1-10-10194/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

15. septembril 2010. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-10-10194 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi Z.M-i (Z.M) süüdistus KarS § 122 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Raul Heido Süüdistatav Z.M

Eluvõi asukoht ja aadress: viibib Tartu Arestimajas vahistatuna, vabanedes asub elama aadressile XXXX, Tartu linn (nimetatud elukohas elab süüdistatava poolvend E.Ä) Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 10-l korral, väärteomenetluses karistatud 6-l korral,

Tõkend: vahistatud 04.06.2010.a (kahtlustatavana kinnipeetud kuupäeval) Kaitsja riigi poolt määratud korras advokaat Rainer Objartel

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Z.M KarS § 122 järgi ja karistuseks mõista 2 ) aastat (kaks vangistust.

KarS § 74 lg-te 1,2 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele.

Mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust Ülejäänud (kuus) . aasta ja 6 kuu pikkune vangistus jätta tingimisi täitmisele pööramata tingimusel, (ühe) (kuue) et Z.M ei pane 3 ) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning (kolme

täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Vastavalt KarS § 75 lg 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas,

2) ilmuma kriminaalhooldaja määra

tud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; 3)

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumis eks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda koheselt ärakantava karistuse osa, s.o 6 kuu pikkuse (kuue)

vangistuse kandmise tähtaega alates 4. juunist 2010. a, s.o alates Z.M-i kahtlustatavana kinnipidamisest.

Tuginedes VÕS §-le 1055 ja KrMS § 3101 lg-le 1 alusel kohaldada Z.M-ile lähenemiskeeld E.Z. suhtes 3 ) aastaks, keelates Z.M E.Z. lähenemise (kolmeks

kõnetamiskauguseni ja temaga igasuguse suhtlemise, sealhulgas erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu.

Tõkend – vahistaminejätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.

KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1,3 välja mõista Z.M-ilt menetluskuluna sundraha 3 000.- tuhat krooni. Ülejäänud osas jätta menetluskulud (kolm) riigi kanda.

Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS- is SEB

Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, menetluskulu”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

Z.M-i süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 05.11.2009 kuni 21.05.2010 järjepidevalt väärkohtles oma elukaaslast E.Z`i põhjustades temale tekitatud tervisekahjustuste näol suurt valu, kusjuures:

• 05.11.2009.a kella 17.30 paiku Tartu linnas, XXX korteri koridoris tungis alkoholijoobest tingitud agressiivsuse tõttu kallale E.Z`ile, kellele üritas lüüa ahjuroobiga vastu pead. Kuna

E.Z tõstis enesekaitseks üles parema käe, siis löök tabas tema kätt ning purustas parema küünarluu. Saadud löögi tagajärjel kukkus E.Z. põ randale, kus Z.M jätkas

põrandal lamava E.Z. ´i peksmist taburetiga vastu pead ja selga ning lõi rusikaga näkku.

Oma tegevusega põhjustas Z.M E.Z. `ile füüsilist valu ja tervisekahjustustena parema küünarluu murru, ninaluude murru ja parema maksillaarsiinuse eesmise seina murru;

• 08.12.2009.a kella 23.45 paiku Tartu linnas, XXX korteris tungis alkoholi alkoholijoobest tingitud agressiivsuse tõttu kallale E.Z. `ile, keda lõi korduvalt rusikaga näkku. Oma tegevusega põhjustas Z.M E.Z. `ile füüsilist valu;

• 16.01.2010.a kella 01.08 paiku Tartu linnas, XXX korteris tungis alkoholi alkoholijoobest tingitud agressiivsuse tõttu kallale E.Z. `ile, keda lõi korduvalt rusikaga vasaku silma piirkonda. Oma tegevusega põhjustas Z.M E.Z. `le füüsilist valu ning tervisekahjustusena vasaku silma hematoomi;

• 21.05.2010.a kella 20.20 paiku Tartu linnas, XXX korteri koridoris alkoholi alkoholijoobest tingitud agressiivsuse tõttu tungis kallale E.Z. `ile, keda tõukas vastu rindu. Saadud tõuke tagajärjel paiskus E.Z. vastu ust ning vigastas enda paremat küünarnukki. Seejärel Z.M võttis kinni E.Z. `i mõlemast käest ning pigistas neid tugevasti. Oma tegevusega põhjustas Z.M E.Z. `ile füüsilist valu ja tervisekahjustustena parema õlavarre põrutuse ja verevalumi, vasaku küünarliigese piirkonna põrutuse ja verevalumi, kaelapiirkonna verevalumi ning pindmised hulgivigastused. Sellega pani Z.M toime KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o järjepideva ja suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: ei ole. Asitõendid: ei ole.

Menetluskulud: KrMS § 263 p 1 ja 4 alusel määratud kaitsja Rainer Objartelile makstav advokaaditasu kohtueelses menetluses 840 krooni ja kokkuleppemenetluse läbirääkimistel 900 krooni. Karistuse liik ja määr: KarS § 122 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav Z.M-ile karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Z.M-i eelvangistuses viibitud aeg, lugedes karistuse kandmise aja alguseks 04.06.2010.a, so alates Z.M-i kahtlustatavana kinnipidamisest.

KarS § 74 alusel määrata, et Z.M-ile mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 6 (kuus) kuud vangistust ning tingimuslikult jäetakse 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust kohaldamata, kui Z.M ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseajal talle KarS §-s 75 loetletud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KrMS § 3101 järgi kohaldada Z.M-ile lähenemiskeeldu E.Z. `i suhtes kolmeks aastaks, keelates E.Z. `ile lähenemise kõnetamiskauguseni ja temaga igasuguse suhtlemise, sealhulgas erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et Z.M-i, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS

§-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et Z.M on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Z.M süüdi tunnistada KarS § 122 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks peab kohus põhjendatuks maksimaalse lubatava pikkusega lähenemiskeelu kohaldamist.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus välja mõistma süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kuuluks süüdimõistetult väljamõistmisele ka kaitsjale väljamaksmisele kuuluv tasu summas 2 040.- krooni.

KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Z.M on invaliidsuspensionär ja elatub pensionist. Muud vara süüdimõistetul ei ole. Kohus on seisukohal, et arvestades Z.M-i varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid, on põhjendatud tema osas jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda.

Rutt Teeveer Kohtunik