2-16-10061/131 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 30.november 2021.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-10061

Kohtuasi

Transpoint International (EST) AS hagi X, C ja Q

vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.märtsi 2021.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Transpoint International (EST) AS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): Transpoint International

(EST) AS (registrikood 10101759, aadress Liivalao 18,

11216 Tallinn), lepinguline esindaja Marko Jaani (e-

post:XXX)

Kostja IV (vastustaja): Q (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Killu Kool (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Transpoint International (EST) AS määruskaebus rahuldada osaliselt.

2. Harju Maakohtu 15.märtsi 2021.a määrus tühistada osas, milles maakohus määras

kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis Transpoint

International (EST) AS-lt Q kasuks välja menetluskulu 2400 eurot (resolutsiooni

punkt 5) ning saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale esimese astme

kohtule.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-16-10061

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Transpoint International (EST) AS (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi OÜ Kummimatid

(kostja I), X (kostja II), C (kostja III) ja Q (kostja IV) vastu võlgnevuse ja kahju hüvitamise

nõuetes.

2. Harju Maakohtu 10.mai 2017.a tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi ja mõistis OÜ-lt

Kummimatid, X-lt, C-lt ja Q-lt solidaarselt välja Transpoint International (EST) AS-i kasuks

põhivõla summas 960 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise (seisuga 30.juuni 2016.a)

summas 17,99 eurot, põhivõlalt (960 eurot) viivise alates 01.juulist 2016.a VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni (kuid mitte rohkem, kui 960 eurot).

Lisaks mõistis kohus X-lt, C-lt ja Q-lt solidaarselt välja Transpoint International (EST) AS-i

kasuks sissenõudmiskulud summas 25,30 eurot ning OÜ-lt Kummimatid välja Transpoint

International (EST) AS-i kasuks sissenõudmiskulud summas 40 eurot (millest 25,30 euro

ulatuses vastutavad kõik kostjad solidaarselt). Samuti mõistis kohus välja Transpoint

International (EST) AS-i kasuks X-lt kahjuhüvitise summas 34,50 eurot, C-lt kahjuhüvitise

summas 34,50 eurot ja Qlt kahjuhüvitise summas 34,50 eurot.

3. X, C ja Q esitasid kaja ja Harju Maakohus taastas kostjate X, C ja Q suhtes menetluse

02.veebruari 2018.a ja 11.juuli 2018.a määrustega. Harju Maakohtu 10.mai 2017.a

tagaseljaotsus OÜ Kummimatid suhtes jõustus 15.juunil 2017.a.

4. Kostja IV esitas Harju Maakohtule 22.detsembril 2020.a menetluskulude nimekirja, mille

kohaselt on ta kandnud tsiviilasjas kokku menetluskulusid summas 4390 eurot 36 tunni ja 35

minuti ulatuses osutatud õigusabi eest, tunnihinnaga 120 eurot.

5. Harju Maakohtu 19.jaanuari 2021.a otsusega jättis kohus hagi kostjate X, C ja Q suhtes

rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsus jõustus 20.veebruaril 2021.a.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus tegi 15.märtsil 2021.a määruse, millega rahuldas X ja C menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse (resolutsiooni punkt 1); määras kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis Transpoint International (EST) AS-lt X kasuks välja

menetluskulu 765 eurot (resolutsiooni punkt 2); määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse ja mõistis Transpoint International (EST) AS-lt C kasuks välja menetluskulu

765 eurot ((resolutsiooni punkt 3); rahuldas Q menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

osaliselt (resolutsiooni punkt 4); määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse

ja mõistis Transpoint International (EST) AS-lt Q kasuks välja menetluskulu 2400 eurot

(resolutsiooni punkt 5); määras, et Q-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni (resolutsiooni punkt 6).

7. Määruse põhjendustest nähtuvalt määrab kohus TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab,

et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt,

arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.

2-16-10061

8. Kostja Q on taotlenud menetluskuluna välja mõista hagejalt õigusabikulu 36 tunni ja

35 minuti eest 4390 eurot ning kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

9. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

10. Kohus lähtus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kohtumenetluse parima

praktika edendamise suunistest, mille kohaselt: kohus hindab menetluskulusid lühidalt ja

konkreetselt, arvestades menetluse mahtu ja laskumata üksiktoimingute sisusse (suuniste p

10.2). Kohus ei vähenda menetluskulu suurust juhul, kui on esitatud lühike ja konkreetne

menetlusdokument. Kohus hindab asja keerukust ja eeltöö mahtu, mis on vajalik positsiooni

lühidalt ja konkreetselt esitamiseks (suuniste p 10.3).

11. Kostja Q õigusabikulu ca 36 tunni ulatuses ei pidanud kohus sellises mahus põhjendatuks

ja vajalikuks. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid,

kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda

tsiviilasja keerukaks (RKTKm 3-2-1-112-09, p 17). Tsiviilasja hind oli 1198,77 eurot. Sellest

suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse

ja suure mahu puhul (RKTKm 3-2-1-29-17, p 13.1). Kohtu hinnangul ei ole asja hinnast

suuremas ulatuses õigusabikulude väljamõistmine kostja A. Neemelo taotletud ulatuses

põhjendatud. Vaidlus on tõepoolest kestnud ca viis aastat ning toimus tõendite kogumine.

Kostja lepinguline esindaja on menetluses esitanud kümme menetlusdokumenti. Eeltoodust

tulenevalt ning arvestades asja keerukust ja mahtu on kostja Q lepingulise esindaja toimingud

ja nende ajakulu põhjendatud 20 tunni ulatuses.

12. Kostjate lepingulised esindajad on osutanud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot. Kohus pidas

kooskõlas kohtupraktikaga tunnihinda mõistlikuks. Kohus mõistis hagejalt kostja Q kasuks

välja 2400 eurot (20x120) ning märkis vastavalt Q taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 määruse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

13. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega

mõisteti Transpoint International (EST) AS-ilt välja Q kasuks menetluskulud summas 2400

eurot (resolutsiooni p 5) ja teha uus määrus, millega vähendada õigusabikulusid ning lugeda

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maksimaalselt 13 tundi, maksimaalselt summas 1560

eurot.

14. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta määrus TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud

nõuetele, kohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, sh TsMS § 175 lg-t 1 ja ületanud

diskretsioonipiire. Määrus on vastuoluline ning kohtu seisukoha kujunemine ei ole jälgitav.

Sisuliste ja jälgitavate põhjendusteta maakohus jõudis järeldusele, et kostja IV lepingulise

esindaja toimingud ja ajakulu on põhjendatud 20 tunni ulatuses. Maakohus jättis põhjendamata,

miks kostjal IV on õigus suuremas ulatuses menetluskulude hüvitamiseks võrreldes teiste

kostjatega. Kostja IV menetlusdokumendid käsitlesid paljuski korduvate ja asjassepuutumatute

väidete esitamist seoses ÄS §-ga 187 (vt 14.märtsi 2018.a kostja IV menetlusdokumenti), mis

antud juhul ei kohaldunud ning millega seonduvad kostja IV väited olid seega tervikuna

asjakohatud ning koormasid asjatult käesolevat menetlust. Kostja IV menetluskulude

nimekirjas on kajastatud 9 menetlusdokumendi koostamine.

2-16-10061

15. Kostja IV menetluskulusid (20 töötunni ulatuses) oleks maakohus pidanud vähendama

veelgi alljärgnevatel põhjustel: (1) Suhtlused kliendiga ning nende vajalikkus ei ole kontrollitav

ning vastavas osas tulnuks jätta menetluskulud kostja IV enda kanda. Eeltoodud põhjusel

tulnuks vähendada kostja IV 30.jaanuari 2018.a kulukirjet vähemalt 30 minuti võrra,

10.veebruari 2018.a kulukirjet vähemalt 30 minuti võrra; 18.mai 2018.a kulukirjet vähemalt 15

minuti võrra; (2) 14.veebruari 2018.a ja 22.veebruari 2018.a kulukirjed kajastavad

menetlusdokumente, mida toimikus ei sisaldu, mistõttu tulnuks vastavad kulud jätta täies

ulatuses kostja IV enda kanda; (3) 20.juuni 2018.a kulukirje on ilmselgelt ülepaisutatud ning

põhjendatud ajakuluks saanuks arvestades menetlusdokumendi mahtu (1 lehekülg), sisu ja

keerukust, lugeda maksimaalselt 1 tunni; (4) 11.juuli 2018.a kulukirje on ilmselgelt

ülepaisutatud ning põhjendatud ajakuluks saanuks lugeda maksimaalselt 15 minutit arvestades

vastava määruse sisu, mahtu ja keerukust ning võttes arvesse seda, et vastav määrus ei olnud

ka kaevatav; (5) 31.jaanuari 2019.a kulukirjet tulnuks vähendada minimaalselt 1 tunni võrra

arvestades hageja menetlusdokumendi sisu, mahtu ja keerukust ning seda, et kliendi

konsultatsiooni kulud ei ole eraldi kuludena hüvitatavad; (6) 30.aprilli 2019.a kulukirjet tulnuks

vähendada minimaalselt 25 minuti võrra, arvestades määruste sisu ja mahtu ning seda, et kohus

lahendas hageja taotlused ja tegemist polnud kaevatavate määrustega; (7) 19.juuni 2019.a

kulukirje puhul oleks kohus lugema põhjendatud ja mõistlikuks kostja IV kulud maksimaalselt

30 minuti ulatuses, arvestades hageja dokumentide mahtu ja sisu; (8) 24.oktoobri 2019.a

kulukirje hageja vastuväitega tutvumine ja selle analüüs ajakuluga 1,5 tundi on põhjendamatu,

arvestades, et kostjad olid 27.septembril 2019.a juba koostanud ja esitanud ühise vastuse hageja

menetlusdokumendile; (9) 29.oktoobri 2019.a kulukirjet tulnuks vähendada minimaalselt 45

minuti võrra, arvestades, et tegemist on tõendite kogumise taotluse lahendamisega maakohtu

poolt, millega maakohus lahendas hageja taotluse ning vastuväite ja tegemist polnud kaevatava

määrusega; (10) 17.märtsi 2020.a kulukirjet tulnuks vähendada minimaalselt 45 minuti võrra,

arvestades, et tegemist on tõendite kogumise taotluse lahendamisega maakohtu poolt, millega

maakohus lahendas hageja taotluse ning tegemist polnud kaevatava määrusega; (11) 07.juuni

2020.a kostja IV ajakulu tulnuks vähendada minimaalselt 2 tunni võrra, kuna küsitav on

kostjapoolse mahuka analüüsi vajalikkus ning kostja IV pole ainsaski menetlusdokumendis

sisuliselt ja detailselt tuginenud pearaamatule; (12) 30.novembri 2020.a kulukirje on ilmselgelt

ülepaisutatud ning vastava õigusteenuse puhul tulnuks lugeda mõistlikuks ja vajalikuks ajakulu

30 minutit, ervestades, et kostja IV lepinguline esindaja oli alles hiljuti esitanud kohtule

menetlusdokumendi, siis pidid kõnealuse vaidluse asjaolud üsnagi selged olema; (13)

22.veebruari 2019.a kulukirje puhul tuleb põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks lugeda kokku

15 minutit, sest samas ulatuses on vastava ühise menetlusdokumendi eest maakohus ka teistele

kostjatele X-le ja C-le menetluskulud välja mõistnud. 23.mai 2019.a kulukirje puhul oleks

pidanud kohus lugema põhjendatud kostja IV ajakuluks maksimaalselt 15 minutit, kuna

tegemist on kostjate ühise menetlusdokumendiga. 27.septembri 2019.a kulukirje puhul oleks

kohus lugema põhjendatud ja mõistlikuks kostja IV kulud maksimaalselt 20 minuti ulatus,

arvestades, et tegemist oli kostjate ühise menetlusodkumendiga. 18.novembri 2019.a kulukirje

oli põhjendatud maksimaalselt 15 minuti ulatuses, kuna tegemist on kõigi kolme kostja poolt

ühiselt esitatud menetlusdokumendiga. 08.septembri 2020.a ja 21.oktoobri 2020.a kulukirjete

puhul tuleb põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks lugeda kokku 15 minutit, sest samas ulatuses

on vastava ühise menetlusdokumendi eest maakohus ka teistele kostjatele menetluskulud välja

mõistnud.

16. Kostja IV palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning täiendada määruse resolutsiooni

selliselt, et tema kasuks väljamõistetud menetluskulud peab Transpoint International (EST) AS

tasuma OÜ Digessi arveldusarvele nr EE441700017001198687. Maakohus ei ole diskretsiooni

piire ületanud. Kuna hageja loobus kostjate menetluskuludele vastuväidete esitamisest ja jättis

2-16-10061

hindamise kohtu ülesandeks, on vastuväited põhjendamatud. Tegemist oli tavapärasest

keerukama vaidlusega. Hageja menetlusdokumendid ja taotlused ning kohtu nõudel kohustatud

isikute esitatud vastused (27 vastust) on suures mahus ja kõigi nendega tuli kostja esindajal

eraldi tutvuda ja neid analüüsida. G poolt esitatud raamatupidamise dokumendid olid mahukad

(pearaamat 77 lk) ja spetsiifilised, mis vajasid erialaseid teadmisi ning nendega tutvumine oli

ajakulukas. Kliendiga kohtumised ja nõupidamised on põhjendatud ning vajalikud kvaliteetse

õigusabi osutamiseks. Menetluskulude nimekirjas on valesti märgitud kuupäevad 14.veebruar

2019.a ja 22.veebruar 2018.a. Menetlusdokumendid on esitatud vastavalt 14.märtsil 2018.a ja

22.märtsil 2018.a. Kostjate 21.oktoobri 2020.a seisukohas on korduvaid viidatud ja tuginetud

G esitatud pearaamatu kannetele, samuti 17.detsembri 2020.a kohtuistungil on kostja IV

korduvalt selgitanud pearaamatu kandeid ja tuginenud selles sisalduvatele andmetele. Kostjad

on esitanud kohtule 22.veebruaril 2019.a, 23.mail 2019.a, 27.septembril 2019.a, 18.novembril

2019.a ja 21.oktoobril 2020.a ühised menetlusdokumendid, mille on koostanud kostja IV

esindaja. Hageja on oma tegevusega põhjustanud pika menetluse. Istungiks ettevalmistumine

on istungil osalemiseks vajalik ja vältimatu toiming. Asja läbivaatamist istungil soovis hageja.

Hageja 17.detsembril 2020.a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja

osutanud hagejale õigusabi 76 tunni 2 minuti ulatuses. Kostja esindajal on samas tsiviilasjas

kulunud õigusabile aega 36 tundi 35 minutit, mida maakohus vähendas 13 tunni ja 35 minuti

võrra.

17. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657

lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju

Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada osas,

milles maakohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis

hagejalt kostja IV kasuks välja menetluskulu 2400 eurot (resolutsiooni punkt 5) ning saata

tsiviilasi selles osas uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna

ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

19. TsMS §-st 651 ja §-st 659 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega

ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, milles see on vaidlustatud.

Maakohtu määrus on jõustunud resolutsiooni punktide 1-4 ja 6 osas.

20. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on vaidlustatud

määruse

tegemisel

oluliselt

rikkunud

põhjendamiskohustust

ning

ületanud

ka

diskretsioonipiire, mida põhjendab alljärgnevalt.

21. TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt märgitakse kirjalikus määruses, mille peale saab esitada

määruskaebuse põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest

kohus juhindus.

22. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt asus maakohus kostja IV menetluskuludega

seonduvalt kokkuvõttes seisukohale, et ca 36 tunnist on põhjendatud ja vajalik õigusabi

osutamine ainult 20 tunni ulatuses. Maakohus on sealjuures jätnud aga põhjendamata, millised

on need konkreetsed kostja IV poolt esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud

2-16-10061

õigusabitoimingud, mille osutamist kohus kostjale IV põhjendatuks ja vajalikuks pidas. Kohus

ei ole toonud välja ka vastupidist. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtu siseveendumuse

kujunemine jälgitav ja diskretsioon selles osa kontrollitav. Ringkonnakohus ei saa maakohtu

otsustust ka ise sisustama hakata ning kuivõrd teada ei ole, milliseid õigusabitoiminguid

maakohus põhjendatuks pidas, ei ole määruskaebusmenetluses võimalik kontrollida hageja

esitatud vastuväiteid seoses konkreetsete, kostjale osutatud õigusabitoimingutega.

23. Maakohus on osaliselt eksinud ka asja menetlemisel kohaldatava seaduse valikul.

Ringkonnakohus selgitab, et kohtumenetluse parima praktika suuniste näol ei ole tegemist

tsiviilkohtumenetlust reguleeriva õigusaktiga. TsMS § 8 lg 1 kohaselt tuli maakohtul asja

menetlemisel lähtuda Eesti tsiviilmenetlusseadusest. Menetluskulude väljamõistmine toimub

põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega võlaõigusseaduse järgi. Siiski

on menetluskulude väljamõistmiseks ette nähtud eraldi menetlus, mille põhimõtted on

sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides (vt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.novembri 2009.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p

18).

24. Lepingulise esindaja kulude hüvitamist reguleeriva TsMS § 175 lg 1 esimene lause sätestab,

et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 järgi menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb

eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja

mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka

esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 14. aprilli 2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17).

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda

vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

18.detsembri 2012.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13).

25. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kohus ei saa menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks määramisel põhimõtteliselt tugineda seisukohale, et kohus

menetluskulu suurust, juhul, kui on esitatud lühike ja konkreetne menetlusdokument, ei

vähenda. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et seaduse mõtte ja väljakujunenud kohtupraktika

kohaselt tuleb kohtul ka lühikese menetlusdokumendi koostamise korral ikkagi kaaluda, kas

selle koostamisele kulunud aeg ja selle eest nõutav õigusabikulu hüvitis on põhjendatud ja

vajalik või mitte.

26. Maakohtule saab ette heita ka määruse vastuolulisust. Määruse põhjendustest nähtuvalt

leidis kohus, et tsiviilasja hinda (1198,77 eurot) arvestades ei ole asja hinnast suuremas ulatuses

õigusabikulude väljamõistmine kostja Q taotletud ulatuses põhjendatud, pidas aga siiski

põhjendatuks hagejalt kostja IV kasuks välja mõista menetluskulud summas 2400 eurot. Ka

selle arutluskäigu kujunemine ei ole põhjenduste puudumise tõttu ringkonnakohtule arusaadav

ega jälgitav.

27. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust

kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt

lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Eelnevast tuleneb ringkonnakohtu

2-16-10061

hinnangul see, et ringkonnakohus ei ole selleks kohtuks, kes saab esmakordselt asuda hindama

menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

28. Arvestades eeltoodut ning kirjeldatud eksimusi, tuleb maakohtu määrus selle vaidlustatud

osas tühistada ja asi saata uueks menetlemiseks tagasi maakohtule. Maakohtul tuleb asja uuel

läbivaatamisel hinnata, kas kostjale IV õigusabi osutamise konkreetsed õigusabikulud ja

töömaht on mõistlikud ning põhjendatud ja vastata ka neile esitatud vastuväidetele.

29. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

30. Vastavalt

Tallinna

Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi

tööjaotusplaani

asendab

kohtukoosseisu liiget Ulvi Loonurme tema eemalviibimise ajal kohtunik Mati Maksing.

(allkirjastatud digitaalselt)