3-21-569/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-569

Haldusasi

Ivakon OÜ kaebus Tallinna Linnavaraameti 16.02.2021

vastuse nr 2.1-1/207-2 tühistamiseks või alternatiivselt

õigusvastasuse

tuvastamiseks

ning

Tallinna

linna

kohustamiseks vaadata Ivakon OÜ taotlus Taludevahe

tänava T3 kinnisasja sundvõõrandamiseks uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja Ivakon OÜ (registrikood 14897525), volitatud

esindaja Enn Talp

Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindaja Kent Märjamaa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ivakon OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.01.2022 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.

3-21-569

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ivakon OÜ omandis on aadressil Taludevahe tänav T3 asuv kinnisasi (registriosa nr

7170901, katastritunnus 78406:612:5650, pindala 1496 m2, sihtotstarve 100% transpordimaa).

2. Tallinna Linnavaraameti 09.02.2021 käskkirjaga nr T-12-4/21/1 „Taludevahe tänav T3

kinnisasjale sundvalduse seadmine“ seati Tallinna linna kasuks tähtajatu ja aastatasuga 816

eurot sundvaldus kinnisasja 873 m2 suurusele osale, mis on Tallinna linnale vajalik Taludevahe

tänava sõidu- ja kõnnitee avaliku kasutamise tagamiseks, hooldamiseks ja remondiks.

3. Ivakon OÜ esitas 14.01.2021 Tallinna Linnavaraametile taotluse tema omandis oleva

Taludevahe tänava T3 kinnisasja Tallinna linnale võõrandamise menetluse algatamiseks.

4. Tallinna Linnavaraameti 16.02.2021 kirjaga nr 2.1-1/207-2 teatati Ivakon OÜ-le, et

Tallinna Linnavaraamet ei pea Ivakon OÜ omandis oleva Taludevahe tänav T3 kinnisasja

omandamist põhjendatuks. Kuna Taludevahe tänava avalikuks kasutamiseks, hooldamiseks ja

remondiks on vajalik Taludevahe tänav T3 kinnisasja 873 m2 suurune osa, siis on otstarbekas

seada kinnisasjale Tallinna linna kasuks sundvaldus (kinnisasja avalikes huvides omandamise

seadus (KAHOS) § 4 lg 2). Taludevahe tänav T3 kinnisasja sihtotstarve on transpordimaa 100%

ning kinnisasja osale Tallinna linna kasuks sundvalduse seadmine võimaldab kinnisasja

kasutada vastavalt senisele otstarbele. Lisaks viidati Tallinna Linnavaraameti 09.02.2021

käskkirjale nr T-12-4/21/1.

5. Ivakon OÜ esitas 17.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (muudetud 07.10.2021)

Tallinna Linnavaraameti 16.02.2021 vastuse nr 2.1-1/207-2 tühistamiseks või alternatiivselt

õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks vaadata Ivakon OÜ taotlus

Taludevahe tänav T3 kinnisasja sundvõõrandamiseks uuesti läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja taotleb Tallinna Linnavaraameti 16.02.2021 vastuse nr 2.1-1/207-2 tühistamist või

alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamist ning Tallinna linna kohustamist vaatama Ivakon OÜ

taotlus Taludevahe tänav T3 kinnisasja sundvõõrandamiseks uuesti läbi.

6.1. Tallinna Linnavaraameti 16.02.2021 keeldumine on õigusvastane. Selles isegi ei

analüüsitud kaebaja 14.01.2021 esitatud taotluse argumente, vaid üksnes viidati vastustajale

soodsale seaduse sättele (KAHOS § 4 lg-le 2). Kaebaja on taotlenud tema omandis oleva

kinnisasja omandamist Tallinna linna poolt KAHOS § 4 lg 3 alusel. Kaebajale kuuluvale

Taludevahe tänav T3 kinnisasja 873 m2 suurusele osale on vastustaja seadnud 09.02.2021

käskkirjaga nr T-12-4/21/1 sundvalduse. Sellega kaotab kaebaja sellele kinnisasja osale

käsutusõiguse ja valdusõiguse ning selle kinnisasja omand ei oma kaebajale enam mingisugust

sisulist väärtust. Praktiliselt on selle kinnisasja omaniku õigused üle antud Tallinna linnale.

6.2. Sundvalduse seadmise tõttu ei oma kaebajale kuuluv kinnisasi enam turuväärtust, seda ei

saa enam endise turuhinnaga nõudluse puudumise tõttu müüa. Kehtestatud avalik-õiguslikud

kitsendused ei võimalda kaebajal kinnisasja kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

7.1. Tallinna Linnavaraameti 16.02.2021 kiri, millega keelduti Taludevahe tänav T3

omandamisest, on haldusakt.

7.2. KAHOS § 4 lg 3 eeldused ei ole täidetud. Kaebuse tegelik eesmärk näib olevat vaidlustada

sundvalduse seadmist, sh sundvalduse tasu suurust. See aga võimalik ei ole. Kaebaja ei ole

3-21-569

3(6)

sundvalduse seadmise käskkirja tähtaegselt vaidlustanud, mistõttu on see kehtiv

(haldusmenetluse seadus (HMS) § 60 lg 2).

7.3. Ekslik on kaebaja väide, et vastustaja ei ole analüüsinud kaebaja 14.01.2021 taotlust

sisuliselt. Vaidlusaluses otsuses on vastustaja märkinud, et kinnisasja osale Tallinna linna

kasuks sundvalduse seadmine võimaldab kinnisasja kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele,

st transpordimaa otstarbel. Arvestades, et valdav osa kinnistust on tee, siis ei ole kuidagi

eluliselt usutav ega ettenähtav, et konkreetsel juhul oleks kaebajal kinnistu kasutamine

takistatud.

7.4. Seadusandja tahe KAHOS § 4 lg 3 kehtestamisel on olnud suunatud sellele, et hinnata

avalik-õiguslike kitsenduste mõju kogu kinnistu kasutamisele (vt KAHOS seletuskiri, lk 14).

Kaebaja ei ole kaebuses ega taotluses välja toonud, millised konkreetsed avalik-õiguslikud

kitsendused ei võimalda kasutada kinnisasja vastavalt senisele sihtotstarbele. Vaidlust ei ole

selles, et Taludevahe tänav T3 kinnisasi on 100% transpordimaa sihtotstarbega ning sellel

asuvad teerajatised. Arusaamatuks jääb, kuidas on sundvalduse tõttu takistatud kinnisasja

kasutamine transpordimaana. Sundvalduse seadmine ei võta kaebajalt käsutusõigust (vt

asjaõigusseadus (AÕS) § 225, KAHOS § 2 lg 2). Sundvalduse sisuks on tee avaliku kasutamise

tagamine, st teel võivad liigelda kõik isikud piiramatu arv kordi ööpäevas (vt sundvalduse otsus,

p 1.6).

7.5. Väär ja liialdatud on kaebaja väide, et kogu kinnistu omaniku õigused on linnale üle läinud.

Kaebajal on säilinud kõik omaniku õigused, kuid neid on üksnes piiratud sundvalduse otsuses

märgitud ulatuses. Kinnistu kogupindala on 1496 m2. Sundvalduse ala moodustab kinnistu

pindalast ligi pool – kaebajale kuulub jätkuvalt suur osa kinnistust, mille valdamist ja

kasutamist ei kitsenda sundvaldus. KAHOS § 4 lg 3 kohaldamise seisukohalt ei ole asjakohane

kaebaja väide, et tema kinnistu „ei oma enam talle sisulist väärtust“. Samuti ei ole asjakohane

see, kas ettevõtte äriplaan näeb ette kinnistute võõrandamise või mitte ning kas kinnistu osas

esineb turul nõudlust või mitte.

7.6. Ka kaebaja möönab, et KAHOS § 4 lg 2 on asjakohane ja kohaldatav säte. KAHOS § 4

lõikeid 2 ja 4 tuleb kohaldada koostoimes. Sundvalduse seadmise menetluses on teostatud

kaalutlusõigust osas, kas kaebaja kinnistu võõrandada või seada sundvaldus. Kaebaja

sundvalduse seadmisele õigeaegselt vastuväiteid ei esitanud ega sundvalduse seadmist

vaidlustanud. Viidatud sätted ei anna isikule õigust, et kinnistu igal juhul omandatakse.

Vastupidi, olukorras, kus sundvalduse seadmine on objektiivselt proportsionaalsem ja

otstarbekam, st avaliku võimu poolt soovitud eesmärk on saavutatud ka ilma omandamiseta, on

omandamine KAHOS § 4 lg 2 alusel keelatud. Käesoleval juhul on selge, et vastustaja poolt

soovitud eesmärk – Taludevahe tänava avaliku kasutuse tagamine – on saavutatav ilma

kaebajale kuuluva kogu kinnistu võõrandamiseta, kuivõrd Taludevahe tänav moodustab üksnes

väikse osa kogu kinnistu pindalast. Ülejäänud kinnistu omandamine ei ole avaliku eesmärgi

saavutamiseks vajalik (vt. Tallinna Halduskohtu 15.11.2019 otsus asjas nr 3-19-1060, p 17).

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud

kaebaja 14.01.2021 taotluse kaebaja kinnisasja (Taludevahe tänav T3) omandamiseks

rahuldamata.

3-21-569

4(6)

10. Kohus on oma 27.09.2021 kohtunõudes selgitanud, et Tallinna Linnavaraameti 16.02.2021

kiri nr 2.1-1/207-2 on haldusakt, kuivõrd sellega on sisuliselt keeldutud kaebaja kinnistu

omandamisest (vrdl Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2021 määrus nr 3-20-1249, p 14).

Seega on käesoleval juhul vaidlustatud haldusakti (HKMS § 6 lg 1; HMS § 51).

11. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (HMS § 54).

12. Kinnisasja avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise alused ja kord on

sätestatud KAHOS-s (KAHOS § 1 lg 1). Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on 09.02.2021

käskkirjaga nr T-12-4/21/1 seadnud kaebaja omandis olevale kinnisasja osale (872 m2)

sundvalduse ning määranud selle eest ka kaebajale tasu (vt kaebuse lisa 1, lk 1; digitaalse

kohtutoimiku lehekülg (dtl) 8). Samuti puudub vaidlus osas, et kaebaja sundvalduse seadmise

käskkirja vaidlustanud ei ole ning see on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik (HMS § 60). Ühtlasi

nõustub kohus vastustajaga osas, et asjaolu, et kaebaja on esitanud vastustajale taotluse

kinnisasja avalikes huvides omandamiseks ning vastustaja on selle taotluse rahuldamisest

keeldunud, ei anna selle keeldumise vaidlustamine kaebajale õigust vaidlustada sisuliselt

sundvalduse seadmist ehk haldusakti, mis ei ole käesoleva vaidluse ese. Seega ei hinda kohus

sundvalduse seadmise käskkirja (Tallinna Linnavaraameti 09.02.2021 käskkiri nr T-12-4/21/1)

õiguspärasust.

13. KAHOS § 4 lg 3 kohaselt võib kinnisasja omanik taotleda talle kuuluva kinnisasja

omandamist riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt õiglase ja kohese tasu eest, kui

kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutada vastavalt senisele

sihtotstarbele. Kinnisasja omandamine ei ole lubatud, kui avalik eesmärk on saavutatav ilma

teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta või avaliku eesmärgi saavutamiseks on

otstarbekam seada sundvaldus (KAHOS § 4 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

õiguspärasust kontrollides ei hinda kohus eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS §

158 lg 3 lause 2).

14. Seadusandja on selgitanud KAHOS eelnõu seletuskirjas kehtiva KAHOS § 4 lg 3 osas

järgmist: „[Nimetatud norm] annab kinnisasja omanikule õiguse taotleda talle kuuluva

kinnisasja omandamist, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja

kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele. Sellise taotluse esitamise korral tuleb kaaluda, kui

koormavad on avalik-õiguslikud kitsendused kogu kinnisasja kasutamisele. Isiku omandiõiguse

riive proportsionaalsust avaliku huvi vajadusele peab hindama haldusorgan, kellele taotlus

esitatakse. Kui omandiõiguse riive on väga suur ja kinnisasja ei ole võimalik kasutada senisel

sihtotstarbel, peab haldusorgan alustama omandamise menetlust.“1

15. Seega on KAHOS § 4 lg 3 eeldusteks, et 1) kaebaja kinnisasi on koormatud avalik-

õiguslike kitsendustega (seatud sundvaldus) ning 2) kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused

ei võimalda kinnisasja kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele. Pooled on ühel meelel osas, et

esimene normi eeldus on täidetud – Tallinna Linnavaraameti 09.02.2021 käskkirjaga nr T-12-

4/21/1 on seatud kaebaja kinnistu osale suuruses 872 m2 sundvaldus. Juhul, kui seatud

sundvaldus muudab võimatuks kaebaja kinnistu kasutamise vastavalt senisele sihtotstarbele,

siis oli vastustaja kohustatud alustama sundvõõrandamise menetlust.

KAHOS

SE,

seletuskiri,

lk-d

14-15.

Kättesaadav

elektrooniliselt:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4bf419b9-13c1-4e3d-9c3a-

923356d542ad/Kinnisasja%20avalikes%20huvides%20omandamise%20seadus

3-21-569

5(6)

16. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja kinnistu aadressiga Taludevahe tänav T3 on sihtotstarbelt

100% transpordimaa. Vastavalt maakatastriseaduse (MaaKatS) § 181 lg-le 5 on transpordimaa

liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks

vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga, sealhulgas: 1) teemaa; 2)

äriotstarbeta, avalikult kasutatavate parkimisehitiste, sealhulgas parklate maa; 3) raudteemaa;

4) lennuliiklusmaa; 5) navigatsiooniseadmete maa ja 6) köistee, trammitee ja nendega ehitus-

või toimimisviisi poolest sarnase tee ning muu raudteest erineva ehitusega rööbastee alune maa.

Kaebuse

kohaselt

seisneb

kaebaja

kinnistule

seatud

avalik-õiguslike

piirangute

ebaproportsionaalsus selles, et kaebajal pole võimalik enam kinnistut turuhinnaga võõrandada,

kuivõrd selle vastu puudub huvi.

17. Kohus nõustub vastustajaga, et asjaolu, et turuhinnaga kinnistu võõrandamine pole

võimalik, ei tähenda, et kaebajal oleks muutunud oma kinnistu kasutamine vastavalt selle

sihtotstarbele võimatuks. Kaebaja ei ole väitnud, et talle kuuluval kinnistul ei oleks võimalik

enam liiklemine või seda ei ole võimalik transpordiks kasutada. Seetõttu on tõendamata kaebaja

väide, et kaebaja kinnistu kasutamine vastavalt selle sihtotstarbele on avalik-õiguslike

piirangute seadmise tõttu (sundvalduse) muutunud võimatuks. Seda enam, et sundvaldus on

seatud üksnes osale kinnistust. Kaebaja kinnistu pindala on 1496 m2, millest sundvaldus on

seatud 873 m2 suurusele osale, s.o hinnanguliselt poolele kinnistule. Järelikult ei mõjuta

sundvalduse seadmine kinnistu kasutamist pooles ulatuses üldse. Ka on vastustaja õigesti

märkinud, et sundvalduse seadmine ei võta kaebajalt kinnistu käsutusõigust. Sundvalduse

seadmine seisneb kinnisasja koormamises sellise kinnisomandi kitsendusega, mis oma sisult

vastab isiklikule kasutusõigusele (KAHOS § 2 lg 2). Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja

selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või

teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile (AÕS

§ 225 lg 1). Seetõttu on täitmata KAHOS § 4 lg 3 teine eeldus, mistõttu ei olnud vastustajal

kohustust alustada sundvõõrandamise menetlust.

18. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlustatud keeldumine on põhjendamispuudustega.

19. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest

keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või

menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kaalutlusõiguse

alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on

haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).

20. Tallinna Linnavaraameti 16.02.2021 keeldumist on põhjendatud järgmiselt: „Tallinna

Linnavaraamet ei pea Ivakon OÜ omandis oleva Taludevahe tänav T3 kinnisasja omandamist

põhjendatuks. Kuna Taludevahe tänava avalikuks kasutamiseks, hooldamiseks ja remondiks on

vajalik Taludevahe tänav T3 kinnisasjas 873 m2 suurune osa, siis on otstarbekas seada

kinnisasjale Tallinna linna kasuks sundvaldus. Juhime tähelepanu, et Taludevahe tänav T3

kinnisasja sihtotstarve on transpordimaa 100% ning kinnisasja osale Tallinna linna kasuks

sundvalduse seadmine võimaldab kinnisasja kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele. Tallinna

Linnavaraameti 9. veebruari 2021 käskkirjaga nr T-12-4/21/1 „Taludevahe tänav T3

kinnisasjale sundvalduse seadmine“ seati Tallinna linna kasuks tähtajatu ja aastatasuga 816

eurot sundvaldus kinnisasja 873 m2 suurusele osale, mis on Tallinna linnale vajalik Taludevahe

tänava sõidu- ja kõnnitee avaliku kasutamise tagamiseks, hooldamiseks ja remondiks.“ (dtl 19).

21. Eelnevast nähtub, et linn on esmalt selgitanud kaebajale, miks oli sundvalduse seadmine

kaebaja kinnistu osale avalikes huvides vajalik. Lisaks on vastustaja kontrollinud, kas kaebaja

kinnistu osale seatud avalik-õiguslikud piirangud võimaldavad kaebajal kasutada kinnistut

senisel sihtotstarbel ning põhjendatult järeldanud, et kaebaja kinnistu kasutamine vastavalt selle

3-21-569

6(6)

sihtotstarbele takistatud ei ole. Seejuures on vastustaja viidanud ka oma 09.02.2021 käskkirjale,

millega seati kaebaja kinnistu osale sundvaldus. Vastustajal on lubatud KAHOS § 4 lg 3 alusel

esitatud taotluse lahendamisel viidata mõnele teisele haldusaktile keeldumise põhjendamisel

(vt HMS § 56 lg 1).

22. Viidatud käskkirjas on mh selgitatud, et Haabersti linnaosas asuvat Taludevahe tänavat

läbib Tallinna linna bussiliin (p 4.1.); võttes arvesse, et Taludevahe tänava avalikuks

kasutamiseks on vajalik kinnisasja 873 m2 suurune osa, siis Tallinna Linnavaraamet ei pea

kinnisasja tervikuna omandamist põhjendatuks; tulenevalt asjaolust, et avalik eesmärk on

saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamisega, siis tee avaliku kasutamise

tagamiseks on otstarbekas seada kinnisasjale sundvaldus (p 4.7.); Tallinna Linnavaraamet jääb

seisukohale, et kuna avalik eesmärk on saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja

omandamisega, siis tee avaliku kasutamise tagamiseks on otstarbekas seada kinnisasjale

sundvaldus vastavalt KAHOS § 4 lõikele 2; antud juhul kinnisasjale sundvalduse seadmine ei

takista kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist ega piira omaniku õigust kinnisasja võõrandada (p

7.1.) (Tallinna Linnavaraameti 09.02.2021 käskkiri nr T-12-4/21/1, lk-d 2-3; dtl-d 9-10). Seega

on ka sundvalduse seadmise käskkirjas selgitatud, miks ei pea vastustaja otstarbekaks kaebaja

kinnistu omandamist, vaid avalik huvi on tagatud ka kaebaja kinnistu osale sundvalduse

seadmisega, mis omakorda ei piira kaebaja kinnistu sihtotstarbelist kasutust. Kohus

diskretsioonivigu 16.02.2021 keeldumises ei tuvastanud, mistõttu on tegemist õiguspärase

haldusaktiga.

23. Arvestades, et tühistamisnõue jääb rahuldamata, kuivõrd vaidlusalune keeldumine on

õiguspärane ning tühistamisnõudes sisaldub haldusakti õigusvastasuse tuvastamisnõue, jääb

rahuldamata ka alternatiivnõue vaidlusaluse haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Samuti

tuleb rahuldamata jätta kohustamisnõue, kuivõrd selle rahuldamise eelduseks on

tühistamisnõude rahuldamine. Käesoleval juhul on aga jäetud Tallinna Linnavaraameti

16.02.2021 kirja nr 2.1-1/207-2 tühistamisnõue rahuldamata.

24. Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks

taotlust esitanud ei ole. Seetõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda

(HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Maria Brenner

kohtunik