2-21-11131/37 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-11131

Tsiviilasi

A. M. ja A. M. hagi S. M. vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasjade hind

2 250 eurot ja 2 250 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A. M., isikukood XXX; elukoht: XXX;

Hageja A. M., isikukood XXX; elukoht samas;

Hageja seaduslik esindaja K. Š., isikukood XXX;

Kostja S. M., isikukood XXX; viibimiskoht: Viru

XXX;

Kostja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat

M. V..

Kohtuistungi toimumise aeg

Protokollija

18. november 2021

istungisekretär Hanna-Liisa Moks

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista S. M.ilt A. M. kasuks elatis igakuiselt alates 15. juulist 2021 100

eurot kuni A. M. täisealiseks saamiseni XXX.

3. Välja mõista S. M.ilt A. M. kasuks elatis igakuiselt alates 15. juulist 2021 100

eurot kuni A. M. täisealiseks saamiseni XXX.

4. Elatis tuleb tasuda A. M. arveldusarvele XXX selgitusega „elatisraha“. Elatis

tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.

5. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda, riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. A. M. ja A. M. (hagejad) esitasid 15. juulil 2021 Tartu Maakohtule hagi S. M. (kostja)

vastu elatise väljamõistmiseks 250 eurot lapse kohta kuus alates hagiavalduse

esitamisest.

Hagiavalduse kohaselt kasvatab ema lapsi üksi. Ühe lapse igakuised kulutused on

kokku 250 eurot, sh eluasemekulud 50 eurot; toit 100 eurot; transport 5 eurot; sidekulud

5 eurot, hügieenitarbed 15 eurot; koolikohustus 25 eurot; riided ja jalanõud 50 eurot.

Kostja viibib kinnipidamisasutuses.

2. Kostja oma kirjalikus vastuses vaidles vastu elatise nõudele ja palus jätta hagi

rahuldamata.

Vastuse kohaselt on kostja võimeline andma ühele lapsele elatist 15 eurot kuus, sest

kostjal puudub vanglas sissetuleku teenimise võimalus. Kui kohus rahuldab hagi, siis

tekib kostjal hagi esitamisest kuni vabanemiseni võlgnevus ca 12 000 eurot. Arvestades

kostja tervislikku seisundit, ei ole ta suuteline sellist võlgnevust kunagi likvideerima ja

lisaks veel igakuist elatist maksma.

3. 18. novembri 2021 kohtuistungil jäid hagejad oma nõude juurde. Hagejate seaduslik

esindaja oli nõus kokkuleppega 200 eurot kuus lapse kohta. Hagejate seaduslik esindaja

seletas, et teenib kuus kokku XXX eurot, kuu jooksul kulub laste peale suur summa.

Kostja selgitas, et tema pensionärist isa toetab lapsi 100 euroga kuus kahele lapsele.

Kostja on nõus kompromissiga 15 eurot kuus, kuna tal ei ole rohkemaks võimalusi, tal

on kehv tervis ja vanglas ei ole võimalik sissetulekut teenida.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja esitatud tõenditega ning poolte

seisukohtadega, leiab, et nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

5. TsMS § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2

kohaselt poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 lg 1 kohaselt on

ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis

ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära, s.o 2021. aastal 292 eurot kuus.

7. Hagejad on kostja alaealised lapsed, kes elavad emaga. Isa viibib kinnipidamisasutuses.

Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise 250 eurot lapse kohta alates hagiavalduse

esitamisest 15. juulist 2021. Kostja väitel tuleb elatise väljamõistmisel arvestada

riikliku lapsetoetusega, asjaoluga, et kostja viibib kinnipidamisasutuses, kus puudub

võimalus sissetulekut saada ning samuti sellega, et tema tervislik seisund ei ole hea.

8. Kohus märgib, et ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada PKS §-des

99 ja 102 sätestatuga. PKS § 99 lg 1 p 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes,

arvestades seejuures õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise

ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb

ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist

seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese

tavalist ülalpidamist. Vastavalt sama paragrahvi 2. lõikele ei vabane vanemad lõike 1

kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt.

9. Riigikohus on selgitanud, et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära

alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõista mõjuval põhjusel.

Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Riigikohus on märkinud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses sätestatule ka igasugune muu asjaolu, mida

arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused

(nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega

lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb

varaline seisund (Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2.).

10. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline

kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima

endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste

rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada

elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Kuigi vanem on

kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast

oleneva, siis ei või väljamõistetud elatis olla elatist maksma kohustatud vanemale

ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada

enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla toime ilma riigi abita (Riigikohtu

12. märtsi 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12).

11. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada vanemate varalist seisundit. Selleks et

kohus saaks tuvastada, kas esinevad alused elatise vähendamiseks, peab kohus hindama

kostja varalist seisu ja kindlaks tegema, kas kostja on võimeline andma teistele isikutele

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

12. Kohus märgib, et lapse vajaduste kohta asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel

ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega

seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas

ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel (Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 24).

13. Kohus on kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta. Kostjal puudub püsiv

sissetulek, kuna ta viibib kinnipidamisasutuses. Kostja K-raha väljavõtte kohaselt on

kostja kontojääk 01.12.2021 seisuga 0,06 eurot. Kostja nimele ei ole registreeritud

sõidukeid ega kinnisvara. Täitemenetluse registri kohaselt on kostjal 24 kehtivat

täitemenetlust.

14. Hagejate seaduslik esindaja on kohtuistungil seletanud, et ta teenib kuus kokku 1100-

1200 eurot, käib kahel töökohal, samuti ostis hiljuti auto, mida vajab töökohustuste

täitmiseks. Hagejate seaduslikul esindajal on täitemenetluse registri kohaselt üks kehtiv

täitemenetlus.

15. Kohus märgib, et nii hagejate seaduslikult esindajalt kui kostjalt on kohtuotsusega välja

mõistetud elatis hoolekandeasutuses viibivale alaealisele lapsele (isalt 15 eurot kuus,

emalt 25 eurot kuus).

16. Kohus leiab, et elatise tasumisest vabastamise või selle suuruse vähendamise aluseks ei

ole üksnes asjaolu, et kostja viibib kinnipidamisasutuses, sest kinnipidamisasutuses on

võimalik elatise maksmiseks töötasu teenida. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1

kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 järgi vanglateenistus

kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja

vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga,

rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. VangS § 43 lg 1 kohaselt

kinnipeetava töötamisel makstakse talle töötasu. Töötasu makstakse ka kinnipeetavale,

keda rakendatakse vangla majandustöödel.

17. Kostja töövõime on kostja seletuste kohaselt hindamisel. Seega ei ole kostja käesoleval

ajal töövõimetu. Kostja seletas kohtuistungil, et ta võib teha kergemat tööd.

18. Samas tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta, et kinnipidamisasutuses on kostja

võimalused sissetulekut teenida oluliselt piiratumad. Vabariigi Valitsuse 28. novembri

2000 määruse nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“

§ 2 lg 2 sätestab, et täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla

pakutaval tööl on 95,87 eurot kuus.

19. Kinnipidamisasutuses viibimise ajal elatise väljamõistmine ei saa kohtu hinnangul

kahjustada kostja ülalpidamist, kuna ta on kuni vabanemiseni riiklikul ülalpidamisel.

Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb arvestada ülalpidamist saama õigustatud laste

huve. Lapsed vajavad ülalpidamist pidevalt, mitte alles kostja vanglast vabanemisel.

20. Teisalt võib kostjalt elatise väljamõistmine kahele lapsele kokku 500 eurot kuus kaasa

tuua olukorra, et kinnipidamisasutuses viibimise ajal tekkinud täitmata kohustuste

kuhjumise tagajärjel ei suuda kostja jooksvalt tasuda elatist ka pärast

kinnipidamisasutusest vabanemist. Kohtu hinnangul ei saa sellise olukorra tekkimine

olla kooskõlas elatise väljamõistmise eesmärgiga.

21. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esinevad alused elatise vähendamiseks

alla miinimummäära PKS § 102 alusel.

22. Hagejad on käesoleval ajal XX- ja XXX-aastased. Kohus märgib, et Tartu Ülikooli

sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) ja Pricewaterhouse Coopers

Advisorsi (PwC) koostatud 2020. aasta lõppraporti „Lapse vajaduspõhine

miinimumelatis“1 kohaselt on 7–12 aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve

meetodi põhjal ühes kuus 359 eurot ehk 7-12-aastase lapse ülalpidamiskulu ühe vanema

kohta ligikaudu 179,50 eurot kuus, mis on oluliselt väiksem kui kehtiv miinimumelatise

määr ja hagejate seadusliku esindaja poolt nõutud elatise suurus.

23. Kostja on taotlenud elatise väljamõistmisel arvestada asjaoluga, et osa lapsele vajalikest

vahenditest on kaetud riigi poolt makstava peretoetustega. Hagejatele makstakse

peretoetust 60 eurot kuus lapse kohta. Arvestades kostja majanduslikku seisundit ning

asjaolu, et hagejate vajadused on kaetud osaliselt muul viisil (peretoetustega), tuleb

seetõttu kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada. Elatist saab vähendada ½

peretoetuse ehk 30 euro võrra lapse kohta.

24. Kohus arvestab elatise summa kindlaksmääramisel ka asjaoluga, et hagiavalduse

kohaselt on iga hageja igakuised kulutused kokku 250 eurot, millest ühe vanema kanda

jäävaks osaks on pool ehk 125 eurot. Kohtuistungil jäi hagejate seaduslik esindaja oma

1 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf, lk 39.

nõude juurde mõista välja elatis 250 eurot, põhjendades, et laste peale kulub palju raha.

Kohtu hinnangul on hagejate ema sissetulekut arvestades eluliselt usutav, et ühele

lapsele kulub ühes kuus ca 125 eurot.

25. Kohus selgitab, et kulutusi lastele ei tehta mitte ainult lähtudes vajadustest, vaid need

on tugevasti mõjutatud leibkonna võimalusest (vanema sissetuleku suurusest).

26. Arvestades, et kostja viibib kinnipidamisasutuses ning on seetõttu piiratud

võimalustega sissetulekut teenida ning vältimaks olukorda, et kostjal on vanglast

vabanedes kuhjunud suur võlg, siis on kohtu hinnangul põhjendatud elatise summa 100

eurot kuus.

27. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt kummagi

hageja kasuks välja elatise 100 eurot kuus alates 15. juulist 2021 kuni hagejate

täisealiseks saamiseni.

28. PKS § 100 lg 4 järgi tuleb elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette.

29. Kohus selgitab, et kui hagejate vajadused või kostja varaline seisund muutuvad, näiteks

kui kostja vabaneb kinnipidamisasutusest ning tal on oluliselt paremad võimalused

sissetuleku teenimiseks, siis on nii hagejatel kui ka kostjal õigus esitada kohtule nõue

kohtulahendiga välja mõistetud elatise suuruse muutmiseks (TsMS § 459 lg 1).

30. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jätab hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda.

Kostja riigi õigusabi kulud jätab kohus TsMS § 190 lg 7 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik