2-19-5137/113 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

9. detsember 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-5137

Tsiviilasi

YJ ja VD avaldus korteriomanike kohustamiseks

olemasoleva eriomandi ja kaasomandite muutmiseks

ning kinnistusraamatus õigusmuudatuste tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. septembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

YJ ja VD määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I YJ (isikukood XXXXXXXXXX)

Avaldaja II VD (isikukood XXXXXXXX)

Avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim

Greinoman

Puudutatud isikud:

…

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-5137

muutmata osas, millega maakohus jättis määramata, et Keemia tn 11-27, Tallinn

asuva korteriomandi (registriosa nr 15324001) jagamisel avatava uue registriosa teise

jakku tuleb omanikuna kanda YJ. Muus osas on maakohtu määrus jõustunud.

2. Jätta YJ ja VD ühine määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud võrdsetes osades YJ ja VD

kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. YJ (avaldaja I) ja VD (avaldaja II) (koos avaldajad) esitasid 2. aprillil 2019 Harju

Maakohtule avalduse, milles palusid kohustada puudutatud isikuid andma nõusolek

olemasoleva eriomandi ja kaasomandite muutmiseks ning kinnistusraamatus õigusmuudatuste

tegemiseks ja asendada nimetatud tahteavaldused kohtumäärusega.

Avalduse kohaselt ehitati 15. juuni 2015. a korteriomanike üldkoosoleku otsusega saadud loa

alusel avaldajatele kuuluv Keemia tn 11-27, Tallinn asuv korteriomand ümber kaheks korteriks.

Juurdepääs loodavatele korteriomanditele nr 27/1 ja 27/2 on tagatud läbi Keemia tn 11-27

koosseisu kuuluva 2 m2 suuruse tulekoja (tuulekoda), mis avaneb Keemia tn 11 elamu

trepikotta. Kuivõrd korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lg 1 mõtte kohaselt ei saa

ühe eriomandi esemeks olla korteriomanike ühiseks kasutamiseks mõeldud ruumid, siis tuleb

tuulekoda anda kõigi korteriomanike kaasomandisse. Kui korteriomanditele nr 27/1 ja 27/2 ei

ole tagatud eraldi juurdepääsu ja tuulekoda ei vasta KrtS § 4 lg 1 tingimustele, siis ei ole

võimalik nimetatud korteriomandeid kinnistusraamatusse kanda.

Avaldaja esitas taotluse võtta korteriomanike üldkoosoleku päevakorda tuulekoja ühendamine

kõigi korteriomanike omandis oleva kaasomandiosaga ning korteriomandi nr 27 jagamine

kaheks eraldi korteriomandiks numbritega 27/1 ja 27/2. Kõik korteriomanikud 25. oktoobri

2018. a üldkoosolekust osa ei võtnud. Korteriomandite kaasomandiosa suurendamine 2 m2

võrra mõjutab korteriomanike ja hüpoteegipidajate õigusi, mistõttu on vajalik kõigi nende

nõusolek ning puudutatud isikute tahteavaldused tuleb asendada kohtulahendiga.

2. Puudutatud isikud avaldajate avaldusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud.

Esimese astme kohtu määrus

3. Harju Maakohus rahuldas 20. septembri 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse,

jagas Keemia tn 11-27 asuva korteriomandi kaheks eraldi korteriomandiks, kohustas

puudutatud isikuid andma nõusolek kinnistusraamatus kannete tegemiseks ja määras, et

puudutatud isikute nõusolek asendatakse kohtumäärusega ning jättis menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei vasta tuulekoda KrtS § 4 lg 1 tingimustele, sest seda

ei ole võimalik muuta või kõrvaldada ilma, et Keemia tn 11 korteriomandite nr 27/1 ja 27/2

omaniku õigusi kahjustataks ja säiliks sissepääs. Seega peab tuulekoda olema kõigi Keemia tn

11 korteriomanike kaasomandis, et oleks tagatud nimetatud Keemia tn 11 korteriomandi nr 27

jagamisel tekkivatele korteriomanditele eraldi ligipääs. Kuivõrd kinnistusraamatu kanneteta on

avaldajate jaoks takistatud korteriomandite nr 27/1 ja 27/2 omaniku õiguste teostamine, siis on

olemasolev olukord vastuolus hea usu põhimõttega (KrtS § 9 lg 2 p 1). Kuna taotletava

muudatuse tulemusena suureneb korteriomanike kaasomandiosa 2m2 võrra, siis ei kahjusta see

teiste korteriomanike ega hüpoteegipidajate õigusi või huve (KrtS § 9 lg 2 p 2).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Avaldajad esitasid ühise määruskaebuse, milles vaidlustavad maakohtu määruse osas,

milles jäeti resolutsioonis märkimata, kes tuleb kanda määruse resolutsiooni punkti 4.1.1 alusel

avatava registriosa teise jakku omanikuna ning paluvad teha uue määruse, millega otsustada, et

määruse resolutsiooni punkti 4.1.1 alusel avatava registriosa teise jakku tuleb omanikuna kanda

avaldaja I või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Määruskaebuse kohaselt on vaidlustatud määruse resolutsioon ebaselge. Avaldajad on

menetluses läbivalt taotlenud senise korteriomandi jagamist. Kui nõue oli sõnastatud

ebaõigesti, tulnuks kohtul lasta avaldajatel oma nõuet täpsustada või sõnastada nõue ise ümber.

Vaidlustatud määruse resolutsiooni p 4.1.1 võib tekitada kinnistusosakonnal küsitavuse, keda

3 (4)

tuleb kanda kinnistusraamatusse uue korteriomandi omanikuna. Kui kohtulahendi resolutsioon

ei ole ühemõtteliselt selge, siis ei pruugi see olla sundtäidetav.

5. Puudutatud isikud määruskaebuse kohta seisukohta ei esitanud.

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659 alusel muutmata. Maakohtu määrus on vaidlustatud

osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust üksnes

määruskaebusega vaidlustatud osas. Avaldajad on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes osas,

millega maakohus jättis määramata, et maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4.1 järgi avatava

uue registriosa teise jakku tuleb omanikuna kanda avaldaja I. Vaidlustamata osas on maakohtu

määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes jõustunud ning ringkonnakohus

selles osas maakohtu määrust ei kontrolli.

9. Korteriomandi jagamisel tuleb lähtuda KrtS § 9 lg-s 1 sätestatust, mis reguleerib

muudatuste teostamist eriomandi eseme osas. Viidatud sätte järgi võib asjassepuutuvate

korteriomanike omavahelisel kokkuleppel muuta olemasolevate eriomandite ulatust, samuti

luua uue korteriomandi. Eriomandi ulatuse muutmisele kohaldatakse asjaõigusseaduses (AÕS)

kinnisasjade ühendamise ja jagamise kohta sätestatut KrtS-s sätestatud erisustega.

10. Avaldajad tuginevad määruskaebuses sellele, et vaidlustatud määruse resolutsiooni p 4.1.1

võib tekitada kinnistusosakonnal kahtluse, kes tuleb kanda Keemia tn 11-27, Tallinn asuva

korteriomandi jagamise tõttu avatavasse uude registriossa omanikuna. TsMS § 442 lg 5

koosmõjus § 463 lg-ga 2 järgi tuleb kohtumääruse resolutsiooniga lahendada selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti peab resolutsioon olema

selgelt arusaadav ja täidetav. Kolleegiumi hinnangul vastab maakohtu määrus vaidlustatud osas

nendele tingimustele.

10.1. Kuigi avaldajad taotlesid maakohtus oma Keemia tn 11-27, Tallinn asuva korteriomandi

jagamist, ei ole avaldajad taotlenud avaldaja I omanikuna sisse kandmist uue korteriomandi

kohta avatavasse registriossa (avaldus ja selle 15. ja 22. aprilli 2019. a täpsustused; kd I, tl 5

pöördel, 157 pöördel ja 177 pöördel). TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole küll kohus hagita asjas seotud

menetlusosaliste esitatud taotlustega, kuid avaldajatel õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu

puudus maakohtul vajadus avaldajatele selgitada, et neil tuleb täpsustada, kes tuleb märkida

korteriomandi jagamise tõttu avatava uue registriosa teise jakku omanikuna või ka kohustus

seda omal algatusel kohtumääruse resolutsioonis määrata.

10.2. Justiitsministri määruse „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ § 145 lg 1 teise lause

kohaselt märgitakse kinnistu jagamise korral omanikuna uude registriossa jagatava kinnistu

omanik. Ka AÕS § 54 näeb ette põhimõtte, mille kohaselt jäävad kinnisasja jagamise korral

senised õigused kehtima. Avaldajate esitatud kinnistusraamatu väljatrükist nähtuvalt on

jagatava korteriomandi Keemia tn 11-27 omanik avaldaja I (kd I, tl 51 pöördel). Seega on

nimetatud korteriomandi jagamise tulemusel tekkiva uue korteriomandi kohta avatavas uues

registriosas avaldaja I omanikuna märkimise näol tegemist õigusaktidest tuleneva tagajärjega.

10.3. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kohtulahendi alusel ei saa korteriomandit jagada.

Kohtulahend saab üksnes asendada teiste korteriomanike nõusolekut kinnistusraamatu kande

tegemiseks kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 tähenduses (vt ka Riigikohtu 25. oktoobri

2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-05, p 7; 7. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-

15391/41, p 13). Edasiste toimingute tegemisel peavad avaldajad avaldama oma tahteavaldusi

4 (4)

ise. Kinnistusraamatu kanne tehakse KRS § 34 lg 1 järgi kinnistamisavalduse alusel. Kuivõrd

AÕS § 68 lg 1 ja § 54 lg 1 järgi on esmatähtis korteriomaniku soov korteriomand jagada, siis

tuleb korteriomandi omanikul esitada kinnistusraamatu pidajale kinnistamisavaldus. Ka

justiitsministri määruse „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ § 145 lg 1 esimese lause järgi

avatakse kinnistu jagamise korral uus registriosa kinnistu omaniku avalduse alusel.

10.4. Korteriomandi jagamise kaudu tekkiva uue korteriomandi kohta avatava registriosa teise

jakku jagatava korteriomandi omaniku sisse kandmine ei mõjuta ülejäänud korteriomanike

asjaõiguslikku positsiooni ega puuduta neid muul moel, seega ei ole selleks avaldajatel vaja ka

teiste korteriomanike nõusolekut.

11. Neil põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks ega

asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks.

12. TsMS § 696 lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta.

14. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ka ringkonnakohtus kantud

menetluskulude jaotuse. Kuna ringkonnakohus jätab avaldajate määruskaebuse rahuldamata,

tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg 1

esimese lause alusel võrdsetes osades avaldajate kanda.

15. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles

kulud tekkisid. Ükski puudutatud isik menetluskulude nimekirja ega menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust ei esitanud ja neil ei ole ka tsiviilasja toimikust nähtuvaid kulusid,

mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

16. Ringkonnakohus selgitab avaldajatele, et riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt

tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju,

kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59

lg 5 järgi tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas

asjas riigilõivu 50 eurot. Kuna kaebuses taotletu puhul ei ole tegemist mitme nõudega ning

avaldajad on esitanud ühise nõude, st taotletut on avaldajatel võimalik saada vaid ühekordselt,

siis tuli määruskaebuselt tasuda riigilõivu 50 eurot. Ringkonnakohtu andmetel on avaldajad

määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot, s.o 50 eurot ettenähtust rohkem. Seega

on avaldajatel TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enam tasutud osas riigilõivu

tagastamist.

TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti,

menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Sama paragrahvi

lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal

riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigilõivu

tagastamise taotluses tuleb märkida andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu

tagastamist.

17. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)