3-21-1222/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.12.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1222

Haldusasi

Mittetulundusühingu ARB kaebus kohustada AS-i Eesti

Raudtee täitma mittetulundusühingu ARB teabenõuet ja

väljastama mittetulundusühingule ARB riigihankes nr

224945 tellitud TallinnTartu raudtee 160 km/h eelhinnang

koos kõikide lisade ja joonistega

Menetlusosalised

Kaebaja – Mittetulundusühing ARB, volitatud esindaja

v.adv Piret Kergandberg

Vastustaja – AS Eesti Raudtee, volitatud esindajad v.adv

Priit Lätt ja v.adv Erki Fels

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata AS Eesti Raudtee taotlus haldusasja 3-21-1222 menetlus lõpetada.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista Mittetulundusühingult ARB AS Eesti Raudtee kasuks välja menetluskulud

summas 2500 eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.01.2022 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mittetulundusühing ARB esitas 01.10.2020 AS-le Eesti Raudtee teabenõude, milles palus

väljastada koopia riigihankes nr 224945 tellitud „Tallinn Tartu raudtee 160 km/h. Eelhinnang.

Rööbasteede geomeetriaga seotud tööd. ECRAIL 2020 07 04“ (edaspidi ka: eelhinnang).

2. AS Eesti Raudtee keeldus teabenõude täitmisest, millest tulenevalt pöördus kaebaja

05.10.2020 vaidega Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi: AKI) poole. Kaebaja palus vaides

kohustada AS-i Eesti Raudtee küsitud teavet väljastama.

3. AKI rahuldas 13.11.2020 vaideotsusega kaebaja vaide osaliselt. AKI kohustas AS-i Eesti

Raudtee vaatama kaebaja teabenõude uuesti läbi.

4. AS Eesti Raudtee täitis 07.12.2020 kaebaja teabenõude osaliselt, kuid jättis kaebajale

esitamata osa teabest, sh tehtud eelhinnangu analüüsi lisad. Sellest tulenevalt esitas kaebaja

06.01.2021 uuesti vaide AKI-le. AKI kohustas 18.02.2021 vaideotsusega AS-i Eesti Raudtee

uuesti vaatama läbi kaebaja esitatud teabenõuet, mis puudutas eelhinnangu lisade väljastamist,

ja hindama, kas ja millises ulatuses on põhjendatud lisadele seada juurdepääsupiirang avaliku

teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 17 alusel ning väljastama lisad ulatuses, millele

juurdepääsupiirang ei laiene ning väljastamata jätnud teabe osas selgitama ja põhjendama

väljastamisest keeldumist vastavalt AvTS § 23 lg 3 sätestatule.

5. AS Eesti Raudtee jättis kaebaja teabenõude täitmata põhjendades seda vastustaja ärisaladuse

kaitsega.

6. AKI tegi 06.05.2021 vaideotsuse, milles kohustas AS-i Eesti Raudtee väljastama kaebajale

eelhinnangu lisadest järgmised: Lisa 1 õgvenduste koondtabel ja Joonise RDT 001. AKI

täpsustas 13.05.2021 vastustaja taotlusel 06.05.2021 vaideotsust ja kohustas vastustajat

väljastama kaebajale eelhinnangu Lisa 1 õgvenduste koondtabeli ja Joonis RDT 001 osas, mis

ei sisalda raudteetrasside muudatusvariante, ehitustööde mahtusid ja maksumusi.

7. Tallinna Halduskohtusse saabus 04.06.2021 Mittetulundusühingu ARB kaebus nõudega

kohustada AS-i Eesti Raudtee väljastama eelhinnangu Lisa 1. „Õgvenduste koondtabel“

(esitada kogu lisa, seni on esitatud ainult osaliselt); 2) Lisa 2-A. Ehitusmaksumuse arvutus

Tallinn-Tapa; 3) Lisa 2-B. „Ehitusmaksumuse arvutus Tapa-Tamsalu“; 4) Lisa 2-C.

„Ehitusmaksumuse arvutus Tamsalu-Jõgeva“; 5) Lisa 2-D. „Ehitusmaksumuse arvutus Jõgeva-

Tartu“; 6) Lisa 3. „Ehitusmaksumuse koondtabel“; 7) Lisa 4. „Projekteeritud rööbasteede

geomeetria ALG fail“; 8) Lisa 5. „Projekteeritud rööbasteede geomeetria DWG failid“.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) AKI rahuldas kaebaja vaided ainult osaliselt. AKI kohustas korduvalt vastustajat teabenõuet

uuesti läbi vaatama, kuid ei kohustanud vastustajat kogu teavet väljastama. Kaebaja on

seisukohal, et vastustaja on kohustatud kogu teabe väljastama ja puudub alus teabenõude

täitmisest keeldumiseks. Muuhulgas on vastustaja alusetult määranud dokumendid

asutusesiseseks kasutamiseks. AvTS § 35 lg 1 p 17 kohaselt tunnistatakse asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabeks selline teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust.

Nimetatud säte sisaldab endas kahte eeldust. Esiteks peab teave sisaldama ärisaladust, teiseks

peab olema tõendatud, et teabe avalikustamine võib seda ärisaladust kahjustada. Taotletav teave

ei ole ärisaladus. Seni esitatud põhjendustes on vastustaja üksnes loetlenud ebaausa konkurentsi

takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lg 2 sätestatud eeldused, kuid ei ole

ühtegi nimetatud eeldustest nõutud teabe kontekstis sisustanud. Tegemist ei saa olla

ärisaladusega, sest teave käib avaliku ülesande täitmise kohta. Avaliku ülesande täitmisel ei

toimu kaubaturul konkurentsi. Lisaks on vastustaja selgitused äärmiselt vastuolulised. Ühest

küljest on vastustaja põhjendanud, et tegemist on kriitiliselt salajase detailse teabega. Teisest

küljest väidab vastustaja, et teave on avaldamiseks liiga esialgne ja vajab põhjalikke täiendavaid

analüüse. Vastustaja väidab, et eelkõige tuleb ärisaladusena käsitleda raudteetrassi

muudatusvariante, ehitustööde mahtusid ja maksumusi. Sellega ei saa nõustuda. Erinevate

alternatiivide kaalumine ja võimaluste analüüs ei oma kaubanduslikku väärtust. Erinevad

kaalutavad võimalikud muudatused ei ole oma olemuselt ärisaladus. Tehtud uuring põhineb

objektiivsetel kriteeriumitel ning neil põhinevad erinevad võimalikud variandid ei evi

kaubanduslikku väärtust. Kuivõrd vastustaja ei ole selgitanud, milles täpselt seisneb teabe

ärisaladuslik olemus, siis on ka raske hinnata, kuidas saab selle kaebajale väljastamine

ärisaladust kahjustada. Lisaks saab vastustaja kui teabevaldaja ise valida, kuidas ta teabe

avaldab. Vältimaks põhjendamatu eelise andmist mõnele potentsiaalsele pakkujale, võib

vastustaja sama teabe teha kättesaadavaks kõigile potentsiaalsetele pakkujatele. Samuti on

tellitud analüüsis juba praegu osalenud üks potentsiaalne pakkuja (Leonhard Weiss OÜ), kellele

on hinnainfo teada ning selle läbitöötamise eest on ta isegi tasu saanud. Teised potentsiaalsed

pakkujad peavad hanke korral sama info läbi töötama tasu saamata. Seega ei anna hinnainfo

avalikustamine mitte mõnele uuele pakkujale konkurentsieelist, vaid paneb võimalikud

pakkujad võrdsemasse positsiooni.

2) AvTS § 36 lg 1 p 8 sätestab, et teabevaldaja ei tohi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teabeks tunnistada riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt või nende tellimisel tehtud

uuringute ja analüüside tulemusi, kui andmete avalikustamine ei ohusta riigikaitset või riiklikku

julgeolekut. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kehtib nimetatud keeld ka äriühingu suhtes, mille

asutajaks või milles osalejaks on riik. Teabes sisalduv eelhinnang on käsitletav riigi tellimisel

tehtud uuringu või analüüsina. Vastustaja on täielikult riigi omandis tegutsev ühing, kes täidab

raudtee administreerimisega seotud avalikku ülesannet. Järelikult on tellitud eelhinnang selgelt

seotud riigi infrastruktuuri arendamisega. Isegi kui tegemist oleks ärisaladusega, ei tohi jätta

nimetatud teavet avalikustamata. Seejuures on oluline järgida ka riigihangete ja riigi äriühingute

tegevuse läbipaistvuse üldpõhimõtteid.

3) EKTÄKS-i seletuskirja kohaselt ei tohi EKTÄKS mõjutada selliste õigusnormide

kohaldamist, mis võimaldavad riigiasutustel koguda teavet oma ülesannete täitmiseks või mis

võimaldavad kõnealustel riigiasutustel asjaomase teabe edasist avalikustamist üldsusele või

nõuavad neilt sellist avalikustamist. Seega juhul, kui mõni muu kehtiv seadus määrab teabe

avalikuks, tuleb seda käsitleda erinormina eelnõukohases seaduses toodud ärisaladuse normide

suhtes. Riikliku raudtee infrastruktuuri arendamiseks tehtud eelhinnangud on teave, mille vastu

avalikkusel on kõrgendatud huvi. Erinevate variantide ehitushinnad on olulised avalikkusele, et

kontrollida tehtud valikute mõistlikust ja otstarbekohasust.

9. Vastustaja leiab, et kaebuse menetlus tuleb lõpetada või alternatiivselt jätta kaebus

rahuldamata.

1) AvTS § 5 lg 2 kohaselt omandab eraõiguslik juriidiline isik teabevaldaja staatuse teabe osas,

mida ta valdab avaliku ülesande täitmise tulemusel. Vastustaja ei ole teabevaldaja, kuna ta ei

täida avalikku ülesannet. Riigihangete seaduse (RHS) § 1 lg-st 2 tulenevalt ei ole kõik hankijad

teabevaldajad. Raudteeinfrastruktuuri majandamine võib olla avalik huvi, kuid see ei tähenda

automaatselt avaliku ülesande täitmist. Avalik huvi juriidilise isiku tegevuse osas ei tähenda, et

juriidiline isik täidab avalikku ülesannet. Avalikuks ülesandeks muutub tegevus siis, kui seda

osutatakse avalik-õigusliku isiku seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Vastustaja on

eraõiguslik juriidiline isik, kelle tegevus on suunatud kasumi teenimisele. Riik seab

aktsionärina ootused äriühingule ja määrab äriühingu strateegilised eesmärgid. Sellega ei teosta

Eesti Vabariik avalikku võimu, vaid on sarnases olukorras ükskõik millise teise äriühingu

omanikuga. RHS § 1 lg 2 kohaselt tuleb lähtuda AvTS-st otsustamaks, keda ja millistel

tingimustel teabevaldajaks lugeda. Kui eraõiguslik juriidiline isik taotletud teabe suhtes

avalikku ülesannet ei täida, ei ole tegu teabevaldajaga (AvTS § 5 lg 2).

2) Taotletava teabe (s.o eelhinnangu) tellimise eesmärk oli selgitada välja rööbasteede

geomeetria muutmise tingimused, mis võimaldaksid reisirongide piirkiirust tõsta. See

võimaldab vastustajale kasumlikku ja efektiivset majandustegevust, mis tagab äriühingu arengu

ning riigile omanikutulu. Taotletava teabe tellimiseks ei korraldatud riigihanget avaliku

ülesande täitmiseks, vaid just vastustaja äritegevuse huvides. Kui eelhinnangu tulemusena on

võimalik tõsta reisirongide piirkiirust, siis suureneb ka raudtee läbilaskevõime, mis võimaldab

vastustajal omakorda teenida rohkem tulu. Isegi kui avalikuks teabeks võiks AvTS tähenduses

olla teave avaliku raudtee (nt raudteetrasside ohutus) kohta, siis ei ole avalikuks teabeks

uuringud ja analüüsid, mis vastustaja on tellinud tulu teenimise eesmärgil.

3) Taotletav teave on ärisaladus, mille avalikustamine tooks kaasa ebavõrdse kohtlemise.

Taotletava teabe väljastamise välistavad riigihankeõiguse üldpõhimõtted. AvTS ei kohaldu, kui

teabe avalikustamine võib luua ohu ebavõrdseks kohtlemiseks ja seeläbi rikkuda RHS § 3 p-i

2. Kaebaja taotletav teave annab eelise mõnele hankest huvitatud isikule, kui vastustaja peaks

tulevikus välja kuulutama ehitus- ja/või projekteerimistööde riigihankeid raudteetrassi osas,

mis põhinevad eelhinnangu tehnilisel sisendil. Näiteks annaksid joonised ning teadlikkus tööde

mahtudest ja hindadest huvitatud isikule eelise, mis võib põhjustada ebavõrdsust ja kahjustada

normaalset konkurentsi. Selliseks eeliseks võib olla asjaolu, et hankest huvitatud isik saab

kalkuleerida pakkumuse maksumuse. RHS § 23 lg 9 järgi peab hankija küll kalkuleerima

eeldatava maksumuse, kuid ei pea seda hanketeates avalikustama. Eeldatava maksumuse

avaldamise korral lähtuksid pakkujaid liigselt eeldatava maksumuse hinnangust ja hinnad

oleksid moonutatud. Samuti saaks eelhinnangu avaldamisel hankest huvitatud isik sisuliselt

tutvuda hanke tehnilise kirjeldusega enne, kui riigihange on välja kuulutatud, mis võimaldab

isikule pikema aja pakkumuse koostamiseks.

4) Kaebaja on väitnud, et eelise andmist saaks vältida, kui vastustaja teeb teabe kättesaadavaks

kõigile huvitatud isikutele nt veebilehel. Tulevase riigihanke materjalide avaldamine väljaspool

turu-uuringuid pole kooskõlas vastustaja hankekorraga. Seda ei reguleeri ka RHS. See tooks

vastustajale kaasa täiendavaid kulusid (nt tõlkekulud tavapärasest keerukama eestikeelse

dokumendi tõlkimiseks inglise keelde, kuna eelduslikult osaleksid riigihankel ka välismaised

ettevõtjad). Kui info avaldamine võrdse kohtlemise põhimõtte tagamiseks on piiratud tehniliste

või majanduslike raskustega, on kõige otstarbekam jätta info kõigile pakkujatele avaldamata.

Ei ole mingit põhjust avaldada riigihankega seotud dokumentatsiooni varem mingis muus

kanalis (mida hankest huvitatud isikud ei ole kohustatud jälgima). Asjakohatu on kaebaja väide,

et eelhinnangu koostamisel on osalenud üks potentsiaalne pakkuja, mistõttu on põhjendatud

teabe avaldamine. Hankijal on hankemenetlusest võimalik kõrvaldada pakkuja, kes on osalenud

sama riigihanke ettevalmistamisel ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise

teiste riigihankes osalejate ees, kui sellist eelist ei ole muude vahenditega võimalik vältida (RHS

§ 95 lg 4 p 7). Vastava otsuse saab hankija teha konkreetse hankemenetluse raames

kaalutlusõigust kasutades. Muu hulgas on võimalik, et konkreetse riigihanke raames

eelhinnangus osalemine ühelegi pakkujale eelist ei anna või, et eelist on võimalik kõrvaldada

muude vahenditega. Isegi kui taotletud teabe avalikustamine eelist ei annaks, võib

avalikustamine põhjustada riigihanget venitavaid vaidlusi.

5) Teabe avalikustamise välistab ka AvTS § 35 lg 1 p 17, mille kohaselt tunnistatakse

ärisaladust

kahjustav

teave

asutusesiseseks

kasutamiseks.

Teave

raudteetrassi

muudatusvariantide ning ehitustöö mahtude ja maksumuse kohta on ärisaladus, sest: 1) see ei

ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses üldteada või kergesti kättesaadav nende

ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad (EKTÄKS § 5 lg 2 p 1);

2) teabel on ilmselgelt ka kaubanduslik väärtus isikutele, kes sooviksid tegeleda

raudteeinfrastruktuuri finants- ja investeeringutealase kavandamise ja rajamisega (EKTÄKS §

5 lg 2 p 2); 3) vastustaja on selle teabe osas astunud mõistlikke samme, et hoida teavet saladuses

(EKTÄKS § 5 lg 2 p 3). AvTS sätestab teabe avaldamise korra avalike ülesannete täitmise

käigus saadud teabe kohta. Kui avaliku ülesande täitmisega seotud teave ei saaks kunagi olla

ärisaladus, siis oleks sisutühi ka AvTS § 35 lg 1 p 17. Kahju seisnebki ärisaladusega kaetud

teabe avaldamises, mis võib tuua kaasa hankest huvitatud isikute ebavõrdse kohtlemise. Kahju

võib RHS sätestatu rikkumisel seisneda ka võimalikes vaidlustes, mida RHS-s sätestatu

rikkumine võib kaasa tuua. AvTS § 35 lg 1 p 17 osas, mille kohaselt peaks juurdepääsupiirangu

seadmisel arvestama just konkreetselt saladusele endale tekkivat kahju, on sõnastuslik

ebatäpsus.

6) Kaebaja viide AvTS § 36 lg 1 p-le 8 ja lg-le 2 on väär. AvTS § 38 lg 2 sätestab, et kui

juurdepääsupiirangu kehtestamise keeld võib põhjustada juurdepääsupiiranguga teabe

avalikuks tulemise, siis tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille

kohta juurdepääsupiirangud ei kehti. See tähendab, et uuringute ja analüüside tulemused ei

kuulu alati AvTS § 36 lg 1 p 8 alusel avaldamisele.

7) Kaebaja ei esitanud kaebetähtaja jooksul vaiet AKI-le ega kaebust halduskohtule teabenõude

täitmata jätmisele osas, milles keelduti väljastamast kaebajale eelhinnangu lk-del 21–28 ja 37

toodut ning eelhinnangus esitatud jooniseid. 01.03.2021 teabenõude rahuldamata jätmise

otsuses lähtus vastustaja AKI 18.02.2020 vaideotsuse resolutsioonist, mille kohaselt pidi

vastustaja teabenõude taas läbi vaatama vaid eelhinnangu lisasid puudutavas osas. Seega on

kohustamiskaebus esitatud osaliselt kaebetähtaega ületades.

8) Lõpetada tuleb haldusasja nr 3-21-1222 menetlus kaebust sisuliselt läbi vaatamata järgmises

osas: kohustamisnõue eelhinnangu väljastamiseks; kohustamisnõue eelhinnangu Lisa 1 ja

joonis RDT-001 osas, mis ei sisalda raudteetrasside muudatusvariante, ehitustööde mahtusid ja

maksumusi, väljastamiseks; kohustamisnõue eelhinnangu Lisa 5, v.a lisa 5 osaks oleva faili

pealkirjaga „Tapa-Tartu trassialternatiiv 1“ osas, väljastamiseks. Vastustaja on kaebusega

taotletud teabe osaliselt kaebajale väljastanud juba enne kaebuse esitamist. Kaebajale on

osaliselt kättesaadavaks saanud ka kaebusega taotletud ülejäänud teave. 2020. a oktoobris on

vastustaja edastanud eelhinnangu pöördumisega seotud omavalitsustele, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile

(TTJA). Vastustaja teadmata on dokumendid avaldatud Tapa Vallavalitsuse ja MKM-i

dokumendiregistrites. Dokumendiregistrites avalikustatud teave kattub osaliselt teabega, mille

väljastamist kaebaja on nõudnud. Seega pole kaebajale jätkuvalt kättesaadavad vaid

eelhinnangu Lisa 1 ja joonis RDT-001 osas, milles need sisaldavad raudteetrasside

muudatusvariante ning ehitustööde mahtusid ja maksumusi, Lisad 2–4, osaliselt Lisa 5 ja

ülejäänud joonised.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Vastustaja leiab, et kaebus on osaliselt esitatud kaebetähtaeg ületades, kuna kaebaja ei ole

vaidlustanud vastustaja 07.12.2020 otsust osas, millega ei väljastatud talle eelhinnangus

esitatud teavet raudteetrassi võimalike muudatuste (õgvenduste) sisu kohta ja neid õgvendusi

kajastavaid jooniseid, samuti raudtee geomeetriaga seonduvate tööde ehitusmaksumuste ja

tööde mahtude arvutusi (eelhinnangu lk 21‒28, ptk 5 „Raudtee trassialternatiivid ja

õgvendused“, lk 37 keskmine lõik, ptk 10 „Kokkuvõte ja järeldused“). Kui vaadata kaebaja

06.01.2021 pöördumist AKI poole (kaebuse lisa 4, dtl 16), siis seal tõstatab kaebaja tõepoolest

üksnes eelhinnangu lisade esitamata jätmise probleemi, kuid kohtu arvates oleks lisade

eelhinnangu põhitekstist eristamine kunstlik, kuna need kokku moodustavad terviku ning

selgelt on näha, et kaebaja ei ole olnud rahul sellega, et tema teabenõue täideti vaid osaliselt.

Eelhinnangu lisad kajastavad samalaadilist infot, mida vastustaja on eelhinnangu põhitekstis

varjanud. Ka on AKI küsimust lahendanud probleemi, mitte aga konkreetse dokumendi või

selle osa põhiselt, st AKI on hinnanud seda, kas konkreetne teave peaks sisu tõttu olema avalik

või võib see olla juurdepääsupiiranguga. Seega vaidluse eset arvestades ei tule lugeda kaebust

esitatuks tähtaega ületades.

Kohtu arvates ei ole põhjendatud menetluse lõpetamine ka seetõttu, et küsitav teave on

kaebajale osaliselt teatavaks saanud Tapa Vallavalitsuse ja MKM dokumendiregistrite

vahendusel. Esiteks, nagu toob välja ka vastustaja, avaldati viidatud dokumendiregistrites

taotletav teave vaid osaliselt. Teiseks, tulenevalt AvTS § 8 lg-st 1 tuleb juurdepääs teabele

võimaldada teabevaldaja poolt kas teabenõude täitmise või teabe avalikustamisega. Vastustaja

ei saa teabenõude täitmisest keeldumisel tugineda sellele, et kolmandad isikud on seda juba

mingil kujul teinud. Teabenõue tuleb täita isiklikult. Teabevaldaja vastutab teabe terviklikkuse

ja autentsuse eest. Seega tuleb jätta rahuldamata vastustaja taotlus haldusasja menetluse

lõpetamiseks.

11. Järgnevalt tuleb analüüsida seda, kas taotletav teave kuuluks avaldamisele RHS § 1 lg 2

alusel. RHS § 1 lg 2 kohaselt toimub juurdepääs riigihangete andmetele ning nende andmete

väljastamine ja avalikustamine AvTS-s sätestatud korras, kui RHS-s ei ole sätestatud teisiti.

AKI on asunud seisukohale, et RHS § 1 lg 2 kohaselt tuleks kõik hankijad lugeda teabevaldajaks

AvTS mõttes. AKI on käsitlenud küsimust 12.11.2020 vaideotsuse p-des 2‒4 (dtl 14). AKI

põhjendused ei ole kohtu jaoks veenvad. AKI on seejuures viidanud RHS kommenteeritud

väljaandele (M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.

Kirjastus Juura, 2019). RHS kommentaatorid on leidnud, et RHS § 1 lg-t 2 on võimalik

tõlgendada kahel viisil (RHS § 1, kommentaar nr 24, lk 35). Esiteks on võimalik tõlgendus, et

tegu

on

üldise

selgitava

normiga,

teadvustamaks,

et

lisaks

RHS-s

sätestatud

avalikustamiskohustusele tuleb juhul, kui hankija on teabevaldaja AvTS mõttes, järgida ka

selles seaduses sätestatut. Teiseks on võimalik tõlgendus, mille järgi on sätte eesmärk muuta

riigihangete andmete osas hankijad teabevaldajaks AvTS mõttes ning seda sõltumata sellest,

kas hankija vastab teabevaldaja tunnustele AvTS § 5 mõttes või ei. AKI toob välja: „Igal juhul

on selge, et AvTS rakendub ulatuses, mida RHS ei reguleeri teisiti. Samas peaks selle

tõlgenduse järgi kohalduma ka AvTS-i teabevaldajana määratlemise tingimused. Siiski on RHS

§ 1 lõige 2 sõnastatud kitsamalt, reguleerimaks eelkõige, kuidas toimub juurdepääs riigihangete

andmetele ning nende andmete väljastamine ja avalikustamine. Sätte sellise sõnastuse

eelduseks peaks olema seega, et riigihangete dokumendid on avalik teave ja hankijad

teabevaldajad ning täpsem regulatsioon kitsalt tehnilistes küsimustes teabe avalikustamiseks,

väljastamiseks ja juurdepääsupiirangute seadmiseks tuleb AvTS-st. Sellist lähenemist toetab

tõepoolest arusaam, et riigihanked peaksid olema võimalikult läbipaistvad.“ Kohtu arvates on

AKI teinud meelevaldseid järeldusi. RHS eesmärgiks ei ole avaliku teabe osas erirežiimi

kehtestamine, seda ei saa tuletada ka hankemenetluse läbipaistvuse põhimõttest. RHS sätestab

riigihanke korraldamise reeglid, riigihankega seotud isikute õigused ja kohustused, riikliku

järelevalve ja haldusjärelevalve tegemise, vaidlustuste lahendamise korra ning vastutuse RHS

rikkumise eest (RHS § 1 lg 1). Teabe avaldamise erisused on vaja RHS-s sätestada

hankemenetluse eripärast tulenevalt, nt on vaja õiguslikult reguleerida pakkumuse

konfidentsiaalsuse põhimõte ja fikseerida selle ajaline kestus. Sellele ongi viidatud RHS

seletuskirjas (450 SE) RHS § 1 lg 2 tähendust kommenteerides. Kohtu arvates ei saa tuletada

RHS § 1 lg-st 2 järeldust, et RHS muudab AvTS üldisi põhimõtteid, sh teabevaldaja mõistet.

Sellist seadusandja tahet ei nähtu ja sellise tõlgenduse toetuseks peaks RHS tekst olema oluliselt

detailsem. Seega tuleb kaebuse lahendamisel teabevaldaja määratlemisel lähtuda AvTS-st.

12. AvTS § 5 lg 2 kohaselt laienevad eraõiguslikule juriidilisele isikule teabevaldaja

kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid,

sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, ‒ teabe osas, mis

puudutab nende ülesannete täitmist. Avalikke ülesandeid on kohtupraktikas sisustatud kui

ülesandeid, mis on ette nähtud vahetult seadusega või seaduse alusel või õigusnormist

tõlgendamise teel tuletatud (vt Riigikohtu 19.06.2014 otsus nr 3-3-1-19-14, p-d 11‒14;

14.12.2011 otsus nr 3-3-1-72-11, p 8; 16.02.2010 määrus nr 3-3-4-1-1, p 5). Teabevaldajaga on

võrdsustatud: 1) ettevõtja, kes on kaubaturul valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või

loomulikku monopoli, – teabe osas, mis puudutab kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi,

hindu ja nende muudatusi; 2) füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühing, sihtasutus või

äriühing, – teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike

ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist (AvTS § 5 lg 3).

13. Mõistet „avalik ülesanne“ ei ole seadusandja defineerinud. Küll on antud teemaga tegeletud

erialakirjanduses (vt N. Parrest. Segadus mõistetes seoses avaliku võimu ülesannetega, Juridica

X/2014, lk 732‒739). Avalik ülesanne võib olla nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Avalik võim täidab selliseid ülesandeid n-ö primaarselt või olemuslikult, vastutades otseselt või

kaudselt (ehk „lõppkokkuvõttes“ või „tagades“) nende täitmise eest. Avaliku halduse ülesanne

ehk haldusülesanne on avaliku ülesande üks alaliik. Õigusaktides on kasutatud ka mõisteid

„Avaliku võimu teostamine“, „avaliku võimu volituste rakendamine“ ja „(täidesaatva)

riigivõimu volituste rakendamine“, tähistades nende avalike ülesannete täitmist, mis eeldavad

kolmandate isikute suhtes otsuste tegemist, s.o soodustavate või koormavate haldusaktide

andmist, ja/või sunni rakendamist. Seadustest ega muudest õigusaktidest ei tulene, et

raudteeinfrastruktuuri majandamine, sh selle arendamine on avalik ülesanne. Ka pole tegemist

ülesandega, mis primaarselt või olemuslikult kuuluks riigi pädevusse, kindlasti ei seondu see

avaliku võimu teostamisega. Raudteeinfrastruktuuri majandamist saab pidada avalikuks

teenuseks. Avalikud teenused on kõik ülesanded, mille suhtes eksisteerib avalik huvi või mis

teenivad üldist heaolu. Avalikke teenuseid võivad osutada lisaks avalikule võimule ka

eraisikud, ilma et avalik võim peaks neid primaarselt või olemuslikult osutama. Avalike

teenuste hulka kuuluvad näiteks teenused, mis puudutavad elanike varustamist elektri, soojuse

ja veega, samuti ka ühistransport ja sideteenused. Avalik teenus ei ole aga samastatav avaliku

ülesandega. Ka asjaolu, et ülesande täitja või teenuse osutaja on olulist vahendit omav ettevõtja

(nt loomulik monopol), ei muuda avalikku teenust veel avalikuks ülesandeks. Avaliku teenuse

üheks alaliigiks on elutähtis teenus. Seadusandja on elutähtsat teenust samal ajal pidanud ka

avalikuks (avaliku halduse) ülesandeks (vt hädaolukorra seaduse ‒ HOS ‒ § 38 lg 1).

Elutähtsate teenuste loetelus ei ole raudteetranspordi tagamist, küll on loetelus näiteks riigitee

sõidetavuse tagamine (HOS § 36 lg 1 p 4). Kaebaja on viidanud HOS redaktsioonile (HOS v.r

§ 34 lg 2), mis enam ei kehti. Asjaolust, et mingi ülesande või teenuse olemasolu ja kvaliteedi

vastu on laiem avalik (üldine huvi), ei tulene automaatset järeldust, et tegu peaks olema avaliku

ülesandega.

14. N. Parrest on viidatud artiklis leidnud, et avaliku (halduse) ülesande (seaduses)

määratlemisel ja sõnastamisel tuleb tähelepanu pöörata ka ülesande olemusele, s.t kas tegu on

laiemalt korraldamis- või tagamiskohustusega või ülesande vahetu täitmisega. Avalikuks

ülesandeks olev korraldamis- või tagamiskohustus ei tähenda automaatselt seda, et teenuse

vahetu osutamine tarbijale oleks avalik ülesanne. Seega, kuigi regulatiivse keskkonna loomine

mh raudteetranspordi valdkonnas on valitsuse pädevuses (Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lg

1), ei tulene sellest, et raudteeinfrastruktuuri majandamine, sh selle arendamine oleks avalik

ülesanne. See, et riik omanikuna läbi AS Eesti Raudtee sellega tegeleb, on poliitiliste valikute

küsimus. Vastavat avalikku teenust võiks pakkuda ka erasektor turutingimustel. Riik ei pea

raudteeinfrastruktuuri omama ega ise vahetult selle majandamisega tegelema. Kui riik on

otsustanud osaleda majandustegevuses, ei muuda see majandustegevust avalikuks ülesandeks,

vaid riigi tegevus tuleb kvalifitseerida analoogselt teiste kaupade- ja teenuste turul osalevate

erasubjektide tegevusega ‒ ettevõtluseks. Vastavat järeldust toetab ka raudteeseadus. Seaduses

on reguleeritud mh raudteeinfrastruktuuriettevõtja õigused ja kohustused, kuid seadusest ei

tulene, et raudteeinfrastruktuuri majandamine oleks avalik ülesanne ning et sellega peaks

tingimata tegelema riik.

Kohtu järeldust ei muuda ka kaebaja 21.10.2021 menetlusdokumendi p-s 2.1 esitatud väited.

Kaebaja on avaliku huvi teenuse osutamise vastu võrdsustanud avaliku ülesandega. Kohtu

arvates ei ole see korrektne. Ülesande kvalifitseerimist avalikuks ei mõjuta samuti

omavalitsuste

koostööorganisatsioonide

ühispöördumine,

kinnistute

võimalik

sundvõõrandamine ega muud kaebaja toodud näited. Ühestki kaebaja viidatud kohtulahendist

ega õigusaktist ei tulene, et raudteeinfrastruktuuri majandamine oleks avalik ülesanne.

Seega ei ole kohtu hinnangul vastustaja küsitud teabe osas teabevaldajaks AvTS § 5 lg 2 mõttes

ning temale ei laiene teabevaldaja kohustused. Käesoleval juhul ei ole täidetud ka AvTS § 5 lg

3 eeldused, kuna küsitav teave ei puuduta kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ega

nende muudatusi, ka ei puuduta teave riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike

ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist.

15. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. Teisi kaebaja esitatud väiteid ei ole vaja analüüsida.

Siiski märgib kohus, et vastustaja esitatud argumente ärisaladuse kaitseks ei saa pidada kuigi

veenvateks. Kohtu jaoks ei ole piisavalt põhjendatud ega tundu usutav, et avaldatav teave võiks

paljastada vastustaja ärisaladuse või ohustada tulevikus läbiviidavat riigihanget. Eelnev

teadmine tööde mahtudest ning eeldatavast maksumusest (mis ajas vananeb kiiresti) ei anna

hankes osalejatele äratuntavat eelist, kuna lõplikult kujuneb tööde hind siiski pakkujate

omavahelises konkurentsis. Varasem teave õgvenduste tehnilisest lahendusest, mis

hanketingimustes võib võrreldes eelhinnanguga olla muutunud, ei anna hankest huvitatud

isikutele äratuntavat konkurentsieelist.

16. Kuna vastustaja ei ole käsitletav teabevaldajana, tuleb kaebus siiski jätta rahuldamata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

taotleb 21.10.2021 menetlusdokumendi kohaselt menetluskulude hüvitamist summas 3581,50

eurot (ilma käibemaksuta) õigusabikulu ja 4 eurot muud kulu (äriregistri väljavõtted), st kokku

3581,50+4=3585,50 eurot. Kaebaja leiab 18.11.2021 menetlusdokumendis, et kõik vastustaja

loetletud kulud pole põhjendatud ega vajalikud. Esitatud kulud ei seondu osaliselt

kohtumenetlusega. Vastustaja tõenditena esitatud arvetelt nähtub, et samad esindajad nõustasid

vastustajat juba AKI menetluse ajal. Arvestades esitatud arvetel loetletud toiminguid ei ole

võimalik eristada, millises proportsioonis on kulusid kantud AKI menetluse ajal, millises osas

kohtumenetluse ajal. Isegi kui menetluskulude nimekirjas märgitud kulud oleks seotud ainult

kohtumenetlusega, on need ilmselgelt ülepaisutatud. Vastustajat esindab kaks vandeadvokaati.

On tõenäoline, et esindajad on üksteise tööd dubleerinud. Muuhulgas iseloomustab kulude

põhjendamatust ka asjaolu, et nõutavad kulud on ajaliselt kaks korda suuremad kaebaja

kuludest, kuigi vastustaja esindajad olid juba enne kohtumenetlust kursis vaidluse asjaoludega

ning AKI-le vastuseid koostades läbi analüüsinud ka õiguslikud põhjendused. Vastustaja ei ole

menetluses esitanud uusi väiteid ega asjaolusid. Vastustaja menetlusdokumendis puudub

ülevaade esindajate tehtud toimingutest. Sellise ülevaate esitamine dokumendi lisas ei täida

HKMS § 109 lg-st 1 tulenevat kohustust.

Kohus märgib, et arvesse saab võtta üksnes kohtumenetluses kantud kulu, st õigusabikuluna

advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ 21.10.2021 arvet nr TLL41301198

summas 3583,50 (ilma käibemaksuta). Lisatud ajaaruandest nähtuvalt on kulud olnud seotud

AKI vaideotsustega tutvumise, kaebuse koostamise ja selle kohtule esitamisega. Kuna asjas

esitatud kuludokumentidest nähtuvalt on advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ

advokaadid nõustanud vastustajat ka AKI vaidemenetluses, peab kohus 21.10.2021 arvel nr

TLL41301198 kajastatud õigusabiteenuse mahtu mõneti ülepaisutatuks, kuna AKI

vaideotsustega tutvumine ning kaebuse koostamine ei oleks tohtinud deklareeritud ulatuses

aega võtta. Puudub info selle kohta, et vastustaja volitatud esindajad oleksid teinud dubleerivalt

tööd. Kohus peab vastustaja põhjendatud menetluskuluks kokku 2500 eurot (käibemaksuta),

millises ulatuses tuleb menetluskulu kaebajalt välja mõista. Sellisena on menetluskulu

võrreldav kaebaja kuludega. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)