3-21-2657/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Oliver Kask ja Janar

Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

10.12.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2657

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks X OÜ suhtes

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Taotleja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Irmeli Kuusemäe

Puudutatud isik X OÜ, esindaja vandeadvokaat Brigitta

Mõttus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.11.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.11.2021 määruse

peale haldusasjas nr 3-21-2657.

2. Võtta asja materjalide juurde X OÜ määruskaebuse lisad ning Maksu- ja Tolliameti

03.12.2021 vastuse lisad.

3. Jätta X OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.11.2021 määrus

muutmata.

4. Tagastada X OÜ määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot Y kontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXX.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3,

§ 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 17.11.2021 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse

seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 3 ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111 ja §

113 lg 3 alusel taotluse saada luba aresti seadmiseks X OÜ pangakontodele nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXXX Eesti Vabariigi kasuks (MTA

kaudu) 85 818,09 euro ulatuses ning sissenõude pööramiseks puudutatud isiku tulevikus

tekkivatele rahalistele õigustele T (T) ja G AS vastu summas, mis jääb määratavast

maksusummast puudu, keelates puudutatud isikul tekkivaid nõudeid käsutada, ja lubada

kohustada kolmandaid isikuid täitma nõue MTA tagatiste kontole.

3-21-2657

2(7)

Maksuhaldur alustas 19.02.2021 korraldusega X OÜ november 2019 kuni juuli 2020 käibe- ja

tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Kontrolli tõenäoliseks

tulemuseks on 85 818,09 euro suuruse rahalise kohustuse määramine. MTA-l on tekkinud

põhjendatud kahtlus, et X OÜ on osalenud maksupettuses. On alust arvata, et puudutatud isik

kajastas alusetult W OÜ ja aktsiaseltsi Q (AS Q) arvetel märgitud käibemaksu oma

sisendkäibemaksu arvestuses ning tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, millelt jättis

tasumata tulumaksu. Tegelikult ei soetanud puudutatud isik arvetel kajastatud teenuseid W OÜ-

lt, vaid tundmatult kolmandalt isikult, millega vähendas alusetult käibemaksukohustust

12 376,94 euro võrra ning jättis arvete alusel tehtud väljamaksed maksustamata 2369 euro

ulatuses (vt kontrolliakti p-d 1.1.2. ja 1.2.2.). AS Q arvetel kajastatud kütust ei soetatud

puudutatud isiku ettevõtluse tarbeks, mistõttu puudus alus kajastada sisendkäibemaksu hulgas

16 740,93 eurot. Ühtlasi jäeti ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tasumata tulumaks

54 330,47 eurot (vt kontrolliakti p-d 1.3.2. ja 1.4.2.).

Kui isik on osalenud maksupettuses ning tegutsenud teadlikult ja eesmärgipäraselt

maksukohustuse vähendamise nimel, on põhjendatud eeldada, et ta ei ole nõus tasuma ka

maksumenetluses määratavat maksukohustust. Maksupettuse kahtluse korral on suur oht, et

maksu määramisel ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või see on oluliselt

raskem. Puudutatud isikul puudub kinnisvara ja väärtpaberid. Liiklusregistri andmetel kuulub

talle kaks haagist, kuid need andmed ei pruugi kajastada tegelikku olukorda. Pealegi on

tegemist likviidse varaga, mida on lihtne realiseerida. MTA-le ei ole teada haagiste seisukord

ja väärtus, samuti see, kas puudutatud isikul on pärast maksu määramist piisavalt raha, et

maksusumma tasuda. Tema kassa jääk oli 31.07.2020 seisuga 303,54 eurot ning pangakontode

jääk vastavalt 402,40 eurot ja -24 349,10 eurot. Raha on ka likviidne vara, mida on

maksuotsusest teadasaamisel lihtne kõrvaldada.

Pangakontode arestimine on sobiv, et tagada maksukohustuse tasumine. Hiljem ei pruugi see

olla enam eesmärgipärane, sest äriühingust on palju raha välja viidud ja selle varjamiseks on

vormistatud võltsarveid. Maksumenetlus on lõppstaadiumis, mistõttu on MTA veendunud

maksukohustuse tekkimises. Kuna ei ole teada, kas puudutatud isiku pangakontol on piisavalt

raha maksukohustuse tasumiseks ja juhatuse liikmel on võimalik suunata laekuvad summad

teistele temaga seotud äriühingute pangakontodele, on sobiv arestida ka T ja G AS vastu

tulevikus tekkivad nõuded. Puudutatud isik on sõlminud T-ga võsasaetööde töövõtulepingud ja

raamlepingu (riigihanke viitenumber 199349) ning G AS-ga hankelepingu (riigihanke

viitenumber 19540). Kõik lepingujärgsed tööd ei ole veel lõppenud ning nende eest ei ole

tasutud. Kolmanda isiku vastu suunatud rahalise nõude sissenõudmisele pööramine ei takista

ebaproportsionaalselt isiku igapäevast majandustegevust. Selleks, et mitte liigselt koormata

kolmandaid isikuid nõude hoiustamisega, on põhjendatud kohustada kolmandaid isikuid

tasuma nõuded otse MTA tagatiste kontole.

Täitetoimingud

lõpetatakse,

kui

X

OÜ

esitab

MKS

§

lg

p

ja

§ 121 kohase tagatise 85 818,09 eurot, arvestades asendustagatise puhul täiendavalt

sundtäitmise kuludega, või kannab deposiiti tagatissumma 85 818,09 eurot.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas taotluse 18.11.2021 määrusega.

Taotluses ja kontrolliaktis toodud asjaoludel on võimalik, et puudutatud isik deklareeris

alusetult sisendkäibemaksu 29 117,88 eurot ning jättis ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt

arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu 56 700,21 eurot. Tegelikult ei soetanud

puudutatud isik arvetel kajastatud teenuseid W OÜ-lt, vaid tundmatult kolmandalt isikult.

Arvetel ei ole välja toodud, millist teenust osutati, aktidele ja arvetele on märgitud nende

koostamise kuupäevad, kuid puuduvad andmed, millal nimetatud teenuseid osutati ja üle anti.

Arvetel on märgitud T töökäsud, kuid ei ole välja toodud, missuguseid töid W OÜ puudutatud

3-21-2657

3(7)

isikule tegi. Muid dokumente ei koostatud. Kui tehingud oleks tegelikult toimunud, oleks hinna

kujunemises enne tööde tegemist kokku lepitud ning see oleks dokumenteeritud. T ei kinnita

W OÜ alltöövõtu kasutamist. Toonase W OÜ juhatuse liikme ütlused ei kinnita, et see äriühing

oleks tegelenud ettevõtlusega ja töid teinud. W OÜ-l puudus tööde teostamiseks vajalik

tööjõud, esitamata on majandusaasta aruanded, W OÜ arvati 28.01.2021 välja

käibemaksukohustuslaste registrist, tema pangakontolt ei nähtu reaalsele majandustegevusele

viitavaid kandeid ning pangakontodele laekunud raha võeti äriühingust välja. Samuti on alust

arvata, et puudutatud isik ei soetanud AS Q arvetel kajastatud kütust oma ettevõtluse tarbeks.

Kontrolliaktist nähtuvalt ei ole puudutatud isik kütuse kasutamise kohta teavet andnud,

kütusekogused on suured ega ühti tema tegevusmahuga, bensiini kasutamist ei ole tõendatud.

Ettevõttel puuduvad bensiinimootoriga sõidukid ja ei ole usutav, et ettevõtluse tarbeks

soetatakse kütust ühel päeval mitmeid kordi. Sisendkäibemaksu hulgas kajastati seega alusetult

16 740,93 eurot. Ühtlasi jäi ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt arvestamata,

deklareerimata ja tasumata tulumaks 54 330,47 eurot.

Täidetud on eeldus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist

võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või

võimatuks. Taotluses on põhjendatud kahtlust, et puudutatud isik osales maksupettuses ehk

tegutses teadlikult ja eesmärgipäraselt maksukohustuse vähendamise nimel. Seega võib

eeldada, et soov vältida maksukohustuse täitmist säilib ka tulevikus. Puudutatud isikul ei ole

kinnisvara ega väärtpabereid, millega maksukohustuse täitmist tagada. MTA-l puudub ülevaade

puudutatud isiku majanduslikust võimekusest ning ei saa kindel olla, et pärast kohustuse

määramist on tal piisavalt raha maksusumma tasumiseks.

Kuigi arvelduskonto arestimine piirab oluliselt äriühingu majandustegevust, puuduvad

vähemriivavad meetmed, mis tagaks samaväärse efektiivsusega maksusumma laekumise.

Hiljem ei pruugi konto arestimine olla maksupettuse kahtluse tõttu eesmärgipärane. Puudutatud

isiku pangakontolt on võetud välja palju raha ning selle varjamiseks on vormistatud võltsarved.

Maksumenetlus on lõppjärgus ning MTA on veendunud maksukohustuse tekkimise ja

pangakonto arestimise vajalikkuses. Põhjendatud on ka tulevikus tekkivate nõuete arestimine

sest ei ole teada, kui palju raha on puudutatud isiku pangakontodel. Puudutatud isiku juhatuse

liikmel on mitmeid äriühinguid ning ta võib suunata käibelt tekkinud raha teiste ettevõtete

pangakontodele. Rahalise nõude arestimine ei takista majandustegevusega jätkamist.

Täitetoimingud lõpetatakse, kui maksukohustuslane esitab tagatise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. Baltic Metsahooldus Grupp OÜ palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

18.11.2021 määrus ja kohustada MTA-d pärast määruse jõustumist vabastama tema

pangakontod arestist ning tagastama T-lt sisse nõutud summad.

Valitud toimingud on ebaproportsionaalsed. Pangakontode ja nõuete arestimise tõttu seiskus

puudutatud isiku majandustegevus, mis omakorda võib kaasa tuua leppetrahvi, lepingute

lõpetamise ja töötajate lahkumise. Lepingu lõpetamise korral ei saa puudutatud isik osaleda

kolm aastat riigihangetel. Sisuliselt toob loa andmine kaasa ettevõtte pankroti, mis ei saa olla

kõnealuse loamenetluse eesmärk. Kontrolliaktile esitatud vastuväiteid analüüsimata pole selge,

kas puudutatud isikul tekib maksukohustus. Ärakuulamisõigus on illusoorne. Arvestades, et

puudutatud isik on halduskohtus vaidlustanud MTA toiminguid maksumenetluses (haldusasjad

nr 3-21-2191, 3-21-2594), on pangakonto arestimise tegelik eesmärk õõnestada oma õiguste

eest seismist, sest kaob võimalus maksta advokaadile. Halduskohus ei arvestanud loa andmisel

maksumenetluses toimunud rikkumisi. Halduskohus ei hinnanud, kas taotluses toodud

asjaoludel on maksukohustuse määramine tõenäoline ning kas on põhjendatud maksuhalduri

kahtlus, et maksuotsuse sundtäitmine võib osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu

3-21-2657

4(7)

võimatuks. Liiati seavad puudutatud isiku esitatud vastuväited MTA järeldused kahtluse alla.

Põhjendamata on MTA seisukoht, et puudutatud isik käitub pahausklikult ja hakkab

kohustustest kõrvale hoidma. Selliseks arvamuseks ei anna alust asjaolu, et tal puudub vara.

4. MTA palus jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.11.2021 määrus

muutmata, jäädes taotluses toodud seisukohtade juurde.

Halduskohus saab loa menetluses kontrollida eelkõige seda, kas kavandatava maksuotsuse

tegemine on ilmselgelt välistatud. Ennetav hinnang isiku võimalikule käitumisele tulevikus

võib põhineda maksumenetluses kogutud tõenditel. Kui isik on varem korraldanud äriühingu

tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline

soovimatus säilib ka tulevikus. Maksukohustuslasele oli MTA seisukohti tutvustatud. Taotlus

esitati pärast kontrolliakti väljastamist. MTA ei pidanud ootama ära, millal lõppeb

kontrolliaktile eriarvamuse esitamise tähtaeg. Taotluse võib esitada maksumenetluse igas

staadiumis. Täitetoimingute sooritamine ei piira maksukohustuslase õigust esitada

kontrolliaktile vastuväiteid ning maksuhalduri kohustust neile vastata. Eriarvamuses toodud

vastuväited ei lükka ümber 02.12.2021 maksuotsuses nr 12.2-3/054961-21 toodud seisukohti ja

järeldusi. Puudutatud isiku vastuväited on üldised ja paljasõnalised. Maksupettuse

toimepanemise kahtlus on piisav eeldamaks, et isik võib jätkata ebausaldusväärset käitumist

ning asuda maksuvõla sissenõudmise vältimiseks vara peitma, tegevust lõpetama või muul

viisil takistama maksukohustuse sundtäitmist. Puudutatud isikul ei pruugi olla maksu

määramise hetkel piisavalt raha, et maksukohustust tasuda. Pangakontode arestimine ei ole

ebaproportsionaalne, sest maksukohustuse täitmist ei ole võimalik tagada muude meetmetega.

Pangakontode arestimine ei tähenda, et puudutatud isik peaks majandustegevuse lõpetama.

MKS § 131 lg 4 võimaldab teha majandustegevuse jätkamiseks vältimatult vajalikke

toiminguid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

5. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud minimaalsetele nõuetele.

Määruskaebuse eesmärk on vabaneda halduskohtu 18.11.2021 määrusega antud loast. Selleks

tuleb taotleda halduskohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta MTA

taotlus rahuldamata (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel

puudutatud isiku tahet esitada vastav taotlus. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. X OÜ on määruskaebusele lisanud juhatuse liikme e-kirja esindajale kontrolliaktile

vastuväidete esitamise kohta koos vastuväidetega kontrolliaktile, T-le esitatud arve nr 204 ning

tööde vastuvõtmise akti nr MKT0268958. MTA 03.12.2021 vastusele on lisatud 02.12.2021

maksuotsus nr 12.2-3/054961-21. Ringkonnakohus järeldab, et menetlusosalised soovivad

nende lisade tõenditena asja juurde võtmist.

7. Puudutatud isik soovib määruskaebusele lisatud dokumentidega kinnitada vastuväidete

esitamist ja seisukohta, et maksukohustuse määramine on ebatõenäoline. Määruskaebuse

lahendamisel tuleb ka arvestada muutunud asjaoludega (HKMS § 158 lg 2). Ringkonnakohus

võtab määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde, sest need on vajalikud

asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3 ja § 62 lg 2).

II

3-21-2657

5(7)

8. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.

Halduskohus leidis õigesti, et MKS §-s 1361 sätestatud loa andmise eeldused olid täidetud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki

korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

9. MKS § 1361 kohaldamine eeldab, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust,

kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrolli

käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava

haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (nt Riigikohtu

05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Kohus ei

kontrolli MKS § 1361 alusel esitatud taotluse lahendamisel, kas maksumenetluses tehtud

toimingud ja käimasoleva menetluse tulemusena tehtav maksuotsus oleks õiguspärased ja

maksukohustus tõendatud. Kohus saab sisulisest küljest kontrollida eelkõige seda, kas esinevad

või puuduvad kavandatava maksuotsuse tegemist välistavad asjaolud (nt aegumine, maksuvõla

kustutamine või tasumine). Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu

sooritamiseks (nt pangakonto arestimiseks) loa andmiseks peaks maksusumma määramine

olema

siiski

tõenäoline

(vt

Tallinna

Ringkonnakohtu

12.05.2021

määrus

nr 3-20-2505, p 5).

10. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2 tuleb kohtul loamenetluses arvestada ka kohtumenetluse

käigus muutunud asjaoludega (nt Riigikohtu 05.04.2019 määrus nr 3-17-2005, p 7). MTA tegi

02.12.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/054961-21, millega kohustas puudutatud isikut tasuma

85 818,09 eurot. Muutunud olukorras ei ole põhjendatud hinnata, kas maksu määramine oleks

tõenäoline, vaid hinnata tuleb seda, kas maksuotsust oleks põhjust pidada ilmselgelt

õigusvastaseks. See ei eelda siiski maksuotsuse õiguspärasuse üksikasjalikku kontrollimist ja

maksumenetluses kogutud tõendite põhjalikku hindamist. Maksuotsuse sisuline kohtulik

kontroll saab toimuda alles maksuotsuse peale esitatava kaebuse läbivaatamisel.

11. Ringkonnakohus märgib siiski, et maksuhaldur ei pidanud enne MKS § 1361 lg 1 alusel

taotluse esitamist ootama ära 01.10.2021 kontrolliaktile vastuväidete esitamise tähtaja

lõppemist, vaid selline taotlus on võimalik esitada maksumenetluse igas staadiumis (vrd ka

Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2018 määrus nr 3-17-2444, p 7). Kohtule taotluse esitamise ja

selleks sobiva aja otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel (MKS § 11 lg 2;

haldusmenetluse seaduse § 5 lg 1). MKS § 130 lg-s 1 sätestatud toimingute sooritamine ei piira

maksukohustuslase õigust esitada vastuväiteid kontrolliaktile ega maksuhalduri kohustust neile

vastuväidetele vastata. MTA taotluses tehtud järeldustele saab maksukohustuslane vastu

vaielda ka taotluse kohta tehtud määruse edasikaebamisel (vt Riigikohtu 09.06.2014 määrus nr

3-3-1-24-14, p 11.5).

12.

17.11.2021 taotluse ja 01.10.2021 kontrolliaktiga võrreldes ei ole MTA 02.12.2021

maksuotsuses maksukohustuse suurust muutnud. Ka puudutatud isiku 19.11.2021 eriarvamus

ei ole maksuhaldurit pannud oma seisukohti ja järeldusi ümber hindama. Seega on

maksuotsuses tuginetud samadele järeldustele, mis 01.10.2021 kontrolliaktis ja 17.11.2021

taotluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maksuotsuses sisalduvaid järeldusi pidada

ilmselgelt põhjendamatuteks ja maksuotsust seetõttu ilmselgelt õigusvastaseks. Kuna

kontrollimenetlus puudutab maksustamisperioode november 2019 kuni juuli 2020, siis ei ole

MKS § 98 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg möödunud. Baltic Metsahooldus Grupp OÜ

eriarvamuses toodud väited on üldist laadi ning sellele lisatud tõendid ei kinnita, et W OÜ oleks

osutanud puudutatud isikule teenust. Puudutatud isik ei ole ka esitanud tõendeid, mis kinnitaks,

et AS Q arvetel kajastatud kütust oleks kasutatud ettevõtluse tarbeks. Asjaolu, et puudutatud

isik on vaidlustanud maksumenetluse toiminguid halduskohtus (nt haldusasjades nr 3-21-2191,

3-21-2595), ei tähenda, et enne kohtuvaidluste lõppemist ei oleks tohtinud maksuotsust

3-21-2657

6(7)

väljastada või olulised tõendid jäid kogumata ja MTA on rikkunud uurimisprintsiipi. Baltic

Metsahooldus Grupp OÜ-l oli kohustus teavet anda, kuid ta ei ole seda teinud. Väited tõendite

esitamise võimatuse kohta ei ole praeguses menetlusstaadiumis veenvad. Maksuhaldur ei pea

hindama puudutatud isiku kasuks asjaolu, mille tõendamise kohustus on puudutatud isikul, kuid

ta jätab selle kohustuse täitmata. Maksuhalduril on tõendite kogumisel kaalutlusõigus (MKS §

11 lg 2). Maksuhaldur tuvastas, et W OÜ ei osutanud puudutatud isikule teenust ega kasutanud

soetatud kütust ettevõtluse tarbeks ning on oma seisukohti taotluses, kontrolliaktis ja

maksuotsuses põhjendanud (arved olid puudustega, T ei olnud teadlik, et alltöövõtjaks oli W

OÜ, W OÜ juhatuse liige ei teadnud tööde teostajaid, mahtu jms, raha võeti pangakontolt kohe

välja, W OÜ ei olnud reaalselt tegutsev ettevõte, soetatud kütuse kogused ei ühtinud puudutatud

isiku tegevuse mahuga ning selle soetamise viis oli ebatavaline jne). MTA on maksusumma

määramisel tuginenud asjaolude ja neid kinnitavate tõendite kogumile, mitte teinud järeldusi

üksikute asjaolude ja tõendite põhjal.

13. MKS § 1361 alusel täitetoiminguks loa andmine on prognoosotsus ka sellest aspektist, et

puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus (nt Riigikohtu 18.06.2013

määrus nr 3-3-1-28-13, p 11.3.1; 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Sättes märgitud

kahtlus ei eelda, et isik oleks juba astunud samme selleks, et takistada rahalise kohustuse

hilisemat sissenõudmist. MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine

ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Eelkõige annavad MKS §-s 1361 märgitud

kahtluseks alust maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad juhatuse liikme

ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud

äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et

selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4).

14. Maksuhaldur on piisavalt põhistanud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava

maksuotsuse sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks

või võimatuks. Maksuhalduril on alust arvata, et puudutatud isik osales teadlikult

maksupettuses, arvestades ja deklareerides alusetult sisendkäibemaksu ning jättes arvestamata,

deklareerimata

ja

tasumata

tulumaksu

ettevõtlusega

mitteseotud

väljamaksetelt

maksukohustuse vähendamise nimel. Isiku varasem ebausaldusväärne käitumine võib

iseloomustada tema suhtumist tulevikus määratavate maksukohustuste täitmisse. Samal ajal

puudub äriühingul väärtuslik registervara, mille arvelt maksukohustust täita. Haagiste tegelik

omand ning seisukord ja väärtus ei ole teada. Kontojääk 30.07.2020 seisuga on väike, võrreldes

maksuotsusega määratud maksukohustusega. Ka on nii raha kui haagiseid võimalik kiirelt

realiseerida. Puuduvad päevakohased andmed puudutatud isiku majandusliku võimekuse kohta.

Y puudutatud isiku juhatuse liikmena on seotud mitmete äriühingutega ning tal on võimalik

pangakontosid käsutades sinna jõudev raha kiirelt edasi kanda. Neil asjaoludel on olemas oht,

et äriühing võidakse muuta enne maksuotsuse sundtäitmise võimaluse tekkimist varatuks.

15. Kui loa andmise eeldused on täidetud, tuleb kontrollida ka kohaldatava meetme

põhjendatust ja proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse

tagada (Riigikohtu 05.04.2019 määrus nr 3-17-2005, p 9; 27.11.2012 määrus 3-3-1-15-12,

p 57). Üldjuhul ei tohiks nn eeltäitetoimingute tõenäoliseks tagajärjeks olla reaalselt tegutseva

ja jätkusuutliku ettevõtte majandustegevuse halvamine. Avalik huvi maksuvõla laekumise

vastu kaalub maksukohustuslase õigused siiski üles siis, kui maksu laekumise tagamiseks ei ole

muud tõhusat meedet ning äriühingu või selle seadusliku esindaja senise tegevuse põhjal on

alust arvata, et arvelduskontode arestimiseta jääks maksusumma riigile üldse laekumata (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2020 määrus nr 3-20-1838, p 12). Seejuures on olulise kaaluga

isiku tegevus ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt tema osalus maksuvõla põhjustanud

sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul (Riigikohtu 12.02.2020 määrus

nr 3-19-1672, p 27).

3-21-2657

7(7)

16. On selge, et pangakonto ja tulevikus tekkiva rahalise nõude arestimine riivab väga

intensiivselt maksukohustuslase õigusi ning takistab äriühingu majandustegevust. Praeguses

asjas peab ringkonnakohus siiski kaalukamaks avalikku huvi tagada maksuotsuse sundtäitmise

võimalikkus kui Baltic Metsahooldus Grupp OÜ õigust jätkata takistamatult senise

majandustegevusega. Maksuhalduri kahtluse kohaselt kajastas puudutatud isik oma

maksuarvestuses võltsarveid, varjas tegelikku alltöövõtjat ning kasutas ettevõtte nimel soetatud

kaupa muul otstarbel kui ettevõtlusega seotult, mille tulemusel võib olla jäänud Eesti riigi

eelarvesse laekumata rohkem kui 88 000 eurot. Puudutatud isik ei ole täitnud

kaasaaitamiskohustust nõuetekohaselt ja tema vastuväited on üldsõnalised, mistõttu võib

kahelda tema usaldusväärsuses. Määruskaebuses on märgitud, et majandustegevus võib

seiskuda või lõppeda, kuid selles ei ole detailsemalt kirjeldanud ega tõendanud, milles

puudutatud isiku majandustegevus määruskaebuse esitamise ajal seisneb (puudutatud isikul ei

olnud metsatöödega seotud töötajaid, kui ei selgu, missuguseid alltöövõtjaid kasutatakse vms)

ja millised probleeme on talle arvelduskonto ja tulevikus tekkivate rahalise nõuete arestimisega

kaasnenud (nt kelle ees on pangakonto arestimise tõttu tekkinud võlad vms). Ringkonnakohus

möönab, et kui kõik lepingujärgsed tööd on tegemata, siis tulevikus tekkivate rahaliste nõuete

arestimisel võib tekkida raskusi, et töid teha (maksta töövahendite kasutamise eest, leida

töövõtjaid vms). Samas ei tähenda see tingimata äriühingu tegevuse lõppemist, sest MKS § 131

lg 4 võimaldab vajadusel tagada äriühingu majandustegevuse jätkamiseks vältimatult vajalike

kohustuste täitmise. Pangakonto aresti alt vabastamiseks (st täitetoimingute lõpetamiseks) on

maksukohustuslasel võimalik esitada maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122

nõuetele vastav tagatis, mille suurus on maksuhalduri taotluses märgitud.

17. Eelnevat arvestades jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

02.02.2021 määrus muutmata.

18. Y on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Alates 01.01.2018 on kohtule

määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Ringkonnakohus tagastab seetõttu määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu määruskaebuse

esitaja poolt kohtule avaldatud arvelduskontole.

(allkirjastatud digitaalselt)