sest

kõnelemisraskusi, mida eelkõige arvestatakse selle võtmetegevuse hindamisel, TIS-i andmetel

kaebajal ei esine. Piirang võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“ on hinnatud kergeks, sest ühe silma

pimedus raskendab sõnumite vastuvõtmist lugemise teel. Piirangut ei saa hinnata suuremaks kui

kergeks, sest kaebaja nägemine teise silmaga on normaalne. Terve silma nägemisteravus ehk visus

on 1,0 või suurem ja vaatevälja ahenemist sellel silmal ei esine. Kuulmisraskusi, mida samuti

arvestatakse selle võtmetegevuse hindamisel, TIS-i andmetel kaebjal ei esine.

Dr Alvi Tellmann on eraldi põhjendanud ka seda, miks muudes võtmetegevustes piirangut ei esine

(hinnang 0). Kohus ei näe põhjendustes midagi, mis kaebaja terviseandmetega vastuolus oleks,

mistõttu ei hakka kohus põhjendusi otsuses täies mahus esile tooma.

Seega on kaebaja terviseandmed ja töövõime hindamise taotluse üle vaadanud ja andnud nende

kohta täiendavad selgitused ka teine ekspertarst, mis on piisav, et kõrvaldada võimalikud kahtlused

piirangu raskusastmetele antud sisuliste hinnangute kohta.

52. Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et halduskohtu pädevuses on

tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse

koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24).

Kuna kaebaja terviseandmete analüüsimine ja töövõimele hinnangu andmine eeldab

meditsiinialaseid teadmisi, ei saa kohus ekspertarstide seisukohti sisuliselt ümber hinnata.

53. Kohus on kaebaja terviseandmetega tutvunud (kaebuse lisad 1, 2-1, 2-2 ja 3, kaebaja 18.10.2021

täiendava seisukohaga esitatud epikriisid, Töötukassa 17.09.2021 vastuse lisa 2). Kohtul puudub

alus arvata, et töövõime hindamisel on kaebaja terviseandmeid valesti kasutatud. Kohus eeldab, et

ekspertarstid on teadlikud, mida glaukoom endast kujutab ja millised takistused ühest silmast pime

olemisega kaasnevad. Antud juhul on ekspertarstid kaebaja terviseandmete põhjal leidnud, et

kaebajal on tegevuspiirangud üksnes liikumisel ning teabe edasiandmisel ja vastuvõtmisel. Muude

tegevuspiirangute tuvastamiseks peaks olemas olema terviseandmed, mis neid kinnitavad. TIS-i

andmed ei pruugi kajastada kõiki kaebaja tervisega seonduvaid üksikasju ja kõik arstid ei koosta

epikriise sama põhjalikkusega, kuid olulised tervist puudutavad asjaolud nagu liikumiseks teise

isiku abi vajamine ja pidev iiveldustunne peaksid TIS-i andmetest nähtuma.

11(12)

54. Vastustaja vastas kaebaja 18.10.2021 täiendavatele seisukohtadele 29.11.2021, esitades

täiendavaid selgitusi ja kaks tõendit. Kohus märgib, et 29.11.2021 avaldus on esitatud pärast kohtu

poolt määratud tähtaega. Kohus määras 28.10.2021 määruses, et menetlusosalised võivad kuni

19.11.2021 esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja senises menetluses veel esitamata tõendeid

ning vastata teise menetlusosalise täiendavalt esitatule kuni 01.12.2021. Vastustaja oleks pidanud

29.11.2021 avalduse esitama hiljemalt 19.11.2021, sest see on täiendav seisukoht, millel on juures

senises menetluses veel esitamata tõendid. HKMS § 62 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab

menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks,

selgitades neile, milliste konkreetsete asjaolude kohta tuleb tõendeid esitada. Kui tõendit ei ole

määratud tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda

üksnes HKMS § 51 lg-s 4 sätestatud tingimustel. HKMS § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline

esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva paragrahvi

lõigetes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates

menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Praegusel juhul

esitas vastustaja 29.11.2021 avalduse kaks päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja

lõppu (01.12.2021), mis raskendas kaebaja võimalust vastustaja täiendavale seisukohale kirjaliku

menetluse viimaseks tähtajaks vastata. Samas võtab kohus arvesse, et vastustaja 29.11.2021

avalduse eesmärgiks oli vastata kaebaja 18.10.2021 esitatud seisukohtadele, mis olid esitatud juba

enne kirjaliku menetluse määramist. Töötukassa 29.11.2021 avaldusele lisatud tõenditest üks on

Töötukassa 05.12.2018 otsus nr TVH/18/057715, mis on kaebajale teada, sest sellega tuvastati, et

kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Teine tõend on dr Alvi Tellmanni 29.11.2021 seisukoht, kus on

osaliselt üle korratud varem antud selgitused ja viidatud terviseandmetele, mis kajastuvad juba

kohtule varem esitatud tõenditest. Seega leiab kohus, et vastustaja 29.11.2021 avalduse arvesse

võtmine menetluse viibimist ei põhjusta.

55. Vastustaja on 29.11.2021 seisukohas täiendavalt selgitanud, et peavalusid on arvesse võetud

liikumise valdkonnale hinnangu andmisel. Unehäirete tõttu on kaebaja pöördunud perearstile 2018.

ja 2020. aastal. Perearst on välja kirjutanud unehäirete tõttu ravimid, kuid ravimite mittetoimimise

kohta TIS-s andmed puuduvad. Arvestades, et töövõimet hinnatakse koos arsti poolt määratud

raviga ning viimane pöördumine unehäirete tõttu oli kaebajal 22.09.2020, siis käesoleval ajal

unehäired kaebaja töövõimet ei mõjuta.

56. Kaebaja poolt esitatud Sotsiaalkindlustusameti 21.11.2014 ja 07.12.2016 otsused, millega

tuvastati töövõime kaotuse protsent, ei ole praegusel juhul asjakohased (kaebaja 18.10.2021

täiendav seisukoht, lisad 10 ja 11). Tegemist on teise haldusorgani ja teiste õigusaktide alusel tehtud

otsustega, mida ei saa pidada töövõime hindamiseks kehtiva õiguse tähenduses. Ka juhul, kui

Töötukassa oleks varasema töövõime hindamise otsusega tuvastanud kaebajal näiteks osalise

töövõime, ei anna see garantiid, et kõik järgnevad töövõime hindamised tulevad samasisulised.

Kehtiv õigus ei sätesta Töötukassale kohustust arvestada töövõime hindamisel varem tehtud

töövõime hindamise otsuseid.

57. Kuna kaebaja võtmetegevuste koguskoor oli 2, tuli määruse nr 39 § 8 lg 5 kohaselt hinnata

kaebaja töövõimeliseks. Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks,

kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4

või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna

võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4 (määrus nr 39 § 8 lg 1). Seega on

kaalutlusõigus ette nähtud üksnes osalise või puuduva töövõime vahel valimiseks. Erijuhtumi

esinemine oli praegusel juhul välistatud. Dr Alvi Tellmanni 15.09.2021 kirjalikus seisukohas on

selgitatud, et kaebaja puhul ei ole tegemist erijuhtumiga, sest töötervishoiuarsti epikriisist nähtuvalt

töötab kaebaja logistiku ametikohal ja töötervishoiuarsti epikriisi kohaselt võib ta jätkata töötamist

samal ametikohal (töötervishoiuarsti dr Rimm 29.04.2021 epikriis). Töötamine täiskoormusega ei

halvenda kaebaja tervislikku seisundit, sest tema paremal (normaalse nägemisega silmal) ei ole

glaukoomi diagnoositud ja pimeda silma seisundit töötamine tavapärases mahus ei halvenda.

12(12)

Töövõime hindamisel arvestatakse igasugust taotlejale sobivat tööd, mis ei pruugi olla seotud

silmade suure koormuse ega raskuste tõstmisega. Seega ei näe kohus võimalust, et taotluse uus

läbivaatamine võiks teistsuguse otsusega lõppeda.

58. Kohus selgitab ka seda, et dokumendipõhine hindamine on töövõime eksperthinnangu andmisel

valdav protseduur. TVTS § 7 lg 3 ls 1 sätestab, et kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik

isiku töövõimet hinnata, on Töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse

saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Kuna Töötukassa pidas võimalikuks

olemasolevate andmete põhjal kaebaja töövõimet hinnata, ei olnud alust kaaluda kaebaja

tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule suunamist. Lisaks ei tähendaks vastuvõtule suunamine seda,

et kaebaja suhtes tehakse uuringuid. Vastuvõtu eesmärk oleks kõrvaldada võimalikud ebaselgused,

mis on tekkinud olemasolevate terviseandmete ja töövõime hindamise taotleja esitatud andmete

vahel. Seega peab töövõime hindamise taotleja tervise uurimine olema toimunud enne taotluse

esitamist. Sellel põhjusel kehtib nõue, et isik peab olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise

taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul

(TVTS § 6 lg 4).

59. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et Eesti Töötukassa 04.05.2021 otsus nr TVH/21/020645 on

õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna 04.05.2021 otsus ei kuulu tühistamisele,

puudub alus ka Eesti Töötukassa 07.07.2021 vaideotsuse nr 1998 ja 07.07.2021 otsuse nr

TVH/21/028683 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja

taotlus töövõime hindamiseks.

60. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on

tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt.

Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole

enda kanda.

61. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu

avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses

enda algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm