2-20-3863/118 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.11.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-3863

Tsiviilasi

Q.i ja C.i hagi W.i, Y.i ja Sihtasutuse Perekonna ja

Traditsiooni Kaitseks vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes ning

W.i vastuhagi Q.i vastu kahjunõudes

Tsiviilasja hind

Hageja 1 nõue kostja 1 vastu 11 530 eurot

Hageja 1 nõue kostja 2 vastu 3500 eurot

Hageja 1 nõue kostja 3 vastu 3500 eurot

Hageja 2 nõue kostja 1 vastu 7280 eurot

Hageja 2 nõue kostja 2 vastu 3500 eurot

Hageja 2 nõue kostja 3 vastu 3500 eurot

Kostja 1 nõue hageja 1 vastu 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1 (vastuhagis kostja) Q. (isikukood xxxx)

Hageja 2 C. (isikukood xxxx)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert

Sarv

Kostja 1 (vastuhagis hageja) W. (isikukood xxxx)

Kostja 2 Y.i (isikukood xxxx)

Kostja 3

Sihtasutus

Perekonna

ja

Traditsiooni

Kaitseks (registrikood 90010611)

Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Ilmar-Erik Aavakivi ja Jaak Siim

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 09.09.2021, edasi poolte nõusolekul

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Q.i hagi W.i vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõudes.

2. Jätta rahuldamata Q.i hagi Y.i vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõudes.

3. Jätta rahuldamata Q.i hagi Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes.

4. Rahuldada C.i hagi W.i vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes

osaliselt.

5. Kohustada W.i hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist

avaldama veebilehel www.objektiiv.ee avaldatud artiklite „Fookuses eri: Eesti

200 töötajad osalesid küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“,

„Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse

vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike

vabaduste kaitseks“ juures ning veebilehe www.objektiiv.ee esilehel ja hoidma

allolevat teksti esilehel esiuudisena vähemalt 8 tunni jooksul järjest W.i poolt

valitud vähemalt ühel tööpäeval ajavahemikul 08:00 – 19:00 koos samasuguse ja

samas suuruses fotoga nagu on avaldatud eelmainitud artiklites, ilma

illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta, tekst tähesuurusega

vähemalt 18, valgel tagapõhjal. Artikkel peab olema järgneva sisuga:

„W. AVALDAS C.I KOHTA VALEVÄITE

W. avaldas artiklites „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises

provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri: Eesti 200

provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja

„Fookuses: Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“, samuti

nendes viidatud videotes C.i kohta alljärgneva valeväite:

C. saatis lapsele järele oma kolleegi F..“

6. Jätta C.i hagi W.i vastu rahuldamata nõude osas lükata ümber valeväide, et C.

osales poliitilises provokatsioonis.

7. Rahuldada C.i hagi Y.i vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes

osaliselt.

8. Kohustada Y.it hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist

avaldama veebilehel www.objektiiv.ee avaldatud artiklite „Fookuses eri: Eesti

200 töötajad osalesid küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“,

„Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse

vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike

vabaduste kaitseks“ juures ning veebilehe www.objektiiv.ee esilehel ja hoidma

allolevat teksti esilehel esiuudisena vähemalt 8 tunni jooksul järjest Y.i poolt

valitud vähemalt ühel tööpäeval ajavahemikul 08:00 – 19:00 koos samasuguse ja

samas suuruses fotoga nagu on avaldatud eelmainitud artiklites, ilma

illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta, kusjuures pealkiri on

mustas kirjas trükitähtedega tähesuurusega vähemalt 40 ning muu tekst

tähesuurusega vähemalt 18, valgel tagapõhjal. Artikkel peab olema järgneva

sisuga:

„Y.I AVALDAS C.I KOHTA VALEVÄITE

Y.i avaldas artiklites „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises

provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri: Eesti 200

provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja

„Fookuses: Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“, samuti

nendes viidatud videotes C.i kohta alljärgneva valeväite:

C. saatis F. lapsele järgi, lahendama olukorda.“

9. Jätta C.i hagi Y.i vastu rahuldamata nõude osas lükata ümber valeväide, et C.

osales poliitilises provokatsioonis.

10. Jätta rahuldamata C.i hagi Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes.

11. Jätta rahuldamata Q.i hagi W.i, Y.i ja Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni

Kaitseks mittevaralise kahjuhüvitise nõudes.

12. Jätta rahuldamata C.i hagi W., Y.i ja Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni

Kaitseks mittevaralise kahjuhüvitise nõudes.

13. Jätta rahuldamata Q.i ja C.i hagi W.i, Y.i ja Sihtasutuse Perekonna ja

Traditsiooni Kaitseks varalise kahju 750 euro nõudes.

14. Rahuldada W.i vastuhagi.

15. Mõista välja Q.ilt W.i kasuks hüvitis mittevaralise kahju eest 300 eurot.

Menetluskulude jaotus

16. Jätta hagiavalduse menetluskulud Q.i hagis W.i, Y.i ja Sihtasutuse Perekonna

ja Traditsiooni Kaitseks vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja kahju

hüvitamise nõudes Q.i kanda.

17. Jätta menetluskulud C.i hagis W.i ja Y.i vastu andmete ümberlükkamise nõudes

poolte endi kanda.

18. Jätta menetluskulud C.i hagis Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

andmete ümberlükkamise nõudes täielikult C.i kanda.

19. Jätta menetluskulud C.i hagis W.i, Y.i ja Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni

Kaitseks vastu kahju hüvitamise nõudes C.i kanda.

20. Jätta vastuhagi menetluskulud täielikult Q.i kanda.

21. Määrata

menetluskulude

rahaline

suurus

kindlaks

pärast

käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Q. (hageja 1) ja C. (hageja 2) esitasid hagi W.i (kostja 1), Y.i (kostja 2) ja Sihtasutuse

Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (kostja 3) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja

kahju hüvitamise nõudes.

2. Hagejad esitasid kohtule alljärgnevad nõuded.

2.1 Kohustada kostjat 1 hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama

veebilehel avaldatud artiklite „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises

provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli

otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab

õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“ juures ning veebilehe www.objektiiv.ee

esilehel ja hoidma allolevat teksti esilehel esiuudisena vähemalt 8 tunni jooksul järjest kostja

1 poolt valitud vähemalt ühel tööpäeval ajavahemikul 08:00 – 19:00 koos samasuguse ja

samas suuruses fotoga nagu on avaldatud eelmainitud artiklites, ilma illustratsioonideta ja

ükskõik missuguste täiendusteta, kusjuures pealkiri on mustas kirjas trükitähtedega

tähesuurusega vähemalt 40 ning muu tekst tähesuurusega vähemalt 18, valgel tagapõhjal.

Tekst peab olema järgneva sisuga:

„W. LAIMAS Q.I JA AVALDAS TEMA KOHTA VALEVÄITEID

W. avaldas artiklites „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises provokatsioonis,

kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli otsene rünnak Eesti

kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike

vabaduste kaitseks“, samuti nendes viidatud videotes Q.i kohta mitmeid valeväiteid. W.

puuduvad ükskõik missugused andmed alljärgnevate väidete esitamiseks ning sellest

tulenevalt on kõik alljärgnevalt loetletud väited täiesti ebaõiged:

Q. noris tüli Odini sõdalastega.

Q. rammis lapsevankriga Odini sõdalasi.

Q. provotseeris meeleavaldajaid.

Q. kasutas väikest last inimkilbina.

Q. viis ellu poliitilist provokatsiooni.

Q. kasutas last poliitilise provokatsiooni instrumendina.

Q. üritas inimestest lapsevankriga jõuga läbi sõita.

Q. sõimas kõiki, kes tema vaadetega ei nõustunud. „

2.2

Kohustada

kostjat

avaldama

oma

Facebooki

lehel

(internetidomeeniga

https://www.facebook.com/w) hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist

postituse ja hoidma seda esimese postitusena (postituse valikutes „Pin to Top of Page“)

vähemalt 8 tunni jooksul järjest kostja 1 poolt valitud vähemalt ühel tööpäeval ajavahemikul

08:00 – 19:00. Tekst ei tohi olla lisanduvate illustratsioonidega ja ükskõik missuguste

täiendustega. Postitus peab olema järgneva sisuga:

„W. LAIMAS Q.I JA AVALDAS TEMA KOHTA VALEVÄITEID

W. avaldas 8. märtsil 2019. a oma Facebooki lehel kaks postitust, milles avaldas mitmeid

valeväiteid Q.i kohta. Ta kinnitab, et tal puuduvad ükskõik missugused andmed alljärgnevate

väidete esitamiseks ning sellest tulenevalt on kõik alljärgnevalt loetletud väited täiesti

ebaõiged:

Q. otsis meeleavaldusel konflikti.

Q. viis läbi provokatsiooni.“

2.3

Kohustada kostjat 2 hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama

veebilehel www.objektiiv.ee avaldatud artiklite „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid

küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri: Eesti 200

provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses:

Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“ juures ning veebilehe

www.objektiiv.ee esilehel ja hoidma allolevat teksti esilehel esiuudisena vähemalt 8 tunni

jooksul järjest kostja 2 poolt valitud vähemalt ühel tööpäeval ajavahemikul 08:00 – 19:00

koos samasuguse ja samas suuruses fotoga nagu on avaldatud eelmainitud artiklites, ilma

illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta, kusjuures pealkiri on mustas kirjas

trükitähtedega tähesuurusega vähemalt 40 ning muu tekst tähesuurusega vähemalt 18, valgel

tagapõhjal. Artikkel peab olema järgneva sisuga:

„Y.I LAIMAS Q.I JA AVALDAS TEMA KOHTA VALEVÄITEID

Y.i avaldas artiklites „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises provokatsioonis,

kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli otsene rünnak Eesti

kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike

vabaduste kaitseks“, samuti nendes viidatud videos Q.i kohta mitmeid valeväiteid. Y.il

puuduvad ükskõik missugused andmed alljärgnevate väidete esitamiseks ning sellest

tulenevalt on kõik alljärgnevalt loetletud väited täiesti ebaõiged:

Q. rammis meeleavaldajaid.

Q. provotseeris meeleavaldajaid.

Q. käitus väljakutsuvalt, rammides Odini sõdalasi selliselt, et laps kukkus peaaegu käruga

ümber.

Q. osales ettekavatsetud ja organiseeritud provokatsiooni läbiviimisel.

Q. käis pikka aega meeleavaldusel lapsevankriga ringi, otsides konflikti.

Q. oli peaprovokaator.

Q.i eesmärgiks oli viha tekitamine meeleavaldajates.

Q. asetas lapse otsesesse füüsilisse ohtu.

2.4 Kohustada kostjat 3 hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama

veebilehel www.objektiiv.ee avaldatud artiklite „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid

küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri: Eesti 200

provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses:

Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“ juures ning www.objektiiv.ee

esilehel ja hoidma allolevat teksti esilehel esiuudisena vähemalt 8 tunni jooksul järjest kostja

3 poolt valitud vähemalt ühel tööpäeval ajavahemikul 08:00 – 19:00 koos samasuguse ja

samas suuruses fotoga nagu on avaldatud eelmainitud artiklites, ilma illustratsioonideta ja

ükskõik missuguste täiendusteta, kusjuures pealkiri on mustas kirjas trükitähtedega

tähesuurusega vähemalt 40 ning muu tekst tähesuurusega vähemalt 18, valgel tagapõhjal.

Teade peab olema järgneva sisuga:

„SIHTASUTUS PEREKONNA JA TRADITSIOONI KAITSEKS LAIMAS Q.I JA

AVALDAS TEMA KOHTA VALEVÄITEID

Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks avaldas oma uudiste- ja arvamusportaalis

Objektiiv olevates artiklites „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises

provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli

otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab

õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“, samuti nendes viidatud videos Q.i kohta

mitmeid valeväiteid. Sihtasutusel Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks puuduvad ükskõik

missugused andmed alljärgnevate väidete esitamiseks ning sellest tulenevalt on kõik

alljärgnevalt loetletud väited täiesti ebaõiged:

Q. ründas meeleavaldajaid lapsevankriga.

Q. provotseeris meeleavaldajaid.

Q. kasutas provokatsioonis oma väikest last.

Q. oli peaprovokaator.

Q. kasutas last inimkilbina.

Q. kasutas last poliitilise võitluse vahendi ja provokatsiooni elluviimise instrumendina.“

2.5 Kohustada kostjat 1 hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama

veebilehel www.objektiiv.ee avaldatud artiklite „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid

küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri: Eesti 200

provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses:

Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“ juures ning veebilehe

www.objektiiv.ee esilehel ja hoidma allolevat teksti esilehel esiuudisena vähemalt 8 tunni

jooksul järjest kostja 1 poolt valitud vähemalt ühel tööpäeval ajavahemikul 08:00 – 19:00

koos samasuguse ja samas suuruses fotoga nagu on avaldatud eelmainitud artiklites, ilma

illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta, kusjuures pealkiri on mustas kirjas

trükitähtedega tähesuurusega vähemalt 40 ning muu tekst tähesuurusega vähemalt 18, valgel

tagapõhjal. Artikkel peab olema järgneva sisuga:

„W. LAIMAS C.I JA AVALDAS TEMA KOHTA VALEVÄITEID

W. avaldas artiklites „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises provokatsioonis,

kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli otsene rünnak Eesti

kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike

vabaduste kaitseks“, samuti nendes viidatud videotes C.i kohta mitmeid valeväiteid. W.

puuduvad ükskõik missugused andmed alljärgnevate väidete esitamiseks ning sellest

tulenevalt on kõik alljärgnevalt loetletud väited täiesti ebaõiged:

C. saatis lapsele järele oma kolleegi, F..

C. osales poliitilises provokatsioonis.“

2.6 Kohustada kostjat 2 hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama

veebilehel www.objektiiv.ee avaldatud artiklite „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid

küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri: Eesti 200

provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses:

Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“ juures ning veebilehe

www.objektiiv.ee esilehel ja hoidma allolevat teksti esilehel esiuudisena vähemalt 8 tunni

jooksul järjest kostja 2 poolt valitud vähemalt ühel tööpäeval ajavahemikul 08:00 – 19:00

koos samasuguse ja samas suuruses fotoga nagu on avaldatud eelmainitud artiklites, ilma

illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta, kusjuures pealkiri on mustas kirjas

trükitähtedega tähesuurusega vähemalt 40 ning muu tekst tähesuurusega vähemalt 18, valgel

tagapõhjal. Artikkel peab olema järgneva sisuga:

„Y.I LAIMAS C.I JA AVALDAS TEMA KOHTA VALEVÄITEID

Y.i avaldas artiklites „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises provokatsioonis,

kasutades selleks väikest last“, Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli otsene rünnak Eesti

kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike

vabaduste kaitseks“, samuti nendes viidatud videotes C.i kohta mitmeid valeväiteid. Y.il

puuduvad ükskõik missugused andmed alljärgnevate väidete esitamiseks ning sellest

tulenevalt on kõik alljärgnevalt loetletud väited täiesti ebaõiged:

C. saatis F. lapsele järgi, lahendama olukorda.

C. osales poliitilises provokatsioonis.“;

2.7 Kohustada kostjat 3 hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama

veebilehel www.objektiiv.ee avaldatud artiklite „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid

küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri: Eesti 200

provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses:

Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“ juures ning www.objektiiv.ee

esilehel ja hoidma allolevat teksti esilehel esiuudisena vähemalt 8 tunni jooksul järjest kostja

3 poolt valitud vähemalt ühel tööpäeval ajavahemikul 08:00 – 19:00 koos samasuguse ja

samas suuruses fotoga nagu on avaldatud eelmainitud artiklites, ilma illustratsioonideta ja

ükskõik missuguste täiendusteta, kusjuures pealkiri on mustas kirjas trükitähtedega

tähesuurusega vähemalt 40 ning muu tekst tähesuurusega vähemalt 18, valgel tagapõhjal.

Teade peab olema järgneva sisuga:

„SIHTASUTUS PEREKONNA JA TRADITSIOONI KAITSEKS LAIMAS C.I JA

AVALDAS TEMA KOHTA VALEVÄITEID

Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks avaldas oma uudiste- ja arvamusportaalis

Objektiiv olevates artiklites „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises

provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli

otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab

õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“, samuti nendes viidatud videotes C.i kohta

mitmeid valeväiteid. Sihtasutusel Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks puuduvad ükskõik

missugused andmed alljärgnevate väidete esitamiseks ning sellest tulenevalt on kõik

alljärgnevalt loetletud väited täiesti ebaõiged:

C. osales provokatsioonis, mis oli ettekavatsetud ja ühiselt läbi viidud.“;

2.8 Hagejad paluvad ka mõista välja kostjatelt solidaarselt hageja 1 kasuks mittevaraline

kahjuhüvitis kohtu õiglasel äranägemisel; mõista välja kostjatelt solidaarselt hageja 2 kasuks

mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel; mõista kostjatelt välja hageja 1

kasuks viivis seadusjärgses määras väljamõistetud kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni

väljamõistetud rahalise põhinõude täitmiseni; mõista kostjatelt välja hageja 2 kasuks viivis

seadusjärgses

määras

väljamõistetud

kahjuhüvitiselt

alates

hagi

esitamisest

kuni

väljamõistetud rahalise põhinõude täitmiseni; mõista solidaarselt kostjatelt välja hagejatele

tekkinud varaline kahju summas 750 eurot. Hagejad paluvad menetluskulud jätta solidaarselt

kostjate kanda ning mõista need hagejate kasuks välja.

3. Hagi aluseks on kostjate poolt hagejate kohta erinevates artiklites ja videoklippides

avaldatud väited ja hinnangud hagejate käitumise kohta 09.12.2018 Vabaduse Väljakul

toimunud meeleavaldusel. Hagejad taotlevad kahju hüvitamist tulenevalt isikuõiguste

rikkumisest, mis väljendus ebakohaste väärtushinnangute ja ebaõigete faktiväidete

avaldamises ja hagejate isikuandmete õigustamatus töötlemises. Hagejad põhjendavad oma

nõudeid järgnevalt.

4. Kostja 3 avaldas veebilehel www.objektiiv.ee ja videojagamiskeskkonnas YouTube

10.12.2018 artikli „Vabaduse Väljakul lapsevankriga meeleavaldajaid rünnanud Eesti 200-ga

seotud Q. sõimas protestijaid fašistideks“ (10.12.2018 artikkel), 11.12.2018 video ja artikli

„Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises provokatsioonis, kasutades selleks

väikest last“ (11.12.2018 artikkel), 13.12.2018 artikli ja video „Fookuses eri: Eesti 200

provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ (13.12.2018

artikkel), 14.12.2018 artikli ja video „Nädala kommentaar: suutmatus võtta vastutus ilmselges

provokatsioonis paljastab Eesti 200 tegeliku palge“ (14.12.2019 artikkel), 07.12.2019 ja

06.12.2019 artikli ja video. Lisaks avaldas kostja 1 08.03.2019 oma Facebooki lehel kaks

postitust, milles käsitles samu teemasid (08.03.2019 postitused).

5. Nimetatud artiklites ja postitustes avaldas kostja 1 hageja 1 kohta järgnevaid ebaõigeid

faktiväiteid ja ebakohaseid hinnanguid:

(1) hageja 1 üritas tüli norida või noris tüli korravalvuriteks olnud Odini sõdalastega –

tegemist on ebaõige faktiväitega, sest hageja 1 ei norinud tüli ja Odini sõdalased ei

olnud korravalvurid (11.12.2018 artikkel)

(2) hageja 1 rammis Odini sõdalasi lapsevankriga, kasutas lapsevankrit inimeste

provotseerimiseks ja last kilbina – tegemist on ebaõige faktiväitega, sest lapsevankrit

tiris hoopis Z., kes ei lasknud hagejal 1 lapsega lahkuda (11.12.2018 artikkel,

06.12.2019 ja 07.12.2019 artiklid)

(3) hageja 1 kasutas last organiseeritud provokatsiooni läbiviimise instrumendina –

tegemist on ebaõige faktiväitega, sest hoopis Z. oli agressiooni algatajaks ja kasutas

last, et hagejat 1 provotseerida (11.12.2018 artikkel)

(4) hageja 1 on masendavalt madal – tegemist on ebakohase väärtushinnanguga, sest

hinnangu aluseks olevad asjaolud (eelnev punkt) ei vastanud tõele (11.12.2018

artikkel)

(5) hageja 1 viis läbi provokatsiooni – tegemist on ebaõige faktiväitega, sest hagejal 1 ei

olnud eesmärki ega plaani tekitada mingisugust reaktsiooni (13.12.2018 artikkel)

(6) hageja 1 on piiramatult ülbe – tegemist on ebakohase hinnanguga, sest hageja 1 on

kõrgelt haritud ja väärikas inimene, kes väldib ülbe olemist (13.12.2018 artikkel)

(7) hageja 1 sõimab kõiki, kes ei nõustu tema vaadetega – tegemist on ebaõige

faktiväitega, sest Odini sõdalased piirasid vägivaldselt hageja 1 liikumist, seetõttu

polnud tekkinud olukord kuidagi seotud kellegi vaadetega (13.12.2018 artikkel)

(8) hageja 1 on nahaalne, ebaadekvaatne ja matsliku käitumisega – tegemist on ebakohase

hinnanguga, mis ei põhine ühelgi faktiväitel. Hageja 1 ei ole rikkunud ühtegi avaliku

korra kaitseks kehtestatud normi ega ühiskonnas aktsepteeritud käitumisnorme.

(08.03.2019 postitused)

(9) hageja 1 viibis Vabaduse väljakul seoses Eesti 200 valimiskampaania osana – tegemist

on ebaõige faktiväitega, sest hageja ei ole Eesti 200 huvides kampaaniat teinud

(08.03.2019 postitused)

6. Kostja 2 avaldas hageja 1 kohta järgnevaid ebakohaseid väärtushinnanguid ja ebaõigeid

faktiväiteid:

(10) hageja 1 rammis ja provotseeris – tegemist on ebaõige väitega, hoopis Odini

sõdalased ei lasknud hagejal 1 lahkuda (11.12.2018 artikkel, 06.12.2019 ja 07.12.2019

artiklid, 14.12.2018 artikkel)

(11) hageja 1 käitus väljakutsuvalt, rammis Odini sõdalasi ja tema laps oli vankrist välja

kukkumas – tegemist on ebaõige faktiväitega, hageja soovis saada mööda teda

piiranud Odini sõdalastest, aga teda ei lastud. Z. haaras lapsekäru ja kallutas seda.

(11.12.2018 artikkel)

(12) hageja 1 käitumine oli ettekavatsetud provokatsioon – tegemist on ebaõige

faktiväitega, hageja 1 ei otsinud vankrit lükates tüli, vaid soovis Vabaduse väljaku

tunneli kaudu minna koju. Tunneli kaldtee oli blokeeritud meeleavaldajate poolt,

mistõttu pidi hageja 1 minema tuldud teed tagasi. (11.12.2018 artikkel)

(13) hageja 1 on seotud Eesti 200-ga – tegemist on ebaõige faktiväitega, sest Eesti 200-l

ei olnud mingit seost nimetatud sündmusega (11.12.2018 artikkel)

(14) hageja 1 on peaprovokaator, kelle eesmärk on teistes isikutes viha tekitamine ja ta

kasutas selleks lapsevankrit – tegemist on ebaõige faktiväitega, hageja 1 ei olnud

provokaator (rääkimata peaprovokaator), ta ei soovinud inimestes viha tekitada ning ta

kasutas lapsevankrit üksnes selleks ettenähtud viisil (13.12.2018 artikkel)

(15) hageja 1 provotseeris meeleavaldust ja mängis märtrit – tegemist on ebaõige

faktiväitega, sest hageja ei teinud midagi sellist ega pidanud ennast oma uskumuste

pärast kannatajaks (13.12.2018 artikkel)

(16) hageja 1 rammis oma lapsega inimesi ja tegi margi täis – tegemist on ebaõige

faktiväitega, sest hageja 1 ei ramminud oma lapsega ega teinud oma marki täis

(13.12.2018 artikkel)

(17) Eesti 200 korraldas provokatsiooni, millest võttis osa hageja 1 – tegemist on ebaõige

faktiväitega, sest mingit provokatsiooni ei toimunud ja hagejate käitumist ei saa

omistada Eesti 200-le (14.12.2018 artikkel)

(18) hageja 1 seadis lapse ohtu – tegemist on ebaõige faktiväitega (14.12.2018 artikkel)

(19) hageja 1 ei oska käituda rahulikult ja väärikalt – tegemist on ebakohase hinnanguga

(14.12.2018 artikkel)

(20) kostjate väide, et nad esitasid 09.12.2018 tõeseid fakte toimunu kohta – tegemist on

ebaõige faktiväitega, sest 09.12.2018 esitatud väited olid ebaõiged (06.12.2019 ja

07.12.2019 artiklid)

7. Kostja 3 avaldas hageja 1 kohta järgnevaid ebakohaseid hinnanguid ja ebaõigeid

faktiväiteid:

(21) hageja 1 ründas meeleavaldajaid vankriga – tegemist on ebaõige faktiväitega,

hageja 1 ei rünnanud kedagi, seda enam veel lapsevankriga. Lapsekäru haaras ja

kallutas Z., kes ei lasknud hagejal 1 lahkuda. (10.12.2018 artikkel)

(22) hageja osales provokatsioonis kasutades väikest last – tegemist on ebaõige

faktiväitega, hageja 1 ei ole provokatsioonis osalenud (11.12.2018 artikkel,

13.12.2018 artikkel)

(23) hageja on küüniline – tegemist on ebakohase väärtushinnanguga, mis ei põhine

faktilistel asjaoludel (11.12.2018 artikkel)

(24) hageja 1 oli peaprovokaator – tegemist on ebaõige faktiväitega, sest hageja ei olnud

provokaator (11.12.2018 artikkel, 13.12.2018 artikkel)

(25) hageja 1 kasutas last poliitilise vahendina – tegemist on ebaõige faktiväitega, sest

tegemist polnud poliitilise aktsiooniga, vaid hageja 1 oli minemas koos lapsega koju

(11.12.2018 artikkel)

(26) Eesti 200 korraldas provokatsiooni, millest võttis osa hageja – tegemist on ebaõige

faktiväitega, sest provokatsiooni ei esinenud ega korraldatud (14.12.2018 artikkel)

(27) hageja 1 rammis lapsevankriga inimesi ja pani lapse ohtu – tegemist on ebaõige

faktiväitega (14.12.2018 artikkel)

(28) hageja ei oska käituda rahulikult ja väärikalt – tegemist on ebakohase hinnanguga

(14.12.2018 artikkel)

(29) hageja 1 tegu oli seotud Eesti 200-ga – tegemist on ebaõige faktiväitega (14.12.2018

artikkel)

(30) F. väitis, et ta hagejaid ei tunne – tegemist on ebaõige faktiväitega (14.12.2018

artikkel)

8. Kostja 1 avaldas hageja 2 kohta järgnevaid ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid

väärtushinnanguid:

(31) hageja 2 saatis oma kolleegi oma lapsele järele – tegemist on ebaõige faktväitega.

Hageja 2 ei ole kedagi oma lapsele järele saatnud. Tulenevalt olukorrale ajaliselt

eelnenud T.i provokatsioonist pidas hageja 2 vajalikuks filmida intsidenti, et kaitsta

oma kaaslast ja last. Niipea kui olukord läks kriitilisemaks, läks hageja 2 lapsele

järele. (11.12.2018 artikkel)

(32) hageja 2 lubas hagejal 1 kasutada last kilbi ja instrumendina – tegemist on ebaõige

faktiväitega, sest last ei kasutatud kilbi ja instrumendina (11.12.2018 artikkel)

(33) hageja 2 ei ole normaalne ema – tegemist on ebakohase hinnanguga. Hagejat 2 ei saa

pidada ebanormaalseks seetõttu, et ta naisterahvana ei julgenud sekkuda Odini

sõdalaste poolt korraldatud konflikti (11.12.2018 artikkel)

(34) tegemist oli poliitilise provokatsiooniga – tegemist on ebaõige faktiväitega

(11.12.2018 artikkel)

(35) hageja 2 on küüniline – tegemist on ebakohase hinnanguga, sest sellel puudub

igasugune alus (11.12.2018 artikkel)

9. Kostja 2 avaldas hageja 2 kohta järgnevaid ebakohaseid hinnanguid ja ebaõigeid

faktiväiteid:

(36) hageja 2 saatis oma kolleegi olukorda lahendada – tegemist on ebaõige faktiväitega,

sest hageja ei saatnud kedagi olukorda lahendama (11.12.2018 artikkel)

(37) hageja 2 käitus moraalitult ja hoolimatult – tegemist on ebakohase hinnanguga.

Hageja 2 usaldas hagejat 1, et ta ei laseks lapsega midagi halba juhtuda ja tulenevalt T.

seotud juhtumist pidas vajalikuks olukorda filmida, et kaitsta last ja tema isa

(11.12.2018 artikkel)

(38) hageja 2 võttis osa poliitilisest provokatsioonist – tegemist on ebaõige faktiväitega,

sest hageja ei võtnud osa ühestki provokatsioonist (14.12.2018 artikkel)

(39) hageja 2 on seotud Eesti 200-ga – tegemist on ebaõige faktiväitega, sest hageja 2 ei

ole mingil viisil osalenud erakonna esindamisel avalikkuse eest ja igasugune avalik

seos hageja 2 ja Eesti 200 vahel puudub (14.12.2018 artikkel)

10. Kostja 3 avaldas hageja 2 kohta järgnevaid ebakohaseid väärtushinnanguid ja ebaõigeid

faktiväiteid:

(40) hageja 2 osales provokatsioonis – tegemist on ebaõige faktiväitega, sest hageja ei

võtnud osa ühestki provokatsioonist (11.12.2018 artikkel, 14.12.2018 artikkel)

(41) hageja 2 on küüniline – tegemist on ebakohase hinnanguga, sest sellel puudub

igasugune alus (11.12.2018 artikkel)

(42) hageja 2 poolt olukorra filmimine oli seotud Eesti 200 poolt oponentide vastu

suunatud rünnakuga ja katsega provotseerida meeleavalduses osalejaid tegudele, mida

saaks kasutada Eesti 200 poliitiliste ja ideoloogiliste oponentide vastu suunatud

rünnakutes – tegemist on ebaõige faktiväitega, millel puudub igasugune alus. Hagejale

teadaolevalt ei ole selliseid rünnakuid kunagi esinenud, mistõttu ei saanud ta ka

nendes osaleda. (11.12.2018 artikkel)

(43) hageja 2 on Eesti 200 juhtivtöötaja – tegemist on ebaõige faktiväitega (14.12.2018

artikkel).

KOSTJATE VASTUVÄITED

11. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad leidsid, et ei ole ebaõigeid faktiväiteid ega

ebakohaseid

hinnanguid

avaldanud.

Hageja 1

käitus

09.12.2018

meeleavaldusel

väljakutsuvalt ja agressiivselt, tõukas asja seletama tulnud isikut käsivarrega ja karjus „fašist“.

Odini sõdalased olid ametlikult registreeritud kui ürituse korrapidajad. Hagejat 1 ei piiratud

sisse ega sõimatud. Hageja 1 on Odini sõdalaste fašistiks kutsumist ka ise hiljem tunnistanud.

Enne olukorrast lahkumist, tõukas hageja 1 veel korra Z.ki.

12. Kostjate hinnangul oli hageja 1 käitumine planeeritud, sest ta liikus meeleavaldusel koos

lapsevankriga edasi-tagasi ega kiirustanud sealt lahkuma, samuti kõndis ta lava ees ning

vanker ei olnud suunatud tunneli poole. Isegi kui hageja 1 oleks sinna sattunud kogemata,

oleks lihtsam olnud liikuda otse tunneli poole või ületada tee valgusfoori juurest ja mitte

minna tagasi kohviku juurde, et siis hakata uuesti lahkuma läbi rahvamassi.

13. Ebausutav on ka, et kui hageja 1 oli hagejaga 2 hüvasti jätnud ja lahkumas, siis miks

seisid hageja 2 ja F. Vabaduse väljakul, kust hageja 2 olukorda filmis. Politsei- ja

Piirivalveamet algatas toimunud intsidendi kohta väärteomenetluse. Seetõttu on ka Politsei- ja

Piirvalveamet pidanud usutavaks, et võis toimuda provokatsioon eesmärgiga tekitada

konflikti. Uurija on teatanud, et hageja 1 ei olnud juhuslikult ületamas väljakut ja viibis seal

ka varem ja hüüdis kostja 1 kohta fašist. F. valetas esialgu, et ei teadnud hagejat 1, kuid

hiljem see muudeti ära. Seisukohta, et meeleavaldusel liikus mees lapsevankriga lava ees ja

otsis konflikti, on avaldanud TV3 uudistetoimetaja ning ka Õhtulehe ajakirjanik on

kirjeldanud sündmust sama moodi nagu mõistsid seda kostjad.

14. Kostjate arvates on hinnangud hageja 2 käitumisele kohased. Kuni intsidendi lõpuni ei

läinud hageja 2 oma lapsele järele, vaid otsustas olukorda filmida. Valdav osa emadest oleks

käitunud teisiti.

15. Kostjate väitel tuleb hagejat 1 pidada kindlasti avaliku elu tegelaseks, sest tegemist on

kõrgetasemelisi tutvusi omava politoloogiga, kes on esindanud Eesti riiki ja Eestis toimuvat

rahvusvahelisel tasandil. Hageja 1 töötab õppejõuna, tal on oma wikipedia lehekülg ja oma

veebileht, mille kohaselt on ta poliitikaekspert. Ta on esinenud mitmete ettekannetega ja

avaldanud arvamusartikleid. Mõlemad hagejad on osanikud koolitus- ja nõustamisteenust

pakkuvates äriühingutes.

16. Hagejate nõuete osas leidsid kostjad, et hagejad ei ole põhjendanud, miks tuleb andmed

ümber lükata just hagejate poolt taotletud viisil. Mittevaralise kahju välja mõistmine oleks

põhjendamatu, sest hagejad pole selgitanud, milles seisneb mittevaraline kahju, ja kui nende

õigusi on rikutud, saab rikkumine heastatud ümberlükkamise kaudu. Varalise kahju nõude

osas leidsid kostjad, et nõue on tõendamata ja põhjustatud hagejate enda tegevusest, sest

hagejatel ei olnud eesmärki lahendada vaidlust kohtuväliselt ja hagejad ise katkestasid

kohtuvälised läbirääkimised.

KOSTJA 1 VASTUHAGI HAGEJA 1 VASTU

17. Kostja 1 esitas 23.11.2020 kohtule vastuhagi hageja 1 vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks tulenevalt hageja 1 poolt kostja 1 vastu 09.12.2018 toimunud samal

meeleavaldusel (ÜRO globaalse ränderaamistiku vastu) avaldatud väljendist „fašist“. Kostja 1

palub mõista hagejalt 1 välja hüvitis mittevaralise kahju eest kohtu õiglasel äranägemisel.

Menetluskulud palub kostja 1 jätta hageja 1 kanda.

18. Keset kostja 1 sõnavõttu meeleavaldusel hüüdis lapsevankrit lükates lava ette liikunud

hageja 1 korduvalt kostja 1 suunas: „Fašist!“. Kostja 1 esinemist kuulas lava ees vähemalt

mitusada meeleavaldusel osalenut. Hageja 1 teda esinemise ajal korduvalt fašistiks nimetanud

meest isiklikult ei tundnud, kuid tundis ta ära ajalehe Postimees veebiväljaandes 09.12.2018

avaldatud uudisloole lisatud videolõigul.

19. Kostja 1 leiab, et tema korduv nimetamine fašistiks on käsitletav tema kohta ebakohase

väärtushinnangu avaldamisena. Määratlus „fašist“ omab ka tänasel päeval keskmise mõistliku

inimese seisukohast ajaloolistel ja ideoloogilistel põhjustel äärmiselt negatiivset ja

stigmatiseerivat tähendust. Kostja 1 sõnavõtt 09.12.2018 Vabaduse väljakul toimunud

meeleavaldusel ega tema varasem ühiskondlik tegevus ja seisukohavõtud ei anna mingisugust

alust pidada teda autoritaarsusele ja terrorile rajatud fašistliku režiimi pooldajaks või vastava

ideoloogia kandjaks või edendajaks. Vastupidi, kostja 1 kui Eestis üks tuntumaid

konservatiivse maailmavaate eestkõnelejaid on rõhutanud järjepidevalt demokraatlike

põhimõtete olulisust, seistes muuhulgas järjekindlalt sõnavabaduse eest ja pooldanud Eesti

ühiskonnas osalusdemokraatia rolli suurendamist, et kaasata kodanikke senisest rohkem

riigielu oluliste küsimuste arutellu ja otsustamisprotsessi. Kostja 1 näol on tegu katoliiklasega,

kellele on fašism kui üks ateistlikest revolutsioonilistest ideoloogiatest sügavalt vastumeelne.

Täiesti põhjendamatu ja äärmiselt kohatu on pidada ja nimetada inimest fašistiks pelgalt

seetõttu, et ta ei toeta ÜRO globaalset ränderaamistikku ning avaldab meelt selle vastu või

demonstreerib muul seaduslikul viisil negatiivset suhtumist Läänemaailma riikidesse toimuva

massiimmigratsiooni vastu.

20. Pelgalt asjaolu, et ta meeleavaldusel sõna võttes tema suunas hageja 1 poolt kaks korda

järjest hüütud sõnale „fašist“ nähtavalt ei reageerinud ja kõnega jätkas, ei tähenda, et see ei

kutsunud temas esile negatiivset reaktsiooni. Hageja 1 peab sügavalt solvavaks, et olles xxxx-

lapselise pere isa, veendunud katoliiklane ning ühteaegu sõnavabadust, teisi isikuvabadusi ja

kõrgema riigivõimu kandjaks oleva rahva häält kuulda võimaldava otsedemokraatia

eestseisja, nimetatakse teda sellise ideoloogia järgijaks, mis eelloetletule otseselt vastandub.

Fašistlikud režiimid, kelle hulka arvatakse ka natsionaalsotsialistlik režiim 20. sajandi

Saksamaal, on ajaloos toime pannud genotsiide, massimõrvu ja ridamisi teisi võikaid

inimsusevastaseid kuritegusid. Hageja meelevaldne seostamine sellise ideoloogiaga ei teota

mitte üksnes tema au ja head nime, vaid on solvav, arvestades hageja usulisi veendumusi.

Piibli järgi on keeld tappa ehk viies käsk kümnest käsust, mille näol on tegemist Vana

Testamendi moraali- ja kultuspõhimõtetega, mida hageja järgib. See on ka põhjus, miks kostja

1 suhtub eitavalt aborti.

HAGEJA 1 VASTUVÄITED VASTUHAGILE

21. Hageja 1 palub jätta hagi rahuldamata. Kostja 1 on avaliku elu tegelane ning kuna hageja

1 avaldas tema kohta väärtushinnangu olukorras, kus kostja 1 oli parasjagu avaldamas

rassistlikku ning võõravihast kantud avaldust, pidi kostja 1 ette nägema ja taluma seda, et

temaga mittenõustumise korral võib keegi rahva seast talle midagi vastu hüüda. Muu hulgas

peavad avaliku elu tegelased taluma põhjendamatut avalikku kriitikat rohkemal määral kui

teised isikud.

22. Tegemist on väärtushinnanguga, kuna hageja 1 avaldatud väljend „fašist“ ei ole mitte

kuidagi jah/ei skaalal mõõdetav. Kostja 1 nimetamine fašistiks on igati põhjendatud, kuna

kostja 1 pooldab tugevat keskvõimu ning rassilist ja rahvuslikku puhtust. Kostja 1 ei poolda

Eesti Vabariigi head läbisaamist naaberriikidega, pooldab isoleeritust. Samuti väldib kostja 1

teatud olukordades isegi vägivallale hukkamõistva hinnangu andmist, väljendades sellele

poolehoidu. Kostja 1 kasvatab enda sihtasutuse kaudu noori revolutsionääre ning

manipuleerib avalikkusega, sealhulgas valetab ka enda poolehoidjatele. Kostja 1 soovib

tulihingelist abordi keelamist ning peab naist laste tootmise masinaks. Veel soovib kostja 1

ühiskonnast välja juurida homoseksuaalsed perekonnasuhted. Kostja 1 väldib mitmekülgset

debatti ning ei suuda ilma usule või näilikule moraalile tuginemata väidelda. Kostja ei poolda

meediaväljaannete vaba tegevust. Samuti kasutab kostja 1 avalikkusega manipuleerimiseks

ilmselgeid demagoogiavõtteid (sh vandenõueteooriaid).

23. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika valguses on ilmne, et hageja ei ole kostja kohta

ebakohast väärtushinnangut avaldanud, vaid tema tegevus jäi täielikult väljendusvabaduse

kaitsealasse ning hageja väljendusvabadusse sekkumiseks mistahes põhjendus puudub.

24. Kõik kohalolnud meeleavaldajad said aru, et hageja 1 näol oli tegemist isikuga, kellel on

lihtsalt meeleavaldajatest teistsugused vaated. Mitte ükski meeleavaldaja ei võtnud hageja

öeldut tõsiselt. Hageja 1 väljahüütu ei pannud neid järsku kostjast teistmoodi arvama.

Järelikult ei saanud kostja 1 maine kolmandate isikute silmis kahjustada ning kostja 1

eneseväärikus ei saanud mitte mingil moel kahjustada.

KOHTU PÕHJENDUSED

25. Kohus jätab hagi rahuldamata hageja 1 nõude osas kostjate 1, 2 ja 3 vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks. Kohus rahuldab hageja 2 hagi osaliselt andmete ümberlükkamise

nõude osas kostjate 1 ja 2 vastu. Hageja 2 hagi kostja 3 vastu andmete ümberlükkamise

nõudes jääb rahuldamata. Mittevaraline kahjunõue kohtu enda õiglasel äranägemisel kostjate

1, 2 ja 3 vastu rahuldamisele ei kuulu. Samuti ei kuulu rahuldamisele hagejate nõue kostjate 1,

2, ja 3 vastu tekitatud kahju 750 euro nõudes. Vastuhagi kuulub rahuldamisele.

26. Kohus märgib, et menetlusosalised on märgitud kohtu põhjendavas osas läbivalt (sh

vastuhagis) alljärgnevalt:

Hageja 1 Q.;

Hageja 2 C.;

Kostja 1 W.;

Kostja 2 Y.i;

Kostja 3 Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks.

27. Kohus tuvastab kohtule esitatud tõendite alusel järgmised asja lahendamisel tähtsust

omavad asjaolud. Tallinna Vabaduse väljakul toimus 09.12.2018 meeleavaldus ÜRO

globaalse ränderaamistiku vastu. Kostja 3 avaldas veebilehel www.objektiiv.ee ja

videojagamiskeskkonnas YouTube 10.12.2018 artikli „Vabaduse Väljakul lapsevankriga

meeleavaldajaid rünnanud Eesti 200-ga seotud Q. sõimas protestijaid fašistideks“ (10.12.2018

artikkel, I kd tl 66), 11.12.2018 video ja artikli „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid

küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“ (11.12.2018 artikkel, I kd tl 40),

13.12.2018 artikli ja video „Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli otsene rünnak Eesti

kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ (13.12.2018 artikkel, I kd tl 45, 14.12.2018 artikli ja

video „Nädala kommentaar: suutmatus võtta vastutus ilmselges provokatsioonis paljastab

Eesti 200 tegeliku palge“ (14.12.2019 artikkel, I kd tl 62), 07.12.2019 ja 06.12.2019 artikli ja

video. Lisaks avaldas kostja 1 08.03.2019 oma Facebooki lehel kaks postitust, milles käsitles

samu teemasid (08.03.2019 postitused). Veebileht Objektiiv kuulub kostjale 3. Kostja 2 on

nimetatud veebilehe peatoimetaja ja kostja 1 oli tegevtoimetaja. Käesoleval ajal on kostja 1

veebilehe toimetaja. Kostjad hagejate poolt hagiavalduses välja toodud väidete avaldamist ei

vaidlusta.

Ebaõigete andmete ümberlükkamine

28. Hagejate ebaõigete väidete (andmete) ümberlükkamise nõude õiguslik alus on

võlaõigusseadus (VÕS) § 1047 lg 4. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu

andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse

avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS

§ 1047 lg 4). VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise

õigusvastasuse tuvastamine (RKTKo 3-2-1-24-15, p-d 13-14). Seega tuleb nimetatud normi

kohaldamiseks tuvastada üksnes vaidlustatud andmete tegelikkusele mittevastavus.

Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle tõele vastavust.

Samas on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses

tõendatav (RKTKo 3-2-1-159-14, p 10). Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu

need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama

järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-67-10, p 21). Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1047

lg 4 järgi võivad ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st

faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes

järelduvad. Seega ei pea kostja olema faktiväidet, mille ümberlükkamist hageja taotleb,

avaldanud sõnaselgelt. Ümberlükkamist saab nõuda üksnes faktiväidete avaldamisel,

väärtushinnangute ümberlükkamist ei saa nõuda.

29. Kostjad ei vaidlusta seda, et kostjad on hagejate poolt hagi aluseks olevates faktilistes

asjaoludes välja toodud väited avaldanud. Vaidluse all on asjaolu, kas tegemist on faktiväidete

või väärtushinnangutega, kas väited on õiged või kohased ning kas väidete avaldamine oli

õigusvastane.

30. Kohus andis 12.10.2020 korraldavas määruses kostjate poolt avaldatud väidetele esialgse

hinnangu, täitis selgituskohustuse ning selgitas pooltele tõendamiskoormist (II kd, tl 14-19).

31. Vastuseks kohtu selgitamiskohustusele selgitasid hagejad 02.11.2020 menetlus-

dokumendis, et kõik hagiavalduses esitatud väited ei ole seotud hagiavalduse resolutsiooni ja

hagi esemega. Osad väited on välja toodud selleks, et kohtul oleks võimalik adekvaatselt

hinnata kostjate poolt hagejatele põhjustatud mittevaralist kahju. Kohus käsitleb hagejate

poolt kohtu ette toodud väidete analüüsimisel 12.10.2020 määruse punktides 3-8 märgitud

väidete ja käesoleva kohtuotsuse punktides 5-10 märgitud numeratsiooni 1-43.

32. Kohus tuvastab alljärgnevalt, kas kostja 1 poolt avaldatud väited, mille ümberlükkamist

hageja 1 taotleb, on faktiväited või väärtushinnangud.

Hageja 1 palub kostjal 1 ümber lükata hageja 1 kohta artiklites „Fookuses eri: Eesti 200

töötajad osalesid küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri:

Eesti 200 provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja

„Fookuses: Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“, samuti nendes

viidatud videotes avaldatud järgmised väited: 1) hageja 1 noris tüli Odini sõdalastega; 2)

hageja 1 rammis lapsevankriga Odini sõdalasi; 3) hageja 1 provotseeris meeleavaldajaid; 4)

hageja 1 kasutas väikest last inimkilbina; 5) hageja 1 viis ellu poliitilist provokatsiooni; 6)

hageja 1 kasutas last poliitilise provokatsiooni instrumendina; 7) hageja 1 üritas inimestest

lapsevankriga jõuga läbi sõita ning 8) hageja 1 sõimas kõiki, kes tema vaadetega ei

nõustunud.

Väide (1) „Hageja 1 noris tüli Odini sõdalastega“ on väärtushinnang, kuna tüli norimist ei saa

objektiivselt jah-ei skaalal hinnata ning see ei ole kontrollitav. Kostja 1 avaldas „üritas tüli

norida, muu hulgas korravalvuriteks olnud Odini sõdalastega“ (11.12.2018 artikkel, video

alates 00.43). Tegemist on üksnes kostja 1 subjektiivse hinnanguga hageja 1 tegevusele

meeleavaldusel. Tüli norimist on võimalik põhjendada erinevate asjaoludega ja neid

asjaolusid tõendada. Seega ei ole vaja edasi analüüsida seda, kas tegemist on ebaõige väitega.

Kohus tuvastas, et kostja 1 poolt avaldatu on väärtushinnang ning väärtushinnangut ümber

lükata ei saa.

Väide (2) hageja 1 avaldas „Q. siis rammib neid Odini sõdalasi, provotseerib inimesi ja

kasutab siis seda väikest poissi lapsevankriga koos endale justkui kilbina“ (11.12.2018

artikkel, video alates 03:10), „ta sõitis tõepoolest neile lapsekäruga vastu jalgu. See on

rammimine, nii“ (07.08.2019 artikkel, video alates 18:20). Väitega jäeti mulje, et hageja 1

rammis Odini sõdalasi lapsevankriga, kasutas lapsevankrit inimeste provotseerimiseks ja last

kilbina. Tegemist on liitväitega, mis koosneb kolmest osaväitest: (i) osaväide „Hageja 1

rammis lapsevankriga Odini sõdalasi“; (ii) osaväide „Hageja 1 provotseeris meeleavaldajaid“;

(iii) osaväide „Hageja 1 kasutas väikest last inimkilbina“. Osaväide „Hageja 1 rammis

lapsevankriga Odini sõdalasi“ on faktiväide, kuna Odini sõdalaste rammimist on võimalik

kontrollida. Seletava sõnaraamatu kohaselt annab „rammima“ tähenduseks midagi takistavat

kõrvale lükkama, liikuva sõidukiga teisele sõidukile (hrl. sihilikult) pihta või otsa sõitma.

Seega saab kontrollida, kas hageja 1 sõitis sihilikult vankriga Odini sõdalastele vastu jalgu.

Osaväide (ii) „Hageja 1 provotseeris meeleavaldajaid“ on hinnang hageja 1 käitumisele, kuna

meeleavaldajate provotseerimist ei ole võimalik tõendada. Seda on võimalik üksnes hinnata.

Tegemist on seega kostja 1 subjektiivse hinnanguga hageja 1 käitumisele. Osaväide „Hageja 1

kasutas väikest last inimkilbina“ on samuti väärtushinnang. Arvestades kogu liitväite sisu ja

selle avaldamise konteksti, väljendab see kostja 1 subjektiivset hinnangut hageja 1

käitumisele. Mõistlik inimene ei saa avaldatust aru, et hageja 1 kasutab last otseselt kilbina,

mille tõele vastavust oleks võimalik kontrollida. Võimalik on hinnata kostja 1 hinnangu

põhjendatust, kas hageja 1 kasutab last inimkilbina. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaja

osaväidete (ii) ja (iii) puhul edasi analüüsida, kas nimetatud väited on õiged. Kohus tuvastas,

et kostja 1 poolt avaldatud väited „Hageja 1 provotseeris meeleavaldajaid“ ja „Hageja 1

kasutas väikest last inimkilbina“ on väärtushinnangud ning väärtushinnanguid ei saa VÕS §

1047 lg 4 järgi ümber lükata.

Väide (5) „Hageja 1 viis ellu poliitilist provokatsiooni“ ja väide (3) „Hageja 1 kasutas last

poliitilise provokatsiooni instrumendina“. Kostja 1 avaldas „Meil on siin väike laps, kes istub

vankris. Keda kasutatakse kilbi ja instrumendina poliitilise provokatsiooni elluviimiseks“.

(11.12.2018 artikkel, video alates 05:42); „laps võetakse kasutusele organiseeritud

provokatsiooni läbiviimise instrumendina“ (11.12.2018 artikkel, video alates 09:31). „Need

inimesed, kes seda provokatsiooni tõrjusid, käitusid väga tasakaalukalt ja väärikalt.

Tõepoolest müts maha nende ees, et ei mindud selle provokatsiooni liimile, sest mida

provokaatorid alati tahavad, mis on nende eesmärk, ongi see, et tuleks mingisugune äge

reaktsioon, et seda saaks siis hakata ekspluateerima oma enda agenda elluviimiseks, täpselt

nagu T. seda teeb. See on plaan“. (13.12.2018 artikkel, video alates 05:02). Hageja 1 väitel

jäeti väitega mulje, et hageja 1 viis läbi provokatsiooni. Kohtu hinnangul on kõik nimetatud

väited hinnangud hageja 1 käitumisele. Poliitilise provokatsiooni ning lapse poliitilise

provokatsiooni instrumendina kasutamist ei ole võimalik tõendada. Samuti ei ole võimalik

tõendada provokatsiooni läbiviimist. Nimetatud tegevusi on võimalik üksnes hinnata.

Tegemist on kostja 1 subjektiivsete hinnangutega hageja 1 käitumisele. Seega ei ole vaja edasi

analüüsida seda, kas tegemist on ebaõigete väidetega, kuna väärtushinnanguid ümber lükata ei

saa.

Väide „Hageja 1 üritas inimestest lapsevankriga jõuga läbi sõita“ on faktiväide.

Lapsevankriga inimestest läbi sõitmise üritamist on võimalik kontrollida. Hageja ei ole aga

hagi asjaoludes märkinud, millal kostja 1 nimetatud väite avaldas. Nimetatud väite

ümberlükkamise nõude esitas hageja 1 hagiavalduse resolutsioonis. Hagi aluseks olevate

faktilistes asjaoludes nimetatud väidet ega selle avaldamist ei nähtu. Samuti ei viita hageja 1

nimetatud väitele ega selle avaldamisele ka kirjalikus kohtukõnes. Järelikult hageja 1

kõnealust asjaolu esitanud ei ole ja kohus seda ei analüüsi. Kostja 1 hagejate poolt avaldatud

väiteid ei vaidlusta, kuid omaks ei saa võtta seda, mida hagejad ei ole asjaoluna avaldanud.

Seega jääb hagi nimetatud väite osas rahuldamata.

Kostja 1 avaldas „Te tulete ja hakkate lihtsalt sõimlema kõiki, kes teie ideoloogilise

programmiga ei nõustu“. (13.12.2018 artikkel, video alates 08:22). Hageja 1 leiab, et väitega

jäeti mulje, et hageja 1 sõimab kõiki, kes ei nõustu tema vaadetega ning hageja palub ümber

lükata väite, et „Hageja 1 sõimas kõiki, kes tema vaadetega ei nõustunud“ (väide 7). Kohus

leiab, et tegemist on väärtushinnanguga. Objektiivselt ei ole võimalik kontrollida, kes need

kõik olid, keda hageja 1 sõimas. Samuti ei ole võimalik kontrollida vaateid, millega hageja 1

ei nõustu. Vastavalt ei ole vaja edasi analüüsida seda, kas tegemist on ebaõige väitega. Kohus

tuvastas, et kostja 1 poolt avaldatu on väärtushinnang, ning väärtushinnangut ümber lükata ei

saa.

Samuti palub hageja 1 kostjal 1 ümber lükata 08.03.2019 oma Facebooki lehel avaldatud kaks

postitust: 1) hageja 1 otsis meeleavaldusel konflikti ja 2) hageja 1 viis läbi provokatsiooni.

Kostja 1 postitas 08.03.2019 kell 08.46 oma Facebooki lehele järgmise postituse:

„Vot nii, meile terendab veel üks kohtulahing. On ikka nahaalsust ja ebaadekvaatsust mõnel

inimesel. /…/ Kindlasti on keegi teine selles süüdi – eriti need, keda sa täiesti alusetult

fašistideks sõimasid ning kes sinu ilmselgelt provokatiivsele ja raskelt matslikule käitumisele

tähelepanu juhtisid. Aga kui Eesti 200 soovib endale sellist europarlamendi valimiste

kampaaniat, siis andku aga minna“!

08.03.2019 kell 12.02 postitas kostja 1 oma Facebooki lehele järgmise postituse:

„Lähemalt kommenteerime Q. ja C. kahjunõuet tuleval nädalal, aga minu esmane vastus

ERRi asjakohastele küsimustele on siin: „Kui mina oleksin Saksamaa suursaadik Eestis, siis

katkestaksin loomulikult igasugused suhted sellise inimesega, kes niisugusel matslikul ja

provokatiivsel viisil käitub, otsides sensitiivsel teemal korraldatud meeleavaldusel konflikti,

muu hulgas sõimates kohalviibinuid fašistideks“.

Kohtu hinnangul on hageja 1 poolt toodud mõlemad väited (hageja 1 otsis meeleavaldusel

konflikti ja hageja 1 viis läbi provokatsiooni) väärtushinnangud. Provokatsiooni läbiviimist ei

ole võimalik tõendada. Seda on võimalik üksnes hinnata. Seega on tegemist kostja 1

subjektiivse hinnanguga hageja 1 käitumisele. Samuti ei ole konflikti otsimine faktiväide,

kuna nimetatut ei saa üheselt kontrollida ning konflikti otsimist ei ole võimalik tõendada.

Seega ei ole vaja edasi analüüsida seda, kas tegemist on ebaõigete väidetega. Kohus tuvastas,

et kostja 1 poolt avaldatu on väärtushinnang ning väärtushinnangut ümber lükata ei saa.

33. Kohus võtab seisukoha, kas kostja 1 poolt avaldatud faktiväide on tõene. Kohus tuvastas

eelnevalt, et faktiväide on üksnes väide (2): „ Hageja 1 rammis lapsevankriga Odini sõdalasi“.

Väide (2) „Hageja 1 rammis lapsevankriga Odini sõdalasi“. Kohus on seisukohal, et kostja 1

on tõendanud enda väidet, et hageja 1 rammis lapsevankriga Odini sõdalasi. Tunnistaja Z.

andis 11.05.2021 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et hageja 1 ründas ja tõukas teda

käruga, talle sõideti käruga vastu. Samuti andis Z. ütlusi selle kohta, et hageja 1 sõitis käruga

otsa ka tunnistaja sõbrale (kohtuistungi protokoll 02:11:44; 02:13:57; 02:29:12−02:29:19, II

kd tl 92-94). Tunnistaja P. andis 11.05.2021 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et

hageja 1 kihutas lapsevankriga pooljoostes turvameestele kolm korda hoogu võttes tagant

jalgadesse. Tunnistaja P.i ütluste kohaselt ei olnud see vankriga puudutamine, see oli

rammimine (kohtuistungi protokoll 03:18:46−03:21:29, III kd tl 97 pöördel-98). Odini

sõdalastele vastu jalgu sõitmine on tõendatud ka kostjate poolt kohtule esitatud

videosalvestisega (02:37). Seega on tõendamist leidnud, et hageja 1 rammis lapsevankriga

Odini sõdalasi. Vastavalt on tegemist tõese väitega ja hageja 1 nõue, lükata nimetatud väide

ümber, rahuldamisele ei kuulu.

34. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja 1 avaldas ühe väite (hageja 1 rammis lapsevankriga

Odini sõdalasi) ja tegemist oli tõese väitega. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata

hageja 1 hagi kostja 1 vastu esitatud andmete ümberlükkamise nõude osas.

35. Kohus analüüsib, kas kostja 2 poolt avaldatud väited, mille ümberlükkamist hageja 1

taotleb, on faktiväited või väärtushinnangud.

Hageja 1 palub kostjal 2 ümber lükata kostja 2 poolt artiklites „Fookuses eri: Eesti 200

töötajad osalesid küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri:

Eesti 200 provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja

„Fookuses: Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“, samuti nendes

viidatud videos hageja 1 kohta avaldatud järgmised väited: 1) hageja 1 rammis

meeleavaldajaid; 2) hageja 1 provotseeris meeleavaldajaid; 3) hageja 1 käitus väljakutsuvalt,

rammides Odini sõdalasi selliselt, et laps kukkus peaaegu käruga ümber; 4) hageja 1 osales

ettekavatsetud ja organiseeritud provokatsiooni läbiviimisel; 5) hageja 1 käis pikka aega

meeleavaldusel lapsevankriga ringi, otsides konflikti; 6) hageja 1 oli peaprovokaator; 7)

hageja 1 eesmärgiks oli viha tekitamine meeleavaldajates ning 8) hageja 1 asetas lapse

otsesesse füüsilisse ohtu.

Kostja 2 avaldas „tal on kaasas laps, kellega ta rammib neid meeleavaldajaid, kutsudes esile,

provotseerides nende vihast reaktsiooni“ (11.12.2018 artikkel, video alates 02.:28). „C., lapse

ema, kes näeb, kuidas tema lapse isa rammib meeleavaldajaid ja kutsub lapsega esile

provokatsioone“ (11.12.2018 artikkel, video alates 10:29); „rammib inimesi lapsevankriga,

asetades lapse otsesse füüsilisse ohtu“ (14.12.2018 artikkel, video alates 00:57); „Q. käitus

provotseerivalt ja rammis oma väikese lapsega meeleavaldajaid, kutsudes esile väga tõsise ja

ohtliku olukorra seal meeleavaldusel“ (07.08.2019 artikkel, video alates 12:06). Väide (10)

hageja 1 rammis ja provotseeris - „Hageja 1 rammis meeleavaldajaid“ on kohtu hinnangul

faktiväide. Meeleavaldajate rammimist on võimalik kontrollida. Seega saab kontrollida, kas

hageja 1 sõitis sihilikult vankriga meeleavaldajatele otsa. Väide (10) “Hageja 1 provotseeris

meeleavaldajaid“ on kohtu hinnangul väärtushinnang. Meeleavaldajate provotseerimist ei ole

võimalik tõendada, seda on võimalik üksnes hinnata. Tegemist on kostja 2 subjektiivse

hinnanguga hageja 1 käitumisele. Seega ei ole vaja edasi analüüsida seda, kas tegemist on

ebaõige väitega, kuna väärtushinnangut ümber lükata ei saa.

Väide (11) „Hageja 1 käitus väljakutsuvalt, rammides Odini sõdalasi selliselt, et laps kukkus

peaaegu käruga ümber“. Kostja 2 avaldas „Q. käitub väga väljakutsuvalt, rammib oma

lapsega neid Odini sõdalasi, siin on laps peaaegu kukkumas juba“ (11.12.2018 artikkel, video

alates 03:50). Arvestades väite sisu ja selle avaldamise konteksti, on kohtu hinnangul tegemist

rammimise osas faktiväitega ja ülejäänud osas väärtushinnanguga, kuna see väljendab kostja

2 subjektiivset hinnangut hageja 1 tegevusele meeleavaldusel. Väljakutsuvalt käitumine on

hinnang hageja 1 tegevusele. Väite hinnangulisus väljendubki eelkõige sõnades

„väljakutsuvalt“ ja „peaaegu“. Võimalik on hinnata kostja 2 hinnangu põhjendatust, st kas

hageja 1 tegevus andis alust hinnanguks, et hageja 1 käitub väljakutsuvalt ja laps on peaaegu

kukkumas, või mitte. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaja edasi analüüsida väidet väljakutsuva ja

peaaegu kukkumise osas, kuna väärtushinnangut ümber lükata ei saa. Odini sõdalaste

rammimine on tõendatud, kohtu põhjendused selle järelduse kohta on toodud kohtuotsuse p-is

33.1. Seega on tegemist õige faktiväitega ja ümberlükkamise nõue jääb rahuldamata.

Kostja 2 avaldas: „No see on väga lihtsalt öelduna, täiesti ette kavatsetud provokatsioon. Siin

ei ole mitte midagi muud. Me näeme, kuidas Q. on käinud juba pikemat aega sellel

meeleavaldusel ringi oma lapsega, lapsevankriga ja otsinud pidevalt tüli“ (11.12.2018

artikkel, video alates 04:47); „[…] heidab nüüd süstemaatiline provokatsioon väga-väga

tõsist varju. Kõik need inimesed on Eesti 200-ga seotud ja siin ei ole mitte millegi muuga

tegu, kui kõikide andmete kohaselt või kõikide märkide kohaselt, täiesti organiseeritud,

läbiviidud provokatsiooniga.“ (11.12.2018 artikkel, video alates 08:57). Väide (12), et hageja

1 osales ettekavatsetud ja organiseeritud provokatsiooni läbiviimisel, on faktiväide

ettekavatsetuse ja organiseerituse osas. Kohus on seisukohal, et ettekavatsetust ja

organiseeritust provokatsiooni läbiviimisel on võimalik kontrollida. Väide „Hageja 1 käis

pikka aega meeleavaldusel lapsevankriga ringi, otsides konflikti“, on väärtushinnang.

Avaldatu teevad hinnanguks väljendid „pikka aega“ ja „otsides konflikti“. „Otsides konflikti“

kajastab kostja 2 negatiivset hinnangut hageja 1 tegevusele meeleavaldusel.

„Peaprovokaator, Eestis elav sakslane Q. kasutas inimeste vihale ajamisel lastevankrit“

(13.12.2018 artikkel, video alates 00:24). Kostja 2 avaldas seega väite (väide 14), et (i) hageja

1 eesmärgiks oli viha tekitamine meeleavaldajates ja (ii) hageja 1 oli peaprovokaator.

Tegemist on kostja 2 subjektiivse hinnanguga hageja 1 käitumisele. Kohus saab üksnes

hinnata, kas hageja 1 käitumine andis põhjust hinnanguks, et hageja 1 eesmärk oli viha

tekitamine meeleavaldajates. Samuti ei ole kohtu hinnangul võimalik üheselt kontrollida

peaprovokaatoriks olemist. Provokaator on seletava sõnaraamatu kohaselt reetlik ässitaja,

salaagent. Ei ole võimalik kontrollida üheselt, kas hageja 1 oli peaässitaja. Seega on tegemist

väärtushinnanguga ja hinnangut ümber lükata ei saa.

Väide (18), et „Hageja 1 asetas lapse otsesesse füüsilisse ohtu“ on kohtu hinnangul samuti

väärtushinnang. Nimetatud väide sisaldub kostja 2 poolt avaldatus: „Niisiis, Eesti 200 liige

saksa politoloog Q., käib Eesti Vabariigi kodanike seaduslikul meeleavaldusel ringi, rammib

inimesi lapsevankriga, asetades lapse otsesesse füüsilisse ohtu. Rammitavaid sõimab aga

fašistideks. Seda kõike filmib kaameraga eemalt Eesti 200 projektijuht ja lapse ema C.. Kui

provokatsioon ei õnnestu ja Odini sõdalaste tunnustega lihtsad Eesti mehed reageerivad

provokatsioonile rahulikkuse ja väärikusega, millest sakslasest ühiskonnateaduste doktor Q.

võib vaid unistada, astub mängu teine Eesti 200 kontoritöötaja, partei vabatahtlike

koordinaator F., kes teeb näo, nagu tuleks ta juhusliku möödakäijana last päästma ja valetab

hiljem Delfi vahendusel avalikkusele näkku, et Q. ta üldse ei tunne. Mis sellest, et sakslase

elukaaslane ja lapse ema C. on tema töökaaslane.“ Väite hinnangulisus nähtub „otsesse

füüsilisse ohtu“ seadmises. Kohus on seisukohal, et inimesed tajuvad otsest füüsilist ohtu

erinevalt ning seega ei saa kontrollida jah/ei skaalal, kas laps seati otsesse füüsilisse ohtu.

Mõistliku inimese arusaama järgi hinnates ei ole nimetatuga öeldud, et lapse elu oli otseses

ohus. Seega on avaldatu kostja 2 subjektiivne hinnang hageja 1 käitumisele meeleavaldusel.

Väärtushinnangut ümber lükata ei saa.

Kostja 2 avaldas „[…] ja juba see, et mingi saksa immigrant tuleb siia kobisema ja nüüd siis

vähe sellest, et siis lapsevankriga põhimõtteliselt provotseerima siin Eesti põliselanike,

eestlaste, kodanike meeleavaldust, kus nad tulevad ja räägivad rahulikult oma asjadest,

protesteerivad, siis ausalt öeldes, siin ei puudu väga tõsine iroonia moment. Et tuleb sakslane

nii-öelda talurahva meeleavaldusele ja hakkab seal provotseerima ja mingisugust märtrit

vähemalt mängima või etendama ja tehes seda väikese pisikese lapsega“ (13.12.2018

artikkel, video alates 07:40). Väide (15), et hageja 1 provotseeris meeleavaldust, on kohtu

hinnangul väärtushinnang, selle andmist saab asjaoludega põhjendada, kuid selle tõesust ei

ole võimalik tõendada.

Kohus analüüsib kostja 2 poolt avaldatud faktiväite (väide 10) „Hageja 1 rammis

meeleavaldajaid“, õigsust. Kohtu hinnangul on hageja 1 poolt meeleavaldajate rammimine

tõendamist leidnud. Nimetatu on tõendatud tunnistaja S. 11.05.2021 kohtuistungil antud

ütlustega selle kohta, et hageja 1 ajas lapsekäruga inimesi laiali, ründas lapsega ja tiirutas

meeleavaldajate

seas

(vt

11.05.2021

kohtuistungi

protokoll,

01:27:24−01:28:58;

01:33:42−01:35:50; 01:50:26, III kd 88 pöördel - 90 pöördel). Tunnistaja E. andis 09.09.2021

toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et hageja 1 sõitis inimestele sisse ning täiesti nagu

rammis inimesi (00:24:47, III kd tl 136). Samuti andis tunnistaja E. ütlusi selle kohta, et

hageja 1 nagu sõitis inimestest läbi ja rammis lapsevankrit kasutades. Ees niimoodi läks

inimgrupi sisse. Ümberringi ruumi oli küll (00:42:24; 00:43:58; III kd tl 137 pöördel).

Eeltoodust tulenevalt on kostja 2 tõendanud, et hageja 1 rammis meeleavaldajaid. V.

süüteoteate kohaselt üritas hageja 1 rammida korduvalt lapsevankriga läbi rahvamassi (I kd, tl

158-159). Seega ei tõenda V. süüteade rammimist vaid selle üritamist.

Kohus analüüsib, kas faktiväide, et hageja 1 osales ettekavatsetud ja organiseeritud

provokatsiooni läbiviimisel (väide 12), vastab tõele. Kohus leiab, et hageja 2 on põhjendanud,

et hageja 1 osales ettekavatsetud ja organiseeritud provokatsiooni läbiviimisel. Nimetatu on

tõendatud asjaoluga, et hageja 1 käitumine ei olnud suunatud koju minemisele ja

meeleavalduselt lahkumisele, vaid meeleavaldusel viibimisele (kostjate poolt kohtule

13.05.2020 lisana 1 esitatud videosalvestis). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja 1

tiirutas lapsevankriga enne konflikti meeleavaldusel ringi ning ei kiirustanud sealt lahkuma

(kostjate poolt kohtule 13.05.2020 lisana 1 esitatud videosalvestis ning fotod I kd, tl 160, 161,

163 ja 164). Kohtule ei ole usutav hageja 1 väide, et hageja 1 sattus konflikti täiesti

juhuslikult, olles lapsega teel koju. Kui hageja oleks soovinud koju minna, siis oleks ta koju

läinud. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja ja lapsevankri suund oli Vabaduse

väljaku jalakäijate tunneli poole. Tunnistaja M. andis 11.05.2021 ütlusi selle kohta, et hageja

1 hõikas kõva häälega „fašist“ ning ta läks lapse ja lapsevankriga rahva sekka teed tegema (III

kd, tl 96). Tunnistaja sõnul tiirutas hageja 2 rahva ees (III kd, tl 96 pöördel). Kui hageja 2 pidi

enda arust koju minema, siis tunnistaja ei usu, et hageja 1 ise ka teadis, kus tema kodu sellel

hetkel on. Ei olnud niimoodi, et lähen siit otse koju (III kd, tl 96 pöördel). Seega oli hagejal 1

soov viibida meeleavaldusel ning tõmmata endale sõna „fašist“ hüüdmisega ja lapsevankriga

tiirutamisega tähelepanu. Kohus nõustub kostjate seiskohaga, et hageja 1 tegevus

meeleavaldusel oli teadlik ja tahtlik.

Ettekavatsetud provokatsioonis osalemist tõendab ka hageja 2 filmimine ning seltskonna tulek

meeleavaldusele. Tunnistaja S. ütlustega on tõendatud, et hagejad tulid ühe naisega kolmekesi

kohvikust välja. Üks inimene, vist lapse ema, filmis pidevalt (III kd, tl 88 pöördel). Hageja 2

filmimist ei vaidlusta. Hageja 2 on hagiavalduse p-is märkinud, et hetke ajel otsustas hageja 2,

et igaks juhuks ennetavalt filmides saab hiljem kaitsta lapse isa ja last, kui tal on tõendid

nõuete maksma panemiseks. Hageja 2 otsustas sel hetkel, et filmimine kaitseb tema pere

parimal viisil (I kd, tl 5). Tõendamist on leidnud, hagejaga 2 ja tunnistaja F.ga liitus veel üks

naine (II kd, tl 65-66, 69-72). Tunnistaja F. andis ütlusi selle kohta, et ta näeb välja nagu ta

tunneks seda naist (III kd, tl 86). Kohtu hinnangul saab tegemist olla Eesti 200 liikmega, kuna

ta tuli kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt otse hageja 2 ja tunnistaja F. poole. Kohus on

tõendeid hinnates veendunud, et juhusliku konflikti puhul ei oleks hageja 2 ja Eesti 200

üritusel palgatud fotograaf asunud koheselt tekkinud konflikti filmima. Juhusliku konflikti

puhul, mis toimus hageja 2 sõnul alla minuti, ei tule pähe koheselt enda pere kaitseks hakata

olukorda filmima. Filmimisega on tõendatud, et tegemist oli ettekavatsetud ühise

tegutsemisega, mida saab kostjate poolt tõendatud asjaoludel hinnata provokatsiooniks. Seega

on tegemist õige faktiväitega. Vastavalt tuleb jätta hageja 1 nõue kostja 2 vastu kõnealuse

väite ümberlükkamiseks rahuldamata.

Seega tuleb hageja 1 nõue kostja 2 vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes jätta

rahuldamata.

36. Kohus analüüsib, kas kostja 3 poolt avaldatud väited, mille ümberlükkamist hageja 1

taotleb, on faktiväited või väärtushinnangud.

Hageja 1 palub kostjal 3 ümber lükata kostja 3 poolt oma uudiste- ja arvamusportaalis

Objektiiv olevates artiklites „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises

provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli

otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab

õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“, samuti nendes viidatud videos hageja 1

kohta avaldatud järgnevad väited: 1) hageja 1 ründas meeleavaldajaid lapsevankriga; 2)

hageja 1 provotseeris meeleavaldajaid; 3) hageja 1 kasutas provokatsioonis oma väikest last;

4) hageja 1 oli peaprovokaator; 5) kasutas last inimkilbina ning 6) Q. kasutas last poliitilise

võitluse vahendi ja provokatsiooni elluviimise instrumendina.

Kostja 3 avaldas „Vabaduse väljakul lapsevankriga meeleavaldajaid rünnanud Eesti 200-ga

seotud Q. sõimas...“ ja „Q. provotseeris meeleavaldajaid rünnates neid lapsevankriga“

(10.12.2018 artikkel). Väitega (21) jäeti mulje, et (i) hageja 1 ründas meeleavaldajaid

vankriga ja (ii) provotseeris meeleavaldajaid. Väide „Hageja 1 ründas meeleavaldajaid

vankriga“ on faktiväide, kuna lapsevankriga meeleavaldajate ründamist on võimalik

kontrollida. Kohtu hinnangul on võimalik kontrollida jah/ei skaalal lapsevankriga ründamist.

Seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab ründamine kellelegi või millelegi kallale tungima,

peale tungima.

Meeleavaldajate provotseerimine on väärtushinnang. Meeleavaldajate provotseerimist ei ole

võimalik tõendada, seda on võimalik üksnes hinnata. Tegemist on kostja 3 subjektiivse

hinnanguga hageja 1 käitumisele. Vastavalt ei ole kummagi väite puhul vaja edasi analüüsida,

kas tegemist on õigete väidetega, kuna väärtushinnanguid ümber lükata ei saa.

Kostja 3 avaldas „Eesti 200 töötajad osalesid küünilises provokatsioonis, kasutades selleks

väikest last“ ja „Eesti 200 vabatahtlike koordinaator F. ja projektijuht C. osalesid

pühapäeval Vabaduse Väljakul toimunud rändeleppe vastasel meeleavaldusel küünilises

provokatsioonis, milles kasutati C. ja peaprovokaatori Q.i ühist last“ (11.12.2018 artikkel).

Sellega kostja 3 väidab, et hageja 1 kasutas provokatsioonis oma väikest last (väide 22).

Tegemist on väärtushinnanguga hageja käitumisele.

Kostja 3 avaldas „Peaprovokaator, Eestis elav sakslane Q. kasutas inimeste vihale ajamiseks

lapsevankrit, kus istus tema ja Eesti 200 projektijuhi C.i ühine laps“ (13.12.2018 artikkel);

„peaprovokaatori Q.i […] kuidas sakslasest politoloogiadoktor Q. läks meeleavaldusel

osalenud inimesi fašistideks sõimama, rammides inimesi lapsevankriga ja kasutades oma last

inimkilbina. […] tegu oli ettekavatsetud ja ühiselt läbi viidud katsega provotseerida

meeleavaldusest osavõtjaid tegudele, mida saaks kasutada Eesti 200 poliitiliste ja

ideoloogiliste oponentide vastu suunatud rünnakuks“ (11.12.2018 artikkel). Seega avaldas

kostja 3, et hageja 1 oli peaprovokaator (väide 24). Kohtu hinnangul ei ole võimalik üheselt

kontrollida peaprovokaatoriks olemist. Provokaator on seletava sõnaraamatu kohaselt reetlik

ässitaja, salaagent. Seega ei ole võimalik kontrollida üheselt, kas hageja 1 oli peaässitaja.

Tegemist on subjektiivse hinnanguga hageja 1 käitumisele meeleavaldusel. Vastavalt on

tegemist väärtushinnanguga ja hinnangut ümber lükata ei saa. Samuti on väide „Hageja 1

kasutas last inimkilbina“ hinnang hageja 1 käitumisele. Mõistlik inimene ei saa avaldatust aru,

et hageja 1 kasutab last otseselt kilbina, mille tõele vastavust oleks võimalik kontrollida.

Võimalik on hinnata kostja 1 hinnangu põhjendatust, kas hageja 1 kasutab last inimkilbina.

Kostja 3 avaldas „Laste kasutamine poliitilise võitluse vahendi ja provokatsioonide

elluviimise instrumendina“ (11.12.2018 artikkel). Seega kostja 3 avaldas, et hageja 1 kasutas

last poliitilise vahendina ja provokatsiooni läbi viimise instrumendina (väide 25). Nimetatu on

subjektiivne hinnang hageja 1 käitumisele. Lapse kasutamist poliitilise vahendina ei ole

võimalik üheselt kontrollida. Samuti ei saa kontrollida jah/ei skaalal, kas last kasutati

provokatsiooni läbi viimise instrumendina. Kohtul on võimalik hinnata kostja 3 hinnangu

põhjendatust, s.o kas hageja 1 käitumine meeleavaldusel annab alust hinnanguks, et hageja 1

kasutas last poliitilise vahendina ja provokatsiooni läbi viimise instrumendina, või mitte.

Seega ei ole hagejal 1 õigust nõuda nimetatud väite ümberlükkamist.

Kohus analüüsib, kas meeleavaldajate lapsevankriga ründamine on tõene faktiväide. Kohtu

hinnangul on võimalik kontrollida jah/ei skaalal lapsevankriga ründamist. Seletava

sõnaraamatu kohaselt tähendab ründamine kellelegi või millelegi kallale tungima, peale

tungima. Meeleavaldajate vankriga ründamine on tõendatud tunnistajate ütlustega. M. andis

ütlusi selle kohta, et hageja 1 hõikas kõva häälega „fašist“ ja pärast seda läks rahva sekka

koos lapse ja lapsevankriga teed tegema. Hageja 1 käis vähemalt kaks korda risti üle väljaku

või noh rahva seast läbi edasi-tagasi kaks korda (III kd, tl 96). Tunnistaja E. ütlustega on

tõendatud, et hageja 1 sõelus lapsevankriga viirgude vahel edasi-tagasi ning sõitis inimestele

sisse (III kd, tl 136). Seega on tegemist õige faktiväitega.

Eeltoodust tulenevalt on kostja 3 poolt hageja 1 kohta avaldatud kuuest väitest viis

väärtushinnangud ja väärtushinnanguid ümber lükata ei ole võimalik. Faktiväite tõesus on

tõendatud. Seetõttu jääb hageja 1 andmete ümberlükkamise nõue kostja 3 vastu rahuldamata.

37. Kostja 1 avaldatud väited hageja 2 kohta.

Kohus analüüsib järgnevalt, kas kostja 1 avaldatud väited, mille ümberlükkamist hageja 2

taotleb, on faktiväited või väärtushinnangud.

Hageja 2 palub kostjal 1 ümber lükata hageja 2 kohta avaldatud järgmised väited: 1) “C.

saatis lapsele järele oma kolleegi, F.“ ja „C. osales poliitilises provokatsioonis.“

Kostja 1 avaldas „Lapse ema seisab taamal ja filmib intsidenti mobiiltelefoniga ja nüüd

peaksime küsima ühe väga lihtsa küsimuse. Milline ema käitub sellisel viisil, et ta vaatab,

kuidas tema laps on selliste sündmuste keskel, selle asemel, et minna ja laps ära tuua, saadab

ta hoopis oma kolleegi ja ise filmib seda toimuvat“ (11.12.2018 artikkel, video alates 04:23).

Väide (31) „C. saatis lapsele järele oma kolleegi, F.“ on faktiväide, kuna lapsele järele

saatmist saab kontrollida.

Väide (34) „C. osales poliitilises provokatsioonis.“ Kostja 2 avaldas „No tõepoolest, kui see ei

ole küünilisus, kui üks ema on rohkem mures selle pärast, et ta saaks poliitilise

provokatsiooni videolindile, kui selle pärast et oma pisikene laps saada kätte väga teravaks

minevast kähmlusest, siis ma ei tea, mida küünilisus tähendab.“ Kohus leiab, et kostja 1 poolt

avaldatud poliitilises provokatsioonis osalemine on väärtushinnang. Provokatsioonis

(provotseerivas teos) osalemist ei ole võimalik tõendada, seda on võimalik üksnes hinnata.

Seega on tegemist kostja 1 subjektiivse hinnanguga hageja 2 käitumisele meeleavaldusel.

Seega ei ole vaja edasi analüüsida seda, kas tegemist on ebaõige väitega. Kohus tuvastas, et

kostja 1 poolt avaldatu on väärtushinnang ning väärtushinnangut ümber lükata ei saa.

Kostja 1 ei ole tõendanud avaldatud väidet, et hageja 2 saatis F. oma lapsele järele. Tunnistaja

F. andis 11.05.2021 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta ei mäleta, et ta oleks

hagejaga 2 suhelnud. Nagu tõesti ei mäleta. Ma mäletan, et ma suhtlesin järjekordselt, ma

rääkisin mingite võõraste inimestega, kes küsisid „positiivse alternatiivi“ kohta ja minu mälus

järgmine hetk on see käru. Nagu mingit suhtlust enne seda otseselt ei tule mulle vähemalt

meelde“ (11.05.2021 protokoll 00:45:31). Seega ei ole tõendamist leidnud kostja 1 avaldatud

väide, et hageja 2 saatis F. oma lapsele järele. Vastavalt tuleb hageja 2 nõue nimetatud väite

osas rahuldada ja kostjal 1 tuleb nimetatud väide ümber lükata.

Riigikohus on märkinud, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal

viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati

meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui

andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade

konkreetsete isikute ees (RKTKo 3-2-1-5-07, p 29). Seega saab andmete ümberlükkamist

nõuda samal viisil ja samas kohas.

Seega rahuldab kohus hageja 2 nõude kohustada kostjat 1 hiljemalt 30 päeva jooksul pärast

kohtuotsuse jõustumist avaldama veebilehel www.objektiiv.ee avaldatud artiklite „Fookuses

eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“,

„Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt

avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“ juures

ning veebilehe www.objektiiv.ee esilehel ja hoidma allolevat teksti esilehel esiuudisena

vähemalt 8 tunni jooksul järjest kostja 1 poolt valitud vähemalt ühel tööpäeval ajavahemikul

08:00 – 19:00 koos samasuguse ja samas suuruses fotoga nagu on avaldatud eelmainitud

artiklites, ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta, kusjuures pealkiri on

mustas kirjas trükitähtedega tähesuurusega vähemalt 40 ning muu tekst tähesuurusega

vähemalt 18, valgel tagapõhjal. Artikkel peab olema järgneva sisuga:

„W. AVALDAS C.I KOHTA VALEVÄITE

Kostja 1 avaldas artiklites „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises

provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli

otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab

õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“, samuti nendes viidatud videotes C.i kohta

valeväite. Kostjal 1 puuduvad ükskõik missugused andmed alljärgneva väite esitamiseks ning

sellest tulenevalt on alljärgnev väide ebaõige:

C. saatis F. lapsele järgi, lahendama olukorda.“

38. Kostja 2 faktiväited hageja 2 kohta.

Hageja 2 palub kostjal 2 ümber lükata hageja 2 kohta avaldatud järgmised väited: 1) “C.

saatis F. lapsele järgi, lahendama olukorda“ ja „C. osales poliitilises provokatsioonis.“

Kostja 2 avaldas hageja 2 kohta järgmised väited: (36) „Ja ta saadab siis F., oma otsese

kolleegi Eesti 200 kontorist nii öelda lahendama seda olukorda ja tema tuleb rääkima meile

sellest, et siin on ikkagi laps ja laps ja halastage nüüd vaese lapsukese peale“ (11.12.2018

artikkel, video alates 06:11). Seega avaldas kostja 2, et hageja 2 saatis F. lapsele järgi,

lahendama olukorda (väide 36). Tegemist on faktiväitega, kuna seda, kas hageja 2 saatis

lapsele järgi olukorda lahendama F., on võimalik kontrollida.

Väide (38) „Fookuses” paljastasime Eesti 200 häbitu provokatsiooni läinud nädala

pühapäeval toimunud meeleavaldusel ÜRO rändeleppe vastu, millest võtsid osa kaks Eesti

200 kontori juhtivtöötajat ja üks erakonna liige, Q., on Eesti 200 olnud ootuspäraselt kuss

nagu nurka lasknud kutsikas“ (14.12.2018 artikkel, video alates 00:09). Vastavalt avaldas

kostja 2 väite, et hageja 2 võttis osa poliitilisest provokatsioonist. Kohtu hinnangul on

tegemist hinnanguga hageja 2 käitumisele. Kohus leiab, et kostja 2 poolt avaldatud

poliitilisest provokatsioonist osavõtmine on väärtushinnang. Poliitilisest provokatsioonist

osavõtmist ei ole võimalik tõendada, seda on võimalik üksnes hinnata. Seega on tegemist

kostja 2 subjektiivse hinnanguga hageja 2 käitumisele meeleavaldusel. Seega ei ole vaja edasi

analüüsida seda, kas tegemist on ebaõige väitega. Kohus tuvastas, et kostja 2 poolt avaldatu

on väärtushinnang ning väärtushinnangut ümber lükata ei saa.

Kostja 2 ei ole tõendanud enda väidet, et hageja 2 saatis F. oma lapsele järele olukorda

lahendama. Tunnistaja F. andis 11.05.2021 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta ei

mäleta, et ta oleks hagejaga 2 suhelnud. „Nagu tõesti ei mäleta. Ma mäletan, et ma suhtlesin

järjekordselt, ma rääkisin mingite võõraste inimestega, kes küsisid „positiivse alternatiivi“

kohta ja minu mälus järgmine hetk on see käru, et nagu mingit suhtlust enne seda otseselt ei

tule mulle vähemalt meelde“ (11.05.2021 protokoll 00:45:31). Seega ei ole tõendamist

leidnud kostja 2 avaldatud väide, et hageja 2 saatis F. oma lapsele järele olukorda lahendama.

Vastavalt tuleb hageja 2 nõue nimetatud väite osas rahuldada ja kostjal 2 tuleb nimetatud

väide ümber lükata.

Riigikohus on märkinud, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal

viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati

meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui

andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade

konkreetsete isikute ees (RKTKo 3-2-1-5-07, p 29). Seega saab andmete ümberlükkamist

nõuda samal viisil ja samas kohas.

Seega rahuldab kohus hageja 2 nõude kohustada kostjat 2 hiljemalt 30 päeva jooksul pärast

kohtuotsuse jõustumist avaldama veebilehel www.objektiiv.ee avaldatud artiklite „Fookuses

eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“,

„Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt

avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“ juures

ning veebilehe www.objektiiv.ee esilehel ja hoidma allolevat teksti esilehel esiuudisena

vähemalt 8 tunni jooksul järjest kostja 2 poolt valitud vähemalt ühel tööpäeval ajavahemikul

08:00 – 19:00 koos samasuguse ja samas suuruses fotoga nagu on avaldatud eelmainitud

artiklites, ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta, kusjuures pealkiri on

mustas kirjas trükitähtedega tähesuurusega vähemalt 40 ning muu tekst tähesuurusega

vähemalt 18, valgel tagapõhjal. Artikkel peab olema järgneva sisuga:

„Y.I AVALDAS C.I KOHTA VALEVÄITE

Kostja 2 avaldas artiklites „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises

provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli

otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab

õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“, samuti nendes viidatud videotes C.i kohta

valeväite. Kostjal 1 puuduvad ükskõik missugused andmed alljärgneva väite esitamiseks ning

sellest tulenevalt on alljärgnev väide ebaõige:

C. saatis F. lapsele järgi, lahendama olukorda.“

39. Kostja 3 faktiväide hageja 2 kohta.

Kostja 3 avaldas hageja 2 suunal järgmise väite: „Eesti 200 vabatahtlike koordinaator F. ja

projektijuht C. osalesid pühapäeval Vabaduse väljakul toimunud rändeleppe vastasel

meeleavaldusel küünilises provokatsioonis, milles kasutati C. ja peaprovokaatori Q.i ühist

last“ (11.12.2018 artikkel), „paljastasime Eesti 200 häbitu provokatsiooni läinud nädala

pühapäeval toimunud meeleavaldusel ÜRO rändeleppe vastu, millest võtsid osa kaks Eesti

200 kontori juhtivtöötajat ja üks erakonna liige, Q.“ (14.12.2018 artikkel). Hageja 2 palub

kostjal 3 ümber lükata väide, et hageja 2 osales provokatsioonis, mis oli ettekavatsetud ja

ühiselt läbi viidud (väide 40). Kohus on seisukohal, et vaadates väite konteksti ja avaldamist

on tegemist faktiväitega. Tegevuse sh Eesti 200 provokatsioonis osalemise ettekavatsetust ja

ühiselt läbiviimist, saab kontrollida.

Kohus on seisukohal, et kostja 3 on tõendanud, et tegemist oli ettekavatsetud

provokatsiooniga, mis oli ühiselt läbi viidud. Nimetatu on tõendatud asjaoluga, et hageja 1

soov ei olnud koju minna, vaid soov oli olla meeleavaldusel (kostjate poolt kohtule

13.05.2020 lisana 1 esitatud videosalvestis). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja 1

tiirutas lapsevankriga enne konflikti meeleavaldusel ringi ning ei kiirustanud sealt lahkuma

(kostjate poolt kohtule 13.05.2020 lisana 1 esitatud videosalvestis ning fotod I kd, tl 160, 161,

163 ja 164). Kohtule ei ole usutav hageja 1 väide, et hageja 1 sattus konflikti täiesti

juhuslikult olles lapsega teel koju. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja

soovis väljakult lahkuda ja koju minna. Kui hageja 1 oleks soovinud koju minna, siis oleks ta

koju läinud. Väljakul lapsevankriga ringi jalutamist ei saa pidada koju mineku sooviks.

Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja 1 ja lapsevankri suund oli Vabaduse väljaku

jalakäijate tunneli poole. Kohus nõustub kostjate seiskohaga, et hageja 1 tegevus

meeleavaldusel oli teadlik ja tahtlik. Ettekavatsetud ja ühiselt provokatsioonis osalemist

tõendab hageja 2 filmimine ning seltskonna tulek meeleavaldusele. Tunnistaja S. ütlustega on

tõendatud, et hagejad tulid ühe naisega kolmekesi kohvikust välja. Üks inimene, vist lapse

ema, filmis pidevalt (III kd, tl 88 pöördel). Hageja 2 filmimist ei vaidlusta. Hageja 2 on

hagiavalduses märkinud, et hetke ajel otsustas hageja 2, et igaks juhuks ennetavalt filmides

saab hiljem kaitsta lapse isa ja last, kui tal on tõendid nõuete maksma panemiseks. Hageja 2

otsustas sel hetkel, et filmimine kaitseb tema pere parimal viisil (I kd, tl 5). Tõendamist on

leidnud, hagejaga 2 ja tunnistaja F.ga liitus veel üks naine (II kd, tl 65-66, 69-72). Tunnistaja

F. andis ütlusi selle kohta, et ta näeb välja nagu ta tunneks seda naist (III kd, tl 86). Kohtu

hinnangul saab tegemist olla Eesti 200 liikmega, kuna ta tuli kohtule esitatud tõenditest

nähtuvalt otse hageja 2 ja tunnistaja F. poole. Kohus on esitatud tõendeid hinnates veendunud,

et juhusliku konflikti puhul ei oleks hageja 2 ja Eesti 200 üritusel palgatud fotograaf asunud

koheselt tekkinud konflikti filmima. Juhusliku konflikti puhul, mis toimus hageja 2 sõnul alla

minuti, ei tule pähe hakata koheselt enda pere kaitseks hakata olukorda filmima. Filmimisega

on tõendatud, et tegemist oli ettekavatsetud ühise provokatsiooniga. Seega on tegemist õige

faktiväitega. Vastavalt tuleb jätta hageja 2 nõue kostja 3 vastu kõnealuse väite

ümberlükkamiseks rahuldamata.

Eeltoodust tulenevalt hageja 2 nõue kostja 3 vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks

rahuldamisele ei kuulu.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõue

40. Hagejad taotlevad mittevaralise kahju hüvitamist tulenevalt isikuõiguste rikkumisest, mis

väljendus kostjate poolt ebakohaste väärtushinnangute ja ebaõigete faktiväidete avaldamises

ja hagejate kujutise õigusvastases kasutamises. Kostjad ei vaidlusta seda, et kostjad on

hagejate poolt hagiavalduses välja toodud väited avaldanud. Kostjad on seisukohal, et

hagejate kohta avaldatud faktiväited ja väärtushinnangud on õiged. Vaidluse all on asjaolu,

kas tegemist on faktiväidete või väärtushinnangutega, kas väited on õiged või ebaõiged ning

kas tegemist on kohaste või ebakohaste väärtushinnangutega.

41. Hagejate mittevaralise kahjunõude õiguslik alus ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste

väärtushinnangute avaldamise nõude puhul on VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-iga

4. Avaldajal on kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase isikuõiguste

rikkumisega põhjustas kannatanule kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste

rikkumine on võimalik ebakohaste väärtushinnanute või ebaõigete faktiväidete avaldamisega

(VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1). Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma

mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise

kohustus (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust

pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise

aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seega tuleb mittevaralise kahju

hüvitamise eeldusena tuvastada kahju hüvitamise kohustus.

42. Avaldamine VÕS § 1046 lg 1 ja VÕS § 1047 tähenduses on väärtushinnangut/ faktiväidet

sisaldava teabe kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb

kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kohus tuvastas, et kostjad tegid hagejate kohta

käivad andmed ja väärtushinnangud kolmandatele isikutele teatavaks. Seega on kostjad

käsitatavad avaldajatena VÕS § 1046 ja 1047 mõttes.

43. Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille

elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus

kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostjate teo, mis hagejatele kahju tekitas (isikuõiguste

rikkumine), teo õigusvastasuse (avaldatud andmed olid ebaõiged ja väärtushinnangud

ebakohased) ja kostja süü (teo toimepanemine vähemalt hooletusest). Objektiivse

teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos.

Seejuures

toimub

loetletud

elementide

olemasolu

tuvastamine

etapiviisiliselt,

eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub

vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Objektiivse teokoosseisu juures

peavad hagejad tõendama, et kostjad põhjustasid oma teoga kahju, mille hüvitamist hagejad

nõuavad.

44. Isikuõiguste rikkumine on võimalik au teotava väärtushinnanguga ning isiku kohta

ebaõigete, mittetäielike või eksitavate faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1046 ja § 1047).

Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide,

mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Ebaõigeteks andmeteks võivad

olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu,

kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12). Vaidluse korral

tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-

1-80-13, p 36). See, mida avaldaja ise avaldatuga silmas pidas, ei ole oluline.

45. Kohus analüüsib, kas kostjad on avaldanud faktiväiteid või väärtushinnanguid. Samuti

tuvastab kohus, kas väärtushinnangud on hageja au teotavad ja ebakohased ja kas faktiväited

vastavad tegelikkusele.

Õiguskirjanduse kohaselt tuleb enne seda, kui hinnata väärtushinnangu ebakohasust,

tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui

sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või

negatiivne

tähendus1.

Väärtushinnangu

põhjendatus

tähendab

eelkõige

seda,

kas

väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada.

1 vt T.Tampuu „Lepinguvälised võlasuhted.“ Kirjastus Juura 2012, lk 227.

Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist.

Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel

eeldab mh seda, et kõnealune faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate

andmete avaldamine on õigusvastane. Tegelikkusele vastava faktiväide, isegi kui see teotab

isiku au ja kahjustab tema mainet, avaldamine ei ole õigusvastane, kui avaldaja tõendab, et

faktiväide vastab tegelikkusele.

Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist, mh

võib olla ebakohane isiku avalikkuse ees sõimamine (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12). Kohasus

võib mh sõltuda sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks

hinnanguks (RKTKo 3-2-1-63-02, p 7).

45.1

Kostja 1 poolt hageja 1 kohta avaldatud ebaõiged faktiväited ja ebakohased

hinnangud:

(1) Väide „Hageja 1 üritas tüli norida või noris tüli korravalvuriteks olnud Odini

sõdalastega“. „Hageja 1 üritas tüli norida või noris tüli“ on väärtushinnang, kuna tüli

norimist ei saa objektiivselt jah-ei skaalal hinnata ning see ei ole kontrollitav. Kostja 1

avaldas „üritas tüli norida, muu hulgas korravalvuriteks olnud Odini sõdalastega“

(11.12.2018 artikkel, video alates 00.43). Tegemist on üksnes kostja 1 subjektiivse

hinnanguga hageja 1 tegevusele meeleavaldusel. Tüli norimist on võimalik

põhjendada erinevate asjaoludega ja neid asjaolusid tõendada. Odini sõdalaste

korravalvuriks olemist saab kontrollida, seega on Odini sõdalaste korravalvuriks

olemine faktiväide.

Tüli norimine on halvustava tähendusega ja seega hageja 1 au teotav. Kohtule kostja

vastusega esitatud videorekonstruktsioonist nähtuvalt saab asuda seisukohale, et

hageja 1 noris tüli Odini sõdalastega. Videokonstruktsioonist nähtuvalt ei suundunud

hageja 1 lapsevankriga koju vaid tiirutas lapsevankriga meeleavaldusel ringi. Samuti

on kuulda kuidas hageja 1 hüüab korduvalt „fašist“. Kohtule esitatud tõenditest

nähtub, et hageja 2 tiirutas lapsevankriga enne konflikti meeleavaldusel ringi ning ei

kiirustanud sealt lahkuma (kostjate poolt kohtule 13.05.2020 lisana 1 esitatud

videosalvestis ning fotod I kd, tl 160, 161, 163 ja 164). Kohtule ei ole usutav hageja 1

väide, et hageja 1 sattus konflikti täiesti juhuslikult olles lapsega teel koju. Kohtule ei

ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja soovis väljakult lahkuda ja koju minna. Kui

hageja oleks olnud läbikäigul ning soovinud koju minna, siis oleks ta koju läinud.

Väljakul lapsevankriga ringi jalutamist ei saa pidada koju mineku sooviks. Kohtule

esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja ja lapsevankri suund oli Vabaduse väljaku

jalakäijate tunneli poole. Odini sõdalastega tüli norimine on tõendatud ka Z.i ja P.i

k11.05.2021 kohtuistungil antud ütlustega. Tunnistaja Z. andis ütlusi selle kohta, et

hageja 1 käitus Odini sõdalaste suhtes agressiivselt. Hageja 1 tõukas Z.it ja tema sõpra

käruga (III kd, tl 92). Tunnistaja P.i ütluste kohaselt sõitis hageja 1 turvameestele

täiest jõust vastu jalgu (III kd, tl 98). Tunnistaja E. ütluste kohaselt sõimas hageja 1

Odinlasi fašistideks (III kd, tl 139). Seega on Odini sõdalastega tüli norimine

tõendatud. Kohus leiab, et Odini sõdalaste korravalvuriks olemine on tõendatud

sellega, et Odini sõdalased olid ürituse korrapidajate nimekirjas (kostja 13.05.2020

vastuse lisa 2 ja 3). Vastavalt on tegemist õige faktiväitega ning kohase

väärtushinnanguga. Kuna nimetatud väite avaldamine hageja õigusi ei rikkunud, siis ei

ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldus täidetud. Edasi ei ole vaja analüüsida

teisi kahju hüvitamiseks olevaid eeldusi.

(2) Väide „Hageja 1 rammis Odini sõdalasi lapsevankriga, kasutas lapsevankrit inimeste

provotseerimiseks ja last kilbina“. Hageja 1 avaldas „Q. siis rammib neid Odini

sõdalasi, provotseerib inimesi ja kasutab siis seda väikest poissi lapsevankriga koos

endale justkui kilbina“ (11.12.2018 artikkel, video alates 03:10), „ta sõitis tõepoolest

neile lapsekäruga vastu jalgu. See on rammimine, nii“ (07.08.2019 artikkel, video

alates 18:20). Tegemist on liitväitega, mis koosneb kolmest osaväitest: (i) osaväide

„Hageja 1 rammis lapsevankriga Odini sõdalasi“; (ii) osaväide „Hageja 1 provotseeris

meeleavaldajaid lapsevankriga“; (iii) osaväide „Hageja 1 kasutas väikest last kilbina“.

Osaväide „Hageja 1 rammis lapsevankriga Odini sõdalasi“ on faktiväide, kuna Odini

sõdalaste rammimist on võimalik kontrollida. Seletava sõnaraamatu kohaselt on

rammima tähenduseks midagi takistavat kõrvale lükkama, liikuva sõidukiga teisele

sõidukile (hrl. sihilikult) pihta või otsa sõitma. Seega saab kontrollida kas hageja 1

sõitis sihilikult vankriga Odini sõdalastele vastu jalgu. Inimeste provotseerimine ja

lapse kilbina kasutamine on eesti kultuuriruumis halvustav ja vastavalt on tegemist au

teotavate väärtushinnangutega.

Kohus tuvastas kohtuotsuse punktis 33.1, et kostja 1 on tõendanud enda väidet, et

hageja 1 rammis lapsevankriga Odini sõdalasi. Seega on tegemist õige faktiväitega.

Samuti on tõendamist leidnud, et hageja 1 provotseeris meeleavaldajaid. Nimetatud on

tõendatud tunnistajate S., M.u, Z.i ja E. ütlustega. S. ütluste kohaselt käitus hageja 1

agressiivselt korrates „minu laps, minu laps“ (III kd, tl 88 pöördel). M. andis ütlusi

selle kohta, et hageja 1 hõikas kõva häälega „fašist“ ja pärast seda läks rahva sekka

koos lapse ja lapsevankriga teed tegema. Hageja 1 käis vähemalt kaks korda risti üle

väljaku või rahva seast läbi edasi-tagasi kaks korda (III kd, tl 96). Z.i ütluste kohaselt

ütles hageja 1 Odini sõdalaste või meeleavaldajate kohta „fašist“ (III kd, tl 92).

Tunnistaja E. ütlustega on tõendatud, et hageja 1 sõelus lapsevankriga inimeste

viirgude vahel edasi-tagasi ning sõitis inimestele sisse (III kd, tl 136). Seega on

kostjad tõendanud asjaolusid, mis annavad aluse hinnanguks, et hageja 1 provotseeris

meeleavaldajaid.

Lapse kilbina kasutamine on negatiivne hinnang ja on au teotav, kuna kutsub esile

avalikkuse negatiivse suhtumise hagejasse. Tunnistaja S. ütlustega on tõendatud, et

hageja 1 tahtis lapsekäruga hakata inimesi ära ajama. Hageja 1 sõitis lapsekäruga

meeleavaldusest osavõtjate eest läbi ja kordas fraasi „minu laps, minu laps“ (III kd, tl

88 pöördel). Tunnistaja Z. andis ütlusi selle kohta, et hageja 1 tõukas teda

lapsevankriga (III kd, tl 91 pöördel). Tunnistaja M. ütlustega on tõendatud, et hageja 1

läks rahva sekka lapse ja lapsevankriga teed tegema. Kui hageja sõitis rahva seas

käruga, siis ta tegi endale jõuliselt teed (III kd, tl 96). Tunnistaja P. andis ütlusi selle

kohta, et hageja 1 kihutas Odini sõdalastele tagant jalgadesse (III kd, tl 97 pöördel).

Tunnistaja E. ütlustega on tõendatud, et hageja 1 sõelus lapsevankriga. Kui sõidetakse

tagant, tahetakse inimgrupist läbi sõita ja teha seda lapse kilbiga või kasutades

lapsevankrit nagu mingisugust tanki, see ei olnud tore. Ümberringi oli ruumi küll (III

kd, tl 137 pöördel). Samuti nähtub videorekonstruktsioonist hageja 1 käitumine

lapsevankriga. Seega saab asuda tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et hinnang

lapse kilbina kasutamisest, on kohane. Vastavalt ei ole vaja analüüsida teisi kahju

hüvitamise eeldusi.

(3) Väide

„Hageja 1

kasutas

last

organiseeritud

provokatsiooni

läbiviimise

instrumendina“, on väärtushinnang. Tegemist on kostja 1 subjektiivse hinnanguga

hageja 1 käitumisele, kuna avaldatu tõelevastavust ei ole üheselt võimalik kontrollida.

„Provotseerimine“ tähendus on ÕS 2018 kohaselt sihilikult esile kutsuma ja reetlikult

mingile tegevusele ässitama. Lapse poliitilise provokatsiooni instrumendina

kasutamist ei ole võimalik tõendada. Nimetatud tegevust on võimalik üksnes hinnata.

Tegemist on kostja 1 subjektiivsete hinnangutega hageja 1 käitumisele. Kohtu

hinnangul on tegemist negatiivse hinnanguga. Seega on avaldatu hageja au teotav.

Kohus tuvastab, kas kostjatel oli põhjus nimetatud hinnangu avaldamiseks. Kohus

leiab, et kui hageja 1 oleks olnud ilma lapseta, siis ei oleks ta sellist tähelepanu

saanud. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja 1 soov ei olnud koju minna ja ta tiirutas

lapsevankriga meeleavaldajate hulgas ringi. Samuti on tõendatud, et hageja 1 hüüdis

mitmel korral „fašist“. Tunnistaja S. ütluste kohaselt käitus hageja 1 agressiivselt

korrates „minu laps, minu laps“ (III kd, tl 88 pöördel). Tunnistaja F. andis ütlusi selle

kohta, et ta läks lapsele appi. Ta arvab, et ükski lapsekäru ei peaks olema suurte

meeste vahel. Käru ei peaks käima vasakult paremale ja käima ühe inimese käest teise

(III kd, tl 87). Seega saab nõustuda kostjate seisukohaga, et last ei koheldud sobilikult

ning laps ei oleks pidanud meeleavaldusel olema. Seega saab asuda seisukohale, et last

kasutati provokatsiooni läbiviimise instrumendina. Vastavalt on tegu kohase

hinnanguga. Kuna nimetatud väite avaldamine hageja 1 õigusi ei rikkunud, siis ei ole

mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldus täidetud ja teisi kahju hüvitamiseks

olevaid eeldusi ei ole vaja analüüsida.

(4) Väide „Hageja on masendavalt madal“. Tegemist on subjektiivse hinnanguga. Seega

on avaldatu väärtushinnang. Nimetatud väljend on negatiivne ja halvustav. Kohus

leiab aga, et väidet ei saa lugeda au teotavaks üksnes põhjusel, et see on negatiivse

tähendusega. Au teotamise ründe raskusastme hindamisel tuleb arvesse võtta avaldatu

konteksti, ulatust ja ühiskondlikku tähtsust. Riigikohus on lugenud au teotavaks väite,

„mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule

lugejale ilmne.“ Põhiseaduse § 17 ei keela teravalt väljendatud objektiivset ning heas

usus tehtud kriitikat. Avaldused võivad olla tehtud ka viisil, mis isegi ründavad,

šokeerivad ja häirivad. Kohtu hinnangul ei ole tegemist au teotava hinnanguga, kuna

väide ei ole vulgaarne, inimväärikust alandav ega mõnitava tähendusega. Kostja

avaldas nimetatud hinnangu lähtuvalt

hageja 1 lapsevankriga käitumisest

meeleavaldusel. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja 1 soov ei olnud koju minna, vaid

soov oli olla meeleavaldusel (kostjate poolt kohtule 13.05.2020 lisana 1 esitatud

videosalvestis). Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja 1 tiirutas

lapsevankriga enne konflikti meeleavaldusel ringi ning ei kiirustanud sealt lahkuma.

Samuti on tõendatud lapsevankriga rammimine ja kostja 1 ning ka teiste isikute

fašistiks nimetamine. Seega andis hageja 1 ise põhjust nimetatud hinnangu andmiseks.

Vastavalt ei ole tegemist ebakohase hinnanguga. Vastavalt ei tule edasi analüüsida

kahju hüvitamise teisi eeldusi.

(5) Väide „Hageja 1 viis läbi provokatsiooni“. Kohtu hinnangul on väide, hageja 1 viis

läbi provokatsiooni, väärtushinnang. Provokatsiooni läbiviimist ei ole võimalik

tõendada. Seda on võimalik üksnes hinnata. Seega on tegemist kostja 1 subjektiivse

hinnanguga hageja 1 käitumisele. Väide on negatiivne ja seega hageja au teotav.

Kohus on seisukohal, et kostjad on tõendanud enda hinnangut, et hageja viis läbi

provokatsiooni. Nimetatu on tõendatud asjaoluga, et hageja 1 soov ei olnud koju

minna, vaid soov oli olla meeleavaldusel (kostjate poolt kohtule 13.05.2020 lisana 1

esitatud videosalvestis). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja 2 tiirutas

lapsevankriga enne konflikti meeleavaldusel ringi ning ei kiirustanud sealt lahkuma

(kostjate poolt kohtule 13.05.2020 lisana 1 esitatud videosalvestis ning fotod I kd, tl

160, 161, 163 ja 164). Kohtule ei ole usutav hageja 1 väide, et hageja 1 sattus konflikti

täiesti juhuslikult olles lapsega teel koju. Kui hageja oleks soovinud koju minna, siis

oleks ta koju läinud. Väljakul lapsevankriga ringi jalutamist ei saa pidada koju mineku

sooviks. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja ja lapsevankri suund oli

Vabaduse väljaku jalakäijate tunneli poole. Kohus nõustub kostjate seiskohaga, et

hageja 1 tegevus meeleavaldusel oli teadlik ja tahtlik. Provokatsiooni läbiviimist

tõendab hageja 2 filmimine ning seltskonna tulek meeleavaldusele. Seega on tegemist

kohase väärtushinnanguga. Vastavalt ei ole nimetatut hinnangut vaja edasi analüüsida.

(6) Väide „Hageja 1 on piiramatult ülbe“. Tegemist on negatiivse väärtushinnanguga.

Kohtu hinnangul ei ole tegemist au teotava väitega, kuna kostjad andsid nimetatud

hinnangu vastavalt hageja 1 käitumisele. Kohus on käesolevas otsuses tuvastanud

hageja 1 käitumise meeleavaldusel. Kohtule esitatud videorekonstruktsioonilt

nähtuvalt käitus hageja 1 üleolevalt meeleavaldajate ja teda korrale kutsuma tulnud

isikute suhtes. Hinnang ei ole vulgaarne ega iniväärikust alandav. Hageja andis 1 ise

põhjust nimetatud hinnangu andmiseks. Vastavalt ei ole tegemist ebakohase

hinnanguga ja hinnang ei ole õigusvastane. Edasi ei tule analüüsida kahju hüvitamise

teisi eeldusi.

(7) Väide „Hageja 1 sõimab kõiki, kes ei nõustu tema vaadetega“. Kohus leiab, et

tegemist on väärtushinnanguga. Objektiivselt ei ole võimalik kontrollida, kes need

kõik olid keda hageja 1 sõimas. Samuti ei ole võimalik kontrollida vaateid millega

hageja 1 ei nõustu.

Kohus on seisukohal, et kostja 1 ei ole tõendanud, et tal oli õigustatud nimetatud

hinnangut anda. Kostja on seisukohal, et kõigi all on mõeldud kõiki kohalviibijaid,

kellega hageja 1 suhtles. Mõned tunnistajad kuulsid hagejat 1 rahva hulgast läbi sõites

andmas negatiivseid hinnanguid. Kohus on seisukohal, et fašistiks ja natsiks

sõimamine ei tõenda seda, et hageja 1 sõimas kõiki kes tema vaadetega ei nõustu.

Sõimamisena tuleb mõista sündsusetut ja roppu kõneviisi. Hageja 1 ei kasutanud

ebatsensuurseid sõnu. Hageja 1 ei andnud nimetatud hinnangu andmiseks põhjust.

Vastavalt on tegemist au teotava ja ebakohase väitega.

(8) Väide „Hageja 1 on nahaalne, ebaadekvaatne ja matsliku käitumisega“. Tegemist on

negatiivse hinnanguga hageja kohta. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda

seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas

väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada.

Käesoleval juhul tuleneb hinnangu kohasus sellest, et hageja 1 andis ise põhjust (alust)

selliseks hinnanguks. Kohus leiab kostja 1 avaldatud väljendit arvestades ja asjas

esitatud tõendeid kogumis hinnates, et kostja 1 avaldatud hinnang oli kohane. Kohtu

hinnangul andis hageja 1 ise põhjust nimetatud hinnangu andmiseks. Hageja 1 käis

lapsevankriga meeleavaldusel ringi ja provotseeris. Hageja 1 hüüdis korduvalt sõna

fašist, minu laps. Rammis ja tõukas lapsevankriga. Hageja 1 tõukas ka fotograaf Õ..

Nimetatud

on

tõendatud

videorekonstruktsiooniga).

Videorekonstruktsioonilt

nähtuvalt olid lapsevankri rattad õhus. Kostja 1 andis nimetatud hinnangu hageja 1

käitumisele tulenevalt hageja 1 enda käitumisest. Kostja 1 ei hinnanud hagejat lihtsalt

niisama. Vastavalt ei ole tegemist ebakohase hinnanguga ja hinnang ei ole

õigusvastane. Sellest tulenevalt ei tule edasi analüüsida kahju hüvitamise teisi eeldusi.

(9) Väide „Hageja 1 viibis Vabaduse väljakul seoses Eesti 200 valimiskampaania

osana“. Kohtu hinnangul on tegemist on faktiväitega, kuna selle õigsus on

kontrollitav. Kohus leiab, et kostja 1 ei ole tõendanud, et hageja 1 viibis Vabaduse

väljakul seoses Eesti 200 valimiskampaania osana. Seega on tegemist ebaõige väitega.

Kohtu hinnangul ei ole aga faktiväide hageja 1 au teotav, kuna see väide ei kutsu

tavapäraselt esile avalikkuse negatiivset suhtumist isikusse.

45.2 Kostja 2 avaldas hageja 1 kohta järgnevaid ebakohaseid väärtushinnanguid ja ebaõigeid

faktiväiteid:

(10) Väide „Hageja 1 rammis ja provotseeris“ koosneb kahest osaväitest: (i) rammis ja (ii)

provotseeris. Esimene osaväide „rammis“ on faktiväide, kuna rammimist on võimalik

kontrollida. Seletava sõnaraamatu kohaselt annab rammima tähenduseks midagi

takistavat kõrvale lükkama, liikuva sõidukiga teisele sõidukile (hrl. sihilikult) pihta või

otsa sõitma. Seega saab kontrollida kas hageja 1 sõitis sihilikult kellelegi vastu jalgu.

Osaväide (ii) „Hageja 1 provotseeris“ on hinnang hageja 1 käitumisele, kuna

meeleavaldajate provotseerimist ei ole võimalik tõendada. Seda on võimalik üksnes

hinnata. Tegemist on seega kostja 2 subjektiivse hinnanguga hageja 1 käitumisele.

Kohus tuvastas kohtuotsuse punktis 33.1, et tõendatud on väide, et hageja 1 rammis

lapsevankriga Odini sõdalasi. Seega on tegemist õige faktiväitega. Samuti on

tõendamist leidnud, et hageja 1 provotseeris meeleavaldajaid. Nimetatud on tõendatud

tunnistajate S., M.u, Z.i ja E. ütlustega. S. ütluste kohaselt käitus hageja 1 agressiivselt

korrates „minu laps, minu laps“ (III kd, tl 88 pöördel). M. andis ütlusi selle kohta, et

hageja 1 hõikas kõva häälega „fašist“ ja pärast seda läks rahva sekka koos lapse ja

lapsevankriga teed tegema. Hageja 1 käis vähemalt kaks korda risti üle väljaku või

rahva seast läbi (III kd, tl 96). Z.i ütluste kohaselt ütles hageja 1 Odini sõdalaste või

meeleavaldajate kohta „fašist“ (III kd, tl 92). Tunnistaja E. ütlustega on tõendatud, et

hageja 1 sõelus lapsevankriga viirgude vahel edasi-tagasi ning sõitis inimestele sisse

(III kd, tl 136). Seega on kostjad tõendanud, et hageja 1 rammis lapsevankriga Odini

sõdalasi ja põhistanud enda hinnangut, et hageja 1 provotseeris meeleavaldajaid.

Vastavalt ei ole tegemist ebaõige faktiväitega ega ebakohase hinnanguga. Avaldatud

väited ei ole seega õigusvastased. Sellest tulenevalt ei tule edasi analüüsida kahju

hüvitamise teisi eeldusi.

(11) Väide „Hageja 1 käitus väljakutsuvalt, rammis Odini sõdalasi ja tema laps oli

vankrist välja kukkumas“ on liitväide. Kohus analüüsis nimetatud väidet kohtuotsuse

p-is 35. Kohus leidis, et arvestades väite sisu ja selle avaldamise konteksti, on kohtu

hinnangul tegemist väärtushinnanguga, kuna see väljendab kostja 2 subjektiivset

hinnangut hageja 1 tegevusele meeleavaldusel. Väljakutsuvalt käitumine on hinnang

hageja 1 tegevusele. Väite hinnangulisus väljendub eelkõige sõnades „väljakutsuvalt“

ja „peaaegu“. Rammimist on võimalik kontrollida. Seega on nimetatu faktiväide.

Võimalik on hinnata kostja 2 hinnangu põhjendatust, st kas hageja 1 tegevus andis

alust hinnanguks, et hageja 1 käitub väljakutsuvalt ja laps on peaaegu kukkumas, või

mitte.

Odini sõdalaste rammimine lapsevankriga on tõendamist leidnud kohtuotsuse p-is

33.1. Vastavalt on tegemist tõese väitega. Väljakutsuvalt käitumine on kohtu

hinnangul tõendamist leidnud. Nimetatu on tõendatud rammimisega, korduvalt

fašistiks hüüdmisega, samuti korduvalt „minu laps“ ütlemisega ning fotograafi

tõukamisega. Videokonstruktsioonist nähtuvalt lapsevanker kaldus vahepeal ja üks

ratas oli õhus. Tunnistaja F. ütlustega on tõendatud, et laps oli rihmadega kärus kinni

(III kd, tl 85). Kostjale 2 ei olnud hinnangut andes nimetatud asjaolu teada.

Videokonstruktsioonilt nähtuvalt oli tegemist olukorraga, kus lapsevanker oli ohtlikult

kaldu. Seda ei põhjustanud Odini sõdalased, vaid hageja 1 ise. Videolt on näha kuidas

hageja 1 lapsevankriga käitub. Videot vaadates jääb tõesti mulje, et laps on peaaegu

kukkumas. Vastavalt on tegemist kohase hinnanguga ja tegemist ei ole au teotava ega

õigusvastase hinnanguga.

(12) Väide „Hageja 1 käitumine oli ettekavatsetud provokatsioon“. Kohtu hinnangul on

tegemist faktiväitega, kuna ettekavatsetud provokatsiooni on võimalik kontrollida.

Kohus tuvastas käesoleva kohtuotsuse p-is 39, et ettekavatsetud provokatsioon on

tõendamist leidnud. Seega on tegemist õige väitega.

(13) Väide „Hageja 1 on seotud Eesti 200-ga“ on kontrollitav väide. Vastavalt on tegemist

faktiväitega. Tegemist ei ole halvustava väitega, seega tuli hagejal tõele mittevastavust

tõendada. Kohtu hinnangul hageja enda tõendamiskoormist täitnud ei ole. Kostjad on

tõendanud, et hageja 1 astus Eesti 200 liikmeks 19.11.2018 ja liikmelisus lõppes

09.11.2019 (I kd, tl 176). Hageja 2 astus Eesti 200 liikmeks 19.11.2018 ja liikmelisus

lõppes 09.11.2019 (I kd, tl 177). Meeleavaldus toimus 09.12.2018. Seega on kostjad

tõendanud, et hagejad olid meeleavalduse ajal seotud Eesti 200-ga. Hagejad

vastupidist tõendanud ei ole. Vastavalt on tegemist õige faktiväitega.

(14) Väide „Hageja 1 on peaprovokaator, kelle eesmärk on teistes isikutes viha

tekitamine ja ta kasutas selleks lapsevankrit“. Kohtu hinnangul on nimetatud väide

väärtushinnang, kuna viha tekitamist ei ole võimalik objektiivselt skaalal jah/ei

kontrollida. Samuti ei ole kohtu hinnangul võimalik üheselt kontrollida

peaprovokaatoriks olemist. Provokaator on seletava sõnaraamatu kohaselt reetlik

ässitaja, salaagent. Seega ei ole võimalik kontrollida üheselt, kas hageja 1 oli

peaässitaja. Kohus on seisukohal, et tegemist on negatiivse hinnanguga.

Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et provokatsioonilise tegevuse peamine täideviija

oli hageja 1. Kõiki tõendeid kogumis hinnates (rammimine, üle jalgade sõitmine,

fašistiks nimetamine, „minu laps“ hüüdmine, tõukamine) saab asuda seisukohale, et

hagejat 1 saab pidada peaprovokaatoriks. Hageja 1 käitumise eesmärgiks võis olla

viha tekitamine teistes. Kuna hageja käis ringi lapsevankriga ja hageja käitumist ei saa

pidada sobilikuks avalikus kohas, saab asuda seisukohale, et hageja eesmärk oli viha

tekitamine. Samuti tuleb arvestada sellega, et kostja 2 hinnang oli tingitud hageja 1

enda käitumisest meeleavaldusel. Vastavalt ei ole tegemist õigusvastase hinnanguga.

(15) Väide „Hageja provotseeris meeleavaldust ja mängis märtrit“ on väärtushinnang.

Provotseerimine ja märtri mängimine on hinnanguline, seda ei ole võimalik

kontrollida. Tegemist on kostja 2 subjektiivse hinnanguga hagejale 1. Kohus on

seisukohal, et meeleavalduse provotseerimine hageja 1 poolt on tõendamist leidnud.

„Märtri mängimine“ tähendab oma veendumuste pärast kannataja mängimist.

Tegemist ei ole ebakohase hinnanguga.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt saab asuda seisukohale, et hageja 1 provotseeris

meeleavaldust. Provotseerimine on tõendatud tunnistaja S. ütlustega, mille kohaselt

käitus hageja 1 agressiivselt korrates „minu laps, minu laps“ (III kd, tl 88 pöördel). M.

andis ütlusi selle kohta, et hageja 1 hõikas kõva häälega „fašist“ ja pärast seda läks

rahva sekka koos lapse ja lapsevankriga teed tegema. Hageja 1 käis vähemalt kaks

korda risti üle väljaku või rahva seast läbi edasi-tagasi (III kd, tl 96). Z.i ütluste

kohaselt ütles hageja 1 Odini sõdalaste või meeleavaldajate kohta „fašist“ (III kd, tl

92). Tunnistaja E. ütlustega on tõendatud, et hageja 1 sõelus lapsevankriga viirgude

vahel edasi-tagasi ning sõitis inimestele sisse (III kd, tl 136). Videokonstruktsioonilt

nähtuvalt tõukas hageja 1 fotograaf Õ.. Kõiki neid tõendeid kogumis hinnates saab

asuda seisukohale, et hageja 1 provotseeris meeleavaldust. Kui meeleavaldusel olnud

inimesed provokatsiooniga kaasa ei läinud, käitus hageja 1 nagu teised meeleavaldusel

viibijad oleksid hoopis teda rünnanud korrates vajadust kutsuda politsei (video alates

00:00:46), astudes seega kannatanu rolli. Vastavalt on tegemist kohase hinnanguga.

„Märtri mängimine“ on negatiivne hinnang. Kohus on seisukohal, et mõistlik inimene

mõistab avaldatust, et hageja 1 mängis kannatanut. Tegemist ei ole au teotava väitega,

kuna kostja 2 andis hinnangu tulenevalt hageja 1 enda käitumisest.

(16) Väide „Hageja 1 rammis oma lapsega inimesi ja tegi margi täis“. Rammimine on

faktiväide, kuna nimetatud tegevust on võimalik kontrollida. Margi täis tegemine on

hinnanguline.

Inimeste rammimine on tõendatud tunnistaja M.u ütlustega selle kohta, et hageja läks

rahva sekka koos lapse ja lapsevankriga teed tegema. Hageja 1 käis vähemalt kaks

korda risti üle väljaku või rahva seast läbi edasi-tagasi kaks korda (III kd, tl 96).

Tunnistaja E. ütlustega on tõendatud, et hageja 1 sõelus lapsevankriga viirgude vahel

edasi-tagasi ning sõitis inimestele sisse (III kd, tl 136). „Marki täis tegema“

tähenduseks saab pidada enda häbistamist või enda piinlikku olukorda panemist.

Kohus on tuvastanud, et hageja 1 käitumisest saab järeldada, et ta soovis provotseerida

meeleavaldusel osalejaid teatud reaktsiooniks. Hagejal 1 provokatsioon ei õnnestunud

ning nii meeleavaldajad kui meeleavaldusel korda pidanud Odini sõdalased jäid hageja

1 käitumise juures rahulikuks ja viisakaks. Eeltoodut arvesse võttes ei suutnud hageja

1 soovitud eesmärki saavutada ning sellises olukorras võis kostja 2 leida, et hageja 1

pani ennast provotseerimise plaani ja selle ebaõnnestumisega piinlikku olukorda või

olukorda, kus kostja 2 arvates oleks hageja 1 pidanud tundma häbi. Seetõttu leiab

kohus, et hinnang „tegi margi täis“ on kohane hinnang ja väide inimeste rammimisest

tõene väide.

(17) Väide, et „Eesti 200 korraldas provokatsiooni, millest võttis osa hageja 1“ on kohtu

hinnangul väärtushinnang. Hageja 1 kohta käib väide selles osas, et hageja 1 võttis osa

provokatsioonist. Provokatsiooni tähendus on provotseeriv tegu, väljakutse. Kohus on

seisukohal, et nimetatut ei ole võimalik üheselt kontrollida. Mõistlik inimene saab

avaldatust aru, et kostja 2 andis hageja 1 käitumisele meeleavaldusel hinnangu.

Tegemist on negatiivse hinnanguga, et hageja 1 võttis osa provokatsioonist.

Kohus on seisukohal, et tõendeid kogumis vaadates võttis hageja 1 osa

provokatsioonist. Provotseerimine on tõendatud tunnistaja S. ütlustega, mille kohaselt

käitus hageja 1 agressiivselt korrates „minu laps, minu laps“ (III kd, tl 88 pöördel). M.

andis ütlusi selle kohta, et hageja 1 hõikas kõva häälega „fašist“ ja pärast seda läks

rahva sekka koos lapse ja lapsevankriga teed tegema. (III kd, tl 96). Z.i ütluste

kohaselt ütles hageja 1 Odini sõdalaste või meeleavaldajate kohta „fašist“ (III kd, tl

92). Tunnistaja E. ütlustega on tõendatud, et hageja 1 sõelus lapsevankriga viirgude

vahel edasi-tagasi ning sõitis inimestele sisse (III kd, tl 136). Videokonstruktsioonilt

nähtuvalt tõukas hageja 1 fotograaf Õ.. Kõiki neid tõendeid kogumis hinnates saab

asuda seisukohale, et hagejat 1 provotseeris meeleavaldust. Vastavalt on tegemist

kohase hinnanguga.

(18) Väite „Hageja 1 seadis lapse ohtu“ puhul on tegemist hinnanguga hageja 1

käitumisele. Lapse ohtu seadmist ei ole võimalik objektiivselt kontrollida. Hinnang on

negatiivne.

Tunnistaja F. ütlustega on tõendatud, et käru käis vasakult paremale ja käru kõikus (III

kd, tl 84 ja 84 pöördel). Tunnistaja nägi, et see ei ole õige olukord lapse jaoks olla. Ta

mäletab paanikat enda sees (III kd, tl 84 pöördel). Tunnistaja S. ütluste kohaselt oli

laps nagu kaltsunukk. Hageja 1 ründas lapsega (III kd, tl 85). Videorekonstruktsioonist

nähtuvalt saab asuda seisukohale, et lapse jaoks oli olukord ohtlik. Hageja 1 ründas

fotograafi, lapsevankri ratas oli õhus ja lapsevanker kõikus. Videorekonstruktsioonilt

nähtuvalt oli olukord väga pingeline ja terav. Seega on tegemist kohase hinnanguga.

(19) Väide „Hageja 1 ei oska käituda rahulikult ja väärikalt“ on väärtushinnang, kuna

skaalal jah/ei ole võimalik kontrollida kas hageja 1 oskab või ei oska rahulikult või

väärikalt käituda. Mõistliku inimese arusaama kohaselt on tegu kostja 2 hinnanguga

hageja 1 käitumisele. Tegemist on negatiivse hinnanguga.

Kohtu hinnangul on tegemist negatiivse väitega. Kohtu hinnangul ei ole tegemist

ebakohase väitega, kuna hageja 1 andis ise oma käitumisega põhjuse nimetatud

hinnangu avaldamiseks. Hageja 1 käitumine meeleavaldusel ei olnud rahulik ega

väärikas. Kohus on juba tuvastanud, et hageja tiirutas meeleavaldusel lapsekäruga

ringi, rammis Odini sõdalasi ja meeleavaldajaid, hüüdis kõvasti ja korduvalt „fašist“,

„minu laps“. Tõukas fotograaf Õ.. Seega on tegemist kohase hinnanguga hagejale 1.

Avaldatu ei ole seega õigusvastane. Sellest tulenevalt ei tule edasi analüüsida kahju

hüvitamise teisi eeldusi.

(20) Kostjate väide, et „Nad esitasid 09.12.2018 tõeseid fakte toimunu kohta“ ei käi

kummagi hageja kohta. Mõistlik inimene ei saa nimetatud väitest aru, et hageja 1

käitus Vabaduse väljakul kohatult ja et ta otsis konflikti. Seega kohus nimetatud väidet

edasi ei analüüsi.

45.3 Kostja 3 avaldas hageja 1 kohta järgnevaid ebakohaseid hinnanguid ja ebaõigeid

faktiväiteid:

(21) Väide

„Hageja 1

ründas

meeleavaldajaid

vankriga“

on

faktiväide,

kuna

lapsevankriga meeleavaldajate ründamist on võimalik kontrollida. Kohtu hinnangul on

võimalik kontrollida jah/ei skaalal lapsevankriga ründamist. Seletava sõnaraamatu

kohaselt tähendab ründamine kellelegi või millelegi kallale tungima, peale

tungima. Meeleavaldajate vankriga ründamine on tõendatud. M. andis ütlusi selle

kohta, et hageja 1 hõikas kõva häälega fašist ja pärast seda läks rahva sekka koos lapse

ja lapsevankriga teed tegema. Hageja 1 käis vähemalt kaks korda risti üle väljaku või

rahva seast läbi edasi-tagasi kaks korda (III kd, tl 96). Tunnistaja E. ütlustega on

tõendatud, et hageja 1 sõelus lapsevankriga viirgude vahel edasi-tagasi ning sõitis

inimestele sisse (III kd, tl 136). Seega on tegemist õige faktiväitega.

(22) Väide „Hageja osales provokatsioonis kasutades väikest last“ on väärtushinnang.

Tegemist on kostja 1 subjektiivse hinnanguga hageja 1 käitumisele, kuna avaldatu

tõelevastavust ei ole üheselt võimalik jah/ei skaalal kontrollida.

Kohtu hinnangul on tuvastamist leidnud, et hageja 1 osales provokatsioonis. Nimetatu

on tõendatud asjaoluga, et hageja 1 soov ei olnud koju minna, vaid soov oli olla

meeleavaldusel. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja 2 tiirutas lapsevankriga

enne konflikti meeleavaldusel ringi ning ei kiirustanud sealt lahkuma (kostjate poolt

kohtule 13.05.2020 lisana 1 esitatud videosalvestis ning fotod I kd, tl 160, 161, 163 ja

164). Kohus on juba eelnevalt märkinud, et ei ole usutav hageja 1 väide, et hageja 1

sattus konflikti täiesti juhuslikult olles lapsega teel koju. Kui hageja oleks soovinud

koju minna, siis oleks ta koju läinud. Väljakul lapsevankriga ringi jalutamist ei saa

pidada koju mineku sooviks. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja ja

lapsevankri suund oli Vabaduse väljaku jalakäijate tunneli poole. Kohus on juba

tuvastanud, et hageja rammis lapsevankriga Odini sõdalasi ja meeleavaldajaid, hüüdis

kõvasti ja korduvalt „fašist“, „minu laps, minu laps“. Seetõttu on hinnang, et hageja

osales provokatsioonis ja kasutas mh provotseerimiseks last, kes oli kärus,

põhjendatud ega riku hageja 1 õiguseid.

(23) Väide „Hageja on küüniline“ on väärtushinnang, mis ei põhine faktilistel asjaoludel.

Kostja 1 avaldas: „No tõepoolest, kui see ei ole küünilisus, kui üks ema on rohkem

mures selle pärast, et ta saaks poliitilise provokatsiooni videolindile, kui selle pärast,

et oma pisikine laps saada kätte väga teravaks minevast kähmlusest, siis ma ei tea,

mida küünilisus tähendab“. Seletava sõnaraamatu kohaselt on küüniline kõige üle

irvitav, kõike madaldav, häbematu; jõhkralt avameelne. Tegemist on negatiivse

hinnanguga hageja 2 käitumisele meelevaldusel. Kohtule esitatud videokonstrukt-

sioonist nähtuvalt oli konflikt läinud väga teravaks. Hageja 2 last konflikti keskelt ära

ei toonud, vaid filmis. Kostja 1 andis nimetatud hinnangu seetõttu, et hageja 2 pidas

antud olukorras kõige tähtsamaks olukorra filmimist. Vaadates kogu avaldatud väidet

eelnimetatud kontekstis, võis kostja 1 temale teadaolevate asjaolude pinnalt pidada

hageja 2 käitumist häbematuks või häbituks. Samale järeldusel ei pruugi jõuda kõik

inimesed, kes olukorda näevad, kuid kohus ei saa panna inimest õiguslikult vastutama

üksnes seetõttu, et tema arvamus on negatiivne ja mõni teine inimene sellega ei

nõustu. Väide ei ole vulgaarne ega inimväärikust alandav. Seetõttu ei ole kõnealune

hinnang põhjendamatu

(24) Väide „Hageja 1 oli peaprovokaator“ on väärtushinnang. Kohtu hinnangul ei ole

võimalik üheselt kontrollida peaprovokaatoriks olemist. Provokaator on seletava

sõnaraamatu kohaselt reetlik ässitaja, salaagent. Seega ei ole võimalik kontrollida

üheselt, kas hageja 1 oli peaässitaja. Kohus analüüsis peaprovokaatoriks olemist väite

14 juures ja leidis, et tegemist on kohase hinnanguga.

(25) Väide, et „Hageja 1 kasutas last poliitilise vahendina“ on väärtushinnang. See on

subjektiivne kostja 3 arusaam. Kohtu hinnangul ei saa tõendada lapse kasutamist

poliitilise vahendina. Seda on võimalik üksnes põhjendada erinevate asjaoludega ning

neid põhjendavaid asjaolusid tõendada.

Kohtu hinnangul on tuleb nimetatud hinnang lugeda põhjendatuks, kuna seda ei saa

pidada pelgalt spekulatiivseks. Tegemist on au teotava väitega, kuna toob kaasa

avalikkuse negatiivse suhtumise hagejasse 1. Kohtu hinnangul on tegemist kohase

hinnanguga. Tunnistaja S. ütluste kohaselt käitus hageja 1 agressiivselt korrates „minu

laps, minu laps“ (III kd, tl 88 pöördel). M. andis ütlusi selle kohta, et hageja 1 hõikas

kõva häälega „fašist“ ja pärast seda läks rahva sekka koos lapse ja lapsevankriga teed

tegema. (III kd, tl 96). Z.i ütluste kohaselt ütles hageja 1 Odini sõdalaste või

meeleavaldajate kohta „fašist“ (III kd, tl 92). Tunnistaja E. ütlustega on tõendatud, et

hageja 1 sõelus lapsevankriga viirgude vahel edasi-tagasi ning sõitis inimestele sisse

(III kd, tl 136).

(26) Väide „Eesti 200 korraldas provokatsiooni, millest võttis osa hageja“ on

väärtushinnang. Kohus analüüsis nimetatud hinnangut väite 17 juures. Kohus leidis, et

tegemist on kohase hinnanguga.

(27) Väide „Hageja 1 rammis lapsevankriga inimesi ja pani lapse ohtu“ koosneb kahest

väitest. Lapsevankriga inimeste rammimine on faktiväide, kuna nimetatud tegevust on

võimalik kontrollida. Rammimist käsitles kohus väite 16 juures ja leidis, et

rammimine on tõendamist leidnud. Lapse ohtu seadmist ei ole võimalik objektiivselt

kontrollida. Lapse ohtu seadmise tuvastas kohus väite 18 juures ja leidis, et tegemist

on kohase hinnanguga.

(28) Väide „Hageja ei oska käituda rahulikult ja väärikalt“ on väärtushinnang, kuna

skaalal jah/ei pole võimalik kontrollida kas hageja 1 oskab või ei oska rahulikult või

väärikalt käituda. Mõistliku inimese arusaama kohaselt on tegu kostja 2 hinnanguga

hageja 1 käitumisele. Kohus tuvastas väite 19 juures, et tegemist on kohase väitega.

Hageja ei käitunud meeleavaldusel rahulikult ega väärikalt.

Kohtu hinnangul on tegemist negatiivse väitega. Kohtu hinnangul ei ole tegemist

ebakohase väitega, kuna hageja 1 andis ise oma käitumisega põhjuse nimetatud

hinnangu avaldamiseks. Hageja 1 käitumine meeleavaldusel ei olnud rahulik ega

väärikas. Kohus on juba tuvastanud, et hageja tiirutas meeleavaldusel lapsekäruga

ringi, rammis Odini sõdalasi ja meeleavaldajaid, hüüdis kõvasti ja korduvalt „fašist“,

„minu laps“. Tõukas fotograaf Õ.. Seega on tegemist kohase hinnanguga hagejale 1.

Avaldatu ei ole seega õigusvastane. Sellest tulenevalt ei tule edasi analüüsida kahju

hüvitamise teisi eeldusi.

(29) Väide „Hageja 1 tegu oli seotud Eesti 200-ga“ on faktiväide, kuna on võimalik

kontrollida, kas hageja käitumine oli seotud Eesti 200-ga. Tegemist ei ole hagejat 1

halvustava väitega. Kohus selgitas 12.10.2020 määrusega, et väite tõelevastavust ütleb

tõendada hagejal 1. Hageja 1 esitas selgituseks, et tema soovis minna koju ja ta ei saa

tõendada negatiivset asjaolu. Seega läheks tõendamiskoormis üle kostjale 2. Kohus on

tuvastanud, et hageja 1 soov ei olnud minna koju. Hageja 1 tegevus oli kohtu

hinnangul ette planeeritud. Vastasel juhul ei oleks olnud Eesti 200-ga seotud inimesed

meeleavaldusel ega toimunut filminud. Kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et

hageja 1 tegu oli seotud Eesti 200-ga. Mõlemad hagejad olid Eesti 200 üritusel

vahetult enne meeleavaldusel toimunut. Hagejad on seotud Eesti 200-ga. Kostjad on

tõendanud, et hageja 1 astus Eesti 200 liikmeks 19.11.2018 ja liikmelisus lõppes

09.11.2019 (I kd, tl 176). Hageja 2 astus Eesti 200 liikmeks 19.11.2018 ja liikmelisus

lõppes 09.11.209 (I kd, tl 177). Hagejad vastupidist tõendanud ei ole. Vastavalt on

tegemist õige faktiväitega. Koos tuldi ürituselt ära. Samuti filmis toimunut hageja 2 ja

eesti 200 fotograaf. Seega saab asuda seisukohale, et hageja 1 tegu oli seotud Eesti

200-ga. Vastavalt ei ole tegemist õigusvastase väitega.

(30) Väide „F. väitis, et ta hagejaid ei tunne“. Tegemist oli ajakirjaniku eksitusega.

Hagejad selgitasid selle väitega seoses, et tegemist ei ole hagi esemes sisalduva

väitega, vaid toetava argumendiga selle kohta, et kostjad valetasid üldsusele.

Ajakirjanik K. parandas selle vea. Seega ei arvesta kohus nimetatud väidet.

45.4 Kostja 1 avaldas hageja 2 kohta järgnevaid ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid

väärtushinnanguid:

(31) Väide „Hageja 2 saatis oma kolleegi oma lapsele järele“ on faktiväide. See, kas

hageja saatis oma kollegi lapsele järele, on kontrollitav. Kohus tuvastas hagiavalduse

p-is 38, et tegemist on ebaõige faktiväitega. Vastavalt on väide au teotav.

(32) Väide „Hageja 2 lubas hagejal 1 kasutada last kilbi ja instrumendina“ on

väärtushinnang. Mõistliku inimese vaatenurgast on tegemist hinnanguga hageja 1

käitumisele, kuna ei ole võimalik kontrollida lapse kasutamist kilbi ja instrumendina.

Tegemist on negatiivse hinnanguga. Kohus on seisukohal, et kostja 2 andis nimetatud

hinnangu olukorras, kus hageja 1 käitus lapsevankris oleva lapsega sobimatult. Hageja

2 ei eita, et ta asus toimunut koheselt filmima. Asjaolu, et hageja 2 otsustas lapse

koheselt ära toomisele filmimist, on põhjus nimetatud hinnangu andmiseks. Kohtule

esitatud videokonstruktsioonist nähtuvalt, pidi hagejale 2 olema nähtav kogu hageja 1

tegevus väljakul. Hageja 2 pidi nägema, et hageja 1 ei käitunud lapsega

vastutustundlikult. Tunnistaja M.u sõnul tegi hageja 1 endale rahva seas käruga

jõuliselt teed (III kd, tl 96). Videokonstruktsioonilt nähtuvalt seisid hageja 2 ja

tunnistaja meeleavaldusel kõrvuti. Vaatamata sellele ei toonud hageja 2 last ära, vaid

otsustas filmida. Seega kiitis hageja 2 lapsega käitumise hageja 1 poolt heaks. F. andis

ütlusi selle kohta, et turvaline on halb sõna selle olukorra kohta (III kd, tl 85).

Tunnistaja F. ütluste kohaselt oli vaja see laps sealt ära võtta (III kd, tl 86). Seetõttu

leiab kohus, et hinnang on kohane ja õiguspärane.

(33) Väide „Hageja 2 ei ole normaalne ema“ on väärtushinnang. Asjaolu, kas hageja 2 ei

ole normaalne ema, on hinnanguline küsimus. Nimetatud hinnang on au teotav, kuna

kutsub tavapäraselt Eesti kultuuriruumis esile avalikkuse negatiivse suhtumise

hagejasse. Kostja 1 avaldas järgmise väite „[…] filmib toimuvat, mis on minu meelest

absoluutne kinnitus sellest, et tegemist on ettekavatsetud ja läbimõeldud

provokatsiooniga, sest ma kordan, ükski normaalne ema ei seisaks osalematult kaugel

ja filmiks, samal ajal kui ta laps on siin kogu selle jama keskmes.“ Hageja 2 on

filmimise omaks võtnud. Hageja 2 pidi eemalt filmides kõike toiminut nägema.

Hageja 2 on hagiavalduses ise selgitanud, et kuna vahetult enne antud meeleavaldust

oli toimunud intsident Riigikogu ees T.iga, siis hetke ajel otsustas hageja 2, et igaks

juhuks ennetavalt filmides saab hiljem kaitsta lapse isa ja last. Nõndasamuti usaldas

hageja 2 lapse isa, kes ei laseks oma lapsega midagi juhtuda. Kuid olukord läks

kriitilisemaks kui esialgu tundus, mispeale hageja 2 läks koheselt lapse ja isa juurde.

Seega nägi hageja 2 seda, et hageja 1 ja lapse juurde tulid Odini sõdalased. Hageja 1

tõukas fotograafi, tõukas lapsevankriga sõdalasi, sõitis Odoni sõdalastele vastu jalgu,

lapsevankri ratas oli õhus. Kohus nõustub kostjaga 1, et enamus emasid oleks läinud

kohe konflikti tekkides lapse juurde ja toonud lapse ära. Hageja 2 seda ei teinud, vaid

filmis toimuvat. Hageja 2 on hagiavalduse p-is 39.1 selgitanud, et ta ei julgenud

naisterahvana sekkuda Odini „sõdalaste“ korraldatud konflikti. Hageja 2 selgitused on

vastuolulised. Eelnevalt samas hagiavalduse p-is 39.1 on hageja 2 aga selgitanud, et

hageja 2 usaldas lapse isa, kes ei laseks lapsega midagi juhtuda. Kuid olukord läks

kriitilisemaks kui esialgu tundus, mispeale hageja 2 läks koheselt lapse isa juurde.

Seega hageja 2 ikkagi julges minna aga ei pidanud vajalikuks minna ning pidas

vajalikuks filmida.

Antud hinnang oli antud tulenevalt hageja 2 käitumisest sel ajal, kui hageja 1 ja

hagejate ühine laps olid konflikti keskmes. Hageja 2 põhjustas ise oma käitumisega

kõnealuse hinnangu andmise. Kohus möönab, nimetatud hinnang on ühe ema kohta

väga negatiivne ja väga halvustav. Kuid kohus ei saa ära keelata negatiivsete,

kriitiliste väidete avaldamist. Negatiivse väite avaldamine ei ole keelatud. Hinnang ei

ole au teotav, kuna ei ole vulgaarne ega iniväärikust alandav. Vastavalt ei ole tegemist

ebakohase hinnanguga.

(34) Väide, et „Tegemist oli poliitilise provokatsiooniga“ on väärtushinnang. Nimetatut

ei ole võimalik üheselt kontrollida. Poliitilist provokatsiooni on võimalik hinnata.

Tegemist on subjektiivse hinnanguga hageja 1 käitumisele. Kostja 1 andis nimetatud

hinnangu olukorras, kus hageja 2 filmis intsidenti. Kohtu hinnangul ei saa kõnealust

hinnangut pidada ebakohaseks. Ebausutav on, et ema filmib meeleavaldusel tavalist

juhuslikku konflikt, mille keskmes on tema laps ja elukaaslane. Seetõttu leiab kohus,

et avaldatud hinnang on kohtu poolt tuvastatud asjaoludel kohane. Väide ei ole au

toetav, kuna ei ole inimväärikust alandav ega vulgaarne.

(35) Väide, et „Hageja 2 on küüniline“ on väärtushinnang. Kostja 1 avaldas: „No

tõepoolest, kui see ei ole küünilisus, kui üks ema on rohkem mures selle pärast, et ta

saaks poliitilise provokatsiooni videolindile, kui selle pärast, et oma pisikine laps

saada kätte väga teravaks minevast kähmlusest, siis ma ei tea, mida küünilisus

tähendab“. Seletava sõnaraamatu kohaselt on küüniline kõige üle irvitav, kõike

madaldav, häbematu; jõhkralt avameelne. Hageja 2 arvates soovis kostja 1 lihtsalt

hagejat 2 halvustada olukorras, kus selleks põhjust ei olnud. Tegemist on negatiivse

hinnanguga hageja 2 käitumisele meelevaldusel. Kohtule esitatud videokonstrukt-

sioonist nähtuvalt oli konflikt läinud väga teravaks. Hageja 2 last konflikti keskelt ära

ei toonud, vaid filmis. Kostja 1 andis nimetatud hinnangu seetõttu, et hageja 2 pidas

antud olukorras kõige tähtsamaks olukorra filmimist. Kostja 1 oleks samas olukorras

käitunud teisiti ja seetõttu hindas hageja 2 käitumist küüniliseks. Kohus käsitles sama

hinnangut väite (23) alusel ning leiab, et hinnang on kohane ja pole õigusvastane.

45.5 Kostja 2 avaldas hageja 2 kohta järgnevaid ebakohaseid hinnanguid ja ebaõigeid

faktiväiteid:

(36) Väide „Hageja 2 saatis oma kolleegi olukorda lahendama“ on faktiväide. Kostja 2

poolt avaldatut on võimalik kontrollida jah/ei skaalal. Kohus tuvastas kohtuotsuse p-is,

38 et tegemist on ebaõige väitega. Nimetatud lause ei ole iseenesest negatiivne. Kohtu

hinnangul tuleb vaadata lauset laiemalt ja kontekstis. Nimetatud väide võib esile

kutsuda negatiivse suhtumise hagejasse 2, et ta ise ei läinud emana olukorda

lahendama vaid saatis kolleegi. Nimetatud võib jätta hagejast 2 kuvandi, et ta on

hoolimatu ema. Vastavalt on tegemist au teotava väitega.

(37) Väide „Hageja 2 käitus moraalitult ja hoolimatult“ on väärtushinnang. Hageja 2

käitumist saab üksnes hinnata. Kostja 1 avaldas: „Nii käitub siis C., lapse ema, kes

näeb kuidas tema lapse isa rammib meeleavaldajaid ja kutsub lapsega esile

provokatsioone“. Väide on negatiivne. Tervikuna väidet vaadates ei ole tegemist au

teotava ega õigusvastase väitega. Tegemist on kostja 1 hinnanguga hageja 2

käitumisele. Mõistlik isik ei saa väitest aru, et kostja 1 avaldas, et hageja 2 käitus

moraalitult ja hoolimatult. Kostjad võtsid avaldatu õigeks, kuid kohtu hinnangul võtsid

kostjad õigeks selle mida nemad konkreetselt ütlesid. Mitte selle, mida kostjad

hagejate arvates ütlesid. Kohus on juba tuvastanud, et hageja 2 otsustas teravaks

läinud konflikti filmida. Laps oli konflikti keskmes. Tõendamist on leidnud hageja 2

last ära ei toonud, lapse tõi ära tunnistaja. Seega ei ole tegemist ebakohase väitega.

Vastavalt ei analüüsi kohus edasi õigusvastasust ega süüd.

(38) Väide „Hageja 2 võttis osa poliitilisest provokatsioonist“ on väärtushinnang. Kohtu

hinnangul ei ole võimalik objektiivselt kontrollida, kas tegemist on poliitilisest

provokatsioonist osavõtmisena. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja 1 viis läbi

provokatsiooni. Nimetatu on tõendatud asjaoluga, et hageja 1 soov ei olnud koju

minna, vaid soov oli olla meeleavaldusel. Kui hageja oleks soovinud koju minna, siis

oleks ta koju läinud. Provokatsiooni läbi viimist tõendab hageja 2 poolt filmimine ning

seltskonna tulek meeleavaldusele. Seega on tegemist kohase hinnanguga.

(39) Väide „Hageja 2 on seotud Eesti 200-ga„ on faktiväide, kuna on võimalik

kontrollida, kas hageja oli sündmuse toimumise ajal seotud Eesti 200-ga. Kommentaar

1 ei ole negatiivse alatooniga ning ei teota hageja au. Kohtu hinnangul on tõendamist

leidnud, et hageja 2 on seotud Eesti 200-ga. Hageja 2 ei vaidlusta kostjate väidet, et

hageja 2 on Eesti 200 projektijuht. Vastavalt ei ole vaja edasi analüüsida teisi delikti

koosseisu kuuluvaid elemente.

45.6 Kostja 3 avaldas hageja 2 kohta järgnevaid ebakohaseid väärtushinnanguid ja ebaõigeid

faktiväiteid:

(40) Väide „Hageja 2 osales provokatsioonis“ on väärtushinnang, kuna ei sisalda

objektiivselt kontrollitavat fakti. Kohus tuvastas väite (38) juures, et hageja 2 osales

provokatsioonis. Seega on tegemist kohase väitega.

(41) Väide „Hageja 2 on küüniline“ on väärtushinnang. Seletava sõnaraamatu kohaselt

tähendab küüniline kõige üle irvitav, kõike madaldav, häbematu; jõhkralt avameelne.

Tegemist on negatiivse hinnanguga hagejale 2. Kohus käitles küünilisust väite (35)

juures. Kohus jääb väite (35) juures avaldatud seisukoha juurde. Vaadates kogu

avaldatud väidet selle kontekstis, siis ei ole konteksti vaadates kõnealune väide

õigusvastane. Väide ei ole vulgaarne ega inimväärikust alandav. Vastavalt ei ole

õigusvastane.

(42) Väide „Hageja 2 poolt olukorra filmimine oli seotud Eesti 200 poolt oponentide

vastu suunatud rünnakuga ja katsega provotseerida meeleavalduses osalejaid tegudele,

mida saaks kasutada Eesti 200 poliitiliste ja ideoloogiliste oponentide vastu suunatud

rünnakutes“. Tegemist on faktiväitega. Väide 42 puudutab hagejat üksnes osas, milles

see puudutab filmimist. Ülejäänu osa avaldatust käib Eesti 200 kohta. Hageja 2

filmimist ei vaidlusta. Hageja 2 on hagiavalduses märkinud, et kuna vahetult enne

antud meeleavaldust oli toimunud intsident Riigikogu ees T.iga, siis hetke ajel otsustas

hageja 2, et igaks juhuks ennetavalt filmides saab hiljem kaitsta lapse isa ja last. Seega

on filmimine tõene ning nimetatud väidet edasi analüüsida vaja ei ole.

(43) Väide „Hageja 2 on Eesti 200 juhtivtöötaja“. Tegemist on faktiväitega, kuna

juhtivtöötajaks olemist saab kontrollida. Tegemist on neutraalse väitega. Hageja 2 ei

ole tõendanud vaatamata kohtu selgitustele, et tegemist on ebaõige väitega. Seega ei

ole väide õigusvastane.

Seega ei ole vaja edasi analüüsida väidete 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16,17,

18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 37, 38, 39, 40, 41, 42 ja 43

puhul delikti üldkoosseisu teisi elemente ning puudub vajadus hinnangu andmiseks

õigusvastasuse ja süü osas. Kohus märgib, et kostjad ei ole oma negatiivset hinnangut

kujundanud asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi

asjaolusid või nende puudumist. Riigikohus on lugenud au teotavaks väite, „mille vulgaarne,

inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.“

Põhiseaduse § 17 ei keela teravalt väljendatud objektiivset ning heas usu tehtud kriitikat.

Avaldused võivad olla tehtud ka viisil, mis isegi ründavad, šokeerivad ja häirivad. Hagejad ei

ole esile toonud asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et kostjate eesmärk oli hagejaid

alandada. Kostjad avaldasid kõik väited tulenevalt hagejate käitumisest meeleavaldusel.

Kohus leiab, et kuigi kostjate sõnavõtt oli hagejate suhtes negatiivne ja kriitiline, ei olnud

kostjate väljendusviis ebasünnis, vulgaarne või hagejate suhtes vaenu õhutav. Hagejad on

oma käitumisega andnud põhjuse hinnangute andmiseks, hinnangud ning hagejate isiklike

õigusi ei ole nende avaldamisega rikutud väidete 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15,

16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 37, 38 , 39, 40, 41,

42 ja 43 puhul.

Ebakohane on väide nr 7 ja ebaõige on väide 36. Nimetatud väidete puhul tuleb edasi

analüüsida teisi deliktilise koosseisu elemente.

46. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja 2 on ebaõige faktiväite (36) ja

kostja 1 on ebakohase väärtushinnangu avaldamisega (väide 7) rikkunud hagejate isikuõigusi

ja hagejatele on tekkinud seetõttu kahju. Hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest

tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka selle põhjuslik seos kostjate poolt avaldatuga (VÕS §

127 lg 4). Seega on täidetud väidete 7 ja 36 puhul objektiivne teokoosseis.

47. Kohus tuvastab kas faktiväite (36) ja väärtushinnangu (väide 7) avaldamine on

õigusvastane. Seega tuleb kohtul hinnata, kas esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud ja

kas kostja 1 ja 2 poolt avaldatu oli nii intensiivne hagejate õiguste rikkumine, et

sõnavabadusse tuleb sekkuda.

Isiklike õiguste rikkumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 4) tuleb rikkumise õigusvastasust

hinnata kõikidel juhtudel VÕS § 1046 järgi. Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või

muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1). Isikliku õiguse

rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega

kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb

sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (VÕS § 1046

lg 2). Juhul, kui õigusrikkumine seisneb isiku au teotamises ebaõigete andmete (faktiväidete)

avaldamise teel, tuleb teo õigusvastasust lisaks hinnata veel VÕS § 1047 lg-te 1-3 järgi.

Isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema

tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või

eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel

andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma (VÕS § 1047 lg 1).

Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse

õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047

lg 2). Hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu

avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise

suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis

vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3). Põhiseaduse § 45 lg 1 esimene

lause sätestab, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud

informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seega tuleb kohtul arvestada seadusega

kaitstud hüvena ka väljendusvabadusega.

Lubatud on ka sellise arvamuse avaldamine, mis hagejatele ei meeldi. Negatiivsete või

kriitiliste väidete avaldamine ei ole õigusvastane. Teise isiku kohta arvamuse omamine ja

väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud ega õigusvastane. Demokraatlikus

ühiskonnas ei saa ära keelata negatiivseid hinnanguid. Arvesse tuleb võtta ka seda, miks

kostjad nimetatud väited avaldasid. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et kostjatepoolne

kriitika oli tingitud hagejate enda käitumisest ning kriitika piirdus hagejate avalikule

tegevusele meeleavalduse ajal hinnangute andmisega.

Kostjad on esitanud väite, et hagejad on avaliku elu tegelased. Sellel, kas hagejad on avaliku

elu tegelased, on tähtsus kostjate teo võimaliku õigusvastasuse hindamisel VÕS § 1046 järgi.

Kohus on seisukohal, et hagejad ei ole avaliku elu tegelased. Riigikohus on oma varasemas

praktikas leidnud, et avaliku elu tegelased on suurema avalikkuse tähelepanu all ning peavad

seetõttu arvestama ka suurema kriitikaga (RKTKo 3-2-1-17-05, p 20). Riigikohus on

sellisteks avaliku elu tegelasteks pidanud poliitikuid ja kõrgeid ametnikke (RKTKo 3-2-1-18-

13, p 15). Loovisikute osas, kes on küll avalikkuses, kuid üksnes seoses oma loomingu

kajastamisega, on Riigikohus leidnud, et kui nad ei täida mingit avaliku elu funktsiooni ega

osale avalikus väitluses, siis tegutsevad nad privaatsfääris ja selle tegevuse kajastamine ei ole

põhjendatud avaliku huviga (RKTKo 3-2-1-18-13, p 15).

Kohus möönab, et kostja 1 avaldatud väärtushinnang ( „Hageja 1 sõimab kõiki, kes ei nõustu

tema vaadetega“, väide 7) on negatiivne ja kriitiline. Väide 7 ei olnud aga hageja 1 suhtes

vaenu õhutav või vulgaarne või selline, mille inimväärikust alandav või hagejat mõnitav

tähendus võiks olla ilmne. Teise isiku kohta hinnangu avaldamine (ka negatiivse) ei ole

keelatud ega õigusvastane. Kohus leiabki, et üksnes negatiivset väidet ei saa ära keelata. See

oleks õigustamatu sekkumine sõnavabadusse. Arvesse tuleb ka võtta hageja 1 enda käitumist

meeleavaldusel. Tuvastamist on leidnud, et konflikti algatas hageja 1, mitte Odini sõdalased.

Kostja 1 poolt avaldatud hinnang olid tingitud hageja 1 enda käitumisest.

Kostja 2 poolt avaldatud faktiväide (väide 36, „Hageja 2 saatis oma kolleegi olukorda

lahendama“) ei ole kohtu hinnangul õigusvastane. Kostja 2 andis hinnangu olukorras, kus ta

arvas, et hageja 2 saatis kollegi olukorda lahendama. Kostja 2 arvas, et kuna tunnistaja ja

hageja 2 seisid kõrvuti, siis hageja 2 saatis kolleegi last ära tooma. VÕS § 1046 lg 1 teine

lause võimaldab mitte lugeda õigusvastasteks selliseid vähetähtsaid rikkumisi, mida isik peab

teatud olukordades mõistlikult võttes taluma. Kohus leiab, et väite 36 puhul on tegemist

vähetähtsa rikkumisega. Kohus leiab, et kostja 2 sõnakasutus on hageja suhtes au teotav, kuid

ainuüksi sellest ei tulene kostja tegevuse õigusvastasust. Kohus peab arvestama seadusega

kaitstud hüvena ka väljendusvabadusega.

48. Eeltoodust tuleneval tuleb hagejate mittevaraline kahjunõue kostjate vastu jätta täielikult

rahuldamata.

Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue

49. Hageja on esitanud kostjate vastu varalise kahjunõude 750 eurot, mis seisneb kulutuses

kohtueelsele õigusabiteenusele. Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude

kahjuna hüvitatavust ning leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel

kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10). Advokaadi kaasamine

kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli

valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt

mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29). Seega on kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamiseks esitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 115

lg 1. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks

kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuuluv kahju võib

olla varaline (VÕS § 128 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses

kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise

saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3).

50. Riigikohus on märkinud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus

VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult

võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui

õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku

suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning

kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja

esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema

VÕS § 139 lg 1 kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja

suurendab hageja enda kahju. Kostja peab esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks

saanud sama teenust odavamalt (vt RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).

51. Kohus on seisukohal, et hagejate varaline kahjunõue summas 750 eurot ei ole põhjendatud

ja rahuldamisele ei kuulu.

Kohtule esitatud nõudekirjaga on tõendamist leidnud, et hagejad saatsid kostjatele 07.03.2019

nõudekirja (I kd, tl 31-37). Hagejatele esitati tasumiseks arve summas 1036 eurot (I kd, tl

206-207). Õigusabitoimingud hõlmasid nõudekirjade koostamist, täiendavate materjalide

kogumist, läbitöötamist ja kliendiga suhtlemist. Kokku kulus esindajal nende toimingute peale

6 tundi ja 10 minutit. Nõudekirjas palusid hagejad ebaõigete andmete ja ebakohaseid

väärtushinnanguid sisaldavate väidete eemaldamist ja mittevaralise kahju hüvitamist (I kd, tl

31-37). Hagis paluvad hagejad ebaõigete väidete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju

hüvitamist. Kohtu hinnangul on isiku au ja kaitse näol tegemist spetsiifilise valdkonnaga,

millises olukorras ei saa eeldada, et hagejad ei tohi kasutada kohtueelse nõude esitamisel

professionaalset õigusabi. Samas tuleb kahjunõude esitamisel jääda samade nõuete piiridesse

mida esitatakse kohtusse ja ka kahju suuruse osas tuleb jääda kohtupraktikas väljamõistetud

summade piiridesse.

52. Kohus on seisukohal, et mittevaralise kahju osas ei ole kohtueelsed õigusabikulud

põhjendatud. Kohus leidis, et hagejate isikuõigusi ei ole rikutud ning seetõttu jäi mittevaraline

kahjunõue rahuldamata. Hagejad on teist nõuet muutnud. Kohtusse esitati ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõue, mitte andmete eemaldamise nõue. Sellest tulenevalt ei ole hagejatele

kahju tekkinud ja kohtueelsete õigusabikulude nõue rahuldamisele ei kuulu.

53. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

KOSTJA 1 VASTUHAGI HAGEJA 1 VASTU

54. Kostja 1 mittevaralise kahju õiguslik alus ebakohase väärtushinnangu avaldamise nõude

puhul on VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4. Avaldajal on kahju hüvitamise

kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase isikuõiguste rikkumisega põhjustas kannatanule

kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste rikkumine on võimalik ebakohaste

väärtushinnanute või ebaõigete faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1).

Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks

mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 134 lg 2).

Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja

piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid

(RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena tuvastada

kahju hüvitamise kohustus.

55. Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille

elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus

kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (isikuõiguste

rikkumine), teo õigusvastasuse (avaldatud andmed olid ebaõiged) ja kostja süü (teo

toimepanemine vähemalt hooletusest). Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on tegu,

kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos. Seejuures toimub loetletud elementide

olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud

objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne.

Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju,

mille hüvitamist hageja nõuab.

56. Seega peab kohus kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuvastama kahju hüvitamise

objektiivse koosseisu (tegu, kahju tekkimine ja põhjuslik seos kahju ja teo vahel) (VÕS

§ 1043), teo õigusvastasuse (VÕS § 1045 lg 1 p 7, ja § 1046 või § 1047) ja kostja süü (VÕS

§1050). Kostja 1 tõi hageja 1 teona välja Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldusel kostja 2

fašistiks nimetamise. Hageja 1 võttis selle asjaolu omaks. Seega ei pea kostja 1 tõendama

hageja 1 tegu. Vastavalt on tõendamist leidnud asjaolu, et hageja 1 avaldas kostja 1 kohta

Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldusel väärtushinnangu, millega nimetas kostjat 1

fašistiks.

57. Kohus selgitas 01.02.2021 määrusega vastuhagi osas poolte tõendamiskoormist (II kd, tl

175-179 pöördel).

58. Kohus jääb enda 01.02.2021 määruses väljendatud seisukoha juurde, et kostja 1

nimetamine fašistiks on väärtushinnangu avaldamine, sest fašistiks olemist on võimalik

üksnes põhjendada erinevate asjaoludega ning neid põhjendavaid asjaolusid tõendada, kuid

fašistiks olemist pole võimalik tõendada.

59. Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, on õigusvastane, kui

seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1046 lg 1 ls 1). Väärtushinnangu ebakohasus võib

seisneda selle väljendusviisis või sellise hinnangu andmiseks olevate asjaolude puudumises.

Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid

seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 2 ls 1).

Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning võrrelda erinevaid kaitstud

hüvesid ja huvisid (TsMS § 1046 lg 1 ls 2 ja lg 2 ls 2). Kui avaldatud väärtushinnang on

halvustav, siis tuleb avaldajal tõendada, et avaldatud väärtushinnang oli kohane.

60. Kohtu hinnangul on hinnang fašist Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Seetõttu

on väärtushinnangu avaldamine au toetav. Seetõttu oli väärtushinnangu avaldamine

õigusvastane ja hageja 1 peab põhjendama ja tõendama vastupidist.

61. Kohtu seisukohta ei muuda hageja 1 poolt viidatud Euroopa Inimõiguste kohtu lahend,

kus leiti, et ainuüksi sõna „nats“ kasutamisest, ei saa tuletada, et isik on laimamise eest

kriminaalselt vastutav tulenevalt Austrias sõnaga nats seotud stigmast, vaid arvestada tuleb ka

avaldatu konteksti (Scharsach I News Verlagsgesellschaft v. Austria, p 40-42). Käesoleval

juhul on tegemist tsiviilkohtumenetlusega ja mõlemal poolel on võimalik esitada lähtudes

VÕS §-is 1046 toodust põhjendusi, miks on tegemist õigusvastase või õiguspärase

väljendusega. Ka kostja 1 pole väitnud, et ainuüksi sõna fašist kasutamine oleks selline, mille

tõttu tuleks kahjunõue rahuldada, vaid kostja 1 selgitas põhjalikult, miks tema arvates ei ole

see kohane väärtushinnang. Seetõttu ei leia kohus, et viidatud lahend oleks asjakohane või

annaks aluse muuta Eesti kohtute praktikas kujunenud tõendamisreeglit.

62. Kohus leiab, et hageja 1 ei ole enda tõendamiskoormist täitnud. Kohus on seisukohal, et

hageja 1 poolt kohtule 15.01.2021 esitatud tõendid (II kd, tl 109-167), ei tõenda kostja 1

fašistiks olemist. Kohus nõustub kostja 1 seisukohaga, et hageja 1 avaldatud väärtushinnang

ei saanud kujuneda tema poolt kohtule tõenditena esitatud dokumentide või neis väljendatud

seisukohtade põhjal, kuna neid seisukohti ei olnud väärtushinnangu andmise ajal avaldatud

või publitseeritud. Hageja 1 poolt esitatud tõendid pärinevad kas 2020. või 2021. aastast.

Kostja 1 selgitas ka, et ta on pühendunud katoliiklane ning tema tõekspidamised on kooskõlas

katoliku kiriku õpetusega. Vastasseisu ÜRO rändepaktiga liitumisele ei saa samastada

fašistliku võõrvihaga ja meeleavaldusel osalejaid fašistidega. Vaidlus puudub selles, et kostja

1 sõnavõtt 09.12.2018 meeleavaldusel ei sisaldanud fašistlikule ideoloogiale omaseid

seisukohti ja üleskutseid. Samuti ei ole hageja 1 toonud kohtu ette asjaolusid ega esitanud

tõendeid selle kohta, et kostja 1 eelnev käitumine oleks andnud põhjust kostja 1 fašistiks

nimetamist.

63. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hageja 1 on ebakohase väärtushinnangu

avaldamisega rikkunud kostja 1 isikuõigusi ja kostjale 1 on tekkinud seetõttu kahju.

Hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka selle

põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4). Seega on täidetud objektiivne

teokoosseis.

64. Käesolevas asjas on hageja 1 avaldanud väite, mis sisaldab kostja 1 kohta ebakohast

väärtushinnangut, mis on kättesaadav piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). Seega

tuleb kohtul hinnata, kas esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud ja kas hageja 1 poolt

avaldatu oli nii intensiivne hagejate õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda.

65. Kohus tuvastab kas väärtushinnangu avaldamine on õigusvastane. Isiklike õiguste

rikkumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 4) tuleb rikkumise õigusvastasust hinnata kõikidel

juhtudel VÕS § 1046 järgi. Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga,

isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse

rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse

tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega

taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1). Isikliku õiguse rikkumine ei

ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja

kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul

lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (VÕS § 1046 lg 2).

66. Kohus tuvastas eelnevalt, et ebaõige väärtushinnangu avaldamine on kostja 1 õiguste

rikkumine ning hageja 1 ei tõendanud, et väite avaldamine oli õiguspärane. Eeltoodust

tulenevalt on väite avaldamine õigusvastane ning rikub kostja 1 isiklikke õigusi. Kohus on

seisukohal, et teisi isiku au teotamine ebakohase hinnanguga avalikkuse ees on õigusvastane.

Sellise hinnangu andmiseks ei esinenud avalikku huvi. Asjaolu, et kostja 1 on avaliku elu

tegelane ja peab taluma kriitikat, ei saa olla õigustuseks fašistiks nimetamisele. Kostja 1 peab

avaliku elu tegelasena meeleavaldusel esinedes arvestama võimalusega, et tema esinemist

võidakse kritiseerida ka põhjendamatult. See ei tähenda aga seda, et kostja 1 peaks taluma

tema suhtes solvavat hinnangut, milleks ta ei ole andnud oma esinemisega alust. Samuti ei

õigusta kostja 1 esinemine sellise hinnangu andmist, mis tema esinemisega ei seondu. Seega

õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

67. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Kohus ei ole tuvastanud süüd

välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on hageja 1 oma õigusvastase käitumisega kostjale 1

põhjustatud mittevaralise kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju

tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega

ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja

tahtlus. Süü kindlakstegemine toimub delikti üldkooseisu puhul põhimõtteliselt kahes etapis:

esmalt tuleb kindlaks teha, et kahju põhjustati tahtlikult või välisest hooletusest (VÕS § 1050

lg 1), mittetahtliku delikti puhul tuleb seejärel veel hinnata, kas esineb sisemine hooletus, st

kas väline hooletus on subjektiivselt vabandatav (VÕS § 1050 lg 2). Kohus leiab, et hageja 1

on käitunud kostja 1 kohta ebakohase väärtushinnangu avaldamisel vähemalt hooletult. VÕS

§ 104 lg 3 järgi on hooletus (välise hooletuse tähenduses) käibes vajaliku hoole järgimata

jätmine. Kohtu hinnangul ei ole hageja 1 tõendanud, et nimetatud rikkumine oleks

subjektiivselt vabandatav.

68. Kuna hageja 1 tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab hageja 1 kostjale 1

isikuõiguste ja seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju

tekitamise eest.

69. Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6).

VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest,

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise

kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Kahjusumma suuruse

otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju

tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). VÕS §

134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete

andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse

või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib

kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma

edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.

70. Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende

asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude

(RKTKo 2-15-16007, p 18). Hageja 1 vaidles vastu mittevaralise kahju tekkimisele, mh

põhjusel, et arvestades meeleavalduse sisu ja sinna kogunenud inimeste uskumusi, ei ole

usutav, et kostja 1 maine oleks saanud hageja 1 poolt avaldatu tõttu kahjustada. Kohus pidi

vajalikuks, et kostja 1 selgitaks ja põhistaks mittevaralise kahju tekkimist.

71. Fašist on fašismi pooldaja. Üldteada asjaolu on, et fašistlikud režiimid on ajaloos toime

pannud genotsiide, massimõrvu ja ridamisi teisi võikaid inimsusevastaseid kuritegusid. Kostja

1 seostamine fašismiga teotab kostja 1 au ja head nime ning on ka inimväärikust alandav.

Riigikohus on leidnud, et mis tahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist

seisundit ja moraalse kahju olemasolu sellisel juhul eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise

ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (RKTKo nr 3-2-1-105-01).

72. Vaidlust ei ole, et ebakohane väärtushinnang jõudis viivitamatult sadadeni teda kuulanud

meeleavaldajateni ja teiste kohalviibinud isikuteni. Samuti on kostja 1 sõnavõtt kui ka

fašistiks nimetamine salvestatud meedias. Salvestised on võimalik veebi kaudu

kättesaadavaks teha piiramatule hulgale inimestele.

73. Kostja 1 esitas kahunõude kohtu enda õiglasel äranägemisel. Väljamõistetud mittevaralise

kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise

võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel

võrreldavad (vt nt RKTKo nr 3-2-1-19-08, p 13; RKTKo 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24).

Mittevaralise kahju hüvitamise eesmärgiks on ka mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest

kahju tekitamisest, kuid seda erinevusega, et kohus võib isiklike õiguste rikkumise puhul

arvesse võtta ka kahju tekitanud isiku varalist seisundit. Kostja 1 kasuks välja mõistetav

hüvitise suurus peab vastama hüvitisele, mis omaks preventatiivset eesmärki vastavalt hageja

1 majanduslikule olukorrale ja hoiaks ära hageja 1 poolt edaspidiselt ebakohase

väärtushinnangu avaldamist, mis riivab isiku au ja väärikust. Kohus arvestab hüvitise suuruse

väljamõistmisel asjaoluga, et hageja 1 jätkas kohtumenetluses kostja 1 nimetamist fašistiks.

74. Lähtudes eeltoodud asjaoludest, kohtupraktikast ja oma siseveendumusest on kohus

seisukohal, et põhjendatud on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine 300

euro ulatuses. Nimetatud summa arvestab vajadusega mõjutada kostjat hoiduma edasisest

kahju tekitamisest. Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded

tsiviilasjades 2018.– 2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud

hüvitised vahemikku 200 - 7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800

eurot. Seega jääb väljamõistetud hüvitis kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse.

Tõik, et see on väljamõistetud hüvitiste vahemiku alumises osas, ei muuda hüvitist

sümboolseks.

75. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUD

76. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Hagi

osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja 1 hagis kostjate 1, 2, 3, vastu andmete

ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes täies ulatuses hageja 1 kanda.

Kohus rahuldas osaliselt (kahest väitest ühe osas) hageja 2 hagi kostjate 1 ja 2 vastu andmete

ümberlükkamise nõudes. Seega jätab kohus menetluskulud selles nõudes poolte endi kanda.

Kohus jättis täielikult rahuldamata hageja 2 nõude kostja 3 vastu andmete ümberlükkamise

nõude osas. Seega jäävad menetluskulud hageja 2 kanda.

Samuti jättis kohus rahuldamata hageja 2 nõude kostjate 1, 2, 3 vastu mittevaralise ja varalise

kahju hüvitamise nõudes. Menetluskulud jäävad hageja 2 kanda.

Vastuhagi menetluskulud tuleb jätta hageja 1 kanda.

77. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

78. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2022 kohtuotsusega on täiendatud Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja 30.11.2021 kohtuotsuse resolutsiooni ja osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.