2-21-203/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedmenetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui Kohtutäitur esitas 06.01.2021 Harju Maakohtule taotluse eksperdi määramiseks võlgnikule
Legislator headnote
AI generated2-21-203/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kui Kohtutäitur esitas 06.01.2021 Harju Maakohtule taotluse eksperdi määramiseks võlgnikule
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter
Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 07.12.2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-203
Kohtuasi
Tallinna kohtutäitur Hille Kudu taotlus eksperdi
määramiseks X-le (X) kuuluva kinnisasja uue
hindamise korraldamiseks täiteasjas nr 035/2008/2289
Vaidlustatud kohtulahend
Harju
Maakohtu
25.08.2021
määrus
menetluse
lõpetamiseks
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinna kohtutäitur Hille Kudu, lepinguline
esindaja kohtutäituri abi Kädi Pekkermann
Puudutatud
isik
I
(võlgnik)
X
(isikukood
XXXXXXXXXX)
Puudutatud
isik
II
(sissenõudja)
MOKTER
OÜ
(registrikood 10190556), seaduslik esindaja AT
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Harju Maakohtu 25.08.2021 määrus jätta muutmata.
2. Määruskaebus jätta rahuldamata.
3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud X kanda. Rahaliselt
kindlaksmääratavad kulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses
võib
menetlusosaline
Riigikohtus
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui
menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel
lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
2-21-203
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1. Kohtutäitur esitas 06.01.2021 Harju Maakohtule taotluse eksperdi määramiseks võlgnikule
kuuluva kinnisasja uue hindamise korraldamiseks täiteasjas nr 035/2008/2289. Taotluse
kohaselt vaidlustas võlgnik 08.12.2020 koostatud kinnisasja arestimise aktis määratud
kinnisasja hinna 75 000 eurot.
2. Harju Maakohtu 09.04.2021 määrusega tehti ekspertiisi läbiviimine ülesandeks riiklikult
tunnustatud eksperdile M-le. Eksperdile esitati küsimus: Kui suur on kinnisasja asukohaga
Harju maakond, Saku vald, Rahula küla, Pihlaka tee 11 (registriosa nr 9732702) turuväärtus?
M esitas 26.05.2021 eksperthinnangu nr 46842/2021AS, mille kohaselt kinnisasja
turuväärtuseks on 248 000 eurot. Kohus andis menetlusosalistele võimaluse ekspertiisiakti osas
vastuväidete, seisukohtade ja taotluste esitamiseks.
3. 07.06.2021 teatas kohtutäitur, et tal vastuväited ekspertiisi osas puuduvad.
4. 20.06.2021 esitas võlgnik e-kirja, mille kohaselt soovis eksperdilt täiendavalt küsida, kuidas
on ekspert arvestanud maja ruutmeetri hinnaks 988 eurot, arvestades ka samal tänaval asuvate
majade mitu korda kõrgema hinnaga. Kohus edastas küsimuse eksperdile ja ekspert esitas
vastuse 02.08.2021, mille kohus edastas võlgnikule 24.08.2021.
5. Sissenõudja ekspertiisiakti osas seisukohta ei esitanud.
Maakohtu määrus ja põhjendused
6. Harju Maakohus tegi 25.08.2021 määruse, millega lõpetas menetluse ja jättis menetluskulud
menetlusosaliste endi kanda.
7. Määruse põhjendustes tugines kohus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lõikele 8 ja
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lõikele 2. Riiklikult tunnustatud ekspert M
esitas 26.05.2021 kohtule eksperthinnangu nr 46842/2021AS. Ekspertiisi läbiviimise ja selle
tulemuse osas esitatud täpsustused on kohtu poolt lahendatud. Kuivõrd kohus määras
kohtutäituri taotlusel kinnisasja uue hindamise korraldamiseks ekspertiisi ning kohtu määratud
ekspert on viinud läbi nimetatud kinnisasja uue hindamise ja esitanud kohtule oma
eksperthinnangu nimetatud vara turuhinna kohta, on sellega kohtutäituri poolt kohtule esitatud
nõue täidetud ning menetlus asjas tuleb lõpetada. Kohus edastas eksperthinnangu
menetlusosalistele.
8. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leidis kohus, et
menetluskulud tuleb TsMS § 172 lõike 1 esimese lause alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.
Määruskaebus
9. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue
määruse, millega jätta arvestamata M eksperthinnang ning määrata kinnisasja hindamiseks uus
ekspert.
10. Kohus ei võtnud arvesse, et eksperthinnang ei kajasta kinnisasja tegelikku väärtust.
Võlgnikule jääb segaseks, mille alusel on ekspert kinnisasja turuväärtuse arvestanud. Nt on
ekspert arvestanud maja ruutmeetri hinnaks kõigest 988 eurot, kuigi ekspert on viidanud akti
lk-l 25 samal tänaval asuva Pihlaka tee 17 maja müügikuulutusele, milles on ruutmeetri hinnaks
2169 eurot. Ekspert ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, miks tema hinnangul kahe maja
2-21-203
ruutmeetri hind selliselt erineb. Eksperdi seletuse kohaselt ei arvestanud ta Pihlaka tee 17 maja
müügikuulutust, kuivõrd tehingut ei olnud veel toimunud. Võlgnik sellega ei nõustu. Turuhinna
kindlaks tegemisel annavad turu hetkeolukorrast kõige parema ülevaate just kehtivates
müügikuulutustes toodud hinnad, mitte minevikus toimunud tehingute hinnad, eriti arvestades
Harju maakonna kinnisasjade olulist hinnatõusu 2021. a. Seda tõendab täiendavalt asjaolu, et
müügikuulutustes toodud hinnad ja minevikus toimunud tehingute hinnad erinevad
kahekordselt. Selline erinevus viitab, et praegune turuhind antud kinnisasja ruutmeetri hinnale
on kordades suurem ning õiglase väärtuse saamiseks tuleb arvestada just sarnaseid kehtivaid
müügiobjekte. Samuti on võlgniku andmetel nimetatud kinnisasi tänaseks müüdud. Ka eluliselt
on ebausutav, et Tallinna linna piirist 10 minuti autosõidu kaugusel olevas Saku vallas asuva
maja ruutmeetri hind võiks 2021. a kinnisvara hinnatõusu arvesse võttes olla alla 1000 euro.
Maakohus ei ole eksperthinnangus sellist väärtuste erinevust menetluse lõpetamise otsustamisel
arvesse võtnud ning on seega tõendeid hinnanud valesti, mistõttu tuleb määrus tühistada.
Menetlusosaliste seisukohad
11. Kohtutäitur märkis vastuseks määruskaebusele, et tal ei ole pädevust otsustada, kas
ekspertiis oli koostatud korrektselt.
12. Sissenõudja kaebuse osas seisukohta ei esitanud.
Menetluse edasine käik
13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel
läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 25.08.2021 määrus on õige ja põhjendatud ning
määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS
§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus
rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab määruskaebemenetluse kulud.
15. TMS § 74 lõikes 8 sätestatakse, et võlgniku või sissenõudja poolt arestimisaktis märgitud
hinna vaidlustamisel taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist
kohtult. Seaduse mõtte kohaselt toimub kohtutäituri vastava avalduse menetlemine hagita
menetluses, millele kohalduvad hagimenetluse sätted, arvestades hagita menetluse kohta
sätestatud erisusi (TsMS § 477 lõige 1). Seega kohalduvad kohtutäituri avalduse alusel eksperdi
määramiseks algatatud menetluses ka eksperdiarvamust kui tõendit tsiviilkohtumenetluses
reguleerivad TsMS §-d 293–305, sh §-d 303 ja 304 eksperdi küsitlemise ning täiendava ja
kordusekspertiisi määramise kohta. TMS § 74 lõike 8 alusel algatatud menetlustes tuleb kohtul
enne menetluse lõpetamist tagada menetlusosalistele võimalus tutvuda eksperdiarvamusega ja
esitada selle osas vastuväiteid või avaldada seisukohti. Juhul, kui kohus ei pea vastuväiteid ja
taotlusi põhjendatuks, saab kohus menetluse lõpetada, kuid peab menetlust lõpetavas määruses
andma vastuväidetele hinnangu ja põhjendama taotluste rahuldamata jätmist.
16. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud asja lahendamisel menetlusnormide
vastu. Ka määruskaebuses ei ole esile toodud, milliseid õigusnorme kohus kaebaja hinnangul
rikkus. Sisuliselt ei nõustu võlgnik ekspertiisiakti järeldusega ja leiab, et kohus on tõendit
ekslikult hinnanud ning palub määrata uus ekspert. Asja materjalidest nähtuvalt andis
maakohus menetlusosalistele võimaluse ekspertiisiakti osas vastuväidete, seisukohtade ja
2-21-203
taotluste esitamiseks. Võlgnik maakohtule taotlust kordusekspertiisi määramiseks ei esitanud.
Võlgnik esitas ekspertiisiakti osas 20.06.2021 ühe täiendava küsimuse, mille kohus edastas
29.07.2021 eksperdile vastamiseks ja peale eksperdilt saadud vastuse võlgnikule edastamist
lõpetas menetluse. Asjaolust, et kohus lõpetas menetluse, võib järeldada, et kohtu jaoks oli
eksperdi vastus ammendav ning kohtu hinnangul ei esinenud ekspertiisiaktis TsMS § 304 lõikes
1 märgitud puudusi, mis annaks aluse täiendava või kordusekspertiisi määramiseks. Isegi, kui
maakohtule saaks ette heita seda, et kohus ei andnud peale eksperdilt võlgniku küsimusele
vastuse saamist võlgnikule täiendava seisukoha esitamise võimalust, on võlgnik nüüdseks
(määruskaebemenetluses) saanud oma seisukoha esitada.
17. Kolleegiumi arvates käesolevas tsiviilasjas asjaolusid, millest saaks järeldada
kordusekspertiisi määramise vajadust, esitatud ei ole. See, et kaebuse esitaja ei nõustu eksperdi
arvamusega, ei anna alust kordusekspertiisi määramiseks. Praegusel juhul esitas võlgnik
eksperdile täiendava küsimuse seoses maja turuväärtuse määramise aluseks olevate
tehingutega, tuues esile, et ekspert arvestas maja ruutmeetri hinnaks 988 eurot, samas on ekspert
viidanud akti lk-l 25 samal tänaval asuva Pihlaka tee 17 maja müügikuulutusele, milles
ruutmeetri hinnaks on 2169 eurot. Võlgniku arvates ei ole ekspert põhjendanud, miks kahe maja
ruutmeetri hind selliselt erineb. Seega esitas võlgnik eksperdile täiendava küsimuse: kuidas on
ekspert arvestanud maja ruutmeetri hinnaks 988 eurot, arvestades ka samal tänaval asuvate
majade mitu korda kõrgema ruutmeetrihinnaga?
18. Ringkonnakohtu hinnangul on ekspert vastuseks võlgniku küsimusele selgelt ja
arusaadavalt põhjendanud, miks ei saa praegusel juhul kinnisasja turuväärtuse määramisel
arvestada võlgniku viidatud Pihlaka tee 17 müügikuulutust. Ekspertiisiaktis on selgitatud, miks
antud kinnisvara puhul on kasutatud turupõhist käsitlust ehk võrdlusmeetodit, mis põhineb
analüüsil, mille aluseks on hinnatava vara võrdlus sarnaste müüdud varadega. Ekspert on
põhjendanud võrdluseks kasutatud müügitehingute valikut. Võlgnik ei ole ka konkreetsete
võrdlustehingute osas vastuväiteid esitanud, märkides üksnes, et talle jääb segaseks, miks ei ole
kasutatud võrdluseks müügikuulutust. Võlgniku täiendavale küsimusele on ekspert 02.08.2021
e-kirjas vastanud, et veebis olev pakkumine tähendab, et tehinguks võib minna ka 50%
madalama hinnaga või ka üldse mitte ning igal juhul ei ole tehing toimunud, mistõttu ei saa
seda võrdluseks kasutada. Täiendavalt juhtis ekspert tähelepanu, et eksperthinnangus on
meetodi rakendamise kommentaarides öeldud ka seda, et võrreldava piirkonna eramute turul ei
tehta üldiselt otsuseid ühikuhinnast lähtudes. Kohus märgib, et võlgnik ei ole ka tõendanud
kaebuse väidet, et kõnealune kinnisasi on praeguseks müüdud ega toonud esile müügihinda ega
vähemalt kinnitanud, et kinnisasi müüdi kuulutuses oleva hinnaga. Eeltoodust tulenevalt on
ekspert võlgniku küsimusele ammendavalt vastanud ning asja materjalide põhjal võib asuda
seisukohale, et menetluse esemeks olev ekspertiis on teostatud kohaselt järgides kõiki seadusest
ja vastava valdkonna standarditest tulenevaid nõudeid.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu
jätta kaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lõige 1). Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud
puuduvad, kuivõrd vastuse kaebusele esitas üksnes kohtutäitur, kellel ei saa eeldada käesolevas
asjas hüvitatavate menetluskulude tekkimist.
(allkirjastatud digitaalselt)