2-20-4908/47 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

30. november 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-4908

Tsiviilasi

AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali avaldus Paul

Sinisaare vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 31. mai 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali määruskaebus

Paul Sinisaare määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): AB "Lietuvos

draudimas" Eesti filiaal (registrikood 12831829),

lepinguline esindaja Arvi Luhakooder

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Paul Sinisaar

(isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Siim Avi

Puudutatud

isik:

XXXXXXXX

korteriühistu

(registrikood XXXXXXXX, seaduslik esindaja juhatuse

liige Merike Härm

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 31. mai 2021. a määrus osas, milles kohus rahuldas

avaldaja viivisenõude 5 eurot 46 senti ületavas ulatuses, ning teha uus määrus, millega

jätta viivisenõue nimetatud summat ületavas osas rahuldama.

2. Paul Sinisaare määruskaebus rahuldada osaliselt, AB "Lietuvos draudimas"

Eesti filiaali määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Lugeda Tartu Maakohtu 31. mai 2021. a määruse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

"1. Võtta vastu AB "Lietuvos draudimas" loobumine põhinõudest summas

4109.58 eurot Paul Sinisaare vastu ning lõpetada osaliselt selles osas menetlus.

2. Rahuldada AB "Lietuvos draudimas" nõue viiviste osas Paul Sinisaare vastu

osaliselt ning välja mõista Paul Sinisaarelt 5 eurot 46 senti."

4. Mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda,

v.a AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali määruskaebuse menetlemisel tekkinud

menetluskulud, mis jätta AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kanda.

5. Määrata AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali määruskaebuse menetlemisel

tekkinud Paul Sinisaarele hüvitatavate menetluskulude suurusena kindlaks ning mõista

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt Paul Sinisaare kasuks välja 100 eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest alates.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal (avaldaja) esitas 31. märtsil 2020 Tartu

Maakohtule avalduse, milles palus 24. augusti 2020. a täpsustusi arvestades Paul Sinisaarelt

(puudutatud isik I) välja mõista põhinõudelt 4109 eurot 58 senti arvestatud viivise 76 eurot

50 senti. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda koos kohustusega

tasuda menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Avalduse kohaselt on avaldaja kui kindlustusandja kindlustanud korteri asukohas

XXXXXXXX (korter nr X). Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks

kahjukindlustuse lepingu. Kindlustusvõtjaks on Tatjana Pikas (kindlustusvõtja).

Avaldaja sai 3. novembril 2019 kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus

3. novembril 2019 korteris nr 14 veekahju – ülemise naabri sissevoolu veetoru oli katki, mille

tagajärjel voolas vesi korterisse. Elva Varahalduse OÜ selgituste kohaselt tuvastas santehnik,

et XXXXXXXX (korter nr X) korteris oli peakraan katki. Puudutatud isik I on korteri nr X

omanik. Santehnik vahetas katkise kraani uue vastu.

Kuna veekahju sai alguse puudutatud isiku I korterist, esitas avaldaja talle 29. jaanuaril 2020

kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Puudutatud isik I kahjunõuet ei tunnistanud ega kahju

hüvitanud. Avaldaja on hüvitanud korteri nr 14 remondi ja samaväärse valamu- ja esikukapi

eest 4109 eurot 58 senti.

Avaldaja nõudis puudutatud isikult I VÕS § 115 lg 1 ning VÕS §-de 127 ja 128 alusel kahju

hüvitamist. Avaldaja hinnangul on kahjunõude eeldused täidetud.

Avaldaja loobus 24. augustil 2020 puudutatud isiku I vastu esitatud põhinõudest

4109 eurot 58 senti, kuna XXXXXXXX korteriühistu (puudutatud isik II, korteriühistu) tasus

avaldajale selle summa 7. mail 2020.

2. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda.

Puudutatud isiku I eemalolekul 3. novembril 2019 korterist nr 16 tekkis pragu püstakus olevas

peakraanis, millega kaasnes veeleke alumise korruse korterisse nr 14, tekitades seal

veekahjustusi. Lekkinud peakraan asub enne veemõõtjat. Kahju tekitanud lekkekoht ei ole

korteri nr 16 reaalosa. Korteriühistu kaasomandis olevad torustikud on ERGO Insurance SE

(Ergo) poolt kindlustatud.

Puudutatud isik I on võtnud ühendust nii korterühistuga kui ka Ergoga, et viimane

kindlustusandjana kindlustusjuhtumiga tegeleks. Seega ei saa puudutatud isik I olla

käesolevas asjas menetlusosaliseks. Menetlusosaliseks peab olema korteriühistu ja Ergo.

Puudutatud isikule I jääb ebaselgeks, miks kindlustusandjad pole omavahel suhelnud.

Kahju suurus on ebamõistlikult suur, see pole läbipaistev ega tõendatud, mistõttu tuleb

hüvitise suurust vähendada mõistliku suuruseni.

3. Maakohus kaasas 30. septembril 2020 asja menetlusse puudutatud isikuna

korteriühistu.

4. Korteriühistu arvates puudub põhjendus tema menetlusse kaasamiseks. Kui

korteriühistu sai dokumendid kahjujuhtumi kohta kätte 10. aprillil 2020, esitas ta need Ergole.

Korteriühistu on avaldaja põhinõude tasunud 7. mail 2020.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Maakohus võttis 31. mai 2021. a määrusega vastu avaldaja loobumise põhinõudest

4109 eurot 58 senti puudutatud isiku I vastu ning lõpetas osaliselt selles osas menetluse. Sama

määrusega rahuldas maakohus avaldaja viivisenõude puudutatud isiku I vastu ning mõistis

puudutatud isikult I välja 76 eurot 35 senti. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste

endi kanda.

Määruse kohaselt juhul, kui põhinõuet poleks tasutud, tuleks avaldus rahuldada. Asjaolu, et

puudutatud isiku I eest on põhinõude ilma viiviseta hüvitanud korteriühistu, ei muuda

avaldaja nõuet põhjendamatuks. Samuti ei välista põhinõude tasumine avaldaja viivise ning

kantud menetluskulude hüvitamise nõudeid. Küsimus on selles, kas puudutatud isikult I saab

välja mõista kogu hüvitise või on tegemist osavastutusega.

Menetlusosalised ei vaidle, et kahjujuhtum on tekkinud ning nõue on üle läinud avaldajale.

Kuna avaldaja nõustub puudutatud isikuga I, et peakraan (korteri sisendkraan) on

korteriomanike kaasomandis, pole vaidlust ka selles, et tegemist võinuks olla korteri

reaalosaga. Sisendkraan on kaasomandi osa. Vaidlus on selles, kas puudutatud isik I saab olla

menetlusosaline ning kas ta vastutab tekkinud kahju eest täielikult või osaliselt, samuti selles,

et avaldaja (kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik) on käitunud pahatahtlikult.

Avaldajal oli õigus esitada nõue konkreetse korteriomaniku vastu, kuna just tema korterist sai

leke alguse. Samas avaldaja möönab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 614 lg 1

näeb üldiselt ette, et korteriomandist tuleneva vaidluse lahendamisel kuulub menetlusosaliste

hulka ka korteriühistu. Seega purunenud sisekraani tõttu tekkinud kahju eest võivad vastutada

puudutatud isik I ja korteriühistu solidaarselt. Praegusel juhul esitas avaldaja nõude

puudutatud isiku I vastu, lähtudes sellest, kelle korterist leke tekkis. Maakohus kaasas

korteriühistu puudutatud isikuna menetlusse, kuid sisulist vastust kohus neilt ei saanud.

Samas ei pea menetlusosaliseks olema Ergo, kuna praeguses asjas avaldaja ja teise

kindlustusandja vahel õiguslik seos puudub.

Avaldaja esitatud nõude eeldused on täidetud. Teine korteriomanik on kohustust rikkunud

(VÕS § 115 lg 1) ning see rikkumine pole vabandatav. Kohtupraktika kohaselt on korteri

omanikul võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus

teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest.

Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandisse kuuluv ese oleks

sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju.

Praegusel juhul tekkis kahju korteri sisendkraanist, mis on kaasomandis. Puudutatud isikul I

oli kohustus hoida korras korteri sisendkraan ning kraani kahjustumise ohu ilmnemisel

viivituseta teavitada korteriühistut või teisi korteriomanikke, eelkõige neid, keda võis

võimalik veeleke puudutada. Üldjuhul korteriomaniku poolset rikkumist eeldatakse, kui ta ei

tõenda, et kahju tekkis korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) tema vastutust

välistaval viisil. Praegu tekkis kahju puudutatud isiku korteris eriomandi piirest. Puudutatud

isikul I oli võimalik mõistlikult ette näha, et peakraan võib puruneda ning sealt võib välja

voolata vesi, mis võib kahjustada teisi korteriomanikke ja kaasomandit (VÕS § 127 lg 3).

Maakohtu hinnangul oli täidetud ka avaldaja kahjunõude teine eeldus – kahju tekitanud

korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, § 103 lg 1). Tõendatud on

asjaolu, et kannatanud korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mida

kinnitab avaldaja poolt esitatud kahju hüvitamise nõue koos selle juurde kuuluva

dokumentatsiooniga. Kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127

lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isiku

I korteris poleks vesi põrandale voolanud, poleks kahju tekkinud. Kahju tekkimist ning

põhjuslikku seost ei vaidlusta ka puudutatud isikud ise. Puudutatud isik I vaidlustab kahju

suurust ja seda, et tema on kahju eest vastutav isik.

Kuna põhinõue 4109 eurot 58 senti on korteriühistu poolt tasutud, siis on see ära langenud.

Avaldaja on põhinõudest loobunud, esitanud taotluse vähendada nõuet tasutud summa võrra

ning jätkata menetlust viivise (76 eurot 50 senti) ja menetluskulude osas.

Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et kahju suurus oli väiksem kui avalduses märgitud

summa. Kindlustusandjale pole õiguslikult ette kirjutatud, mitu hinnapakkumist ta peab

võtma, samuti pole õigustatud väide, et kõige parem pakkumine on kõige odavam pakkumine.

Seda, kas kulu oli mõistlik või mitte, peab eelkõige tõendama kahju tekitanud korteriomanik.

Kuna varem (nt enne kohtusse pöördumist) pole kahju suurusele esitanud vastuväited kumbki

puudutatud isik ega ka Ergo, tuleb eeldada, et paranduskulud on olnud mõistlikud ja vajalikud.

Taolist liiki asjades ei saa olla kohtul kohustust teostada ise tõendamismenetlust puudutatud

isiku asemel.

VÕS § 113 lg 1 ning § 94 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määr on intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Avaldaja viivisenõue ajavahemiku 13. veebruar 2020 kuni 7. mai 2020 eest 76 eurot 35 senti

on põhjendatud.

Menetluskulusid oleks saanud kokku hoida, kui avaldaja oleks pärast korteriühistu poolt

põhivõla tasumist loobunud viivisenõudest. Selle asemel tekitas avaldaja olukorra, kus

korteriomanik oli sisuliselt sunnitud end kaitsma nõude vastu, mis oli tegelikkuses

korteriühistu

poolt

täidetud.

Kuna

avaldaja

seadis

esikohale

korteriomaniku

hoolsuskohustuse, näitamata üles vähimatki huvi suhelda korteriühistuga, kes tasus nõude

iseseisvalt, ning seejärel vaidlustas korteriomanik kahju suuruse, käitus avaldaja üksnes enda

huvides, mitte eesmärgiga menetlus õigusrahu huvides lõpetada. Ka puudutatud isik I oleks

võinud üles näidata suuremat arusaamist avaldaja nõude suhtes ning püüda koostöös

korteriühistuga asja rahumeelselt lahendada. Käesoleval juhul on tegemist erandlike

asjaoludega, mis võimaldavad kohtul jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda

(TsMS § 162 lg 4).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Avaldaja palub 7. juunil 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada

osas, millega jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja palub jätta

menetluskulud puudutatud isiku I kanda.

Määruskaebuse kohaselt ei olnud avaldajal võimailik oma nõuet kohtuväliselt maksma panna.

Avaldajale on üllatuslik kohtu põhjendus, mille kohaselt oli puudutatud isik I sunnitud end

kaitsma nõude vastu, mis oli tegelikkuses korteriühistu poolt täidetud. Põhivõlg tasuti 7. mail

2020, st pärast avalduse esitamist kohtusse. Asjaolu, et nõude tasus korteriühistu, tähtsust ei

oma. Avaldajal ei ole kunagi olnud nõuet korteriühistu vastu, samuti ei ole kohus tuvastanud,

et tekkinud kahju eest vastutab korteriühistu. Nõude eeldused korteriühistu vastu ei ole

praegusel juhul täidetud. Küll aga on kohus leidnud, et puudutatud isiku I vastu esitatud nõude

eeldused on täidetud.

Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et purunenud sisendkraani tõttu tekkinud kahju eest

võivad puudutatud isikud vastutada solidaarselt, mistõttu oli avaldajal õigus esitada nõue nii

korteriühistu ja/või konkreetse puudutatud isiku vastu. Kohus ei ole hinnanud nõuet

korteriühistu vastu. Kraani purunemise põhjus puudutatud isiku I korteris on jätkuvalt

ebaselge. Avaldajale jääb arusaamatuks, mille alusel maakohus leidis, et avaldajal oli nõue

korteriühistu vastu.

Asjaolu, et puudutatud isik I esitas pärast avaldajale põhivõla tasumist tõendamata vastuväited

kahju suurusele, ei ole avaldajast tingitud.

TsMS § 168 lg-st 5 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

See säte kohaldub TsMS § 477 lg 1 järgi ka hagita menetluses. Menetluskulud on põhjustanud

puudutatud isik I, kes vaidles avaldaja põhjendatud nõudele vastu nii kohtuväliselt kui ka

menetluse kestel. Avaldaja pöördus kohtusse põhjendatult. Riigikohus on leidnud, et kulud

tuleb jätta kostja kanda, kui vaidluse ajal täidab hagetava kohtuotsuse teine solidaarvõlgnik,

kelle vastu ei ole hagi esitatud. Isegi kui puudutatud isikud vastutavad tekkinud kahju eest

solidaarselt, tuleb menetluskulud jätta siiski puudutatud isiku I kanda.

Avaldaja loobus põhinõudest põhjusel, et see tasuti. Avaldaja soovis sellega menetluskulusid

kokku hoida.

Samuti on Riigikohus leidnud, et menetluskulude jaotamise ja esindaja kulude teiselt

menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta professionaalse lepingulise esindaja

õigusabi kasutamist kohtumenetluses majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse

pöördumise õigust näiliseks.

7. Puudutatud isik I palub 16. juunil 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse

tühistada osas, milles maakohus rahuldas avaldaja viivisenõude puudutatud isiku I vastu,

mõistis puudutatud isikult I välja 76 eurot 35 senti ning jättis menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda. Tühistatud osas palub puudutatud isik I teha uue määruse, millega jätta avaldaja

viivisenõue puudutatud isiku I vastu rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik I jätta

avaldaja kanda.

Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus arvesse võtmata, et puudutatud isik I suhtles enne

kohtumenetluse algust avaldajaga, korteriühistuga, Ergoga ning püüdis asja lahendada

kohtuväliselt. Kahjuhüvitis on välja makstud 7. mail 2020. Esitatud dokumentidest ei nähtu,

et kindlustusandja oleks kahjujuhtumi asjaolud selgeks teinud ning võtnud enne kohtu poolt

pöördumist ühendust korterühistu ja Ergoga. Arusaamatu on see, et kindlustusandja ei

pöördunud teise kindlustusandja poole. Puudutatud isik I (kaebuses ilmselt ekslikult märgitud

avaldaja) eeldas, et kindlustusandjad omavahel suhtlevad.

Kuna kahju on tegeliku kahju eest vastutava isiku poolt hüvitatud, jääb selgusetuks, miks peab

puudutatud isik I kandma menetluskulusid. Nõuded olid alusetud ja kohus on nõude

rahuldanud väikeses osas. Puudutatud isiku I õigusabikulud tuleb jätta avaldaja kanda. Viivise

tekkimist oleks avaldaja suutnud ka vältida.

Puudatud isik I ei saa olla menetlusosaliseks. Menetlusosaliseks peavad olema korteriühistu

ja Ergo.

Vaidlust ei ole asjaolus, et veemõõtja lähedal oli avarii. Kuna puudutatud isik I kontrollib

veemõõtjat iga kuu ja edastab andmeid, on ta oma hoolsuskohustust piisava

tähelepanelikkusega teostanud.

8. Puudutatud isik I vaidleb avaldaja määruskaebusele vastu, palub jätta selle

rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

9. Avaldaja vaidleb puudutatud isiku I määruskaebusele vastu, palub jätta selle

rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku I kanda.

10. Korteriühistu seisukohta puudutatud isiku I määruskaebuse kohta ei esitanud.

11. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning saatis need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas

avaldaja viivisenõude 5 eurot 46 senti ületavas ulatuses, ning teha uus määrus, millega jätta

viivisenõue nimetatud summat ületavas osas rahuldama. Puudutatud isiku I määruskaebus

rahuldatakse osaliselt, avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

13. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebustega vaidlustatud osas. Määruskaebustes

on maakohtu 31. mai 2021. a määrus vaidlustatud avaldaja viivisenõude rahuldamise ja

menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3). Määrust ei ole

vaidlustatud osas, milles kohus lõpetas menetluse avaldaja põhinõude osas.

14. Puudutatud isiku I hinnangul rahuldas maakohus põhjendamatult avaldaja

viivisenõude. TsMS § 652 lg-st 8 ja §-st 659 (nende koosmõjus) tulenevalt ei ole

ringkonnakohus seotud määruskaebuse õigusliku põhjendusega. Viivise tasumise kohustuse

eelduseks on VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi sissenõutavaks muutunud rahalise kohustuse

olemasolu, mille täitmisega on võlgnik sattunud viivitusse. Kahju hüvitamise nõude puhul on

VÕS § 113 lg 2 järgi täiendavaks eelduseks võlausaldaja poolt võlgnikule nõude esitamine.

Seega on ka viivisenõude lahendamisel oluline hinnata avaldaja kahjunõude (põhinõude)

põhjendatust.

VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema

täidetud eelkõige järgmised eeldused: kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja

vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav

(VÕS § 103 lg 1); hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud

rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt nt Riigikohtu 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-107-15, p 11).

14.1. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isiku I korteris (korter nr 16)

purunes peakraan (sisendkraan), mille tõttu tekkis korteri nr 14 omanikule kahju. Maakohus

on menetlusõiguse norme rikkumata tuvastanud, et purunenud peakraan oli korteriomanike

kaasomandis (kuigi asus puudutatud isikule I kuuluva korteri reaalosas). Ka

määruskaebemenetluses ei väida menetlusosalised, et peakraan ei ole korteriomanike

kaasomandi osa või et maakohus oleks selle asjaolu tuvastamisel eksinud.

14.2. Enne 1. jaanuari 2018 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) rakendamisel kujunenud

kohtupraktika põhjal on korteriomanikul ja tema õigusjärglasel (mh kindlustusandjal

VÕS § 492 lg 1 alusel) võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul,

kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus

kaasomandi esemest (vt ka Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-

13, p 43; 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 14). 1. jaanuaril 2018

jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) selles osas midagi põhimõtteliselt ei

muutnud (vt ka Riigikohtu 19. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p-d 15 ja 16).

14.3. Selleks, et kahjustatud korteri omanik saaks esitada korteriomandi eri- või

kaasomandiga seostuva kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta

tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema

korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik

kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja

kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab

omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel

teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus).

Kui kahju tekitanud asjaolu (praegusel juhul veeleke) on lähtunud teise korteriomandi

eriomandi piirest, jaguneb tõendamisekoormus kohtupraktika järgi selliselt, et hea usu

põhimõttes lähtudes tuleb eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust.

Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik vaidluse korral tõendama, et kahjustav

asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma

kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (vt ka Riigikohtu 19. märtsi 2021. a

otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 21 koos selles viidatud praktikaga).

14.4. Nagu eelnevalt märgitud, tulenes kahjustav asjaolu maakohtu tuvastatu kohaselt

korteriomanike kaasomandi esemest – purunes korterisse siseneva veetoru peakraan

(sisendkraan). Ringkonnakohus märgib, et KrtS § 34 lg 2 järgi valitsevad korteriomanikud

korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu. Tavapärase valitsemisena

käsitatakse ka kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti (KrtS § 35 lg 2 p 1).

Ringkonnakohus märgib, et kaasomandi esemeks olevate tehnosüsteemide korrasoleku

kontrollimine ning tuvastatud ohu ja puuduste kõrvaldamine on AÕS § 72 lg 5 esimesest

lausest tulenevalt korteriomanike ühine kohustus. See kohustus hõlmab ka kohustust

kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh lekkeid (vt ka

Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 47).

Seega on tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4) eelkõige korteriomandite

kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse, mida korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1,

§ 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu, rikkumine.

14.5. Iseenesest tuleneb KrtS § 31 lg 1 p-st 1, § 12 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg-st 5

korteriomanikule kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset, mh

jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada

korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (kaasomandi

alalhoiu kohustus) (vt nt Riigikohtu 19. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 16).

Puudutatud isik I ei ole ka tõendanud, et ta oleks peakraani seisukorda regulaarselt jälginud,

kuid juhtumi asjaolusid arvestades puudub alus arvata, et see rikkumine oleks põhjuslikus

seoses korteri nr 14 omanikule tekitatud kahjuga. Asja materjalidest ei nähtu, et purunenud

peakraan oleks juba varem olnud defektne või rikutud, et see oleks lekkinud vms. Kahju oleks

seega tõenäoliselt tekkinud ka juhul, kui puudutatud isik I oleks peakraani seisukorda

mõisliku regulaarsusega jälginud. Avaldaja ei ole väitnud ega maakohus tuvastanud, et

puudutatud isik oleks kaasomandi eset lõhkunud või rikkunud.

14.6. Olukorras, kus rikutud on kaasomandi eseme valitsemise kohustust (st kõigi

korteriomanike ühist kohustust), kannavad korteriomanikud kaasomandi esemega seotud

riskide realiseerumisega seotud kahju omavahelises suhtes AÕS § 75 lg 1 järgi vastavalt

kaasomanikule kuuluva osa suurusele (vt ka Riigikohtu 19. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr

2-18-13649, p 18, ja 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 50).

Eelmärgitut arvestades saab avaldaja (korteriomaniku õigusjärglane) nõuda teiselt

korteriomanikult (puudutatud isik I) viivist üksnes tema kui korteriomaniku kaasomandi

mõtteliste osa suurusele vastavas osas. Puudutatud isikule kuulub kinnistusraamatust

nähtuvalt 733/10247 suurune mõtteline osa XXXXXXXX asuvast kinnistust (tl-d 14–16).

Järelikult on puudutatud isiku I vastu esitatud viivisenõue ajavahemiku 13. veebruar 2020

kuni 7. mai 2020 põhjendatud 5 euro 46 sendi ulatuses (7,15% 76 eurost 35 sendist).

Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles kohus rahuldas avaldaja viivisenõude nimetatud

summat ületavas ulatuses.

Ringkonnakohus märgib, et avaldaja esitatud viivisearvsetus on iseenesest õiguslikult

põhjendatud ning puudutatud isik I ei ole esitanud sellele ka eraldiseisvaid vastuväiteid.

14.7. Seonduvalt menetlusosaliste väidetega märgib ringkonnakohus, et korteriomaniku

(puudutatud isiku I) vastutus oma kohustuste rikkumise eest ei välista korteriühistu vastutust

oma kohustuste rikkumise eest (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103, § 115 jt). Kui on tuvastatud, et

rikutud on mõnda korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustust,

mida korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu,

vastutab korteriühistu solidaarselt korteriomaniku või -omanikega (vt ka Riigikohtu

11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 50 ja 51). Asja materjalidest

nähtub, et pärast seda, kui puudutatud isik II sai dokumendid kahjujuhtumi kohta kätte

(10. aprillil 2020), esitas ta need Ergole, mille tulemusena rahuldati avaldaja põhinõue 7. mail

2020 (tl 107). Järelikult vastutas puudutatud isik II ka enda ja Ergo hinnangul avaldajale

tekitatud kahju eest (tl 109).

15. Avaldaja määruskaebus ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ning see tuleb

jätta rahuldamata. Kaebuse väidetele vastab ringkonnakohus allpool (vt määruse p-d 17.1–

17.3).

16. Maakohtu menetluses kantud menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda

käesolevas määruses esitatud põhjendustel. Ringkonnakohus leiab, et selline menetluskulude

jaotus on TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, arvestades esitatud avalduse osalist

rahuldamist ning avaldusest osalist loobumist. Ringkonnakohtu hinnangul puudub seejuures

vajadus tugineda TsMS § 162 lg-le 4, nagu seda tegi maakohus. Ka puudutatud isiku I

määruskaebuse esitamisest tingitud kulud peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta TsMS

§ 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Kuna avaldaja määruskaebust ei

rahuldata, jäävad selle määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171

lg 1 alusel avaldaja kanda.

17. Seonduvalt määruskaebuste ülalkäsitlemata väidetega märgib ringkonnakohus

järgmist.

17.1. Menetluskulude jaotamine TsMS § 172 lg 1 teise lause (ja ka TsMS § 162 lg 4) alusel

on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Sellisesse otsusesse saab kõrgema astme kohus

sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Maakohus

heitis ringkonnakohtu arvates avaldajale põhjendamatult ette, et viimane viivisenõudest (hea

tahte märgiks) tervikuna ei loobunud. Kohtu selline kaalutlus on asjakohatu olukorras, kus

maakohus ise märkis, et avaldaja põhinõue kuuluks rahuldamisele. Ringkonnakohus

kõnealust kaalutlust kulude jaotamisel ei arvesta. Siiski ei ole kokkuvõttes alust jaotada

maakohtu menetluses kantud menetluskulusid avaldaja määruskaebuses soovitud viisil.

17.2. Maakohus ei pidanud jätma avaldaja menetluskulusid TsMS § 168 lg 5 alusel

puudutatud isiku I kanda.

Iseenesest on põhjendatud avaldaja määruskaebuses esitatud seisukoht, et kohtuväliselt ei

olnud tal võimalik oma nõuet puudutatud isiku I vastu maksma panna. Asja materjalidest

nähtuvalt pöördus avaldaja puudutatud isiku I poole juba 29. jaanuaril 2020, st enne kohtusse

avalduse esitamist (tl-d 17–19). Puudutatud isik I vaidles avaldaja nõudele vastu nii

kohtuväliselt (tl 23) kui ka menetluse kestel (tl-d 59–61, 77–80, 112, 121–122, 136–137, 143–

144). Korteriühistu on avaldaja põhinõude tasunud menetluse kestel, s.o 7. mail 2020 (tl 107),

kuid avaldaja viivise nõuet ei ole kumbki puudutatud isik rahuldanud. Kokkuvõttes ei saa

seega väita, et avaldaja pöördus puudutatud isiku I vastu kohtusse alusetult.

Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus siiski õigesti, et ebaõiglane on jätta kogu asja

menetluskulud üksnes puudutatud isiku I kanda. Põhjendatud on maakohtu etteheide

avaldajale (ning puudutatud isiku I määruskaebuses esitatud seisukoht), et avaldajal oleks

tulnud enne avalduse kohtusse esitamist pöörduda korteriühistu poole. Kuna korteriomandite

kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral vastutab üksiku

korteriomaniku ees eelkõige korteriühistu (mille kaudu korteriomanikud kaasomandi osa eset

valitsevad), siis võis avaldajalt kui majandustegevuses tegutsevalt kindlustusandjalt sarnastel

asjaoludel tekkinud kahju puhul eeldada ka korteriühistu seisukoha välja selgitamist, mh võis

see olla vajalik kindlustusjuhtumine asjaolude selgitamiseks.

17.3. TsMS § 172 lg 1 annab kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse menetluskulude õiglaseks

jaotamiseks iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades. Avaldaja poolt viidatud kohtupraktika –

Riigikohtu 9. märtsil 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-05 – puudutab hagist loobumist

hagimenetluses, see on tehtud enne 1. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku sätete põhjal ning lahendi aluseks olevad asjaolud erinevad käesoleva juhtumi

omadest.

17.4. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku I määruskaebuses esitatud seisukohaga,

nagu oleks menetluskulude tema kanda jätmine põhjendamatu seetõttu, et avaldus tulnuks

esitada korteriühistu vastu. Puudutatud isiku I menetluskulude avaldaja kanda jätmine oleks

põhjendatud juhul, kui menetluse põhjustamine ja sellest tingitud kulud oleksid talle ette

heidetavad ning nõude rahuldamine puudutatud isiku I vastu tervikuna välistatud. Praeguses

asjas see nii ei ole. Nagu ringkonnakohus on eelnevalt märkis, oli avaldajal õigus esitada nõue

ka puudutatud isiku I vastu ning nõude eeldused on täidetud. Samal põhjusel ei anna ka muud

määruskaebuses esitatud väited (sh väited korteriühistu ja Ergo poole pöördumise kohta) alust

jätta puudutatud isiku I menetluskulusid avaldaja kanda, vaid annavad alust jätta avaldaja

menetluskulud tema enda kanda.

18. Kuivõrd ringkonnakohus jätab avaldaja määruskaebuse menetlemisel tekkinud

menetluskulud avaldaja kanda ning muud mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda (vt määruse p 16), määrab ringkonnakohus seda menetluskulude

jaotust arvestades kindlaks üksnes avaldaja määruskaebuse menetlemisel tekkinud

menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 174 lg 1).

18.1. Puudutatud isik I esitas 19. novembril 2021 ringkonnakohtule menetluskulude

nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud määruskaebemenetluses menetluskulusid 150 eurot.

Menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust (100 eurot) ja puudutatud isiku I

esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõivust (50 eurot). Puudutatud isiku I esindaja S. Avi on

nimekirjast nähtuvalt osutanud õigusabi 5 tunni ulatuses ning teinud järgmised toimingud:

tutvus maakohtu määrusega (1 tund), koostas määruskaebuse (2 tundi), tutvus avaldaja

määruskaebusega (1 tund) ning koostas selle kohta vastuse (1 tund). Puudutatud isik I on

kokku leppinud esindustasus 50 eurot tunnis, kuid mitte rohkem kui 100 eurot. Esindaja

S. Avi ei ole käibemaksukohuslane.

Puudutatud isik I kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega

(TsMS § 176 lg 5) ning ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10).

18.2. Puudutatud isik II ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Asja

materjalidest nähtuvalt ei ole ta määruskaebemenetluses ka toiminguid teinud.

18.3. Avaldaja ei ole puudutatud isiku I poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohta

seisukohta esitanud.

18.4. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebuse sisu ja mahtu ning puudutatud isiku

I poolt sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu arvestades on avaldaja määruskaebusele vastuse

koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi. See hõlmab kliendiga suhtlemise, avaldaja

määruskaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu. Kuivõrd ülejäänud

nimekirjas nimetatud toimingud on seotud puudutatud isiku I määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskuludega ning jäävad puudutatud isiku I enda kanda, ringkonnakohus neid

kulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isik I kokku leppinud esindustasus 50 eurot

tunnis, kuid kokku mitte rohkem kui 100 eurot. Ringkonnakohus leiab, et mitteadvokaadist

esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 50 eurot on TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja

põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

18.5. Eelmärgitut

arvestades

määrab

ringkonnakohus

avaldaja

määruskaebuse

menetlemisel tekkinud puudutatud isiku I kulude suuruseks 100 eurot (2×50) (käibemaksu ei

lisandu) ning mõistab nimetatud summa avaldajalt välja. Nimetatud summa ei ületa

puudutatud isiku I ja tema esindaja vahel kokku lepitud esindajatasu piirmäära (100 eurot).

18.6. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest