3-21-1683/4 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk , Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

9. detsember 2021, Tartu

Haldusasja number

3-21-1683

Haldusasi

Giga Ehitus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 13. juuli

2021. a otsuse nr 6-10/017724-2 osaliseks tühistamiseks ja

hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27. septembri 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Giga Ehitus OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Giga Ehitus OÜ

esindaja v.adv Marko Kaevando

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

Rahuldada määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 27. septembri 2021. a määrus ja

saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vastavalt Tartu Halduskohtu 1. märtsi 2021. a määrusega haldusasjas nr 3-21-411 Maksu- ja

Tolliametile (MTA) antud täitmist tagavate toimingute sooritamine loale seadis vastustaja aresti

muu hulgas Giga Ehitus OÜ kõikides Eesti Vabariigi krediidiasutustes avatud ning tulevikus

avatavatele arvelduskontodele kokku 204 619,71 euro ulatuses.

2. 7. juuni 2021. a maksuotsusega nr 12.2-3/051535-20 määras MTA kaebajale tasumiseks

täiendava maksusumma 470 628,03 eurot 30 päeva jooksul maksuotsuse saamise päevale järgnevast

päevast arvates. Kaebaja tasus maksusumma samal päeval, s.o 7 juunil 2021.

3. 15. juunil 2021 esitas kaebaja MTA-le taotluse täitetoimingute viivitamatuks lõpetamiseks ning

Giga Ehitus OÜ pangakonto arestist vabastamisega viivitamisega tekitud kahju hüvitamiseks

(viivise väljamõistmiseks) perioodi 10. kuni 15. juuni 2021 eest 269,09 eurot ja sealt edasi 44,848

eurot päevas kuni pangakonto arestist vabastamiseni.

4. Kaebaja pangakonto vabastati arestist 16. juunil 2021.

5. 13. juuli 2021. a otsusega jättis vastustaja rahuldamata Giga Ehitus OÜ taotluse viivise saamiseks

arvelduskonto arestist vabastamisega viivitamise eest.

6. Giga Ehitus OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 13. juuli 2021. a otsuse

nr 6-10/017724-2 tühistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata Giga Ehitus OÜ kahju hüvitamise

taotlus, ning kahjuhüvitise 313,93 eurot väljamõistmiseks.

7. Tartu Halduskohus 27. septembri 2021. a määrusega tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel leides, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Halduskohus selgitas, et HKMS § 133 lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet

väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.

Kaebaja nõuab 313,93 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist. Seega on tegemist väheintensiivse

õiguse riivega.

Vastavalt MKS § 1361 lg-le 3 kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui

maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise

tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Maksuotsusega

määratud maksusumma tasumisel langes ära täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu. Asja

lahendamisel on määrava tähtsusega küsimus, millal pidi MTA teada saama maksusumma

tasumisest.

Arvestades kaebajale maksuotsusega määratud maksukohustuse tasumiseks antud 30 päevast

tähtaega ning MKS § 10 lg 2 p-s 1 sätestatud maksuhalduri ülesannet kontrollida maksude

arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse

seadusega sätestatud suuruses ja korras, tuli maksuotsusega määratud maksusumma tasumist

kontrollida ette nähtud 30-päevase tähtaja jooksul. Kuna informatsioon maksuotsuse täitmiseks

maksuhalduri pangakontole maksusumma tasumise kohta ei jõua maksuhaldurini automaatselt, ei

pidanud seega MTA-le koheselt teatavaks saama täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu

äralangemine. Kuivõrd MTA sai maksusumma tasumisest esmakordselt teada kaebaja 15. juuni

2021. a taotlusest ning kaebaja pangakonto vabastati arestist 16. juunil 2021, on MTA järginud

MKS § 1361 lg-s 3 sätestatud nõudeid.

MTA teavitamine maksusumma tasumisest on kooskõlas MKS §-s 56 ette nähtud

maksukohustuslase kaasaaitamiskohustusega ja ka kaebaja huviga. Maksusumma tasumisest

teavitamise ja vastava taotluse õigeaegse esitamisega oli kaebaja võimalik kahju ära hoida. Seega

oleks esmase õiguskaitsevahendi kasutamisega jäänud talle kahju tekkimata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Giga Ehitus OÜ esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 27. septembri

2021. a määrus ning saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule.

9. Kaebaja hinnangul ei saa kaebusega kaitstava õiguse riivet pidada väheintensiivseks. Kaitstavaks

hüveks ei ole mitte viivise nõue, vaid õigus kasutada ja käsutada pangakontol arestitud 204 619,71

eurot. Viidatud hüve riivet ei saa kuidagi lugeda väheintensiivseks. Kaebaja tasus täiendava

maksukohustuse selle arvestusega, et pangakontol arestitud 204 619,71 eurot vabastatakse vastavalt

MKS § 1361 lg-le 3 arestist hiljemalt 9. juunil 2021 ning kaebajal on võimalik 10. juunil 2021

tasumisele kuuluv maksusumma 62 277,03 eurot tasuda arestist vabastatavate vahendite arvel. Kuna

arestitud summat selleks ajaks ei vabastatud, pidi kaebaja leidma võimaluse 10. juunil 2021

tasumisele kuulunud maksukohustuse täitmiseks muude vahendite arvel.

10. Nii MKS § 105 lg 5 järgi kui rahandusministri 19. detsembri 2008 määrusega nr 51 kehtestatud

„Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise,

tasumise ja tagastamise korra“ (määrus nr 51) § 7 lg 3 p 1 kohaselt loetakse maksukohustuse

täitmiseks pangaülekandega tehtud makse tasutuks maksekorraldusel märgitud summa laekumisel

MTA pangakontole. Isik, kelle pangakontole on makse laekunud, ei saa väita, et ta makse

laekumisest ei teadnud ega pidanudki teadma. MTA ei ole tegelikult isegi väitnud, et informatsioon

maksusumma tasumise kohta ei jõua maksuhaldurini automaatselt. MTA on väitnud, et

informatsioon maksusumma tasumise kohta ei jõua automaatselt maksumenetlust läbiviinud

maksuametnikuni. Selline põhjendus on asjakohatu, kuivõrd maksukohustuslane ei täida

maksusumma tasumisega kohustust konkreetse ametniku ees.

11. vastavalt MKS § 105 lg-le 2 võib maksukohustuse täita enne selle tasumise tähtpäeva. Ka

määruse nr 51 § 11 lg 3 järgi on võimalik tasuda kohustuse eest enne kohustuse täitmise tähtpäeva,

märkides maksekorraldusele viitenumbri, kui alusdokumendile on viitenumber väljastatud. 7. juuni

2021. a maksuotsuses oli viitenumber märgitud ja kaebaja sellele maksuotsusega määratud

maksusumma tasumisel ka viitas. MKS ega ükski muu õigusakt ei pane maksukohustuslasele

kohustust teavitada maksuhaldurit maksusumma tasumisest ning seda sõltumata sellest, kas tegemist

oli maksukohustuslase enda poolt arvestatud ja deklareeritud maksusumma tasumisega või siis

maksuhalduri määratud maksusumma tasumisega.

12. Vaidlustatud määrus tuleb tühistada ka tühistamisnõude läbi vaatamata jätmise osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.

14. Kaebuse võib HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja hinnangul

ei ole kumbki nimetatud eeldustest täidetud.

15. Erinevalt halduskohtust leiab kaebaja, et kaebusega kaitstavaks õiguseks ei ole viivise nõue, vaid

õigus kasutada kaebaja arvelduskonto vahendeid.

Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kaebuse rahuldamise korral saaks kaebaja 313,94

eurot hüvitisena selles eest, et ta ei saanud kasutada oma pangakonto vahendeid seitsme päeva

jooksul. Hüvitise suuruses väljendubki hinnang kaebaja õiguse riive intensiivsusele. Ka isiku jaoks

olulise õiguse rikkumise eest hüvitise nõudmise korral võib tegemist olla HKMS § 133 lg-s 1

nimetatud olukorraga. Viidatud norm annab üksnes kriteeriumi, mille alusel otsustada, kas on

lubatav asja läbi vaatamine lihtsustatud korras. Ka juhul, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne HKMS § 133 lg 1 mõttes, ei väljendu selles hinnang nagu oleks kaebus ebaoluline.

Kaebaja seisukoht, et kohtupraktikat arvestades kuluks HKMS § 133 lg-s 1 nimetatud piiri ületava

hüvitise nõude tekkimiseks ebamõistlikult pikk aeg (viivituse periood peaks olema oluliselt pikem),

ei ole asjakohane. See on küsimus hüvitise suurusest. Kui kaebaja leidis, et talle tekitatud kahju on

tegelikult suurem, kui 313,94 eurot, siis oli kaebajal võimalus seda kaebuse nõudes väljendada,

esitades ühtlasi asjakohased põhjendused.

16. Kaebuse rahuldamise korral võib kohus mõista kaebaja kasuks välja ka menetluskulud.

Menetluskulu on kohtumenetlusega kaasnev väljaminek, mille hüvitamise eesmärgiks ei ole kaebaja

varalise positsiooni parandamine kohtumenetlusele eelnenud seisuga võrreldes. Menetluskulude

hüvitamise nõue ei klassifitseeru kaebuse iseseisvaks nõudeks (HKMS § 38 lg 2) ega kuulu vaidluse

eseme hulka (HKMS § 41 lg-d 1 ja 2). Seetõttu ei ole menetluskulud hõlmatud ka kaebusega

kaitstava hüve mõistega.

Muul viisil kaebuse rahuldamine kaebaja varalist positsiooni ei muudaks. Hüvitamiskaebuse

rahuldamine ei tooks kaasa täiendavat positiivset muudatust kaebaja õiguste ja kohustuste osas lisaks

hüvitise saamisele. Muu hulgas ei ole hüvitamiskaebus suunatud kaebaja õiguse, kasutada

arvelduskontol olevaid rahalisi vahendeid, kaitsele ega välista selle õiguse õigusvastast riivet

tulevikus. Hüvitamiskaebusel eelduslikult ei ole preventiivset eesmärki. Praegusel juhul ei ole

kaebaja sellist eesmärki ka kaebuses eraldi esile toonud ega selgitanud sedagi, miks üldse kaebaja

õiguste sarnast riivet tulevikus tuleks pidada tõenäoliseks. Vaidlust ei ole selles, et arvelduskonto

arestimise tõttu puudus kaebajal võimalus konto kasutamiseks seitsmepäevase ajavahemiku jooksul

ning hiljem ei ole konto kasutamine takistatud olnud.

Nendel asjaoludel nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et käesolevas asjas kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne HKMS § 133 lg 1 tähenduses ning sellega on täidetud üks

HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebuse tagastamise eeldustest.

17. Kaebaja hinnangul on ekslik halduskohtu seisukoht, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

Kaebuses esitatud nõue arvelduskonto arestist vabastamisega viivitamise eest viivise saamiseks

riigivastutuse seaduse § 7 lg 2 ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 alusel on olemuslikult kahju

hüvitamise nõue. Viivise nõudmine selle olukorras on kaebaja jaoks lihtsam, kuna seaduses

sätestatud viivise ulatuses kahju tekkimist eeldatakse, mistõttu ei ole kaebajal vaja tõendada

viivitusest tingitud kahju tekkimist ega selle tegelikku suurust. Riigikohus on selgitanud1, et

maksukohustuslase arvelduskonto arestimise täitetoimingu lõpetamisega viivitamise eest viivise

nõudmisel tuleb siiski kontrollida, kas viivitus esines, oli õigusvastane ja rikkus kaebaja õigusi.

Halduskohus põhjendas kaebuse eduväljavaadete puudumist sellega, et MTA sai maksusumma

tasumisest esmakordselt teada kaebaja 15. juuni 2021. a taotlusest ning kuna pangakonto vabastati

arestist 16. juunil 2021, on MTA järginud MKS § 1361 lg-s 3 sätestatud nõudeid. Seega leidis

halduskohus, et viivitust ei esinenud.

18. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selge, kas kehtiva õiguse ja kaebuse asjaolude pinnal saab

sellise järelduse teha. MKS § 1361 lg 3 järgi tuleb maksuhalduril lõpetada täitetoiming hiljemalt

kahe tööpäeva jooksul täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu ära langemisest. Vaidlust ei ole

selles, et kaebaja arvelduskonto arestimise tingis hiljem maksuotsusega tuvastatud maksuvõlg, mis

lõppes kaebaja poolt tasumisega 7. juunil 2021 vastavalt MKS § 150 lg-le 5. Sellel päeval laekus

kaebaja ülekanne maksuotsuses näidatud maksuhalduri kontole. Kaebaja kinnitusel kasutas ta

tasumisel maksuotsuses märgitud viitenumbrit. 13. juuli 2021. a otsuses vastustaja seda väidet

kahtluse alla ei seadnud, vaid möönis makse laekumist 7. juunil 2021. Olukorras, kus ühes

maksuvõla tasumisega langes 7. juunil 2021 ära ka täitetoimingu tegemise tinginud asjaolu, tuleneb

MKS § 1361 lg 3 sõnastusest üheselt maksuhalduri kohustus vabastada kaebaja arvelduskonto

hiljemalt 9. juunil 2021. Seega kaebuse asjaoludel tuleb viivitust pigem jaatada ning seisukohta

viivituse puudumise kohta tuleks eraldi põhjendada. Seadusest ei tulene, et täitetoimingu lõpetamise

tähtaeg hakkaks kulgema täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu ära langemisest teadasaamisest

MTA poolt.

19. Teiseks asus halduskohus seisukohale, et kaebaja pidanuks teavitama vastustajat maksuotsusega

tuvastatud maksuvõla tasumisest. Algselt kaebaja seda ei teinud, mistõttu sai MTA tasumisest teada

alles 15. juunil 2021.

Seega leidis halduskohus ka, et võimalik viivitus ei olnud õigusvastane.

Ka seda seisukohta ei saa kehtiva õiguse pinnal üheselt jaatada. Nimelt märgib kaebaja

määruskaebuses põhjendatult, et MKS § 1361 lg 3, § 150 lg 5 ega muu norm ei sätesta

maksukohustuslase teatamiskohustust. Sellist kohustust ei ole kaebajale pandud ka maksuotsusega

ega selle lisaga 100, milles nähti ette maksuvõla tasumise viis. Samas tuvastati maksuotsusega

kaebaja maksukohustus möödunud maksuperioodide eest, mistõttu oli maksuotsuse tegemise ajaks

maksukohustuse täitmise tähtaeg möödunud ja maksuotsusega tuvastatud maksukohustust tuleb

pidada maksuvõlaks. Maksuotsuse vabatahtliku täitmise 30-päevane tähtaeg maksukohustuse

täitmise tähtaega ei muutnud ega tühistanud, samuti ei peatanud maksuotsus maksuintressi tasumise

kohustust. Nendel asjaoludel ei ole ringkonnakohtule äratuntav, et maksuvõla kohene tasumine ei

oleks oodatav või kohane ning tasumist võiks oodata kohustuse täitmiseks antud 30-päevase tähtaja

lõpuks. Vastupidi, maksuhaldur ise märkis maksuotsuse lisas 100, et juhul, kui maksu ei ole

1 Vt RKHK 30. aprilli 2020. a otsus asjas nr 3-17-98 (p 30)

võimalik kohe tasuda, siis on võimalus taotleda tasumise ajatamist. Pidades silmas veel maksuvõla

tasumiseks viitenumbri märkimist maksuotsuse lisas 100 ja selle kasutamist kaebaja poolt

maksuvõla tasumisel, on raske näha, miks kaebajal oleks pidanud tekkima arusaamine, et tasumisest

tuleks vastustajat veel eraldi teavitada. Pigem toetab kehtiv õigus esmapilgul järeldust, et MTA-l

tuli enda sisemine asjaajamine korraldada viisil, mis tagab talle seadusega pandud kohustuste

täitmise, s.h täitetoimingu lõpetamise 2 tööpäeva jooksul maksuvõla tasumisest.

Seetõttu ei saa tõsikindlalt väita, et kaebaja arvelduskonto arestist vabastamisega viivitamine ei

olnud õigusvastane.

20. Kaebaja nõuet viivise saamiseks ei tõrju üheselt ka etteheide esmaste õiguskaitsevahendite

kasutamata jätmisest. Kaebuse asjaoludest ei nähtu, et kaebaja jaoks selgunuks arvelduskonto

arestist vabastamisega viivitamine enne 10. juunit 2021, s.o enne selleks ette nähtud kahe tööpäeva

pikkuse tähtaja möödumist. Vastavalt ei saa eeldada, et kaebaja pidanuks võtma samme oma õiguste

kaitseks enne 10. juunit. Kuid ka 10. ja 15. juuni vahele jäänud päevade jooksul esmaste

õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise etteheidet ei saa kaebajale teha selgitamata, kas ta pidi

mõistma vastustaja teavitamise vajadust, kas teavitamiseks oli võimalus ning kas mõistlikult võttes

oleks kaebaja pidanud teavitama vastustajat varem kui kuuendal päeval viivitusest teadasaamisest,

arvestades, et 10. ja 15. juuni vahele jäi ka nädalavahetus.

21. Eeltoodud asjaoludel ei saa kaebuse rahuldamise tõenäosust pidada väheseks HKMS § 121 lg 2

p 21 mõttes. Vastavalt ei ole selle normi järgi kaebuse tagastamise teine eeldus täidetud ning kaebuse

tagastamine sellel alusel ei olnud lubatud.

Halduskohtu määrus tuleb tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/