3-21-2526/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2526

Haldusasi

X kaebus Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305

p-de 8, 82, 14 ja 16 tühistamiseks või õigusvastasuse

tuvastamiseks ning vastustaja keelamiseks väljastada uut

analoogse sisuga korraldust

Menetlustoiming

Kaebuse osaline tagastamine; kaebetähtaja kontrollimine,

kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine ja menetluse

osaline

lõpetamine;

esialgse

õiguskaitse

taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus keelamisnõudes, tuvastamisnõudes ning nõuetes tühistada

Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 p-d 82 ja 16.

2. Lugeda X kaebus Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 p-de 8 ja 14

tühistamise nõudes esitatuks kaebetähtaega rikkudes ning jätta tema kaebetähtaja

ennistamise taotlus rahuldamata.

3. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

4. Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv summas 5 (viis) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4,

§ 124 lg 3, § 155 lg 5, § 204 lg 1, § 252 lg 7).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. X (kaebaja) esitas 04.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse

28.10.2021 korralduse nr 373 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305

„COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” muutmine“

(korraldus nr 373) tühistamiseks. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus.

3-21-2526

2(11)

2. Kohus jättis 08.11.2021 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta.

Kaebajal tuli esitada kaebuse faktilised põhjendused ja põhjendada subjektiivsete õiguste riivet.

Kaebajal tuli täpsustada esialgse õiguskaitse taotluse nõuet ja taotlust põhjendada.

3. Kaebaja esitas 18.11.2021 kaebuse täienduse.

4. Kohus jättis 19.11.2021 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse uuesti käiguta.

Kaebajal tuli kaebust ja taotlust põhjendada konkreetsete faktiliste asjaoludega, mis lähtuvad

kaebaja subjektiivsete õiguste riivest.

5. Kaebaja esitas 22.11.2021 kaebuse täienduse.

6. Kohus jättis 23.11.2021 määrusega kaebuse korduvalt käiguta. Kaebajal tuli kaebust ja

selle nõudeid selgitada ja täpsustada ning vajadusel taotleda kaebetähtaja ennistamist.

7. Kaebaja esitas 02.12.2021 kaebuse täienduse, milles taotles Vabariigi Valitsuse

23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja

piirangud“ (korraldus nr 305) p-de 8, 82, 14 ja 16 tühistamist. Samuti taotles kaebaja vastustaja

keelamist väljastada uut analoogse sisuga korraldust. Kui korraldus nr 305 kaotab

kohtumenetluse ajal kehtivuse, siis palus kaebaja tunnistada selle tagantjärele õigusvastaseks.

Põhjendused:

7.1. Kaebaja taotleb vastavalt kohtu juhistele korralduse nr 373 asemel korralduse nr 305

tühistamist. Korraldus nr 305 on nii algses kui ka hilisemas redaktsioonis ebaproportsionaalselt

isikuvabadusi piirav, kahjuliku mõjuga nii kaebaja kui ühiskonna jaoks ning kaasnev kahju

kaalub üles kaasneva kasu. Kaebaja on terve ja vaktsineerimata, kuid ei saa korralduse nr 305

p-s 10 reguleeritud tegevustes osaleda. Ta kogeb diskrimineerimist, piiratakse tema

tegevusvabadust, vaba eneseteostust, isikupuutumatust ja rikutakse inimväärikust. Ta ei saa

kasutada teenuseid, kogeb takistusi kaubanduses, toidu hankimisel, töötamisel, isikliku vara

hooldamisel. Turvalisuse tagamise vajadus ei kaalu üles isikuvabaduste piiramist. Piirangute

kehtestamine ei ole vältimatult vajalik. Riigi toimepidevus on riigisüsteemi siseprobleem ja

seda ei saa lahendada põhiseadusevastaste piirangute kehtestamisega üksikisikutele. Viiruse

leviku tõkestamiseks saab teha teavitustööd, anda soovitusi, toetada tervishoiusüsteemi.

Kaebajal on autonoomne õigus otsustada enda elu ja kehaga seonduvate valikute üle. Kaebaja

ei ole nõus korraldusele nr 305 alluma ega kogema sellega kaasnevat ebaõiglust, ebamugavust,

kannatusi ega takistusi tavapärastes tegevustes.

7.2. Korralduse nr 305 p 8, mida muudeti korralduse nr 373 p 1 ap-ga 3, kohustab kandma

avalikes siseruumides kaitsemaski. See piirab meelevaldselt kaebaja põhiõigusi ja vabadusi.

Ilma kaitsemaskita kaebajat ei teenindata ja teda diskrimineeritakse. Riivatakse kaebaja eraelu

puutumatust ja omandi kaitset. Maski kandmise kohustuse seadmine tervetele ja Covid-haiguse

riskigruppi mittekuuluvatele isikutele ei ole põhjendatud. Maski mitte vajav ja seda kanda mitte

sooviv kaebaja oleks maski kandmisel hooletu, mis vähendaks kasutegurit. Kaebaja on heas

tervislikus seisundis, tal puuduvad kroonilised haigused ja ta ei kuulu riskigruppi. Ta jälgib

hügieeninõudeid ja hoidub haigestumisest avalikes kohtades. Seega ei ole kaebaja ohtlik

enesele ega teistele ega vaja pealesunnitud kaitsemeetmeid. Igal inimesel on vaba voli

kaitsevahendeid kasutada või hoida distantsi. Inimest, kelle haigestumist või nakkusohtlikkust

ei ole tõendatud, ei ole alust ühiskonnast isoleerida. Iga inimene vastutab enda, mitte teiste

inimeste tervise eest. Nakkushaiguste eest kaitseb immuunsüsteem. Kellelgi ei ole õigust enda

kaitsmise eesmärgil nõuda teiselt isikult tema tahte vastast käitumist. Maski kandmine ei ole

vältimatu, see on ebaõiglane, ebavajalik ja ahistav. Maski nõue takistab poes kohapeal ostu

tegemist. Veebi teel oste tehes ei ole võimalik toodet kontrollida. See on muutnud keerukaks

3-21-2526

3(11)

või võimatuks mitmed kaebaja tööga seotud tegevused. Maapiirkonnas elades on oluline osta

pikema säilivusajaga toidukaupu, mida veebis kontrollida ei saa.

7.3. Korralduse nr 305 p 82, mis lisati korralduse nr 373 p 1 ap-ga 3, keelab kaebajal viibida

avalikes siseruumides ajavahemikus 23.00-06.00. Sellega piiratakse kaebaja vabadust osaleda

öistel avalikel üritustel. Meede ei ole vältimatu. Põhiõiguste ja vabaduste kasutamine ei saa

sõltuda kellaajast. Vastustaja kohustus on tõendada, et kaebaja on haige ja viibib

nakkusohtlikuna pahatahtlikult avalikus ruumis. Arvestatud ei ole negatiivseid mõjusid kaebaja

sotsiaalsetele, psühholoogilistele, majanduslikele ja kultuurilistele aspektidele. Negatiivne

mõju avaldub valikuvõimaluste vähenemises ja keerukamas graafiku planeerimises, takistades

õhtuste kohtumiste korraldamist, mida tuleb külmal perioodil pidada siseruumides.

7.4. Korralduse nr 305 p 14, mida muudeti korralduse nr 373 p 1 ap-ga 6, keelab ilma Covid-

tõendita osaleda avalikes siseruumides toimuvates tegevustes. See riivab kaebaja

liikumisvabadust, eneseteostusvabadust ja valikuvabadust. Tegemist on ühiskonnast

isoleerimise ja diskrimineerimisega. Varem võimaldas tegevustes osaleda korralduse nr 305

p 15, mis tunnistati Vabariigi Valitsuse 21.10.2021 korralduse nr 362 „Vabariigi Valitsuse

23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud

meetmed ja piirangud“ muutmine“ (korraldus nr 362) p 1 ap-ga 7 kehtetuks. Kaebaja ei

vaidlustanud korralduse nr 305 p-s 14 sisalduvat piirangut enne novembrit, sest ei puutunud

kokku olukordadega, kus meedet oleks jõustatud. Kaebajal ei ole võimalik käia

toitlustusasutustes, teenindusasutustes, spaades, koosolekutel, üritustel jm. Ta ei saa osaleda

täienduskoolitustes ega täiendõppes BE kategooria juhiloa saamiseks. Kaebaja ei soovi end

vaktsineerida, sest ei kuulu riskigruppi, on terve ja noor, seega on vaktsineerimine ebavajalik.

Vaktsineerimine on vabatahtlik ja seda otsust ei pea põhjendama. Kaebaja kui terve inimese

vabadusi ei tohi piirata ja põhjendatud ei ole nõuda Covid-tõendit ega testimist, kui kaebaja

sellega ei nõustu ja tal pole haigestumise tunnuseid.

7.5. Korralduse nr 305 p 16, mida muudeti korralduse nr 373 p 1 ap-ga 8, sunnib ettevõtteid,

asutusi ja nende töötajaid õigusvastaselt diskrimineerima Covid-tõendit mitte kasutavat

kaebajat. Selle punkti vaidlustamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Isikutevahelised

tehingud põhinevad osapoolte vabal tahtel. Viidatud punktiga sekkub vastustaja vabasse

tehingusse ja sunnib karistuse ähvardusel teenindajaid nende tahte vastaselt tehingust

keelduma, piirates sellega ebaproportsionaalselt nii ettevõtja kui ka kaebaja õigusi.

7.6. Ka võimalikud tulevikus kehtestatavad analoogsed piirangud rikuksid kaebaja õigusi ja

kaebaja õiguste kaitseks on vaja sekkuda juba ennetavalt, kuna korraldused jõustuvad väga

kiiresti. See ei jäta kaebajale võimalust oma õigusi tõhusalt kaitsta.

8. Kaebuses sisaldus kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja esitas 04.11.2021

tähtaegselt kaebuse korralduse nr 373 tühistamiseks. Kaebaja ei olnud enne 2021. a novembrit

korraldusest nr 305 ega sellega seatud tegevuspiirangutest teadlik. Kaebajal ei olnud enne

korralduse nr 373 kehtima hakkamist probleeme avalikus siseruumis ilma maskita viibimise

osas. Samuti ei keeldutud teda ilma Covid-tõendita teenindamast. Kaebaja ei olnud enne

novembrit teadlik sellest, et negatiivse Covid-testi alusel ei ole võimalik tegevustes osaleda.

Seetõttu puudus vajadus kaebusega kohtu poole pöörduda. Reaalne mõju avaldus kaebajale

alates 01.11.2021 korralduse nr 373 kehtima hakkamisega.

9. Lisaks sisaldus kaebuses esialgse õiguskaitse taotlus korralduse nr 305 p-de 8, 82, 14 ja

16 kehtivuse või täitmise peatamiseks. Õiguskaitse on vajalik, et kaebajal ei tekiks

põhiseadusevastast riivet juba kohtumenetluse ajal. Kaebaja on vaja osta kaupu poodides

kohapeal, et tooteid võrrelda. Kaebaja ei ole aastaid haige olnud ega kuulu riskigruppi.

Õiguskaitset kohaldamata võib õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

3-21-2526

4(11)

võimatuks. Covid-haigus ei ole tähelepanuväärsem kui paljud teised inimeste jaoks eluohtlikud

haigused, kuid mille tõttu isikuvabadusi ei piirata. Võimalik on keskenduda riskigruppide

kaitsele ja haigete ravile, jättes ühiskonna tavapäraselt toimima ja avatuks. Korralduse kehtima

jäämisel on oht, et kaebaja võib hakata saama Terviseametilt trahve, jätkub kaebaja

diskrimineerimine ja tõrjumine avalikes asutustes.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse osaline tagastamine

10. HKMS § 45 lg 1 järgi võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et

vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa

tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.

10.1. Seega on keelamiskaebuse esitamine lubatav vaid erandlikel juhtudel. Kohtu arvates

praegusel juhul sellist erandlikku olukorda ei esine. Kaebajal on võimalik esitada uusi

piiranguid kehtestavate korralduste peale tulevikus tühistamiskaebus. See, et korraldused

jõustuvad kiiresti, ei muuda kaebuse esitamist võimatuks. Vajadusel saab taotleda esialgse

õiguskaitse kohaldamist.

10.2. Keelamiskaebus ei ole lubatav ka sel põhjusel, et hetkel ei ole teada, kas ja milliseid

piiranguid võib vastustaja tulevikus kehtestada, millised faktilised asjaolusid uute piirangute

kehtestamise tingivad ja kas need saavad kuidagi kaebaja õigusi rikkuda. Kohus ei saa

lahendada hüpoteetilist kaebust, vaid tegeleda reaalsete õiguste rikkumise hindamisega. Kohus

teostab reeglina halduse tegevuse üle järelkontrolli, mitte ei sekku juba ennetavalt halduse

tegevusse ega hakka haldusorgani asemel otsustama, kas ja milliseid piiranguid peab

haldusorgan ja millistel tingimustel kehtestama. Selline pädevus kohtul puudub. Kohus saab

ennetavalt sekkuda vaid juhul, kui juba kaebuse lahendamisel on kahtlusteta ette nähtav, et

haldusorgan võtab lähitulevikus vastu otsuse, mis hakkab kaebaja õigusi rikkuma. Praegusel

juhul see nii ei ole. Seetõttu puudub kaebajal kaebeõigus keelamiskaebuse esitamiseks ja

kaebus tuleb selles nõudes läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1).

11. HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei

leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Seega on tuvastamiskaebuse esitamine lubatav vaid piiratud juhtudel. Tuvastamiskaebus on

reeglina ebaefektiivne õiguskaitsevahend, sest haldusakti või toimingu õigusvastasuse

tuvastamisele vaatamata ei reguleeri selline tuvastus kaebaja õigusi ega vastustaja kohustusi,

sh ei pane vastustajale kohustust oma haldusakte muuta või vältida edaspidi sarnaste

haldusaktide vastuvõtmist. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas tuvastamiskaebus tema õigusi

kaitseks. Tuvastamiskaebusest tõhusamad õiguskaitsevahendid on nt tühistamiskaebus,

kohustamiskaebus ja hüvitamiskaebus. Seepärast leiab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus

tuvastamiskaebuse esitamiseks ja kaebus tuleb selles nõudes läbivaatamatult tagastada.

12. HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse

kaitseks.

12.1. Seega saab kaebaja kaitsta kaebusega vaid enda subjektiivseid õigusi. Kaebust ei ole

lubatud esitada avalikes huvides (v.a keskkonna- ja planeerimisasjades) ega teiste isikute

õiguste ja huvide kaitseks. Sel põhjusel on kohus korduvalt küsinud kaebajalt põhjendusi,

kuidas vaidlusalune korraldus kaebaja enda õigusi riivab. Kaebuse esitamiseks ei anna alust

3-21-2526

5(11)

see, et kehtestatud piirangud võivad teiste isikute õigusi rikkuda. Teistel isikutel tuleb enda

õiguste kaitseks ise kaebusega kohtu poole pöörduda. Kaebaja ei saa seda teha nende eest.

12.2. Kaebaja taotleb korralduse nr 305 p 16 tühistamist põhjusel, et see kohustab ettevõtjaid

ja asutusi nende enda tahte vastaselt kaebajalt tõendit küsima ega võimalda neil vastavalt oma

soovile kaebajale teenuseid osutada. Selliselt esitatud kaebus on esitatud selgelt nende

ettevõtjate ja asutuste huvides, mitte kaebaja enda õiguste kaitseks. Kaebajal on korralduse

nr 305 p 14 ap-st 4 tulenev kohustus esitada kontrollitud tegevustes (korralduse nr 305 p 10)

osalemisel vastavustõend. Sellise tõendi olemasolu ja esitamise kohustus ei sõltu sellest, kas

ettevõte või asutus seda kontrollib. Ilma tõendita on kaebajal igal juhul keelatud kontrollitud

tegevustes osaleda. Samuti on tal igal juhul keelatud ilma maskita avalikes siseruumides

viibida, olenemata sellest, kas seda kontrollitakse või mitte. Kohus jääb oma 23.11.2021

määruses toodud seisukoha juurde, et korralduse nr 305 p 16 ei reguleeri kaebaja õigusi ega

kohustusi, vaid paneb kohustused ettevõtetele ja asutustele. Sel põhjusel puudub kaebajal

kaebeõigus selle punkti vaidlustamiseks ja kaebus tuleb selles nõudes läbivaatamatult

tagastada.

13. Korralduse nr 305 p 82 sätestab, et p-s 10 sätestatud juhul on avalikus siseruumis tegevuse

eest vastutaval isikul kohustus tagada, et isikud ei viibi tegevuse asukohas ajavahemikus kella

23.00 kuni 06.00. Piirangut ei kohaldata p 14 ap-des 5 ja 6 sätestatud juhul.

Seega seab vaidlusalune säte kontrollitud tegevustes osalemisele ajalise piirangu. Kohtu

hinnangul ei riiva eeltoodud säte kuidagi kaebaja õigusi. Kaebaja ei ole enda sõnul Covid-

haigust läbi põdenud ega vaktsineeritud ja tal puudub seda kinnitav vastavustõend. Juba see

välistab kaebaja õiguse osaleda kontrollitud tegevustes (vt korralduse nr 305 p 14 ap 4). Kuna

kaebajal puudub nagunii õigus kontrollitud tegevustes osaleda, siis ei saa tema õigusi kuidagi

riivata see, et kontrollitud tegevustes osalemine on ajaliselt piiratud. Selline ajaline piirang saab

riivata vaid vastavustõendit omavat isikut, kel on õigus kontrollitud tegevustes osaleda. Seega

puudub kaebajal kaebeõigus selle punkti vaidlustamiseks ja kaebus tuleb selles nõudes

läbivaatamatult tagastada. Kui kaebaja peaks Covid-haiguse läbi põdema või laskma end

vaktsineerida, mille tulemusel hakkaks korralduse nr 305 p-s 82 tema õigusi reaalselt riivama,

võib kaebaja esitada selle sätte peale kohtule uue kaebuse.

14. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

Kaebetähtaeg

15. Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest

arvates (HKMS § 46 lg 1). Korraldus nr 305 (ja ka seda muutvad korraldused) on üldkorraldus

haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2 tähenduses. Üldkorralduse vaidlustamise tähtaeg võib hakata

kulgema ajast, mil see korraldus hakkab reaalselt isiku õigusi piirama (vt nt Riigikohtu

13.02.2008 määrus asjas nr 3-3-1-95-07, p-d 13-14).

16. Kaebaja vaidlustab korralduse nr 305 p 8, 82 ja 14 ning väidab, et sai korraldusest nr 305

ja selles kehtestatud piirangutest teada alles novembri alguses.

17. Korralduse nr 305 p 8 sätestab kohustuse kanda avalikes siseruumides kaitsemaski.

17.1. Kaebuse esitamise ajal kehtis korralduse nr 305 p 8 järgmises sõnastuses:

8. Avalikus siseruumis on isikul kohustus kanda kaitsemaski. Tegevuse eest vastutav isik on

kohustatud tagama avalikus siseruumis kaitsemaski kandmise kohustuse täitmise.

3-21-2526

6(11)

Nimetatud punkt kehtestati sellises redaktsioonis korraldusega nr 373 ja hakkas kehtima alates

29.10.2021. Alates korralduse nr 305 jõustumisest 26.08.2021 kehtis viidatud säte järgmises

sõnastuses:

8. Avalikes siseruumides viibijad peavad kandma kaitsemaski või katma suu ja nina.

Piirangut ei kohaldata alla 12-aastastele isikutele või juhul, kui kaitsemaski kandmine või

suu ja nina katmine ei ole tervislikel põhjustel või muid olulisi põhjuseid arvestades mõistlik.

Samuti ei kohaldata piirangut, kui on tagatud tegevuse eest vastutava isiku või tegevuses

osaleva isiku III osas sätestatud nõuete täitmine (edaspidi III osas sätestatud nõuded).

Seega kehtis maski kandmise kohustus juba alates 26.08.2021. Erinevus varasema ja hilisema

redaktsiooni vahel on selles, et varem oli lisaks maskile võimalik katta suu ja nina ka muud

moodi (nt salliga, kraega). Erinevus on ka selles, et varem ei pidanud maski kandma

kontrollitud tegevustes (korralduse nr 305 p 10) osalevad isikud, sest nende puhul kontrolliti

vastavustõendi olemasolu. Alaealistele kehtivad ja tervislikust seisundist tulenevad erandid

kehtivad siiani korralduse nr 305 p-s 81. Tegevuse eest vastutavale isikule pandud kontrollimise

kohustus puudub vastutava isiku kohustusi, mitte kaebaja omasid.

17.2. Kaebaja ei ole enda kinnitusel Covid-haigust läbi põdenud ega vaktsineeritud. See

tähendab, et tema suhtes kehtis kohustus kanda kaitsemaski juba alates 26.08.2021. 29.10.2021

jõustunud muudatus puudutas kehtiva tõendiga läbipõdenud ja vaktsineerituid, kes said varem

kontrollitud tegevustes osaleda ilma maskita. Nüüd pidid nad ka kontrollitud tegevustes maski

kandma. Kaebajat see muudatus ei puudutanud. Kaebaja jaoks muutus see, et enam ei olnud

võimalik maski asemel katta suud ja nina muud moodi. Kuid kaebaja ei ole põhjendanud

kaebust sellega, et ainult maski kandmine rikub tema õigusi ning et ta sooviks katta suud ja nina

jätkuvalt muul moel. Kaebaja vaidleb korralduse nr 305 p-st 8 tulenevale kohustusele üleüldse

vastu ja leiab, et sellega piiratakse tema vabadusi. Sel põhjusel leiab kohus, et korralduse nr 305

p-st 8 tulenev kohustus ei saanud hakata riivama kaebaja õigusi alates 29.10.2021, vaid pidi

riivama tema õigusi juba alates 26.08.2021.

17.3. Kohtu jaoks ei ole usutav, et üleriigiliselt kehtiv maski kandmise kohustus avalikes

siseruumides ei mõjutanud kaebajat kuni 29.10.2021. Selline kohustus kehtis kõigis kauplustes,

apteekides, pankades, tervishoiuasutustes, ühistranspordis jm. Kaebaja viitab sellele, et tema

jaoks on oluline käia kaupluses kohapeal kaupu kontrollimas. Seega pidi kaupluses kehtiv

maski kandmise kohustus talle juba varem teada olema. Selline teave on kauplustes alati

nähtaval kohal. Samuti on Vabariigi Valitsus teinud alati uute piirangute kehtestamisel laialdast

teavitustööd ja avaldanud pressiteateid1. Kaebaja ei ole usutavalt põhistanud, et talle jäi

tavapärase elukorralduse juures kogu see teave kättesaamatuks ja ta ei teadnud kuni oktoobri

lõpu või novembri alguseni, et tal on kohustus kanda avalikes siseruumides maski. Samuti ei

ole kaebaja usutavalt põhistanud, kuidas hakkas maski kandmise kohustus tema õigusi reaalselt

riivama alles oktoobris-novembris. See, et kaebajat varem kohapeal ei kontrollitud ega nõutud,

et ta maski kasutaks, ei tähenda, et kaebaja suhtes hakkas maski kandmise kohustus alles hiljem

mõju omama. Maski kandmise kohustus oli kaebajal olemas juba varem, olenemata sellest, kas

ta seda täitis või mitte. Seetõttu loeb kohus kaebuse korralduse nr 305 p 8 tühistamise nõudes

esitatuks kaebetähtaega rikkudes.

18. Kuigi kaebaja taotleb korralduse nr 305 p 14 tervikuna tühistamist, võib kaebuse

põhjendustest järeldada, et kaebaja vaidleb vastu sellele, et kontrollitud tegevustes osalemiseks

on vaja vastavustõendit. Sellise nõude kehtestab korralduse nr 305 p 14 ap 4. Kuna kaebaja

Nt

https://www.err.ee/1608315245/valitsus-kiitis-heaks-koroonapiirangute-korralduse

ja

https://kriis.ee/uudised/valitsus-kiitis-heaks-covid-piirangute-korralduse.

3-21-2526

7(11)

korralduse nr 305 p 14 muus osas ei vaidlustada ega muus osas p 14 õigusvastasust ei põhjenda,

siis ei kontrolli kohus viidatud sätet muus osas.

18.1. Kaebuse esitamise ajal kehtis korralduse nr 305 p 14 ap 4 järgmises sõnastuses:

14. Isik võib punktis 13 sätestatud tingimustel tegevuses osaleda, kui on täidetud vähemalt

üks järgmistest tingimustest:

4) ta on punktis 5 sätestatud tingimustel COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud,

sealhulgas täiendava vaktsiinidoosiga vaktsineeritud, või vaktsineerituga võrdsustatud isik

ning esitab enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi.

Korralduse nr 305 jõustumisel 26.08.2021 kehtis analoogne säte p 14 ap-s 3 järgmises

sõnastuses:

14. Isik võib punktis 13 sätestatud tingimustel tegevuses osaleda, kui on täidetud vähemalt

üks järgmistest tingimustest:

3) ta on COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud

isik ning esitab enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi.

Erinevus varasema ja uue redaktsiooni vahel seisneb selles, et muutunud on sätte numeratsioon.

Samuti viidatakse uues redaktsioonis korralduse nr 305 p-s 5 sätestatud vastavustõendi

kehtivusajale.

18.2. See, et vahepeal on muutunud sätte numeratsioon, ei saa kuidagi kaebaja õigusi riivata

ega talle kaebeõigust tekitada. Sätte numeratsioon muutus põhjusel, et alaealiste õigusi hakati

erinevalt reguleerima. Kui varem oli kõigil alla 18-aastastel õigus kontrollitud tegevustes

osaleda ilma vastavustõendita, siis nüüd eristati ühelt poolt alla 12-aastaseid ning teiselt poolt

12-18-aastaseid. Kahele alaealiste grupile tehtud erandid pandi järjestikustesse sätetesse, mis

tõi kaasa tõendit reguleeriva sätte nihkumise ühe numbrikoha võrra allapoole. Kuna kaebaja

neisse vanusegruppidesse ei kuulu, ei puuduta korraldusega nr 373 tehtud muudatus tema

õigusi.

18.3. Kuna kaebaja ei ole Covid-haigust läbipõdenud ega vaktsineeritud, siis ei puuduta tema

õigusi ka see, et tehakse selge viide vastavustõendi kehtivusajale. See saab puudutada

vaktsineeritute ja läbipõdenute õigusi, kelle vastavustõend on vahepeal muutunud või

lähitulevikus muutumas kehtetuks. Kaebaja suhtes on algusest peale kehtinud nõue, et ilma

vastavustõendita ta kontrollitud tegevustes osaleda ei saa.

18.4. Varem oli kaebajal võimalik ilma vastavustõendita osaleda kontrollitud tegevustes vaid

juhul, kui ta esitas negatiivse Covid-testi. Selle võimaluse nägi ette korralduse nr 305 p 15, mis

tunnistati korralduse nr 362 p 1 ap-ga 7 kehtetuks. Kaebaja ei ole korraldust nr 362 ega sellega

korralduse nr 305 p 15 kehtetuks tunnistamist vaidlustanud. Ta ei väida ka, et kasutas varem

testimise võimalust ja oleks valmis seda ka edaspidi tegema. Kaebaja leiab, et temalt kui tervelt

inimeselt ei ole üleüldse õigustatud mingit tõendit nõuda.

18.5. Seega leiab kohus, et korralduse nr 305 p-s 14 sätestatud tõendi nõue pidi kaebaja õigusi

riivama juba selle kehtima hakkamisest, mitte alates sellest, kui muudeti p 14 alapunktide

numeratsioon. Kaebaja ei ole usutavalt põhistanud, kuidas hakkas tõendi nõue tema õigusi alles

oktoobri lõpus või novembri alguses piirama, kui ka varem ei olnud tal võimalik ilma tõendita

kontrollitud tegevustes osaleda. Kaebaja ei ole põhjendanud, et tal polnud varem mingil

põhjusel põhjust toitlustusasutus, etendusasutustes, spordiüritustel jm käia, vaid see põhjus

tekkis alles oktoobris-novembris ja seetõttu hakkas tõendi nõue tema õigusi alles oktoobris-

3-21-2526

8(11)

novembris reaalselt riivama. Samuti ei ole usutav, et kaebaja ei teadnud varem tõendi esitamise

kohustusest. Vastustaja on alati teavitanud uute piirangute kehtestamisest (vt eespool viidatud

pressiteateid). Lisaks ei ole eluliselt usutav, et kaebaja pääses varem kontrollitud tegevuses

osalema ilma tõendit esitamata. Seetõttu loeb kohus kaebuse korralduse nr 305 p 14 ap 4

tühistamise nõudes esitatuks kaebetähtaega rikkudes.

19. Seega on kaebus korralduse nr 305 p-de 8 ja 14 osas esitatud kaebetähtaega rikkudes.

20. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

20.1. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, ei riivanud korralduses nr 305 korraldusega nr 373

kehtestatud muudatused kaebaja õigusi. Kaebaja suhtes kehtis maski kandmise kohutus ja

kontrollitud tegevustes tõendi esitamise kohustus juba korralduse nr 305 jõustumisest arvates.

Seega ei saa kaebetähtaja ennistamist põhjendada sellega, et kaebaja esitas kaebuse korralduse

nr 373 peale kaebetähtaega järgides. Samuti selgitas kohus, et ei ole eluliselt usutav ja kaebaja

ei ole usutavalt põhistanud, et ta ei teadnud enne oktoobrit-novembrit avalikes siseruumides

kehtivast maski kandmise nõudest ega kontrollitud tegevustes tõendi esitamise kohustusest ning

need ei omanud talle reaalset mõju. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas need nõuded hakkasid

tema õigusi reaalselt mõjutama alles hiljem.

20.2. Kaebetähtaja ennistamist ei õigusta asjaolu, et kaebaja teadmised menetluslike nõuete

osas võivad olla ebapiisavad või et tal on halduskohtule kaebuse esitamiseks ebapiisav

kogemus. Ühelgi isikul ei ole põhjendatud alust uskuda, et kaebust võib esitada kohtule

määramatu aja jooksul. Vajadusel tulnuks kaebajal end kaebuse esitamise nõuetega kurssi viia

(nt HKMS-i uurides või kohtu veebilehte külastades2) või pöörduda professionaalse

õigusnõustaja poole. Lisaks on korralduse nr 305 põhjenduste lõpus selgitatud ka korralduse

vaidlustamise korda. Seega olnuks kaebajal korraldusega tutvudes võimalik end selle

vaidlustamise nõuetega kurssi viia. Kuna kaebaja ei ole toonud kohtu hinnangul välja ühtegi

mõjuvat põhjust, mis takistas tal korralduse nr 305 p-de 8 ja 14 peale tähtaegselt kaebust esitada,

tuleb tema kaebetähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata ja menetlus viidatud punktide

tühistamise nõudes lõpetada (HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2).

20.3. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda

sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1

p 2).

Esialgse õiguskaitse taotlus

21. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel

teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama

paragrahvi lg 3 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja

puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse

ettenähtavaid tagajärgi.

22. Kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust osas, milles kohus tagastas kaebuse

kaebeõiguse puudumise tõttu. Kui kaebajal ei ole õigust mingit haldusakti sätet vaidlustada või

mingit nõuet esitada, siis ei saa tal olla selles osas ka õiguskaitse vajadust. Keelamiskaebuse

osas puudub kaebajal õiguskaitse vajadus, sest tal on võimalik tulevikus kehtestatavat

haldusakti tulevikus esitatava kaebusega vaidlustada ja taotleda vajadusel esialgse õiguskaitse

2 https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/halduskohtumenetlus.

3-21-2526

9(11)

kohaldamist. Tuvastamiskaebuse esitamine ei anna üldse õigust esialgset õiguskaitset taotleda,

sest tuvastamiskaebuse rahuldamine ei muuda õigussuhteid ega haldusakti kehtivust. Kaebaja

ei või saavutada esialgse õiguskaitse korras rohkem, kui ta saavutaks kaebuse rahuldamisega.

Kaebajal puudub õiguskaitse vajadus osas, milles vaidlusalused normid ei reguleeri tema, vaid

teiste isikute õigusi ja kohustusi (korralduse nr 305 p 16). Teistel inimestel on endal võimalik

oma õiguste kaitseks kaebusega kohtu poole pöörduda ja taotleda vajadusel esialgse õiguskaitse

kohaldamist. Kuna korralduse nr 305 p 82 kaebaja õigusi ei puuduta, siis ei vaja ta ka esialgset

õiguskaitset. Isegi kui kohus peataks esialgse õiguskaitse korras selle sätte, siis ei mõjuta see

kuidagi kaebaja õigusi, sest kaebajal puudub korralduse nr 305 p 14 ap-st 4 tulenevalt igal juhul

õigus kontrollitud tegevustes osaleda.

23. Kohtu hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ka osas, milles kohus

lõpetas asja menetluse (korralduse nr 305 p-d 8 ja 14 ap 4). Kuna maski kandmise kohustus ja

kontrollitud tegevustes tõendi esitamise kohustus on kaebaja suhtes kehtinud juba 26.08.2021

ja kaebaja on neid kohustusi siiani talunud ega ole esitanud kohtule nende sätete tühistamiseks

pikka aega kaebust, siis ei ole need nõuded järelikult kaebaja õigusi sedavõrd intensiivselt

riivanud, et kaebaja tundnuks vajadust õiguskaitse järele. Kaebaja ei ole ka põhjendanud, kuidas

selline õiguskaitse vajadus talle järsku novembri algusest tekkis. Pelgalt asjaolu, et kaebaja ei

soovi kehtivatele reeglitele alluda, ei anna alust esialgset õiguskaitse kohaldada. Kohtu

hinnangul on maski kandmise kohustus ja vastavustõendi esitamise kohustus põhjendatud ning

kohus ei pea võimalikuks nende nõuete kehtivust ega täitmist kaebaja suhtes peatada. Kaebajal

on võimalik avalikes siseruumides käia ja kontrollitud tegevustes osaleda, kui ta laseb end

vaktsineerida ja kannab maski. Kaebaja ei ole väitnud ega põhjendanud ja veel vähem

tõendanud, et maski kandmine või vaktsineerimine oleks talle kuidagi vastunäidustatud.

24. Isegi kui esialgse õiguskaitse vajadust ei saaks ilmselgelt välistada, tuleks taotlus jätta igal

juhul rahuldamata teiste isikute õiguste ja avaliku huvi ülekaalukuse tõttu. Korraldusega nr 305

(ja seda muutvate korraldustega) kehtestatud piiranguid on põhjendanud korralduses endas ja

selle seletuskirjas3. Neist on näha, millistest faktilistest asjaoludest ja olukorrast lähtudes on

piirangud kehtestatud ning mis on piirangute kehtestamise eesmärk. Korralduses nr 305 on

põhjendatud SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmete ja piirangute kehtestamist inimeste elu

ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitsmise vajadusega, sealhulgas riigi toimepidevuse

kaitsmise vajadusega.

25. Kohtu hinnangul tuleb praeguses olukorras, kus ühiskonnas levib kiiresti ja ulatuslikult

suure nakatuvusega haigus, mille kulg võib olla raske või eluohtlik ning millel puudub või ei

ole kättesaadav efektiivne ravi või mille levik võib ületada haiglate ravivõimekust, eelistada

esialgse õiguskaitse kohaldamisel lahendusi, mis on suunatud nakkushaiguse tõrjumisele.

Kaebaja viited teistele surmaga lõppeda võivatele haigustele ei ole asjakohane, sest teised

viidatud haigused ei ole nakkavad ega ohustada seetõttu ilma piirangute kohaldamiseta

suuremat osa elanikkonnast. Kaebaja rõhub korduvalt enda põhiõiguste piiramisele, jättes

tähelepanuta, et põhiõigusi võib piirata teiste isikute kaalukamate põhiõiguste kaitseks. Teiste

inimeste elu ja tervis on võrreldes kaebaja riivatud põhiõigustega olulisemad põhiõigused. Isegi

kui kaebaja risk mittevaktsineerituna raskelt haigestuda ei ole väga kõrge, ei ole välistatud, et

ta võib siiski nakkuse saada ja seda edasi levitada. Seega võib kaebaja olla ohtlik teiste inimeste

elule ja tervisele. Samuti on tervishoiusüsteemi jätkusuutlik toimimine äärmiselt kaalukas

avalik huvi. Tervishoiusüsteemi ülekoormus seaks ohtu ravi vajavate isikute ravi saamise

võimalused, nende õigused tervise ja elu kaitsele. Kaebaja võib ise Covid-viirusesse

haigestudes olla koormaks tervishoiusüsteemile ja ravikindlustusele. Samuti võib haiglavõrgu

https://kriis.ee/kriisi-juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/oigusaktid-ja-seletuskirjad#korraldus-

305.

3-21-2526

10(11)

ülekoormatus Covid-patsientidega seada ohtu teiste haiguste käes kannatavate isikute õiguse

õigeaegsele ravile. Lisaks võib viiruse laiaulatuslik levik tuua kaasa majanduselus negatiivseid

tagajärgi (sissetulekute langus, töökohtade kadumine jne), mõjutada riigi tuumikfunktsioonide

toimimist ja avalike ülesannete täitmist. Nende õigushüvede kaitsmine ning sel eesmärgil

haigestumise ja eelkõige raskesti haigestumise vähendamiseks kaitsemeetmete võtmine on riigi

kohustus, kusjuures Vabariigi Valitsusel on vastavate meetmete kehtestamisel avar

kaalutlusruum. Kehtestatud piirangud ei tohi olla meelevaldsed, kuid Vabariigi Valitsus ei pea

puuduliku või vastuolulise teabe tingimustes tingimata valima isikute õiguste seisukohast

võimalikult leebeid piiranguid. Praegusel juhul ei ole haiguse tõrjumiseks kasutatavate

meetmete puhul määravaks see, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud meetmed või piirangud ei

pruugi 100% tagada nakkusohu tõrjumist, vaid oluline on see, et esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamisel praeguste parimate teadmiste valguses ei ole alust väita, et valitud meetmed

oleksid ilmselgelt ebatõhusad ja põhjendamatud ning ei aitaks üldse saavutada taotletavat

eesmärki (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2021 määrus asjas nr 3-21-2030, p 13). Kuna

Covid-viirus levib piisknakkuse kaudu inimeselt inimesele, siis on viiruse leviku ohjamiseks

põhjendatud piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Piirangud on seatud vaktsineerimata

inimestele, kes võivad kergemini nakatuda, nakkust levitada, raskemalt haigestuda ja haiglaravi

vajada või isegi tõenäolisemalt surra. Covid-haigusesse võivad nakatuda ja nakkus levitada igas

vanuses isikud, mitte ainult riskigruppi kuuluvad isikud. Seega ei ole põhjust piirata vaid

riskigruppi kuuluvate isikute vabadusi. Piiratud on osalemist tegevustes, mis ei ole esmatähtsad.

Kaebajale tema taotletud erandi tegemine kahjustaks piirangute seadmise eesmärki ning oleks

vastuolus avaliku huviga. Seejuures tuleb silmas pidada, et piirangud on seatud mh ka kaebaja

enda kaitseks, et vältida tema võimalikku haigestumist. Kaebaja tegevusvabadust on piiratud

vaid ajutiselt, samas kui viiruse jätkuv levik võib tuua kaasa hoopis drastilisemad tagajärjed.

26. Kohtu hinnangul õigustab õigushüvede kaitsmise eesmärgil kehtestatud piirangute tõhusa

ja järjepideva rakendamise vajadus praegusel juhul kaebaja vaba aja veetmise piiramist.

Kaebuses ei ole välja toodud erandlikke asjaolusid või mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid

vaidlustatud korraldusest tulenevate piirangute täitmise ajutist peatamist kaebaja suhtes.

Kaebajal on muid võimalusi, et reguleeritud tegevustele asendusi leida. Näiteks on trenni

võimalik teha õues või kodus, sh veebitrenni abil. Kultuuri on võimalik nautida teleri, interneti

või salvestuste vahendusel, samuti raamatuid lugedes. Suhelda on võimalik veebi, telefoni või

kirja teel, samuti õues või eraruumides kohtudes. Valmistoitu on võimalik kaasa osta või koju

tellida. Kaupu on võimalik osta veebi teel. Koolitusi on võimalik läbida veebi teel. Kui mingeid

tegevusi ei ole võimalik alternatiivsel viisil teha, on võimalik selle tegevusega oodata kuni

piirangute leevenemiseni.

27. Kaebajal oleks võimalik piirangutest vabaneda, kui ta end vaktsineeriks. Kaebaja ei ole

väitnud ega tõendanud, et vaktsineerimine oleks talle vastunäidustatud. Vastustaja on teinud

pikka aega laialdast teavitustööd vaktsineerimise vajaduse põhjendamisel ja hoiatanud, mis

olukord võib saabuda, kui otsustatakse mittevaktsineerimise kasuks. Vaktsineerimine on olnud

juba mitu kuud kõigile ja tasuta kättesaadav. Järelikult oli ja on kaebajal võimalik piirangute

kohaldamist tema suhtes vältida.

28. Vaktsineerimise üle otsustamine on jäetud igaühe enda otsustada, mis aga ei tähenda, et

kui isik otsustab mittevaktsineerimise kasuks, siis ei tohi tema suhtes piiranguid kohaldada.

Valitsus on erinevate piirangute kehtestamisel lähtunud tõdemusest, et haiguse leviku kontrolli

alla saamine eeldab võimalikult suure elanikkonna osa immuniseerimist. Immuunsus saadakse

vaktsineerimise või läbipõdemise kaudu. Valitsuse seisukoht, et immuunsus tuleks saavutada

eelkõige vaktsineerimise teel, ei ole meelevaldne. Avalikes huvides ei ole immuunsuse

suurendamine läbipõdemise kaudu, kuna Covid-19 haiguse kulg konkreetsel inimesel on

raskesti prognoositav. Sellest tuleneb, et erinevate piirangute kehtestamisel ja soodustuste

3-21-2526

11(11)

andmisel läbipõdenud inimeste võrdsustamine vaktsineeritud inimestega võib kokkuvõttes

kaasa tuua selle, et see osa elanikkonnast, kes ei ole vaktsineeritud ega ka haigust läbipõdenud,

eelistab immuunsuse saavutamiseks riskida nakatumisega, mis töötaks aga haiguse leviku

piiramise ja tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamise eesmärkidele otseselt vastu. Massiline

läbipõdemine on rahvatervisele kõige ohtlikum viis pandeemia kontrolli alla saamiseks, kuna

sellega kaasnevad surmade ja raskete haigestumiste suur arv, väga suured kulud tervishoiule

ning arstiabi kättesaadavuse halvenemine perioodidel, kui haigestumus on tipus (Tallinna

Ringkonnakohtu 02.12.2021 määrus asjas nr 3-21-2473). Seega võib pidada õigustatuks, et

avalik võim propageerib vaktsineerimist ning kasutab erinevaid avalik-õiguslikke meetmeid

selle

soodustamiseks,

sh

vaktsineeritud

inimeste

mõningast

eeliskohtlemist

mittevaktsineeritutega võrreldes. Lisaks tuleb arvestada, et teatud hulk elanikkonnast on võtnud

vaktsineerimise riski, toetades seeläbi üldist huvi haiguse leviku tõkestamiseks. Sellest

tulenevalt on põhjendatud, et nii toiminud isikute suhtes kohaldatavad piirangud on leebemad,

sest need inimesed ise on astunud omalt poolt sammu üldise kasu nimel, seejuures teatud määral

enda heaolu ja tervisega riskides.

29. Kaebaja soov jätkata teistega võrdselt ühiskondlikus elus osalemist ei kaalu üles viiruse

leviku tõkestamise vajadust, teiste inimeste elu ja tervise kaitsmise vajadust ning

tervishoiusüsteemi jätkusuutliku tegutsemise vajadust. Sel põhjusel jätab kohus kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Menetluskulud

30. HKMS § 104 lg 5 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui: 2) kui kohus tagastab kaebuse

selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel; 4) kui kohus lõpetab

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel.

31. Kohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel umbes 2/3 suuruses osas ja lõpetas

menetluse HKMS § 155 lg 1 p 2 alusel umbes 1/3 suuruses osas. Vastavalt sellele

proportsioonile tuleb otsustada ka riigilõivu tagastamine.

32. Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 15 eurot. Menetluse lõpetamise tõttu tuleb talle riigilõiv

summas 5 eurot tagastada. Ülejäänud osas arvatakse riigilõiv riigi tuludesse.

33. Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot ei kuulu tagastamisele, sest kohus

vaatas taotluse sisuliselt läbi.

/allkirjastatud digitaalselt/