2-19-15095/70 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedY OÜ tasub X-le menetluskulude hüvitise summas 5000 eurot ja ülejäänud punktis 1.1. kokku lepitud hüvitise maksab Y OÜ kümne osamaksega, igaüks
Legislator headnote
AI generated2-19-15095/70 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: kokku lepitud hüvitise maksab Y OÜ kümne osamaksega, igaüks
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Margo Klaar ja Peeter Pällin
Määruse kuupäev
1. detsember 2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-15095
Tsiviilasi
X hagi Y OÜ vastu ületunnitasu nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28. detsembri 2020 otsus
Kaebuste esitajad ja liigid
Y OÜ apellatsioonkaebus ja X vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
ringkonnakohtus
Hageja: X, lepingulised esindajad advokaadid Epp Landberg ja
Maris Kure
Kostja: Y OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi
ning seaduslikud esindajad juhatuse liikmed T ja B
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil (menetluskonverents) 29. novembril 2021, millel
osalesid pooled ja nende esindajad (v.a vandeadvokaat Epp
Landberg)
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Pärnu Maakohtu 28. detsembri 2020 otsus ja kinnitada poolte
kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1. Y OÜ tasub X-le menetluskulude hüvitise summas 5000 eurot ja ülejäänud
osas X loobub oma nõuetest Y OÜ vastu;
1.2. punktis 1.1. kokku lepitud hüvitise maksab Y OÜ kümne osamaksega, igaüks
summas 500 eurot iga kuu 15. kuupäeval alates 15. detsembrist 2021 kuni
15. septembrini 2022 X samale pangakontole, millele maksti töötamise ajal
töötasu;
1.3. ülejäänud osas kannavad pooled ise oma menetluskulud.
2. Tsiviilasja nr 2-19-15095 menetlus lõpetada.
3. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte
endi kanda. Menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule kolme päeva jooksul
alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei
ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-
kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise
2 (3)
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1. X (hageja, töötaja) esitas Tööinspektsiooni juures tegutsevale töövaidluskomisjonile
(TVK) 19. juunil 2019 avalduse Y OÜ (kostja, tööandja) vastu ületunnitasu nõudes. Kostja
vaidles nõudele vastu. TVK rahuldas avalduse menetluse kestel täpsustatud ulatuses ja mõistis
30. augusti 2019 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1476/19-14 kostjalt hageja kasuks välja
ületunnitasu 9395,46 eurot (bruto). Kostja TVK otsusega ei nõustunud ja esitas
30. septembril 2019 Pärnu Maakohtule avalduse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses.
2. Maakohus menetles eelnevast tulenevalt hageja nõuet ületunnitasu 9395,46 eurot
saamiseks. Hageja väited oma nõude põhjendamiseks on kokkuvõtvalt järgmised:
-
hageja asus tööle kostja juurde 3. aprillil 2017, mille kohta sõlmisid pooled töölepingu,
mille kohaselt oli töötasu 1300 eurot kuus (bruto) ning tööaja kestus 8 t päevas ja 40 t
nädalas. Alates 1. jaanuarist 2018 oli töötasu 1400 eurot;
-
hageja töö sisu oli geodeetiliste tööde juhtimine ning põhieesmärk geodeetiliste
välitööde koordineerimine ja juhtimine Eesti Vabariigi piires;
-
hageja saatis igakuuliselt tööandjale andmed tööde kohta koos täpse tööaja kuluga;
-
11. detsembril 2018 saatis hageja e-kirja, milles küsis töötasu seoses tema poolt tehtud
ületunnitööga osaliselt 2017. ja 2018. aasta eest;
-
kostja nõustus hüvitama 2018. aasta ületunnitöö vastavalt poolte kompromiss-
lepingule, kuid hüvitamata jäid 822 ületundi 2017. aasta eest aprillist kuni novembrini
summas 9395,46 eurot.
3. Kostja vaidles hagile vastu ja tugines mh hagejale 2018. aasta algul makstud preemiale
summas 2500 eurot.
4. Maakohus rahuldas hagi 28. detsembri 2020 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt, mõistes
kostjalt hageja kasuks välja brutosumma 6200,43 eurot. Menetluskulud jaotas kohus vastavalt
hagi rahuldamise ulatusele ja määras need kindlaks rahaliselt, mille tulemusel mõistis hagejalt
kostja kasuks välja 755,47 eurot.
5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja uue
otsusega jätta hagi kogu ulatuses rahuldamata või teise võimalusena muuta kohtuotsust poolte
vastastikuste nõuete tasaarvestuse osas ja lugeda kostja poolt hagejale 2017. aasta aprilli kuni
november eest netosummana üle kantud 2000,70 eurot, mis on brutosummas 3195,02 eurot
tasaarvestatuks 247 tunni ulatuses (247 t × 8,10 eurot) hageja nõudega. Ülejäänud osas, st
6200,44 eurot (= 9395,46 – 3195,02) palus kostja jätta nõue rahuldamata.
Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
6. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osaliselt ja
teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt täiendavalt hageja kasuks välja
3195,02 eurot ja jätta maakohtu menetluses kantud hageja menetluskulud kostja kanda.
Kostja vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu.
7. Pooled esitasid 29. novembril 2021 ringkonnakohtule kompromissi määruse resolutsioonis
märgitud tingimustel.
3 (3)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus kinnitab esitatud kompromissi, tühistab vaidlustatud otsuse ja lõpetab
tsiviilasja menetluse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4).
Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja
lahendamist kompromissiga.
9. Pooli esindasid menetluses advokaadid ja ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse
kompromissiga lõpetamise tagajärgi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruses, st on
pooled teadlikud TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust.
10. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS
§ 168 lg-le 3 poolte endi kanda. Kummagi kaebuse esitamisel ei tasutud riigilõivu, mistõttu ei
tõusetu küsimust selle tagastamisest.
11. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale
määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1
võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Pooled lühendasid kompromissi
kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani, see on kooskõlas
TsMS § 661 lg-ga 4.
(allkirjastatud digitaalselt)