2-21-15807/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-15807

Kohtuasi

X avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr

031/2021/1330

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. oktoobri 2021. a määrus (avalduse

menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X taotlus kohtuistungi korraldamiseks.

2. Tühistada Harju Maakohtu 11. oktoobri 2021. a määrus ja saata asi samale

maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Rahuldada X taotlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.

5. Tagastada X-le määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot X kontole

XXXXXXXXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas Harju Maakohtule 8. oktoobril 2021 avalduse täitemenetluse

peatamiseks täiteasjas nr 031/2021/1330. Avaldaja taotleb, et kohus peataks täitemenetluse või

alternatiivselt pikendaks vabatahtliku täitmise tähtaega, pikendaks täitmist tervikuna ja ajataks

täitemenetluse selliselt, et avaldaja tasub võla hiljemalt 31. jaanuaril 2022 (avalduses ilmselt

ekslikult märgitud 2021), kui avaldaja kontole laekub 2022. a jaanuarikuu (avalduses ilmselt

ekslikult märgitud 2021. a jaanuarikuu) jooksul teisest pensionisambast välja võetud raha.

Avalduse kohaselt on Q (sissenõudja, avaldaja alaealine laps) avalduse ja Tallinna

Ringkonnakohtu 7. mai 2021. a otsuse alusel asjas nr 2-20-114576 algatatud avaldaja suhtes

2-21-15807

2 (7)

täitemenetlus täiteasjas nr 031/2021/1330. Nõude sisu on elatis alates 1. aprillist 2020 kuni

9. aprillini 2034 98,30 eurot kuus ning elatise võlgnevus septembris 2021 1769,40 eurot.

Täitemenetluse jätkamise korral ei ole avaldajal võimalik täita enda kohustusi. Avaldaja

asetatakse äärmiselt raskesse olukorda. See ei oleks õiglane, kuna Tallinna Ringkonnakohus on

tuvastanud, et avaldaja peab last vahetult üleval. Vaidlus oli vaid 98 euro osas (63,30 eurot

elatis + 35 eurot lasteaiatasu). Seega ei saa väita, et avaldaja ei osale sissenõudja ülalpidamisel.

Avaldaja sissetuleku arestimisel ei ole avaldajal võimalik sissenõudjat vahetult ülal pidada.

Avaldaja maine rikutakse sellega, et väidetakse, et avaldaja on elatisvõlglane. Sissenõudja

huvides on, et avaldajat ei kahjustataks ühekordse suure võlgnevuse nõudmisega ja konto

arestimisega ulatuses, mis paiskab segi avaldaja finantsolukorra ning seab avaldaja raskesse

olukorda.

Avaldaja kontole laekub 2022. a jaanuari jooksul II pensionisamba väljavõtmise raha.

Täitemenetluses on täitedokumendiks Tallinna Ringkonnakohtu otsus, mille p-s 13.5 märkis

kohus järgmist: „Kui mõlemad vanemad kannavad vahetult kulutusi 1/3 kuust, siis jääb nende

vahel võrdselt jagada ülejäänud 1/3 kuust, mis teeb isalt väljamõistetavaks elatiseks 63,30 eurot

(=380÷6). Sellele lisandub lasteaiatasu 35 eurot (=70÷2), sest tegemist on kulutusega, mille

kandmine ei sõltu sellest, kumma vanema juures laps on“. Kohus ei arvestanud tagasiulatuva

elatise avaldajalt väljamõistmisel, et 2020. ja 2021. õppeaastal oli kuid, mil koroonaviiruse

leviku ja lasteaia kollektiivpuhkuse ajal ei tulnud lasteaia tasu maksta. Seda asjaolu on

avaldajale lasteaiast kinnitatud. Selliste tegelikult mitte tekkinud kulude väljamõistmine lapse

isalt on alusetu ja ebaõiglane.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Maakohus jättis 11. oktoobri 2021. a määrusega avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 477 lg 1, § 371 lg 2 p 2 ja § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata. Kohus jättis

avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, sest asja materjalidest ei

nähtu, et avaldaja või puudutatud isik oleks praeguses asjas menetluskulusid kandnud.

2.1. Maakohus viitas Riigikohtu seisukohtadele asjas nr 3-2-1-79-12, mille kohaselt

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 rakendamise eelduseks on üksnes erandlikud asjaolud,

mis on ajutise iseloomuga. Selliseks asjaoluks ei ole võlgniku üldine halb majanduslik olukord.

Täitemenetluse jätkamine peaks olema sedavõrd ebaõiglane, et kaalub üle sissenõudja huvi

nõude kiire rahuldamise vastu. Täitemenetlust on võimalik peatada või ajatada üldjuhul üksnes

kuudepikkuseks ajavahemikuks, mis kinnitab, et täitemenetluse peatamise või ajatamise

aluseks olevad asjaolud peavad olema ajutised. Pärast täitemenetluse peatamist või ajatamist

peab võlgnik olema võimeline võlgnevuse tasuma.

2.2. Avalduses esitatud asjaoludel ei ole avalduse rahuldamine võimalik. Avaldaja ei ole välja

toonud, millised on erandlikud asjaolud, millest lähtuvalt avaldaja taotleb täitemenetluse

peatamist. Avalduses esitatud seisukohtadest ei nähtu erandlikud asjaolud, millest lähtuvalt

oleks TMS § 45 kohaldamine avaldaja suhtes põhjendatud, mis kaaluvad üle sissenõudja huvi

nõude rahuldamise vastu ning millele riik peaks andma õiguskaitset.

2.3. Asjaolu, et avaldaja on esitanud alternatiivse nõudena taotluse vabatahtliku täitmise tähtaja

pikendamiseks 10 päeva võrra, annab alust arvata, et avaldajal on võimalik nõue täita ning ei

esine erandlikke asjaolusid, mis tingivad vajaduse täitemenetluse peatamiseks.

2-21-15807

3 (7)

2.4. Lisaks ei vasta avaldus TsMS-s sätestatud nõuetele. Kuna avaldus on oluliste puudustega,

siis keeldus kohus selle menetlemisest. Samuti ei ole avaldaja tasunud avalduselt riigilõivu.

Kuna avaldus on perspektiivitu, ei pidanud kohus vajalikuks riigilõivu tasumist nõuda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Avaldaja esitas määruskaebuse ja kaebuse täienduse, milles palub maakohtu määruse

resolutsiooni p-d 2 ja 3 tühistada ning peatada täitemenetlus täiteasjades nr 031/2021/1329 ja

031/2021/1330. Avaldaja palub määruskaebuse rahuldamise korral tagastada määruskaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv. Avaldaja palub ennast kohtuistungil ära kuulata.

3.1. Avaldaja väitel on maakohus avalduse menetlemata jätmisel oluliselt rikkunud

menetlusõiguse norme ja vääralt rakendanud materiaalõigust. Määrus on põhjendamata. Kohus

ei ole tähelepanu pööranud avaldaja esitatud asjaoludele, tõenditele ega põhistustele. Kohtu

järeldused on meelevaldsed. Maakohtul puudus huvi avaldaja ära kuulata.

3.2. Maakohus ei ole avalduse lahendamiseks selgitanud välja TMS § 45 teises lauses sätestatud

asjaolusid.

3.3. Maakohus ei hinnanud, kas täitemenetlus vastab sissenõudja huvidele. Samuti ei selgitanud

maakohus välja, kas avaldaja majanduslik olukord säilib ka pärast täitemenetluse toiminguid

sellisena, et avaldajal on võimalik sissenõudjat vahetult ülal pidada ning tagada ka enda õiguste

kaitse hooldusõiguse vaidluses. Täitemenetluse jätkamine tekitab hagejale pärast 26. novembrit

2021 üliraske majandusliku olukorra.

3.4. Maakohus oleks pidanud välja selgitama, et avaldaja on teinud sissenõudjale (lapse emale)

kompromissettepaneku, mille kohaselt tasub avaldaja elatisvõlgnevuse 2022. a jaanuaris, kui

avaldaja

kontole

on

laekunud

teise

pensionisamba

raha.

Lapse

ema

avaldaja

kompromissettepanekule ei vastanud. Olukorras, kus kohtud ei ole tuvastanud, et sissenõudja

vajadused on katmata, ei kahjustaks täitemenetluse paariks kuuks peatamine sissenõudja huve.

Küll aga kahjustatakse sissenõudja huve, kui avaldaja ei suuda oma sissetuleku arestimise tõttu

täita kohustusi ega tasuda kodu üürimakseid. Sundtäitmise tulemusel kaotab avaldaja oma kodu

ja ta ei suuda täita endale võetud kohustusi, mis toob avaldajale kaasa täiendavad

kohtumenetlused. Sellega asetataks avaldaja raskesse majanduslikku olukorda. Avaldaja palub

arvestada, et ta osaleb sissenõudja ülalpidamisel. Seetõttu ei pea avaldajat karistama.

3.5. Maakohus pidi praegust avaldust lahendama hagita asjana. Seega ei saanud kohus

asjaolusid välja selgitamata otsustada, et avaldus on perspektiivitu. Kui avaldus oli puudustega,

mida saab kõrvaldada, pidi maakohus määrama avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

3.6. Kohtutäitur täidab avaldaja suhtes Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsust asjas nr 2-

20-114576. Ringkonnakohus tegi selles otsuses ilmselge arvutusvea, kui võttis lasteaiatasu

arvutamisel arvesse kuid, mil lasteaia tasu ei tulnud maksta. Koroonaviiruse olukorras ei

toimunud lasteaias õppetööd. Lisaks olid lasteaia töötajad kollektiivpuhkusel. Täitemenetluses

ei saa kedagi sundida vabatahtlikult täitma nõuet, mille osas on ilmne, et kohus on

täitedokumendi tegemisel arvutustes eksinud.

3.7. Avaldaja hinnangul koostas vaidlustatud määruse kohtujurist. Kohtunik on määruse

viseerinud määrusega tutvumata. Maakohtu järeldused ei tugine tõenditele, vaid kohtujuristi

subjektiivsele arvamusele. Muu hulgas oleks kohtujurist H. Siren pidanud ennast asja

menetlemisest taandama. Sama kohtujurist on osalenud lapse hooldusõiguse vaidluses.

Avaldaja on esitanud varem kohtujuristi kohta pretensioone.

2-21-15807

4 (7)

4. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi

tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb

rahuldada osaliselt, sest enne täitemenetluse peatamise üle otsustamist tuleb otsustada avalduse

menetlusse võtmine. Avalduse menetlusse võtmise otsustab maakohus (TsMS § 11 lg 1, § 9 lg

3).

6. Ringkonnakohus jätab rahuldamata avaldaja taotluse vaadata määruskaebus läbi

kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 esimese lause kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus

menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kolleegium on seisukohal, et

praegusel juhul ei ole kohtuistungi korraldamine vajalik. Määruskaebuse sisu arvestades on

selle kohta võimalik teha lahend asja materjalide põhjal ning avaldaja suuline ärakuulamine ei

ole vajalik.

7. Avaldaja taotleb avalduses, et kohus peataks täitemenetluse või alternatiivselt pikendaks

vabatahtliku täitmise tähtaega, pikendaks täitmist tervikuna ja ajataks täitemenetluse selliselt,

et avaldaja tasub võla hiljemalt 31. jaanuaril 2022. Avalduse õigusliku alusena tugineb avaldaja

TMS §-le 45, mille kohaselt kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või

täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane.

Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku

perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis avalduse põhjendamatult TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel menetlusse võtmata. Maakohus kohaldas nimetatud sätet ebaõigesti ja rikkus määruse

põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 463 lg 2, § 465 lg 2 p 8).

TsMS § 371 lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta menetlusse võtmata hagi, mille rahuldamine on

õiguslikult võimatu. Selle sätte järgi võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata juhul, kui hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata

tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust. Sama sätet

kohaldatakse TsMS § 477 lg 1 kohaselt ka hagita asjas esitatud avaldusele.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud kohtu kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustust

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel (vt nt Riigikohtu

11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul ei

anna maakohtu põhjendused vaidlustatud määruses alust jätta avaldus TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel menetlusse võtmata.

9. Esiteks märgib kolleegium, et maakohtu põhjendused avalduse menetlusse võtmisest

keeldumisel on vastuolulised. Esmalt leidis maakohus, et avaldaja ei ole välja toonud erandlikke

asjaolusid, millest lähtuvalt avaldaja taotleb täitemenetluse peatamist. Seejärel leidis maakohus,

et avaldaja toodud asjaoludel puudub alus täitemenetluse peatamiseks TMS § 45 alusel. Seega

jääb vaidlustatud määruse põhjal ebaselgeks, kas avalduse menetlusse võtmisest keeldumise

tingis see, et avaldaja ei olnud toonud välja asjaolusid, mis tema hinnangul õigustavad TMS §

45 alusel täitemenetluse peatamist, või see, et maakohtu hinnangul ei anna need asjaolud alust

täitemenetluse peatamiseks.

2-21-15807

5 (7)

10. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et avaldaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis tema

hinnangul õigustavad täitemenetluse peatamist.

10.1. Avaldaja tugines avaldust esitades sellele, et menetluse jätkamine on tema suhtes

ebaõiglane. Sisuliselt on avaldaja erandliku asjaoluna esile toonud, et täitemenetlust peatamata

või täitmist pikendamata ja ajatamata satub ta raskesse finantsolukorda. Avaldaja on

täpsustanud (osaliselt hilisemas menetluses), et täitemenetluse jätkumisel ei ole tal võimalik

sissenõudjat vahetult ülal pidada, täita oma finantskohustusi ega tasuda oma elukoha üüri,

mistõttu ta kaotab kodu. Samuti tõi avaldaja avalduses esile, et tal on võimalik täitedokumendist

tulenev kohustus täita teise pensionisamba raha eest, mis laekub talle jaanuaris 2022. Seega ei

ole avaldaja viidanud avalduse alusena üksnes oma üldisele halvale majanduslikule olukorrale,

vaid asjaolule, et täitemenetluse jätkumisel satuks ta majanduslikult raskesse olukorda ega

suudaks tasuda oma elukoha ja lapse ülalpidamise eest, samas kui mõne kuu pärast oleks tal

võimalik sundtäidetav võlg tasuda.

10.2. Avaldaja ei ole avalduses täpsustanud, miks täitemenetluse jätkumine tooks tema jaoks

kaasa majanduslikult raske olukorra (määruskaebuse 18. novembri 2021. a täienduse kohaselt

pärast 26. novembrit 2021 isegi üliraske olukorra), sh seaks ohtu elukoha säilimise. Seejuures

ei ole ainuüksi elukoha kaotus üldjuhul piisav alus täitemenetluse peatamiseks, kuid teatud

täiendavate asjaolude esinemise korral võib see siiski õigustada TMS § 45 kohaldamist (vt

Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Kuigi avalduses esile

toodud asjaolud on üldsõnalised ja napid, ei saa ringkonnakohtu hinnangul avalduse õiguslikku

perspektiivikust avalduses välja toodud asjaoludel siiski täielikult välistada. Seejuures tuleks

kohtul täitemenetluse peatamise või täitmise pikendamise või ajatamise üle otsustamisel

kaaluda ka sissenõudja huve ja muid asjaolusid, sh võlgniku perekondlikku ja majanduslikku

olukorda (vt Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 9).

10.3. Kui kohus leiab avalduse uuel menetlusse võtmise otsustamisel, et avalduses toodud

asjaolud, põhjendused või taotlused on puudulikud, peab kohus avaldajale selgitama nende

täpsustamise vajadust (TsMS § 3401 ja § 392). Avaldaja on õigesti esile toonud, et TMS § 45

järgne menetlus on TsMS § 475 lg 2 järgi hagita menetlus, kus kohtul on uurimispõhimõttest

tulenevalt aktiivne roll asjaolude väljaselgitamisel. Kohus ei saa jätta avaldust menetlusse

võtmata üksnes seetõttu, et avalduses ei ole esitatud piisava täpsusega kõiki selle rahuldamise

eelduseks olevaid asjaolusid.

11. Samuti leidis maakohus, et avaldaja toodud asjaoludel puudub alus täitemenetluse

peatamiseks TMS § 45 alusel. Sellega on maakohus kolleegiumi hinnangul asunud esitatud

avaldust sisuliselt lahendama, mis ei ole avalduse menetlusse võtmise otsustamise etapis

lubatav. Seda eriti olukorras, kus kohus ei ole võimaldanud avaldajal täpsustada avalduse

aluseks olevaid asjaolusid. See, kas avaldus täitemenetluse peatamiseks või alternatiivselt

täitmise pikendamiseks ja ajatamiseks on põhjendatud, tuleb välja selgitada asja sisulisel

läbivaatamisel, hinnates kõiki olulisi asjaolusid ja asjakohaseid tõendeid. Kui kohus leiab pärast

avalduse aluseks olevate asjaolude täpsustamist, et avaldus on põhjendamatu, saab kohus jätta

avalduse rahuldamata. Kohtu esialgne hinnang üksnes esitatud avalduse põhjal, et avaldus jääb

tõenäoliselt rahuldamata, ei ole aga aluseks avalduse menetlusse võtmisest keeldumisele, välja

arvatud TsMS § 371 lg-s 2 sätestatud juhtudel.

12. Lisaks on maakohus saanud kolleegiumi hinnangul avaldaja taotlusest valesti aru.

Avaldusest ei järeldu, et avaldaja on taotlenud vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamist üksnes

10 päeva võrra. Avaldaja on palunud vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamist, mis

29. septembri 2019. a täitmisteate kohaselt on 10 päeva. Seega on põhjendamatu maakohtu

järeldus, et avaldajal on võimalik nõue täita ja täitemenetluse peatamiseks ei ole seega vajadust.

2-21-15807

6 (7)

13. Maakohus on avalduse menetlusse võtmisest keeldunud ka põhjusel, et avaldaja ei ole

avalduse esitamisel tasunud riigilõivu (TsMS § 371 lg 1 p 10). Tegemist on kõrvaldatava

puudusega (TsMS § 3401). Asja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks jätnud avalduse enne

selle menetlusse võtmisest keeldumist käiguta, kohustades avaldajat tasuma avalduse esitamisel

nõutav riigilõiv. Järelikult tuleb maakohtul asja uuel menetlusse võtmise otsustamisel

kohustada avaldajat muu hulgas tasuma avalduse esitamisel riigilõiv.

14. Olukorras, kus maakohtu hinnangul ei vasta avaldus TsMS-s sätestatud nõuetele, tuleb

kohtul esile tuua, millistele konkreetsetele nõuetele avaldus ei vasta, ning võimaldada avaldajal

ka need avalduse menetlemist välistavad puudused kõrvaldada (TsMS § 3401 lg 1).

15. Eeltoodud põhjustel saadab ringkonnakohus asja maakohtule tagasi avalduse menetlusse

võtmise uueks otsustamiseks.

16. Ringkonnakohus juhib tähelepanu asjaolule, et avaldaja on praeguses asjas esitanud

avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 031/2021/1330. Seevastu määruskaebuse

taotluses on avaldaja palunud täitemenetluse peatamist täiteasjades nr 031/2021/1329 ja nr

031/2021/1330. Maakohtul tuleb avalduse menetlusse võtmise uuel otsustamisel võimaldada

avaldajal selgelt esile tuua, millise täitemenetluse peatamist või täitmise pikendamist või

ajatamist avaldaja taotleb. Enne avalduse sisulist lahendamist tuleb maakohtul TsMS § 198 lg

3 alusel kaasata menetlusse ka puudutatud isikud ja selgitada välja nende seisukohad avalduse

suhtes.

17. Vastuseks määruskaebuse väitele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu avaldaja kahtlusega,

et vaidlustatud maakohtu määrust ei koostanud maakohtu kohtunik ning sama määruse

põhjendused põhinevad kohtujuristi subjektiivsel arvamusel. Vaidlustatud maakohtu määruse

on teinud selleks pädev kohtunik. Asjaolu, et maakohtus tsiviilasja lahendamise

ettevalmistamisel osalenud kohtujurist on osalenud ka avaldaja lapse hooldusõiguse asja

menetlemises, ei anna iseenesest alust kahelda kohtujuristi erapooletuses ega seega tema

taandamiseks (TsMS § 23 ja § 221 lg 21). Sisuliselt heidab avaldaja maakohtule ette

kohtulahendi põhjendamise ja asjaolude väljaselgitamise kohustuste rikkumist, millega

ringkonnakohus eespool nõustus.

18. Ringkonnakohus märgib, et osaliselt on avaldaja siiski tuginenud avalduse põhjendamiseks

ka asjaoludele, mis ei saa olla aluseks TMS § 45 kohaldamiseks. Avaldusest ja avaldaja

hilisematest seisukohtadest nähtub, et avaldaja ei nõustu kõigi täitedokumendiks olevas

jõustunud kohtuotsuses tuvastatud asjaoludega ja kohtu järeldustega, sh väljamõistetud summa

suurusega. Avaldaja arvates nõutakse temalt täitedokumendiga sissenõudjale mh sellise

võlgnevuse tasumist, mida ei olegi tekkinud. Kolleegium selgitab, et täitemenetluse

peatamiseks, täitmise pikendamiseks või ajatamiseks TMS § 45 järgi ei anna alust see, kui

avaldaja ei nõustu täitedokumendist tuleneva nõudega. Sellisel juhul oleks kohane

õiguskaitsevahend olnud täitedokumendiks oleva kohtuotsuse vaidlustamine. Kui avaldajal on

kohtulahendist tuleneva nõude olemasolule selliseid vastuväiteid, mille aluseks olevad asjaolud

on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, võivad need olla aluseks sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi esitamisele TMS § 221 lg-te 1 ja 2 alusel.

19. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus TsMS § 173 lg 1 järgi lõpplahendis.

20. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel rahuldada

avaldaja taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu 50 euro tagastamiseks. TsMS § 150 lg 4

järgi

tuleb

tagastatav

riigilõiv

vastavalt

taotlusele

kanda

avaldaja

kontole

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

2-21-15807

7 (7)

21. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause ja § 477 lg 1 kohaselt võib avaldaja esitada hagita asjas avalduse menetlusse

võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab

määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa

ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule kaevata. Kuna ringkonnakohus rahuldas avaldaja

taotluse määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks, ei saa ringkonnakohtu

määruse peale edasi kaevata ka osas, milles ringkonnakohus lahendas avaldaja riigilõivu

tagastamise taotluse (TsMS § 150 lg 8).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa