2-21-11099/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

09. detsember 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-11099

Tsiviilasi

J

H

P

avaldus

Kalliskivi

Trust

OÜ

pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlausaldaja/avaldaja: J H P (sünniaeg xxx, elukoht xxx),

lepinguline

esindaja

advokaat

Kaspar

Koppel

(Advokaadibüroo

Laus

&

Partnerid,

e-post:

kaspar@lauspartners.ee)

Võlgnik: Kalliskivi Trust OÜ (registrikood 12961733, Pikk

tn 40-56, Tallinn 10133), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Kristjan Mägi (Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers

Legal, e-post: ee_menetlus@pwc.com)

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ J H P avaldus Kalliskivi Trust OÜ pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata.

2. Jätta võlgnikule Kalliskivi Trust OÜ ajutine haldur nimetamata.

3. Menetluskulud jätta võlausaldaja J H P kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva

kohtumääruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2

sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud ja avaldaja nõue

1. Võlausaldaja J H P esitas 14.07.2021 Harju Maakohtule avalduse võlgniku Kalliskivi Trust OÜ

pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kohtule esitatud pankrotiavalduse kohaselt sõlmiti 14.11.2019 J P, xxx OÜ (endise ärinimega

xxx OÜ) ja Kalliskivi Trust OÜ vahel laenuleping, mille kohaselt andis J P xxx OÜ-le ja

Kalliskivi Trust OÜ-le laenu summas kokku 3 448 800 Norra krooni ehk 342 000 eurot. Intressiks

lepiti kokku 5% laenusummalt ja laenuperioodiks üks aasta ning tagasimakse tähtajaks oli

määratud 12.11.2020. Laenu põhiosa tagasimakse pidi olema teostatud ühekordse maksena koos

intressiga. 14.04.2021 esitas J P OÜ-le xxx ja OÜ-le Kalliskivi Trust nõudekirja, milles nõudis

koguvõlgnevuse summas 359 100 eurot (so 342 000 eurot + 5% intress summas 17 100 eurot)

likvideerimist hiljemalt 05.05.2021. Nõudekiri jäi vastuseta ning xxx OÜ ja Kalliskivi Trust OÜ

ei ole võlgnevust isegi osaliselt tagasi maksnud. Eeltoodust tulenevalt on xxx OÜ-l ja Kalliskivi

Trust OÜ-l seisuga 14.11.2019 laenulepingust tulenev võlgnevus J P’i ees summas 359 100 eurot.

Nõue muutus tervikuna sissenõutavaks hiljemalt 12.11.2020. Võlausaldaja esitas 28.06.2021

Kalliskivi Trust OÜ-le pankrotihoiatuse, millele võlgnik vastas, kuid ei asunud võlgnevust

likvideerima.

3. Seoses võlgniku vastuväidetega märgib võlausaldaja, et ükski võlgniku esitatud tõend ei

tõenda, et võlausaldaja ja võlgniku vahel oleks sõlmitud suuline kokkulepe laenu pikendamise

kohta. Lisaks, võlausaldaja poolt laenu tagasinõudmist ei saa võlausaldaja poolseks

pahatahtlikuks käitumiseks pidada. Samuti ei võta võlausaldajalt õigust võlgnikult laenu tagasi

nõuda see, kui selle käigus võib kahjustuda mõne kolmanda isiku võimalus saada tegevusluba või

mitte. Ebaõige on väide, et võlausaldaja on nõue on pandiga tagatud. Nõude tagatiseks ei ole panti

seatud. Laenulepingu p 7.3 märgitud hüpoteegid on võlausaldajale andmata. Võlausaldajale

laenulepingu p 7.1 antud optsiooni konverteerida laenusumma kasumiosalussertifikaadiks ei saa

pandiks pidada. Kuivõrd võlgniku tasus samaaegselt vastuväite esitamisega 07.10.2021 laenu

intressimakse, siis võlausaldaja avaldab, et pankrotiavalduses ta nõuab vaid põhivõla tasumist.

4. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul on võlausaldaja ees võlakohustus vähemalt

summas 342 000 eurot. Võlgnikul puuduvad kinnisvara ja kaubamärgid. Võlgniku 2021. aasta

käive on 0 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnik võimeline võlausaldajale laenu maksevõime

puudumise tõttu tagastama. Ametlike andmete kohaselt võlgnik ei ole siiani esitanud 2020

majandusaasta aruannet. Ühtlasi ei nähtu võlgniku poolt viimati äriregistrile esitatud 2019

majandusaasta aruandest, et võlgnikul oleks piisavalt raha, et võlausaldajale 342 000 eurot

tagastada.

Võlgniku vastuväited

5. Võlgnik Kalliskivi Trust OÜ vaidleb avaldusele vastu, palub jätta avaldus rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

6. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja nõue on selgelt vaieldav ning selle nõude olemasolu

osas on alanud Saksa kohtus Saksa õiguse alusel kohtumenetlus (toimiku nr xxx). Laenulepingu

kohaselt kohaldatakse pooltevahelisele õigussuhtele Saksa õigust ning laenulepingust tulenevad

või sellega seotud nõuded on allutatud avaldaja enda elukohajärgsesse Saksa kohtusse. Saksa

kohus on juba tunnistanud asja allumist Saksa kohtule, kui võttis hagid menetlusse.

7. Avaldaja on esitanud pankrotiavalduse ennatlikult, s.o enne nõuete sissenõutavaks muutumist,

ning pahatahtlikult eesmärgiga xxx AS-i tegevusloa menetlust alusetu pankrotiavaldusega

kahjustada ja selle kaudu survestada xxx OÜ-d ja sellega seotud isikuid (sh võlgnikku) tagastama

avaldajale ennetähtaegselt laen.

8. Asjaolu, et avaldaja nõue on selgelt vaieldav, on leidnud Harju Maakohtu poolt juba

kinnitamist tsiviilasjas nr 2-21-11098, kus avaldaja esitas sama nõude alusel pankrotiavalduse ka

xxx OÜ suhtes. Harju maakohus jättis avaldaja avalduse alusel ajutise pankrotihalduri määramata

ning lõpetas menetluse.

9. Vaidlusalust laenulepingut on suulise kokkuleppe alusel pikendatud ning avaldajal ei ole

sissenõutavaks muutunud nõudeid. Laenulepingus ei ole sätestatud, et laenulepingut võib muuta,

sh pikendada, üksnes kirjalikult. Järelikult võis laenulepingut pikendada ka suuliselt. Avaldaja,

xxx OÜ ja võlgnik pikendasid suuliselt 22.10.2020 veebikoosolekul ja sellele järgnenud

23.10.2020 telefonikõnes laenulepingut vähemalt kuni xxx AS saab Finantsinspektsioonilt

tegevusloa ja xxx AS alustab tegevust. Eelduslikult peaks xxx AS saama Finantsinspektsioonilt

tegevusloa ning alustama tegevust käesoleva aasta lõpuks.

10. Avaldaja väidetavate nõuete suuruse kujunemine ei ole jälgitav ega kooskõlas laenulepingus

sätestatuga. Avaldaja ei ole välja toonud ega selgitanud, kuidas väidetatud võlgnetavad summad

on tekkinud. Muuhulgas ei ole avaldaja välja toonud ega selgitanud, millal avaldaja rahasummad

on üle kandnud, millal on intress kulgema hakatanud. Seejuures ei ole avaldaja ka arvestanud

laenulepingu p-s 5 sätestatuga, mille kohaselt tuleks laen koos intressidega tagastada üldsegi

Norra kroonides. Samas ei ole ka laenulepingus täpsustatud, mis hetke seisu vääringus jne tuleks

laen ja intressid tagastada. See tuleb sisustada materiaalõiguse tõlgendamisel, kuid ka see allub

laenulepingu p 10.1 kohaselt Saksa õigusele. Seega ei ole avaldaja väidetavate nõuete suurus selge

ega jälgitav ning nende suurus ja kujunemine tuleb kindlaks teha Saksa õiguse kohaselt.

11. Võlgnik sai laenulepingu pooleks üksnes seetõttu, et avaldaja ei saanud kanda raha otse xxx

OÜ-le, vaid vajaks selleks võlgniku arvelduskontot. Esialgses laenulepingus, mille avaldaja ja

xxx OÜ allkirjastasid, ei olnudki võlgnikku üldse nimetatud. Võlgnik toodi lepingusse sisse

üksnes maksevahendajaks. Kuigi formaalselt vastutab laenulepingust tulenevate kohustuste

täitmise eest ka võlgnik, on oli laenuleping sõlmitud üksnes xxx OÜ huvides, kes on ka isikuks,

kes täidab kõik laenulepingust tulenevad kohustused, ilma et võlgnik peaks neid täitma. Seega

kui avaldaja mingi nõue peakski kunagi muutuma sissenõutavaks, tasub selle xxx OÜ ning

võlgnikul ei ole mistahes kohustusi seoses laenulepinguga

12. Võlgnik ei ole maksejõuetu. Avaldajal ei ole ei xxx OÜ ega võlgniku vastu mitte ühtegi

sissenõutavaks muutnud nõuet. Asjaolu, et võlgnikul ei ole avalike andmete kohaselt olnud 2021.

aastal käivet olnud, ei tähenda, et võlgnik oleks maksejõuetu. Omanikud liigutavad võlgniku

kaudu täpselt nii palju raha, kui vaja on. Hetkel pole võlgnikul raha vaja läinud. Asjaolu, kas

võlgnikul on esitatud või esitamata majandusaasta aruanne, ei ole ajutise halduri määramise

aluseks. Seejuures on võlgnik nüüdseks esitanud 2020 aasta majandusaasta aruande ka

äriregistrile. Asjaolu, et võlgniku bilansis ei ole kajastatud täiel kujul avaldaja võimalikku nõuet

võlgniku vastu summas 342 000 eurot, ei tähenda, et võlgnik oleks midagi varjanud või käitunud

hea usu põhimõtte vastaselt. Võlgniku bilanss ei muutuks, kui selles samaaegselt kajastada

avaldaja formaalset kohustust avaldaja ees ja vara poolel samas ulatuses nõuet xxx OÜ vastu.

13. Avaldaja nõue on täielikult tagatud. Avaldajal on õigus saada xxx OÜ ning seejärel xxx OÜ

osa, mis moodustab 4,6% vastava osaühingu osakapitalist, osanikuks. Vastav õigus ei ole

väärtusetu. Arvestades, et xxx OÜ tulu teenimise eelne väärtus on 9 059 000 eurot, on vastava

õiguse väärtus ca 417 000 eurot. Järelikult on praegusel hetkel selles ulatuses tagatud ka avaldaja

nõuded võlgniku vastu, mis ei ole muutunud isegi veel sissenõutavaks. xxx OÜ on korduvalt

pakkunud avaldajale ka konverteerimisvõimalust, kuid avaldaja ei ole seda soovinud kasutada.

Kohtumääruse põhjendused

14. Ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmise alused on sätestatud pankrotiseaduse (PankrS) §

15 lõikes 3. Muuhulgas on selles lõikes sätestatu kohaselt pankrotimenetluse algatamata jätmise

aluseks asjaolu, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle

tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (p 1). Samuti on üheks pankrotimenetluse

algatamata jätmise aluseks asjaolu, et võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt

põhistanud või nõude olemasolu tõendanud (p 4).

15. Kohus leiab, et käesoleval juhul vaidleb võlgnik põhjendatult pankrotiavaldusele vastu. Kohtu

hinnangul on võlgnik vastuväidetes pankrotiavaldusele esitanud kaalukad põhjendused, millele

hinnangu andmine väljub pankrotimenetluse raamidest. Pankrotimenetluses ajutise halduri

nimetamine s.t. menetluse alustamine vaieldava nõude põhjal ei ole kooskõlas seadusega ja

pankrotimenetlus võib olla põhjendamatult kahjustavate õiguslike tagajärgedega. Kohus leiab, et

hagimenetluses tuleb lahendada nõudega seonduvad asjaolud, võlausaldaja nõude sissenõutavuse

ja muud küsimused. Vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses on võlgnikul võlausaldaja ees

võlgnevus tekkinud, tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nii on PankrS § 15 lg 3 p 1

ja § 31 lg 2 suunatud eelkõige sellele, et pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise

menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel,

kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse

hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Ka Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-17-02 p-s

10 märkinud, et kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid

ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute

andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat

nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses.

16. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluses asjas pooltevahelise õigussuhete hindamiseks vajalike

faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ületaks piirid, milles pooltevahelisi

vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Seejuures on vajalik hinnata

kõiki võlgniku poolt võlausaldaja nõude vastu esitatud vastuväiteid, mille kohta seisukoha

võtmiseks vajalike asjaolude tuvastamine väljub pankrotiavalduse läbivaatamise piiridest.

Pankrotimenetluses ei ole võimalik kohtul anda hinnangut võlgniku poolt esile toodud

asjaoludele. Võlausaldaja on välja toonud, et pankrotiavalduse aluseks oleva nõude olemasolu

osas on alanud Saksa kohtus Saksa õiguse alusel kohtumenetlus (toimiku nr 4 O 1798/21).

17. Võlausaldaja avalduse kohaselt sõlmisid 14.11.2019 J P, xxx OÜ (endise ärinimega xxx OÜ)

ja Kalliskivi Trust OÜ laenulepingu, mille kohaselt andis J P xxx OÜ-le ja Kalliskivi Trust OÜ-

le laenu summas kokku 3 448 800 Norra krooni ehk 342 000 eurot tagasimakse tähtajaga

12.11.2020. Võlausaldaja esitas 28.06.2021 Kalliskivi Trust OÜ-le pankrotihoiatuse, millele

võlgnik vastas, kuid ei asunud võlgnevust likvideerima. Ainuüksi sellest ei piisa ajutise halduri

nimetamiseks. Hinnata tuleb võlgnevuse sissenõutavaks muutumise eeldusi, mis ei ole

pankrotimenetluses võimalik.

18. Samuti leiab kohus, et võlausaldaja ei ole võlgniku püsiva maksejõuetuse osas oma

pankrotiavaldust piisavalt põhistanud. Väite põhistamine on TsMS § 235 kohaselt kohtule väite

põhistamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks.

Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti

tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud

protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kohtu hinnangul võlgniku käibe puudumine ei tähenda koheselt tema püsivat maksejõuetust.

Võlausaldaja ei ole esile toonud püsiva maksejõuetuse olemasolu ega teisi kohustusi suhtes

varaga.

19. Arvestades olemasolevat vaidlust ja asjaolu, et püsiv maksejõuetus on põhistamata, tuleb

nendel alustel jätta ajutine haldur nimetamata.

PankrS § 15 lg 7 kohaselt, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist

menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohtu hinnangul puudub alus ajutise pankrotihalduri

nimetamiseks, sest täitmata on PankrS § 15 lg 3 p 1 ja p 4 eeldused.

Menetluskulud

20. Kooskõlas PankrS § 15 lg 6 jäävad menetluskulud pankrotiavalduse esitaja kanda.

21. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtumääruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik