2-20-7473/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. detsember 2021.a Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-20-7473

Tsiviilasi

M. A. hagi Baltic Real Estate OÜ vastu töövaidluses

Menetlustoiming

kaja lahendamine ja asja läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M. A. (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kostja: Baltic Real Estate OÜ (pankrotis, registrikood

14049659) pankrotihaldur Tiia Kalaus ja prokurist K. K.

Resolutsioon

1. Rahuldada Baltic Real Estate OÜ kaja ja taastada

menetlus tsiviilasjas nr 2-20-7473

2. Jätta M. A. hagi Baltic Real Estate OÜ vastu

töövaidluses läbi vaatamata

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda

Edasikaebamise kord ja

tähtaeg

Kohtumääruse punkti 1 peale määruskaebust esitada ei saa.

Kohtumääruse punkt 2 peale võib esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest alates

Menetluse käik

Harju Maakohtu menetluses oli M. A. hagi Baltic Real Estate OÜ vastu, mille kohus rahuldas

17.03.2021 tagaseljaotsusega. Kostja esitas 16.04.2021 kaja, milles märkis, et kostja on

käesolevas asjas hagile vastanud ja kui kohus leidis, et hagivastuse on allkirjastanud

esindusõiguseta isik, siis on tegemist puudusega, mis on kõrvaldatav. 03.05.2021 esitas kostja

ajutine haldur kohtule teabe päringu, milles teatab, et on Tartu Maakohtu 26.04.2021

määrusega tsiviilasjas 2-21-4573 nimetatud ajutiseks halduriks, palub teha talle tsiviilasja

materjalid

nähtavaks

ja

peatada

vastavalt

kohtumäärusele

võlgniku

osalemine

tsiviilmenetluses.

Kostja pankrot kuulutati välja 25.06.2021 ja pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus.

08.07.2021 teatas pankrotihaldur, et ta ei astu PankrS § 43 lõikest 5 tulenevalt võlgniku

asemel käesoleva tsiviilasja menetlusse. Kohus saatis 08.09.2021 hagejale kaja ja andis

tähtaja seisukoha esitamiseks. 13.09.2021 pöördus hageja päringuga kohtu poole märkides, et

ta ei saa aru, mida see dokument tähendab. Samas toob hageja esile, et kostja on pankroti

läinud ja talle on nõudesumma laekunud. Hageja oma seisukohta ei esitanud.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 2 sätestab, et kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Tsiviilasja toimikust

nähtub, et tagaseljaotsus on kätte toimetatud kostja esindajale 31.03.2021 ja kaja esitamise

tähtaeg saabus 30.04.2021. Seega on kaja esitatud tähtaegselt.

Vastavalt TsMS § 415 lg 1 punktile 3 võib kostja esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. TsMS 417 lg 2 alusel kohus

rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne

tagaseljaotsuse põhjustatud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja

õigel ajal. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole

mõjuv põhjus vajalik.

Kohus, tutvunud kaja ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaja kuulub rahuldamisele.

Töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisel allkirjastas menetlusdokumendi J. V., kes esitas

kohtule ka volikirja, millest nähtub, et 22.01.2020 on J. V.le antud tähtajatu ainuesindusõigus,

sh ka kohtus esindamiseks. 29.07.2020 esitas kostja vastuse hagile, mis oli allkirjastatud J. V.

poolt. 16.10.2020 teatas B.-M. V., et kostja esindusõigus on mõlemal juhatuse liikmel ühiselt

ning J. V. volitus on tühistatud 02.06.2020. Kuivõrd kostja vastus oli allkirjastatud ainult ühe

juhatuse liikme poolt, tegi kohus tagaseljaotsuse. Kuna kohus ei andnud pädeva isiku allkirja

puudumisel kostjale tähtaega puuduse kõrvaldamiseks, siis kuulub kaja TsMS § 415 lg 1 p 3

alusel rahuldamisele. Kohus rahuldab kaja ja taastab käesolevas tsiviilasjas menetluse.

TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja

lahendama. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist

alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud,

jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. PankrS § 44 lg 1 kohaselt pärast pankroti

väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult

pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud

korras.

Kuivõrd Tartu Maakohus on 25.06.2021 määrusega tsiviilasjas 2-21-4573 välja kuulutanud

kostja pankroti ning hagejal oli kostja vastu üksnes töösuhtest tulenevad rahalised nõuded, ei

ole kohtul pädevust antud tsiviilasja lahendada. Hagejal on õigus esitada oma nõue kostja

vastu pankrotimenetluses. Kostja pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus. Arvestades kohtu

eeltoodud põhjendusi jätab kohus hagi läbi vaatamata.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või

asja menetlus lõpetatakse

Üldjuhul kannab hagi läbivaatamata jätmisel menetluskulud hageja. Käesoleval juhul jäetakse

hagi läbi vaatamata seetõttu, et kostjale on pärast hagi esitamist välja kuulutatud pankrot,

mistõttu menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Tulenevalt TsMS §

162 lg-st 4 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/