2-21-4465/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

2. detsember 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-4465

Tsiviilasi

Kristina Kurs-Meltsase kaebus Tartu kohtutäituri

Oksana

Kutšmei

tegevuse

peale

täiteasjades

nr 084/2007/1627 ja 084/2021/540

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. mai 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kristina Kurs-Meltsase määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik, määruskaebuse esitaja): Kristina

Kurs-Meltsas

(isikukood

XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja

Puudutatud isik: Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

Puudutatud isik (sissenõudja): Osaühing Aktiva Finants

(registrikood 10746479), lepinguline esindaja Anni

Kennedy

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 17. mai 2021. a määrus.

Teha uus määrus, millega jätta Kristina Kurs-Meltsase 20. märtsil 2021

maakohtule esitatud kaebus kohtutäituri Oksana Kutšmei 15. märtsi 2021. a

otsuse peale läbi vaatamata osas, milles Kristina Kurs-Meltsas taotles

täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 084/2021/540, ning muus osas rahuldada.

Tühistada kohtutäituri Oksana Kutšmei 15. märtsi 2021. a otsus ning kohustada

kohtutäiturit Oksana Kutšmeid Kristina Kurs-Meltsase 17. veebruari 2021. a

kaebust uuesti läbi vaatama.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud kohtutäituri

Oksana Kutšmei kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest alates.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kristina Kurs-Meltsas (avaldaja; võlgnik) esitas 20. märtsil 2021 Tartu Maakohtule

kaebuse Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei (täitur) tegevuse peale, milles palus lõpetada

täitemenetlused täiteasjades nr 084/2007/1627 ja 084/2021/540. Menetluskulud palus

avaldaja jätta täituri kanda.

Kaebuse kohaselt algatas täitur võlgniku suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 084/2007/1627.

Täitedokumendiks on Tartu Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-07-10346. Täitur lõpetas

26. jaanuari 2021. a otsusega täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 1 alusel selle

täiteasja ning alustas 27. jaanuaril 2021 sama täitedokumendi alusel täitemenetluse täiteasjas

nr 084/2021/540. Avaldaja esitas 17. veebruaril 2021 täituri tegevuse peale kaebuse. Täitur

leidis 15. märtsi 2021. a otsuses, et täiteasja nr 084/2007/1627 lõpetamine oli põhjendamatu

ning ekslik.

Täituri esitatud dokumentide järgi täitemenetluse lõpetamise kohta on avaldaja võla tasunud.

Lisaks oleks täituril tulnud vabandada, olukorda selgitada ning pakkuda kokkuleppeid, mitte

algatada uut täitemenetlust. Ei ole eluliselt usutav, et kui täitur lõpetab menetluse sissenõudja

avalduse alusel ja alustab järgmisel päeval sama täitedokumendi alusel uue menetluse, on

menetlus lõpetatud ekslikult. Täitur oleks võinud 26. jaanuari 2021. a otsuse menetluse

lõpetamise kohta tühistada.

Kuna menetlus on lõppenud ning täitedokumendist tulenev nõue hakkab tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 järgi aeguma, oleks mõistlik menetlus lõpetada. Isegi kui

sissenõudja võttis avalduse ise tagasi, tuleb tal välja tuua, milline on võla suurus, miks ta seda

nõuab, ning tõendada, et võlg on tasumata. Samuti tuleb tal välja tuua, kas ta on nõudest

kirjalikult loobunud, kuna sellisel juhul ei tohiks uut menetlust algatada (TMS § 49 lg 2).

Avaldajale tundub, et täitur soovib rikastuda.

27. jaanuari 2021. a täitmisteates on märgitud põhivõla suurusena 3499 eurot 16 senti, kuid

rahalise nõude arestimise aktis on võla suurusena märgitud 4028 eurot 83 senti.

2. Täitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.

Menetluskulud palus täitur jätta avaldaja kanda.

Täitemenetlus täiteasjas nr 084/2021/540 on lõpetatud täituri 7. veebruari 2021. a otsusega ja

täitur on seda 15. märtsi 2021. a otsuses avaldajale selgitanud. Seega ei ole enam võimalik

seda täiteasja lõpetada. Kui avaldaja soovib saavutada täiteasja nr 084/2007/1627 lõpetamist

nõude täitmise aegumise tõttu, tuleb lähtuda TMS §-s 481 sätestatust.

Sissenõudja esitas 21. jaanuaril 2021 täiturile avalduse täitemenetluste (sh nr 084/2007/1627)

lõpetamiseks tingimusel, et täitur loobub kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lg-s 2 sätestatud

tasust sissenõudja vastu. Kui täitur tasust ei loobu, palus sissenõudja jätta avalduse käiguta.

Täitur lõpetas 26. jaanuaril 2021 sissenõudja 21. jaanuari 2021. a avalduse alusel

täitemenetluse täiteasjas nr 084/2007/1627 ning edastas avaldajale täitemenetluse lõpetamise

otsuse. Täiteasja nr 084/2007/1627 lõpetamise järgselt selgus, et sissenõudja esitatud

avalduses täitemenetluse lõpetamise eelduseks seatud tingimus ei ole saabunud ega saabugi.

Täitur edastas 8. veebruaril 2021 avaldajale teate, milles selgitas, et pärast täiteasja

nr 084/2007/1627 lõpetamist on selgunud, et täitemenetluse lõpetamise tinginud asjaolu on

ära langenud, täitedokumendist tulenev nõue on täitmata ja seetõttu oli täitemenetluse

lõpetamine põhjendamatu (ekslik). Kuivõrd täitemenetluse lõpetamine oli põhjendamatu

(ekslik), siis jätkab täitur avaldaja suhtes täiteasjas nr 084/2007/1627 menetlust. Ühtlasi palus

täitur jätta tähelepanuta täiteasjas nr 084/2021/540 saadetud täitmisteate. Koos teatega edastas

täitur avaldajale ka täiteasja nr 084/2021/540 lõpetamise otsuse. Avaldaja esitas 17. veebruaril

2021 täituri tegevuse peale kaebuse täiteasjas nr 084/2007/1627, mille täitur jättis 15. märtsi

2021. a otsusega rahuldamata.

Täitur eksis 26. jaanuaril 2021 täiteasja nr 084/2007/1627 lõpetamisel KTS § 41 lg 2

tõlgendamisel, leides, et see säte on dispositiivne ehk lubatud on jätta sissenõudja avalduse

alusel täitemenetluse lõpetamisel sissenõudjalt tasu nõudmata. Justiitsministeerium edastas

1. veebruaril 2021 täiturile teate, mille kohaselt ei saa täitur lõpetada sissenõudja avalduse

alusel täiteasja enne, kui on koostanud sissenõudjale tasu otsuse ja viimane on maksnud

KTS § 41 lg-s 2 ettenähtud tasu. Kui täitur lõpetab täiteasja tasu nõudmata, on tegemist tasu

võtmise korra rikkumisega. KTS § 28 lg-st 2 tuleneb, et täituril on keelatud sõlmida

kokkuleppeid kohtutäituri seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra

muutmiseks. Neid põhjendusi arvestades leidis täitur, et TMS § 48 lg 1 p 1 alusel

täitemenetluse lõpetamine ilma sissenõudjalt tasu küsimata ei ole seadusega lubatud.

Analoogia korras tuleb lähtuda TsÜS § 109 lg-s 1 sätestatust. Täitur ei saanud täitemenetlust

täiteasjas nr 084/2007/1627 kehtivalt lõpetada, sest täitemenetluse lõpetamise eelduseks olev

sissenõudja poolne tingimus oli seadusega vastuolus.

3. Sissenõudja vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, tunnistada täituri

tegevus täiteasja nr 084/2007/1627 menetlemisel õiguspäraseks, tuvastada täiteasja

nr 084/2007/1627 lõpetamine tühise sissenõudja avalduse alusel ning jätta menetluskulud

avaldaja kanda.

Sissenõudja esitas 21. jaanuaril 2021 täiturile tingimusliku avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks. Kuna see avaldus ei lähtunud Justiitsministeeriumi 1. veebruari 2021. a kirjas

märgitust, oli sissenõudja avaldus täitemenetluse lõpetamiseks tühine ning täituri poolt

täitemenetluse lõpetamine ekslik. Avaldaja palus täituril jätkata senist täitemenetlust.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Maakohus jättis avaldaja 17. mai 2021. a kaebuse rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda. Maakohus määras sissenõudja menetluskulude suuruseks 180 eurot ning

mõistis selle avaldajalt sissenõudja kasuks välja.

Määruse kohaselt ei anna täitur poolt täiteasja nr 084/2021/540 lõpetamine 7. veebruaril

2021 alust jätta kaebust läbi vaatamata. Kuna kohus peab kaebuse lahendamisel andma

hinnangu täituri tegevuse õiguspärasusele, lahendab kohus avaldaja kaebused mõlemas

täiteasjas sisuliselt.

Täitemenetluse lõpetamise alused on toodud TMS §-s 48. Täitur peab oma tegevuses lähtuma

formaliseerituse printsiibist ja sissenõudja taotlustest. Vaidlust ei ole selles, et sissenõudja

esitas avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ja uue täitemenetluse alustamiseks. Kuna

sissenõudja avaldus oli tingimuslik ning täituril puudus KTS § 28 lg-st 2 tulenevalt õigus

sõlmida kokkuleppeid tasu saamise osas, ei saanud täitur täitemenetlust kehtivalt lõpetada.

Täituril on õigus saada KTS § 41 lg-s 2 sätestatud tasu ka siis, kui sissenõudja avaldusest

loobub või sissenõudja nõuet täielikult täitemenetluses ei rahuldata.

Iseenesest on õige avaldaja seisukoht, et sama täitedokumendi alusel saab uue menetluse

algatada vaid täitmata nõude ulatuses, kuid see ei ole praegusel juhul asjakohane. Kohtul

puuduvad andmed, et täitemenetluses nõutakse avaldajalt rohkem kui täitedokumendis ja

täituri tasu otsustes märgitud. Kui avaldajalt nõutakse siiski rohkem, tuleb avaldajal esitada

hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täituri tegevuse peale esitatava kaebusega

sellist vaidlust lahendada ei saa.

Täiturilt ei saa nõuda vabandamist. Täitur on avaldajale olukorda selgitanud ning

Justiitsministeeriumi kirjas toodud põhjendustel alustatud täiteasja lõpetanud.

Kuna täiteasi nr 084/2021/540 on lõpetatud, ei saa selles asjas maakohtu 31. augusti 2007. a

määrust täita. Menetlus täiteasjas nr 084/2007/1627 saab toimuda täitedokumendist tuleneva

nõuda tasumata osa sissenõudmiseks.

Kui avaldaja soovib saavutada täiteasja nr 084/2007/1627 lõpetamist nõude täitmise aegumise

tõttu, tuleb tal lähtuda TMS §-s 481 sätestatust. Praeguses menetluses ei ole avaldajal võimalik

aegumise kohaldamist saavutada.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Avaldaja palub 31. mail 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada

ning rahuldada taotlus täitemenetluste nr 084/2007/1627 ja 084/2021/540 lõpetamiseks.

Menetluskulud palub avaldaja jätta menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud jätma menetluskulud TsMS § 172 lg 1

alusel menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja on üksikema ja tal on erivajadusega laps, seega

on tal tööl käimine piiratud. Asjas oli mitu menetlusosalist. Kuna nõue esitati täituri vastu, ei

saa sissenõudjal olla menetluskulusid. Lisaks ei saanud sissenõudjal kuluda vastuse

koostamisele rohkem kui 20 minutit. Samuti ei ole märgitud, kui palju on kogu menetluskulu.

Seega on rikutud TsMS § 176 lg-t 1. Asja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks

TsMS § 176 lg 2 alusel andnud tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Rikutud on ka

TsMS § 176 lg-d 7 ja 8, kuna avaldajale ei ole menetluskulude nimekirju kätte toimetatud ega

määranud tähtaega menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks.

Täitur lõpetas menetluse TMS § 48 lg 1 p 1 alusel, st sissenõudja avalduse alusel.

TMS § 49 lg 1 alusel vabastab täitur täitemenetluse lõpetamise korral vara viivitamata aresti

alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks, välja arvatud hagi tagamise

määruse täitmisel. Täitedokument tagastatakse sissenõudjale. Täitur saatis avaldajale teate, et

tema vara on aresti alt vabastatud, kuid mõned päevad hiljem teavitas, et alustas sama

täitedokumendi alusel täitemenetluse. Täitur on käitunud ebaprofessionaalselt.

Avaldaja ei ole käsitlenud täituri tasusid ega aegumist. Kohus peaks lahendama konkreetset

nõuet.

Kohus oleks pidanud andma avaldajale võimaluse esitada teiste menetlusosaliste arvamuste

kohta oma seisukohad ning küsima lõplikud seisukohad.

6. Täitur vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda. Täitur jääb maakohtule 20. aprillil 2021 esitatud seisukohtade juurde.

7. Sissenõudja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudja jääb maakohtule 26. aprillil 2021 esitatud

seisukohtade juurde. Sissenõudja lisab, et talle on täitemenetluses nõude rahuldamata jätmise

tõttu tekkinud kahju ning avaldaja tekitab sissenõudjale täiendavaid kulusid põhjendamatute

avalduste ja kaebuste esitamisega.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue

määruse, millega jätab avaldaja 20. märtsi 2021. a maakohtule esitatud kaebuse täituri

15. märtsi 2021. a otsuse peale läbi vaatamata osas, milles avaldaja taotleb täitemenetluse

lõpetamist täiteasjas nr 084/2021/540, ning muus osas rahuldab maakohtule esitatud kaebuse.

Ringkonnakohus tühistab täituri 15. märtsi 2021. a otsuse ja kohustab täiturit avaldaja kaebust

uuesti läbi vaatama. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

10. Asja materjalidest nähtuvalt algatas täitur avaldaja suhtes täitemenetluse täiteasjas

nr 084/2007/1627. Sissenõudja esitas 21. jaanuaril 2021 täiturile avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 1 alusel juhul, kui täitur loobub KTS § 41 lg-s 2 sätestatud

tasunõudest sissenõudja vastu (tl 40). Täitur lõpetas 26. jaanuari 2021. a otsusega

täitemenetluse täiteasjas nr 084/2007/1627 (tl-d 6–7).

Sissenõudja esitas 22. jaanuaril 2021 täiturile avalduse võlgniku suhtes uue täitemenetluse

algatamiseks sama täitedokumendi alusel (tl 44). Täitur algatas võlgniku suhtes

27. jaanuaril 2021 uue täitemenetluse täiteasjas nr 084/2021/540 (tl-d 8–11). Täitur teavitas

avaldajat 8. veebruaril 2021, et lõpetas võlgniku suhtes algatatud täiteasja nr 084/2021/540

menetluses TMS § 48 lg 1 p 7 alusel (tl 38), kuna pärast täitemenetluse lõpetamist täiteasjas

nr 084/2007/1627 selgus, et lõpetamise tinginud asjaolu on ära langenud, täitedokumendist

tulenev nõue on täitmata, mistõttu jätkab täitemenetlust täiteasjas nr 084/2007/1627 (tl 41).

Avaldaja esitas 17. veebruaril 2021 täituri tegevuse peale kaebuse, milles palus

täitemenetlused täiteasjades nr 084/2007/1627 ja nr 084/2021/540 lõpetada (tl-d 12–13).

Täitur jättis avaldaja kaebuse 15. märtsi 2021. a otsusega rahuldamata (tl-d 15–17).

11. Kaebus täituri otsuse peale on TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt hagita asi, mille kohus

vaatab TsMS § 477 lg 1 järgi läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse

kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui

seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud

vastuväiteid. Samuti selgitab kohus TsMS § 5 lg 3 järgi hagita asjas ise asjaolud ja kogub

selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seejuures ei ole ka

ringkonnakohus TsMS § 652 lg-st 8 tulenevalt seotud kaebuse õigusliku põhjendusega, vaid

kohaldab seadust ise. Kuna avaldaja on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määruse täies

ulatuses (sh täituri tegevuse osas täiteasja nr 084/2007/1627 jätkamisel), tuleb

ringkonnakohtul kontrollida kogu kaebuse piires materiaalõiguse kohaldamist ning kõikide

vaidlustatud asjaolude tuvastamist.

12. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb avaldaja kaebus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata osas, milles avaldaja taotleb täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 084/2021/540.

Asja materjalidest nähtuvalt on täitur selle täitemenetluse 7. veebruari 2021. a otsusega juba

lõpetanud (tl 38). Avaldaja ei soovi seda 7. veebruari 2021. a täitemenetluse lõpetamise otsust

vaidlustada ega taotle täitemenetluse jätkamist. Lisaks ei riku see otsus avaldaja subjektiivseid

õigusi, vaid on pigem tema huvides. Esitatud kaebusega ei ole enam võimalik saavutada

täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 084/2021/540.

13. Iseenesest ei piira kehtiv õigus sissenõudja võimalust esitada TMS § 48 lg 1 p 1 järgi

avaldust käimasoleva täitemenetluse lõpetamiseks ning pöörduda seejärel TMS § 49 lg 2

alusel uuesti täituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. TMS § 48

lg 1 p 1 alusel täitemenetluse lõpetamine ei tähenda alati seda, et täitedokumendist tulenev

nõue on täidetud. TMS § 49 lg 2 teise lause kohaselt ei või sissenõudja pöörduda uuesti täituri

poole siis, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud või täitemenetlus sama nõude kohta on nõude

täitmise aegumise tõttu lõpetatud. Samas märgib ringkonnakohus, et kui täitur on võlgniku

suhtes alustatud täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 1 alusel otsusega lõpetanud, ei ole võimalik

samas täiteasjas menetlust enam hiljem jätkata (st täiteasja menetlus lõppeb lõplikult).

Järelikult jättis maakohus põhjendamatult avaldaja kaebuse täiteasja nr 084/2007/1627

puudutavas osas rahuldamata. Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada.

13.1. Ringkonnakohtu

hinnangul

ei

võimalda

täitemenetluse

seadustik

täituril

täitemenetluse lõpetamise otsust ise omal algatusel tühistada ega juba lõpetatud täitemenetlust

uuendada (erinevalt TMS § 47 lg-s 2 sätestatud täitemenetluse uuendamisest pärast

täitemenetluse peatamise tinginud asjaolu äralangemist). Täitur saab ise täitemenetluse

lõpetamise otsuse tühistada või seda muuta üksnes olukorras, kus menetlusosaline on selle

TMS § 217 lg 1 alusel vaidlustanud. Sellisel juhul saab täitur kaebuse läbivaatamisel

avastatud vea täitemenetluse lõpetamise kohta TMS § 217 lg 5 alusel tehtava otsusega

parandada.

Järelikult olukorras, kus menetlusosaline täituri 26. jaanuari 2021. a täitemenetluse

lõpetamise otsust täiteasjas nr 084/2007/1627 ei vaidlustanud, ei saanud täitur seda otsust ise

omal algatusel tühistada ning lõpetatud täitemenetlust uuendada (jätkata). Täituri seisukoht,

nagu saaks ta tehtud täitemenetluse lõpetamise otsuseid omal algatusel (väljaspool

kaebemenetlust) tühistada, ei ole ka kooskõlas õiguskindluse põhimõttega, kuna

menetlusosalistel puuduks kindlus täitemenetluse lõpetamise kehtivuse osas, samuti tekitaks

see määramatust täituri otsuse peale edasikaebamisel.

13.2. Ringkonnakohus ei nõustu täituri ja sissenõudja seisukohtadega, nagu olnuks

sissenõudja avaldus tingimuslik ning asjas kohalduks TsÜS § 109. Kohtutäituri otsuse

kehtivuse hindamisel tuleb lähtuda täitemenetluse seadustikus sätestatust, mitte

tsiviilkohtumenetluse üldosa seaduses tehingu tühisuse kohta sätestatust. Sissenõudja avaldus

menetluse lõpetamiseks veel täiteasja menetlust ei lõpeta. Menetlus täiteasjas lõppeb

kohtutäituri poolt vastavasisulise otsuse tegemisega. Täitemenetluse seadustik ei võimalda

täitemenetlust lõpetada TsÜS §-s 102 sätestatud edasilükkava või äramuutva tingimusega.

Täitemenetluse lõpetamine ei saa sõltuda mingist asjaolust, mille saabumine ei ole

täitemenetluse lõpetamise hetkel kindel ning mis saaks mõjutada täitemenetluse lõpetamise

kehtivust. Nagu ringkonnakohus eespool märkis, on täitemenetluse lõpetamine TMS § 48 lg

1 p 1 alusel lõplik.

Lisaks ei ole sissenõudja 21. jaanuari 2021. a avalduses märgitud soov lõpetada täitemenetlus

sissenõudjalt KTS § 41 lg-s 2 sätestatud tasu nõudmata (tl 40) TsÜS § 102 mõttes

tingimuseks. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist seaduse tõlgendamise küsimusega.

Seaduse tõlgendamist ei saa lugeda TsÜS § 102 tähenduses edasilükkavaks tingimuseks.

Täitur on ka ise möönnud, et eksis KTS § 41 lg 2 tõlgendamisel (tl 35 pöördel).

13.3. Kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist

täituri poolt ning täitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, tuleb täituril

teha sissenõudjale tasu väljamõistmise otsus ning sissenõudjal tuleb täiturile maksta

KTS § 41 lg-s 2 sätestatud tasu. Kui täitur on lõpetanud täitemenetluse ilma sissenõudjalt

KTS § 41 lg-s 2 sätestatud tasu nõudmata, on täitur rikkunud tasu võtmise korda

(KTS § 28 lg 2), kuid see ei mõjuta võlgniku (avaldaja) suhtes algatatud täitemenetluse

lõpetamist.

13.4. Ringkonnakohus lisab, et avaldaja ei saa TMS § 217 alusel täituri tegevuse peale

esitatud kaebuses nõuda täiturilt vabandamist. Samuti ei saa avaldaja praeguses

kaebusemenetluses nõuda täitemenetluse lõpetamist täitedokumendist tuleneva nõude

täitmise aegumise tõttu. Ringkonnakohus selgitab, et täitemenetluse lõpetamiseks

täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu tuleb juhinduda TMS §-s 481 ja

§-s 2231 sätestatud korrast.

13.5. Eelmärgitust tulenevalt tuleb täituri 15. märtsi 2021. a otsus tühistada ning kohustada

täiturit võlgniku 17. veebruari 2021. a kaebust uuesti läbi vaatama. Kohus ei saa täituri otsuse

tühistamise korral ise täituri asemel uut otsust teha. Kaebuse uuel läbivaatamisel tuleb täituril

arvestada mh käesolevas määruses esitatud ringkonnakohtu seisukohti, sh kontrollida, kas

menetlusosalised on vaidlustanud täituri 26. jaanuari 2021. a otsuse täitemenetluse lõpetamise

kohta täiteasjas nr 084/2007/1627.

14. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole maakohus avaldajalt küsinud

seisukohta menetluskulude kohta. TsMS § 176 lg-te 7 ja 8 kohaselt tuleb menetluskulude

nimekiri vastaspoolele kätte toimetada ning anda talle mõistlik võimalus avaldada nende

kohta seiskoht. Ringkonnakohtule kohtute infosüsteemist nähtuvalt on maakohus teinud

sissenõudja menetluskulude nimekirja avaldajale nähtavaks. Toimikust ei nähtu, et maakohus

oleks sissenõudja 26. aprilli 2021. a menetlusdokumendis sisalduva menetluskulude

nimekirja enne selle lahendamist edastanud kirjalikuks seisukohavõtuks avaldajale. Samas oli

avaldajale tagatud võimalus esitada menetluskulude osas seisukoht määruskaebuses. Lisaks

tühistab ringkonnakohus käesoleva määrusega maakohtu määruse mh menetluskulude jaotuse

ja väljamõistmise osas, millega jäid puudutatud isikute menetluskulud avaldaja kanda.

15. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei vasta ringkonnakohus määruskaebuse muudele

väidetele.

16. Kuna määruskaebuses on palutud ringkonnakohtul lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr

084/2007/1627, kuid kohus ei saa täituri 15. märtsi 2021. a otsuse tühistamise korral ise täituri

asemel uut otsust teha ega ka täitemenetlust ise lõpetada, rahuldab kohus kaebuse osaliselt.

17. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab täituri 15. märtsi 2021. a otsuse, jäävad

menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel

täituri kanda.

Ringkonnakohus muudab maakohtu sisulist lahendit ning vastavalt sellele muutub ka

maakohtu määratud menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Seetõttu juhindub

ringkonnakohus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses kohtupraktikas

TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning menetlusosaliste menetluskulusid rahaliselt

kindlaks ei määra (vt nt Riigikohtu 20. aprillil 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15,

p-d 19–22; 10. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-1553, p 25). Tulenevalt

TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja

jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest