2-21-127662/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-127662

Tsiviilasi

Renovum OÜ hagi A. V. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

376,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Renovum OÜ (registrikood 14042462; asukoht

Tartu mnt 50, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond,

10115)

Hageja

esindaja

Aivira

Kollamaa

(e-post

aivira.jatsuk@renovum.ee)

Kostja: A. V. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A. V.`ilt hageja Renovum OÜ kasuks kostja ja Ü OÜ vahel

04.12.2019.a sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 209,51 eurot,

intress 21,17 eurot, lepingu hooldustasu 5,72 eurot ja seisuga 04.11.2021

sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 5,36 eurot.

3. Välja mõista A. V.`ilt hageja Renovum OÜ kasuks viiviseid alates 05.11.2021.a

põhinõudelt (209,51 eurot) kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras, kuid mitte üle põhinõude.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja A. V. kanda.

7. Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ja mõista välja A. V.`ilt

Renovum OÜ kasuks hageja menetluskuludena hagiavalduselt tasutud riigilõiv

summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20,00 eurot ning õigusabikulud

summas 50,00 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid

VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina

tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

04.12.2019 sõlmis kostja (laenuvõtja) Ü OÜ-ga (registrikood xxxx) laenulepingu nr xxxx 500,00

EUR saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis

laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu

üldtingimustest. Laenulepingu nr xxxx alusel võttis kostja laenu 500,00 EUR intressiga 38%

aastas ja 0.106% päevas, tagasimakseperioodiga 24 kuud, kohustusega tasuda alates 04.01.2020

annuiteetgraafiku alusel iga kuu 4. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu

hooldustasust koosnevaid makseid summas 31,31 EUR. Laenulepingu alusel kohustus kostja

saadud laenu tagastama hiljemalt 04.12.2021. Kokku kohustus kostja tasuma 766,44 EUR. Ü OÜ

maksis kostjale laenusumma välja 04.12.2019. 29.07.2021 edastas Ü OÜ kostjale nõude

laenulepingust tulenevate varaliste kohustuste täitmiseks, milles teatas, et kõik Lepingust

tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava

summa tasumist 14 päeva jooksul. Kostja ei reageerinud Ü OÜ nõuetele, misjärel Ü OÜ loovutas

30.08.2021 talle kuuluva nõude kostja vastu Renovum OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas

Ü OÜ kostjale 30.08.2021 teatise

Kostjatele on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud e-posti aadressile

xxxx TsMS § 3141 lg 2 kohaselt 9.11.2021.a ning kostjal tulnuks hagi vastus esitada hiljemalt

29.11.2021.a

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt viivise määraga 38% aastas tasumist. Hageja põhjendab

viivisenõuet sellega, et Ü AS ja kostja on kokku leppinud tüüptingimustes, mille kohaselt on Ü

AS-il õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist vastavalt intressimäärale

kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 1.10, üldtingimuste punktile 3.7. ja VÕS 113 lg

1 järgi.

Kohus märgib, et VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla

tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta.

Seega on viivisenõue iseenesest põhjendatud, kuid kohus ei nõutu viivisemääraga.

Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt

suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113

lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud

ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on

kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad

tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).

Kohus on seisukohal, et Ü OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu lepingutingimus, millega Ü OÜ

ja kostja lepivad kokku, et viivise määr on 38% aastas ja 0,106% iga laenu tagastamisega

viivitatud päeva eest, on tühine. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära, on tühine. Kostjaks on tarbija ning Ü OÜ on kutse- või majandustegevuses tegutsev

isik. Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud viivisemäär, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav

ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, pole proportsionaalne seaduses sätestatud

viivisemääraga. Ainuüks asjaolu, et pooled on tarbijat ebamõistlikult kahjustavas viivisemääras

kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure

viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist

vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks

muutunud viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas).

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamise päeva sissenõutavaks muutunud viivis

5,37 euro ulatuses.

Viivise

arvestuse algus

Viivise

arvestuse lõpp

Võlgnevus,

eur

Viivitatud

päevade arv

Viivise määr

aastas / 360

päeva

Viivise

summa, eur

05.05.2021

29.07.2021

23,42

8% / 360

0,44

05.06.2021

29.07.2021

24,16

8% / 360

0,29

05.07.2021

29.07.2021

24,93

8% / 360

0,14

30.07.2021

04.11.2021

209,51

8% / 360

4,5

Kokku

5,37

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise

protsendina väljamõistmist põhinõudelt 209,51 alates 05.11.2021.a lepingujärgses määras.

Kohus jätab hageja edasiulatuva viivisenõude, milles hageja palub edasiulatuva viivise välja

mõista lepingujärgses määras rahuldamata kuid mõistab kostjal välja edasiulatuva viivise

seadusjärgses määras. Kohus rahuldab hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja põhisumma tasumata osalt tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise

seaduses sätestatud määras alates 05.11.2021.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,

millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 100

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot.

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 100,00 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulud 20 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 ja õigusabikulud 50,00 eurot,

arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid

hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Olukorras, kus tegemist

on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi

hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja

mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogsetes

tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist

tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte

tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides

erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on

esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.

Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse

õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute

tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul

on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on

hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja

lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu

hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses

asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on

võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti

50 eurot.“.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik