2-14-52167/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 07.detsember 2021.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-14-52167

Kohtuasi

X kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.detsembri 2020.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

NKC KONSULTATSIOONI OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik/usaldusisik

(vastustaja):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

Jana Kitter (e-post:XXX)

Puudutatud isikud/Võlausaldajad:

1) Määruskaebuse

esitaja:

NKC

KONSULTATSIOONI

OÜ

(registrikood

10220441, aadress Õismäe tee 4-20, 13511

Tallinn), seaduslik esindaja E (e-post:XXX)

2) Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(registrikood 7000349, aadress Lõõtsa 8a, 15176

Tallinn), volitatud esindaja Maris Toomessalu (e-

post:XXX)

3) Era

Liisingu

Inkassoteenused

Aktsiaselts

(registrikood 10625474, aadress Tartu mnt 24,

10115 Tallinn, e-post:XXX)

4) Raha24 OÜ (registrikood 14021336, aadress

Pronksi tn 19, 10124 Tallinn, e-post:XXX)

5) PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910,

aadress F. R. Kreutzwaldi 4, 10124 Tallinn, e-

post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. NKC KONSULTATSIOONI OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.

2-14-52167

2. Tühistada Harju Maakohtu 21.detsembri 2020.a määrus ning saata asi uueks

läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu 13.augusti 2014.a määrusega kuulutati välja X (endine X) (võlgnik)

pankrot.

2. Harju Maakohus lõpetas 21.detsembril 2015.a X pankrotimenetluse ning algatas võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, kohustades teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks PankrS § 175 lg 1 alusel

ning aruande. Võlgnikul on täitmata kohustused alljärgnevalt:

Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts –1527,93 eurot;

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu –2108,53 eurot;

Raha24 OÜ –385,18 eurot;

NKC Konsultatsiooni OÜ –32 185,45 eurot;

Placet Group OÜ –448,46 eurot

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 21.detsembri 2020.a määrusega võlgniku taotluse kohustustest

vabastamiseks ja lõpetas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse, vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

samuti usaldusisiku kohustustest. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.

4. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt tugines kohus PankrS § 175 lg-tele 1 ja 3 ning lg

2 p-le 2. Kohus märkis, et ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku

kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud oma kohustusi

nõuetekohaselt. Võlgnikul pankrotivara puudus, seega on võlgnikul võimalik rahuldada

võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades TMS § 132

sätestatut. Võlgniku sissetulekuks on 2020. aastal keskmine töötasu ca 700 eurot kuus. Perioodil

01.aprill 2015.a kuni 01.aprill 2018.a ca 600 eurot, perioodil alates 01.aprill 2018.a 570 eurot

(tl 162, 167, 202). Võlgnik on esitanud aruandlust (tl 135, 140, 149, 200). Võlgniku poolt

esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses

tegelikkusele. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik varjaks oma vara või tegelikke sissetulekuid

kohtule esitatud ei ole. PankrS § 175 lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet

2-14-52167

oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub

kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on

10.septembril 2020.a andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta (tl 195). Võlgniku

selgituste ja kohtule esitatud tõendite kohaselt on võlgnik õppinud menetluse ajal hooldusõeks

ning läbinud 2017.aastal täiendkoolitused (tl 135, 153, 156). 2019.a töötas võlgnik osalise

koormusega, kuna 21.mail 2019.a oli võlgnikul suurem operatsioon (tl 205). Kohus leidis, et

puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid õppimise, töötamise ja

tervisliku seisundi kohta ning võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku puudumine.

5. Võlgnik on läbinud 2015.a kuni 2016.a hooldusõe koolituse ja teeb erialast tööd. Tallinna

Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.jaanuaril 2017.a tehtud määruses asunud

seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma

võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta

teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud.

Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide

kahjustamisele suunatud tegevust. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik hoidnud teadlikult ning

eesmärgipäraselt kõrvale PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustustest. Eeltoodust tulenevalt leidis

kohus, et võlgniku taotlus kuulub rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada.

Määruskaebus

6. Võlausaldaja NKC KONSULTATSIOONI OÜ esitas määruskaebuse, milles palub tühistada

maakohtu määrus täies ulatuses; jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus; alternatiivselt tühistada

maakohtu määrus täies ulatuses ning saata asi uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule;

menetluskulud jätta vastustaja kanda ja määrata kindlaks määruskaebuse esitaja

menetluskulude rahaline suurus.

7. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse

(VÕS § 76 ja § 186) norme, rikkunud menetlusnorme (TsMS § 7, § 232 lg 1, § 463 lg 2, § 442

lg 8, § 436 lg- d 1-4) ja ebaõigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid, sh pankrotihalduri Kristo

Teder 10.septembri 2014.a võlgniku pankrotivara nimekirja käesolevas tsiviilasjas. Samuti on

kohus rikkunud PankrS §175 lg 2 p 2. Kohus oleks pidanud keelduma võlgnikku tema

kohustuste vabastamisest, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 lg 2 ja lg 3

kohustust, võlgnik usaldusisikuna on rikkunud PankrS § 172 lg 2 kohustust ning tekitanud

sellega võlausaldajale kahju.

8. Pankrotiasjas kogutud dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et võlgnik esitas tahtlikult

kohtule (sh vande all 10.septembril 2020.a) valed andmed nii oma tulude kui ka oma kohustuste

täitmise kohta. Võlgnik usaldusisikuna on tahtlikult rikkunud PankrS § 172 lg 2 kohustust.

Pankrotihaldur Kristo Teder andmete kohaselt seisuga 10.september 2014.a on võlgnikul

teadaolevaid kohustusi summas 39 775,10 eurot ja 10 võlausaldajat. Teadmata põhjusel on

Harju Maakohtu 21.detsembri 2020.a määruse kirjeldavas osas märgitud, et võlgnikul oli 5

võlausaldajat ja nõuete kogusumma on 36 655,57 eurot. Määruskaebuse esitajal on põhjendatud

teha järeldus, et seisuga 21.detsember 2020.a peab võlgniku 8 pankrotivõlausaldaja nõuete

kogusumma, arvestades, et 2 neist on kustutatud, olema 39 066,41 eurot. Harju Maakohtu

toimikus ei ole ühtegi tõendit, mis näitaks, et KÜ Stardi 3, Aktiva Finants OÜ, AS Elion ja

MCB Finance Estonia OÜ loobuks oma nõuetest. See annab aluse järelduseks, et võlgnik on

need nõuded rahuldanud ning usaldusisikuna varjab neid andmeid. Võlgnik on mitme aasta

vältel kinnitanud, et väljamaksed võlausaldajatele puuduvad. Võlgnik täites usaldusisiku

2-14-52167

kohustusi, on rikkunud PankrS § 172 lg 2, kuna väljamaksete tegemine peab toimuma kõigile

nendele võlausaldajatele, kes on jaotusettepanekus nimetatud, mitte valitud võlausaldajatele.

Kohus on jätnud tuvastamata, millises ulatuses on erinevate võlausaldajate nõudeid võlgniku

poolt täidetud.

9. Määruse põhjendavas osas toodud võlgnikuga seotud asjaolud kajastavad, et perioodil

21.detsember 2015.a - 21.detsember 2020.a võlgnik tegutses ja elas eranditult oma isiklikes

huvides ning ignoreeris jämedalt (so kahjustas) pankrotivõlausaldajate huve. Võlgnik on

rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1 ja 4 sätestatud kohustusi, kuna ei ole sel perioodil tegelenud

mõistlikult tulutoova tegevusega ega ka kohtule tõendanud, et ta oleks nimetatud perioodil

mõistlikult tulutoovat tegevust otsinud.

10. Võlgniku 10.septembri 2020.a vandetekstis on märgitud mitteeksisteeriv õiguslik alus.

KarS § 385 sätted ei sisalda lg-t 1. Juhul, kui käesoleva pankrotiasja menetluses leiab

tõendamist võlgniku süüline tegevus KarS § 385 tunnustega (füüsilisest isikust võlgniku poolt

võlgniku vara olulises ulatuses varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude

kohta ebaõigete andmete esitamine, kui andmetes kajastatakse vara olulises ulatuses), siis

määruskaebuse esitaja arvamusel on põhjust lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja

alustada kriminaalmenetluse võlgniku suhtes.

11. Juhul, kui käesoleva pankrotiasja menetluses leiab tõendamist võlgniku süüline tegevus,

kuid võlgnik suudab kohut veenda, et see oli tema poolt vabandatav, siis peaks kohus PankrS §

176 lg 51 alusel jätma võlgniku kohustustest hetkel vabastamata ja pikendama võlgniku

kohustustest vabastamise menetlust nii, et määrates uueks tähtajaks 21.detsember 2025.a

(täiendavalt 5 aasta võrra ja arvestades PankrS § 176 lg 51 viimases lauses sätestatud

maksimaalselt 7 aastast tähtaega).

Menetlusosaliste seisukohad

12. Puudutatud isik Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu leidis, et kohtu poolt hinnatud

tõendid on puudulikud. Määrusest nähtub, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse

ajal võlausaldajatele makseid teinud. Töötamise registri andmetel on võlgnikul olnud sõlmitud

järgmiste tööandjatega töölepingud: (1) 02.november 2015.a-20.november 2017.a F AS

(registrikood XXXXXXXX); (2) 02.aprill 2018.a-31.mai 2018.a K OÜ (registrikood

XXXXXXXX); (3) alates 01.septembrist 2017.a L OÜ (registrikood XXXXXXXX),

ametinimetus hambaarst ning tööaja määr 1,0. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik

teeninud kohustustest vabastamise menetluse ajal rohkem kui seadusega kehtestatud töötasu

miinimumäär (vt tabel 1). Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnikul ka ülalpeetavaid.

Seega oleks võlgnik saanud ja seaduse järgi ka pidanud võlausaldajatele vastavalt ettenähtud

jaotisele väljamakseid tegema. Tabelist nähtub, et kohtu poolt välja toodud võlgniku

sissetulekud ei vasta sissetulekutele, mida on deklareerinud võlgniku tööandjad. Antud asjaolu

viitab sellele, et võlgnik on oma sissetulekuid kohtu eest varjanud. Ka fakt, et võlgnik ei ole

kohustustest

vabastamise

menetluse

ajal

esitanud

ühelgi

aastal

füüsilise

isiku

tuludeklaratsiooni, võib viidata asjaolule, et võlgnik soovib oma tulusid võlausaldajate eest

varjata. Lisaks ei ole kohus andnud hinnangut PankrS § 176 lg-s 2 nimetatud kohustuste

vabastamisele. Nimelt on Maksu- ja Tolliameti nõude (summas 2108,53 eurot) aluseks Narva

Linnakohtu otsus kriminaalasjas nr XXX, mille kohaselt mõisteti võlgnik süüdi KrK § 1481 lg

1-4 ning § 1484 osas ning kohustati X hüvitama maksuhaldurile tekitatud materiaalne kahju.

Seega on Maksu- ja Tolliameti nõude näol tegemist õigusvastaselt tekitatud kahjuga, mille

hüvitamise kohustus PankrS § 176 lg 2 kohaselt täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei

lõpe. Eelpool toodud asjaolud annavad aluse asja uueks läbivaatamiseks.

2-14-52167

13. Võlgnik leidis, et kaebuse menetlusse võtmine ei ole õige, see tuleb jätta rahuldamata ning

menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Võlgnikul ei ole enam tõesti ülalpeetavaid.

Võlgnik on elanud üüripinnal, üür on kasvanud detsembrist 2015.a 320 eurost 380 euroni.

Seetõttu ei ole võlgnikul olnud võimalik kõigi võlausaldajate nõudeid täita, sest isegi võlgnik

peab kusagil ja millestki elama, töötasu miinimummäärast ei oleks olnud võimalik tasuda üüri

ja ka veel muid ellujäämiseks vajalikke kulutusi. Võlgnik ei saa vastutada selle eest, mida on

Maksu- ja Tolliametile deklareerinud tema tööandjad. See ei viita sellele, et võlgnik on oma

sissetulekuid kohtu eest varjanud. Võlgnik saab tõendada seda, detsembri 2020.a töötasu oli

tööandja raamatupidaja poolt deklareeritud valesti koos jaanuari 2021.a puhkusetasuga.

Võlgnikule ei ole arusaadav, millisel põhjusel oleks ta pidanud eraldi füüsilise isiku

deklaratsiooni esitama, kui seda tegi tööandja ja rohkem sissetulekuid võlgnikul pole mida tuleb

eraldi deklareerida. Võlgnik ei ole oma kohustusi süüliselt rikkunud ega oma sissetulekuid

varjanud. Määruskaebuse esitajal tuleb tõendada võlgniku tahtlus esitada ebaõigeid andmeid

oma majandusliku olukorra kohta, samuti see, kuidas on võlgnik talle tahtlikult tekitanud kahju

summas 1994,56 eurot. Määruskaebuse esitaja poolt nimetatud võlausaldajad olid (täiturite

kaudu) võlgniku selleaegsele tööandjale, Tallinna Keskhaigla raamatupidamisse, esitanud

täitmisteated töötasu osalise arestimise kohta juba enne pankrotimenetluse algust. Võlgnikul

puudub vähimgi teave, kuidas tööandja raamatupidamine kinnipeetud töötasu võlausaldajate

vahel jagas, seega ei ole võlgnik tahtlikult ühtegi pankrotiseaduse paragrahvi rikkunud ega

kellelegi kahju tekitanud.

Menetluse edasine käik

14. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657

lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud

Harju Maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning

asi saata uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise

asja lahendada. Määruskaebus rahuldatakse selle alternatiivnõude osas. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

16. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja etteheidetega maakohtule seoses

menetlusõiguse normide olulise rikkumisega. Maakohtule saab ette heita eelkõige asjaolude

väljaselgitamise ja määruse põhjendamise kohustuse rikkumist, mida ringkonnakohus

põhjendab alljärgnevalt.

17. Käesoleval juhul tuli maakohtul lahendada võlgniku kohustustest vabastamise avaldus.

Selline avaldus seondub pankrotimenetlusega ning on TsMS § 475 lg 1 p 12² kohaselt hagita

asjaks. Hagita asja läbivaatamist reguleeriva TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud

vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal

algatusel. TsMS § 463 lg2 ja § 442 lg 8 koosmõjust tulenevalt tuli maakohtul määruse

põhjendavas osas mh märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas ning tõendeid

analüüsida.

2-14-52167

18. Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamist reguleeriva PankrS § 175 lg 2 kohaselt

keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi

pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt on

võlgniku peamisteks kohustusteks tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui võlgnikul

sellist tegevust ei ole, siis seda otsida ning kohtule ja usaldusisikule viivitamatult teatada igast

elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjata saadud tulusid ning vara, samuti anda kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

19. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt asus maakohus mh seisukohale, et võlgnik on täitnud oma

kohustusi nõuetekohaselt ning tema käitumises ei ole võlausaldajate huvide kahjustamisele

suunatud tegevust. Maakohtu määrusest ei ole aga arusaadav, mille alusel kohus selle tuvastas.

Sealhulgas ei ole maakohus ka põhjendanud, millest tulenevalt saab järeldada, et võlgnik on

tegelenud PankrS § 173 lg 1 mõttes mõistlikult tulutoova tegevuse või selle otsimisega.

Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kohtupraktika kohaselt on pankrotivõlgnik üldjuhul

kohustustest vabastamise menetluse ajal kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova

tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega.

Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures VÕS § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas

olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 30.oktoobri 2019.a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p-d 18 ja 19).

20. Võlgnik avaldas 10.septembri 2020.a ärakuulamisel, et talle tehti operatsioon ning ta töötab

natuke vähem kui 40 tundi nädalas (I kd, tlk 196 pöördel). Protokollist ei nähtu, et maakohus

oleks töötundide tegeliku suuruse välja selgitanud või võlgnikult selle kohta täiendavate

andmete esitamist nõudnud. Maakohus ei ole määruses ka põhjendanud, miks ei pidanud kohus

neid asjaolusid oluliseks, arvestades, et ärakuulamise järgselt esitatud aruandele lisatud

01.septembri 2017.a töölepingu kohaselt töötab võlgnik täistööajaga (II kd, tlk 8) ning

samasugune kokkulepe sisaldub ka 01.aprilli 2018.a töölepingus (I kd, tlk 162).

21. Võlgniku poolt esitatud aruannete ja andmete kohaselt on tema töötasu olnud 01.aprillist

2015.a-01.aprillini 2018.a ca 600 eurot, alates 01.aprillist 2018.a 570 eurot (I kd, lk 149, 196

pöördel) ning 600-700 eurot (II kd, tlk 4), 01.jaanuari 2020.a–30.novembri 2020.a palgatõendist

nähtuvalt jäänud aga vahemikku 639,84-1157,22 eurot (neto). Maakohus ei ole välja selgitanud

võlgniku sissetuleku tegelikku suurust kohustustest vabastamise menetluse vältel, kuigi oleks

pidanud märkama andmete vastuolulisust ja ebamäärasust isegi ilma maksuhaldurist

võlausaldaja poolt määruskaebusmenetluses esitatud informatsioonita (II kd, tlk 48-49).

Maakohus ei ole määruses ka põhjendanud, miks kohus seda oluliseks ei pea. Jälgitav ega

arusaadav

pole

menetluslik

otsustus,

loobuda

võlgniku

ärakuulamisel

temalt

tuludeklaratsioonide ja pangakonto väljavõtete esitamisest (I kd, tlk 196 pöördel).

22. Ringkonnakohus selgitab, et võlgniku tööaja mahu ning töise sissetuleku tegeliku suuruse

väljaselgitamine on käesoleval juhul vältimatult vajalik ja oluline, kuivõrd ainult nende

andmete alusel on maakohtul võimalik kontrollida ja tuvastada, kas võlgnik on täitnud talle

PankrS § 173 lg-test 1 ja 2 tulenevaid kohustusi. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et

võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud, kui ta rikub tahtlikult

PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.juuni 2016.a

kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15) ning PankrS § 173 lg 2 mõttes annab võlgniku

võlgadest vabastamise menetluse lõpetamiseks alust tulude ja vara varjamine (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 02.novembri 2016.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16, p 15).

2-14-52167

23. Eelnevast tulenevalt on maakohtu otsustus, vabastada võlgnik tema kohustustest, olnud

ennatlik, mistõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule.

24. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul esmalt välja selgitada kõik võlgniku töötamisega

seotud olulised asjaolud (sh tegelik tööaeg ja saadud töötasu) ning nõuda võlgnikult tema

väidete põhistamiseks tõendeid. Vajadusel saab maakohus asjas ka ise TsMS § 477 lg 7 ja §

230 lg 3 alusel tõendeid koguda. See võib osutuda vajalikuks, kui võlgnik kohtu nõudmisel oma

tütre konto väljavõtteid, millele kanti võlgniku kinnitusel tema töötasud (I kd, tlk 196 pöördel),

ei esita ega oska ka selgitada, millistel põhjustel erinevad tema esitatud 2020.a palgatõendil

toodud andmed maksuhalduril olemasolevate andmetega tema töötasu osas. Ringkonnakohus

juhib maakohtu tähelepanu, et maksuhalduri poolt esile toodu kohaselt on töötamise registrist

nähtuvalt võlgnikul alates 01.septembrist 2017.a sõlmitud tööleping Läänemere Hambakliinik

OÜ-ga, ametinimetus hambaarst ning tööaja määr 1,0 (II kd, tlk 48 pöördel), mistõttu võib

vajada selgitamist ka see, kellena võlgnik on töötanud. Tsiviilasja materjalides sisalduvatest

töölepingutest nähtuvalt on võlgnik asunud nimetatud kliinikus tööle hambaarsti assistendina

(I kd, tlk 162 ja II kd, tlk 8).

25. Kui maakohus on eelnimetatud olulised asjaolud välja selgitanud ning kontrollinud

võlgniku poolt PankrS § 173 lg-test 1 ja 2 tulenevate kohustuste täitmist, tuleb kohtul edasi

kontrollida ka seda, kas on alust nõustuda määruskaebuse esitaja seisukohaga, et võlgnik

usaldusisikuna on rikkunud ka PankrS § 172 lg-st 2 ja § 173 lg-st 3 tulenevaid kohustusi

teavitada võlausaldajad ja teha neile võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotise alusel üks kord

aastas väljamakseid. Ringkonnakohus juhib eeltooduga seoses tähelepanu, et kuigi võlgnik on

ärakuulamisel, viimases aruandes ja vastuses määruskaebusele tuginenud sellele, et kannab

oma kulud ise (I kd, tlk 196 pöördel, II kd tlk 5), nähtub perioodi 2015-2018 aruandest, et

võlgniku kõik kulud (sh üür) kannab tema tütar (I kd, tlk 151).

26. Arvestades, et PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise

kohustused, tuleb maakohtul võtta seisukoht ka seoses maksuhalduri väitega, et võlgnikku ei

ole alust vabastada Eesti Vabariigi ees täitmata kohustusest.

27. Seoses määruskaebuse esitaja väitega, et kohtu toimikus ei ole ühtegi tõendit, mis näitaks,

et KÜ Stardi 3, Aktiva Finants OÜ, AS Elion ja MCB Finance Estonia OÜ loobuks oma

nõuetest, on ringkonnakohus seisukohal, et neid ei peagi olema. Nimelt nähtub asja

materjalidest, et pankrotihalduri 10.septembri 2014.a aruande kohaselt oli võlgnikul

teadaolevalt 10 võlausaldajat nõuete kogusummaga 39 775,10 eurot (I kd, tlk 70). Edasi nähtub

nõuete kaitsmise protokollidest, et kaitstuks osutusid ainult 5 võlausaldaja (Era Liisingu

Inkassoteenused

AS,

EV

Maksu-

ja

Tolliameti

kaudu,

Raha24

OÜ,

NKC

KONSULTATSIOONI OÜ ja PALCET GRUPP OÜ) poolt esitatud nõuded (I kd, tlk 79- 91),

mille alusel kinnitas maakohus 26.märtsi 2015.a määrusega ka jaotusettepaneku (I kd, tlk 100).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel jätab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse maakohtu

otsustada.

29. Vastavalt

Tallinna

Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi

tööjaotusplaani

asendab

kohtukoosseisu liiget Ulvi Loonurme kohtunik Mati Maksing.

2-14-52167

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/