3-21-552/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.11.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-552

Haldusasi

X´i

kaebus

Keskkonnaameti

22.12.2020

otsuste

metsateatiste nr aaaaaaaaaaa, bbbbbbbbbbb, ccccccccccc

registreerimata jätmise kohta ja 15.02.2021 vaideotsuse

nr 1-1/21/34 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja - X, volitatud esindaja Aleksander Sven Esse

Vastustaja - Keskkonnaamet (KeA), volitatud esindaja Signe

Lehtme

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses metsateatiste numbrid, keskkonnaregistri koodid ning

katastriüksuste nimed ja numbrid tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 30.12.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 07.11.2020 KeA-le metsateatised WWW asuva YYY kinnistu (katastriüksus

dddddddd) eraldistel 28 (pindalal 0,34 ha), 30 (pindalal 1,01 ha) ja 34 (pindalal 0,39 ha) lageraie

tegemiseks. Metsateatised kanti metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse (edaspidi

metsaregister) numbritega aaaaaaaaaaa, bbbbbbbbbbb ja ccccccccccc.

2(19)

2. KeA keeldus 22.12.2020 otsustega (otsused edastatud läbi metsaregistri) YYY kinnistu

eraldistel 28, 30 ja 34 metsateatistega nr aaaaaaaaaaa, bbbbbbbbbbb ja ccccccccccc kavandatud

lageraiete registreerimisest.

YYY

kinnistu

asub

Haanja

looduspargi

Tavaala

piiranguvööndis,

kus

kehtib

looduskaitseseaduses (LKS) sätestatud kaitsekord Vabariigi Valitsuse 22.01.2015 määruse nr

10 „Haanja looduspargi kaitse-eeskiri” (edaspidi kaitse-eeskiri) erisustega. Raieks taotletavad

eraldised asuvad II kategooria kaitsealuse linnuliigi kanakulli (Accipiter gentilis)

keskkonnaregistrisse kantud elupaigas (keskkonnaregistri kood eeeeeeee; edaspidi ka GGG

kanakulli elupaik).

Raiete registreerimisest keeldumise põhjendused on lisatud metsaregistrisse selgituste lahtrisse.

KeA leidis kokkuvõtvalt, et kavandatud lageraied mõjutavad tugevalt kanakulli elupaiga

soodsat seisundit, kuna lageraie tulemusel võib kanakullile sobiv elupaik hävida ja seetõttu võib

viia antud tegevus liigi arvukuse vähenemiseni Eestis. Uuendusraie kanakulli elupaigas on

vastuolus Haanja looduspargi kaitse-eesmärgiga kaitsta looduse mitmekesisust ning

kaitsealuste liikide elupaiku.

3. X esitas 12.01.2021 KeA-le vaide, taotledes keelduvate otsuste kehtetuks tunnistamist ja

viivitamatult uute lageraiet lubavate otsuste tegemist.

KeA jättis 15.02.2021 vaideotsusega nr 1-1/21/34 vaide rahuldamata ning vaideotsuse

resolutsiooni p-s 3.2 luges vaideotsuse p-s 2 toodud selgitused vaidlustatud metsateatiste osas

tehtud otsuste täiendavateks selgitusteks. Vaideotsuse p-s 2.7 (lk 7) märgitakse, et soodsas

seisundis olevas elupaigas ei tähenda pesa hävimine või mõnel üksikul aastal pesitsuse mitte

registreerimine elupaiga seisundi halvenemist, kui elupaiga omadused pole muutunud (st mets

on endiselt säilinud) ning kanakulli pesade leidmine või mitteleidmine metsateatise menetluse

ajal poleks ka muutnud tehtud otsust.

4. Kaebaja esitas 17.03.2021 kaebuse halduskohtule KeA 22.12.2020 otsuste ning 15.02.2021

vaideotsuse tühistamiseks.

Kaebaja esitas 07.06.2021 kaebuse täienduse kohustamis- ja tuvastamisnõudes.

Kohus jättis 06.10.2021 määrusega kaebuse muutmise vastu võtmata, kuna tuvastamisnõude

tühistamisnõudest eraldiseisvat esitamist kaebaja ei põhjendanud ning kohustamisnõue oleks

eesmärgipäratu põhjusel, et vaidlusaluseid eraldisi hõlmava ala osas on KeA esitanud

16.03.2021 kaitse-eeskirja muutmise ettepaneku (piiranguvööndi asemel sihtkaitsevööndisse

määramine), mis LKS § 8 lg 6 kohaselt tähendaks loodusobjekti seisundit mõjutavate

haldusaktide andmise taotluste menetlemise peatamist. Kohtumenetluse peatamist vastustaja

taotluse alusel, seoses LKS § 8 alusel tehtud ettepaneku menetlemisega, kohus otstarbekaks ei

pidanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja palub tühistamisnõuded rahuldada ja mõista kantud menetluskulud vastustajalt

kaebaja kasuks välja.

Kaevatavad otsused rikuvad kaebaja omandiõigust ja õiguspärast ootust majandada oma metsa

ning otsused on ebaproportsionaalsed. Kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad

07.06.2021, 29.10.2021) on kokkuvõtvalt alljärgnevad.

3(19)

1) Kohtumenetluses on vastustaja omaks võtnud, et YYY kinnistu eraldisel 29 ei asu kanakulli

pesa. Keskkonnaregistri kanded on ebatäpsed, nt 2016. ja 2017. a pesitsuse kannete

algandmetes on pesa id ebatäpne, kuna reaalselt pesitsetud pesa oli samal aastal enne

seireandmete saatmist kustutatud ja seega seoti andmed ainukese registris olnud pesaga.

04.10.2021 kohtunõude vastuses on vastustaja teavitanud, et 02.03.2021 vaatlusel on tuvastatud

pesade hävinemine. Eraldisel 29 väidetava pesa (id kkkkkkkk; kuusk) asukoht on tegelikult

RRR kinnistu, kus väidetav pesa osutus tuuleluuaks. Registris olev objekt koodiga nnnnnnnn

(kask) on 2016. a hävinud pesa (riismed). See pesa oli püsielupaigana kaitse all 2004-2016 ning

hävinemisega seoses kustutati registrist. Viimane pesitsus seal toimus 2011. a ning hilisemale

pesitsusele viitavaid märke 03.06.2021 vaatlusel ei tuvastatud. Samuti ei leitud sellel vaatlusel

märke kuuse otsa ronimisest, millel olevas pesas väidetavalt seiret tehti ja isegi kotkapoegade

tiivapikkust mõõdeti (2016. ja 2017. a). Seire toimumise osas tekitab kahtlusi ka asjaolu, et

seireandmetes on objekti pppppppp pesapuuks märgitud kask, kuid 2.märtsi metsas käigul

näitas TE metsaomanikule pesapuuna kuuske.

2) Keskkonnaregistri andmetel on GGG kanakulli elupaik eeeeeeee piiritletud registris

01.11.2019 ja piire täpsustatud 31.12.2020. Kanakulli elupaik on moodustatud peale kanakulli

pesapuude registreerimist keskkonnaregistris, mitte aga vastupidi. LKS § 4 lg 5 p 1 kohaselt on

püsielupaik kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik. Meelevaldne

on vastustaja seisukoht, et elupaiga määratlemisel ei ole olulise tähtsusega kaitsealuse liigi

pesapuu (sigimisala), mille ümber elupaik moodustatakse. Vastustaja keelavad otsused

sisaldavad sõnaselgelt, et YYY kinnistu eraldistele 29 ja 30 jäävad kanakulli pesapuud.

Tegelikkuses ei ole pesapuude olemasolu tõendatud. Pesapuude (kaitsealuse liigi sigimisala)

puudumine on oluline kaalutlusviga.

YYY kinnistul olnud väike-konnakotka püsielupaiga säilitamist ega ümbertegemist kanakulli

elupaigaks pole KeA otsustanud, millest kaebaja järeldas metsa majandamise lubamist.

3) KeA 16.03.2021 taotluses nr 7-4/21/5554 „Ettepanek Haanja looduspargi kaitse eeskirja

muutmiseks“ on sõnaselgelt märgitud, et tänane alal kehtiv kaitsekord võimaldab teha YYY

kanakulli elupaigas uuendusraiet. Arusaamatu on vastustaja seisukoht, et kaebaja käsitleb seda

meelevaldse ja eksitavana.

KeA pole teostanud kaalutlusõigust ega analüüsinud tegevuse lubamist tingimuslikult, vaid on

keelanud Xile kuuluvatel metsaeraldistel kogu raietegevuse täielikult.

YYY kinnistu on tsoneeritud Haanja looduspargi piiranguvööndisse. Keelduvate otsuste

tegemisel on KeA lähtunud tegelikkuses sihtkaitsevööndile kehtestatud kõrgendatud piirangute

ulatusest. Seega on YYY kinnistu metsa majandamisele õigusvastaselt, ilma vastavasisulise

õigusaktita, kohaldatud rangema režiimiga kaitsekorda. Selline pädevus KeA-l õigusaktide

kohaselt puudub.

Kanakulli kaitse tegevuskavast nähtub, et kanakulli arvukus pole kahanev ega nii halb nagu

KeA näidata püüab ning liigi säilitamist ühe tühja elupaiga säilitamisega ei saa pidada tähtsaks.

Kaitse-eeskirja § 1 lg 2 ei nimeta kanakulli kaitstava liigina ning kaitse-eeskirja pole ka

väidetava pesade leidmise järel muudetud.

4) Haldusorgan pole järginud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 kohast uurimispõhimõtet

ega välja selgitanud kõiki asjas olulise tähtsusega asjaolusid. Haldusaktid on antud olulise

kaalutlusveaga, mis on viinud õigusvastase haldusakti andmisele. Vastustaja on asunud

haldusakte motiveerima kohtumenetluse käigus. Kohus ei saa haldusorgani eest asuda

kaalutlusõigust teostama (vt RKHK asjas 3-3-1-57-07 jt).

4(19)

5) Metsaseaduse (MS) § 1 lg 2 alusel kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, võttes

arvesse käesoleva seaduse erisusi. MS-s puudub säte, mis võimaldaks haldusmenetlust läbi viia

menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata (vt HMS § 40 lg 3). Tegemist on olulise

menetlusveaga. Maaomanikuga pole ka kaitsekorralduslikke tegevusi kooskõlastatud ning

kanakulli väidatavast olemasolust kinnistul ja sellega kaasnevatest piirangutest sai ta teada alles

metsateatise menetluses.

6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

1) YYY kinnistu eraldistel 29 ja 30 pesapuude olemasolu ja seisukord praegu ei oma asja

lahendamisel tähtsust, kuna kaitstakse elupaika, mis ei koosne vaid pesapuust, vaid ka

pesametsast (piisava ulatusega metsamassiivist, mis on määratletud kanakulli elupaigana), mis

tagab häirimatu pesitsemise ning kuhu saab kanakull sobivate pesapuude olemasolul ehitada

vana hävimisel uue pesa.

Vaidlusaluste otsuste aluseks on keskkonnaregistris registreeritud kanakulli elupaik - eeeeeeee,

mis koosneb kahest lahustükist (neist üks YYY kinnistu) ja on kasutusel sama kanakulli paari

poolt. YYY kinnistul on kanakulli vaatlusi tehtud aastast 2011 ning leitud kanakulli sulgi,

millest võib järeldada, et kanakull pesitses teadaolevas konnakotka pesas, milline ristkasutus

on kulliliste puhul sage nähtus. Poegadega kanakulli pesad tuvastati 2015. a ning edukas

pesitsus on teadaolevates pesades olnud 2015, 2016 ja 2017. aastal. Pesade hävimine tuvastati

02.03.2021 vaatlusel. Seega KeA on teadlik, et elupaigas ei ole hetkel teada kanakulli pesa.

Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et 2016. ja 2017. aasta pesitsuse registrikannete

algandmetes on ebatäpselt määratud pesa id, kuna reaalselt pesitsetud pesa (nn „kotkapesa“) oli

samal aastal enne seireandmete saatmist kustutatud ja seega seoti andmed ainukese registris

olnud pesaga. Kuid see asjaolu ei muuda elupaika kui sellist vähem väärtuslikuks.

Ka kaebaja väide, tuginedes Kotkaklubi liikme JT sõnadele, 03.06.2021 vaatlusprotokollis, et

kanakull pole YYY kinnistul pesitsenud, ei anna alust otsuseid tühistada. KeA loodushoiutööde

büroo spetsialist TE on aastatel 1998 kuni 2021 seiranud aastas ca 200 risupesa. Tema

pikaajalisele kogemusele tuginedes saab väita, et peale lühikest aega asustatud pesa varisemist

ei jää paljudel juhtudel pesast ühtegi tõendit. Järelikult sellest, et JT sõnul puudusid 03.06.2021

pesitsusele viitavad märgid, ei saa teha ühest järeldust, et pesitsust ei ole kunagi toimunud või

ei toimu tulevikus, kui elupaika ei hävitata.

Keskkonnaregistri kande väidetava õigusvastasuse väited ja väited kande tegemise menetlusse

kaasamata jätmisest väljuvad samas ka kaebuse piiridest ja tuleks jätta tähelepanuta. KeA-l

tuleb lähtuda metsateatiste menetluses keskkonnaregistri kannetest. Samuti väljuvad kaebuse

piiridest kaebaja väited KeA 16.03.2021 LKS § 8 alusel tehtud ettepaneku osas.

2) KeA ei ole nõus kaebaja väitega, et kaitse-eeskirja kohaselt on antud KeA-le kaalutlusõigus

uuendusraie ala suuruse osas ja raieliigi valiku osas, kuid puudub kaalutlusõigus

piiranguvööndis raie täieliku keelamise osas. Asjaolust, et kaitsekord põhimõtteliselt võimaldab

lageraieid, ei järeldu, et neid tuleb asjaoludest sõltumata lubada (vt nt Tallinna Halduskohtu

otsus asjas 3-20-605, p 41). Samas otsuses selgitatakse mh, et kaalutlusotsuse kohtulik kontroll

on piiratud ning kohus ei saa haldusorgani kaalutlusruumi sekkuda muidu, kui haldusorgani

ilmselge meelevaldsuse korral.

LKS § 31 lg 2 p 5 sätestab üldreegli, et kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on

piiranguvööndis keelatud uuendusraie. Kaitse-eeskirja § 15 lg 3 p 1 võimaldab uuendusraiet

piiranguvööndis, kuid üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Lageraie tegemisel tuleb arvestada,

et lageraiet on lubatud teha kuni 1 ha suuruse langina. Kaitseala valitseja (KeA) ei kooskõlasta

kaitse-eeskirja § 7 lg 1 järgi tegevust, mis võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse

5(19)

eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Seetõttu ei saa eeldada, et

kavandatavad uuendusraied, mis on kooskõlas kaitse-eeskirja § 15 lg 3 p-s 1 sätestatud langi

suuruse piirangutega ja vastavad ka MS-s toodud nõuetele lageraie lubamiseks, on igal juhul

lubatud. KeA-l on õigus kaaluda uuendusraie (sh lageraie) lubamist ning raiet mitte lubada, kui

see on vastuolus kaitse-eesmärgiga kaitsta ja säilitada looduse mitmekesisust ning kaitsealuste

liikide elupaiku. Kaitseala valitsejale antud kaalutlusõigust uuendusraie lubamisel on selgitatud

ka Haanja looduspargi kaitse-eeskirja seletuskirjas lk 24: „Piiranguvööndis on lubatud

kaitseala valitseja nõusolekul uuendusraie, sest pidevalt toimuvate raiete ja looduse muutumise

tõttu (liikide levik, looduslikud häiringud, nagu torm, putukarüüsted, kobraste põhjustatud

üleujutused) ei pruugi eeskirjas toodud piirangutele vaatamata olla tagatud eesmärkide

täitmine. Sellest tulenevalt on kaitseala valitsejale jäetud võimalus uuendusraiete lubavaks

kaalutlemiseks, mis annab võimaluse põhjendatud juhtudel seada raiele täiendavaid tingimusi

või ka õiguse keelata raiet, kui konkreetset situatsiooni arvestades kahjustaks tegevus ala

kaitse-eesmärke“. Kaitse-eeskirja § 7 lg 1 sätestab selgelt, et kui tegevus, mis kaitse-eeskirja

kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut (sh uuendusraie) võib kahjustada ala kaitse-

eesmärgi saavutamist, on kaitseala valitsejal õigus tegevust mitte kooskõlastada (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 22.05.2015 otsus nr 3-14-358).

KeA ei saa lubada lageraieid, mis võivad hävitada kanakulli registreeritud elupaiga.

3) KeA ei nõustu kaebajaga, et oleks õigusvastaselt kohaldanud Haanja looduspargi rangema

režiimiga kaitsekorda piiranguvööndis asuva katastriüksuse suhtes. Kuna kaitse-eeskirja § 7 lg

1 alusel on KeA-l õigus keelata uuendusraieid ka piiranguvööndis. Kuigi piiranguvööndis on

majandustegevus teatud piirangutega lubatud, peab maaomanik arvestama sellega, et

uuendusraie võib olla seal lühema või pikema perioodi jooksul siiski võimatu, tulenevalt

kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamise vajadusest.

KeA möönab, et kui raied ei ole ka edaspidi võimalikud ja piiranguvöönd, mis on reeglina

majandatav, ei taga kaitse-eesmärkide täitumist, tuleb algatada tsoneeringu muutmine. Seda aga

ei tehta metsateatise menetlemise raames (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2015 otsus nr

3-14-358). Eelnevat arvesse võttes on KeA teinud ettepaneku muuta Haanja looduspargi kaitse-

eeskirja ning tsoneerida GGG kanakulli elupaigaga hõlmatud ala sihtkaitsevööndi režiimi.

Taoline kaitsekorra muudatus tagaks kanakulli elupaiga kaitse ning ka piirangutega kooskõlas

olevad kompensatsioonimeetmed kaebajale või kinnisasja omandamise riigi poolt.

4) KeA on YYY kinnistu eraldistel 28, 30 ja 34 lageraiete registreerimise keeldumist

põhjendanud registrikannete otsuse selgitustes ja täiendavalt vaideotsuses. KeA on

haldusaktide otsustes (põhjendusi on vaideotsuses täiendatud, vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

otsus 3-11-1504, p 17) toonud välja kanakulli leviku ja arvukuse üldandmed Eestis, selgitanud

liigi kaitse vajadust ja selle seoseid üldise LKS eesmärgiga kaitsealuse liigi soodsa seisundi

saavutamiseks; samuti on toodud välja peamised ohutegurid kanakullile ning kavandatud

tegevuse võimalikud tagajärjed kaitsealusele liigile. Otsuseid on põhjendatud, toodud

keelamise aluseks olev kaitse-eeskirja säte ning ka KeA edasised kavatsused tsoneeringu

muutmisel. Seega ei ole asjakohane väide, et KeA ei ole teostanud kaalutlusõigust.

5) MS § 29 lg 1 sätestab lageraie olemuse – lageraie korral raiutakse raielangilt aasta jooksul

raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud seemnepuud ja säilikpuud. Kaitse-eeskirja § 15

lg 4 kohaselt tuleb raielangile jätta elustiku mitmekesisuse säilitamiseks hektari kohta vähemalt

20 tm puid, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Haldusaktis lageraiele tingimuste

seadmisel on oluline jälgida, et lageraied ei muutuks tingimuste seadmise järgselt mõneks

muuks raieliigiks, näiteks valikraieks või turberaieks. Tingimused ei tohiks sellisel juhul

välistada (sisuliselt keelata) lageraiet. Lageraie tegemise korral muutuvad kanakulli elupaiga

6(19)

omadused oluliselt. Lageraiele kõrvaltingimuste seadmisega ei ole võimalik säilitada lageraie

olemust ning tagada samas ka elupaiga säilimine selliselt, et see kanakullile jätkuvalt sobib.

Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on kanakullile ohuteguriks isegi liiga intensiivsed

hooldusraied, mis võivad langetada pesametsa kvaliteeti. See on ka põhjus, miks keelduvate

otsustega ei antud metsaomanikule soovitusi tegevuse õigusaktidega vastavusse viimiseks,

mida kaebaja KeA-le ette heidab. Intensiivsed hooldusraied võivad kahjustada kanakulli

elupaiga kvaliteeti ja seetõttu neid raieid ka ei soovitatud.

Registrikannete otsuse selgitustes on märgitud, et käesoleval hetkel ei soovita KeA kavandada

kanakulli elupaigas ka muid raieliike. Registrikande nr ccccccccccc otsuse selgitustes on lisaks

eeltoodule märgitud, et eraldise edelaosas on võimalik kavandada lageraiet väljaspool

korrigeeritud kanakulli elupaika pindalal 0,2 ha, selleks esitada KeA-le uus vastavasisuline

metsateatis. Eeltoodust järeldub, et vastustaja ei jätnud tähelepanuta MS § 41 lg-st 8 tulevat

kohustust, anda soovitused tegevuse õigusaktidega vastavusse viimiseks, kui kavandatud raie

ei vasta õigusaktide nõuetele.

6) Keskkonnaregistri andmetel kattub YYY kinnistu lõunaosa GGG kanakulli elupaigaga. GGG

kanakulli elupaik koosneb kahest lahustükist, millest suurem, idapoolne lahustükk jääb YYY

kinnistule.

Keskkonnaamet on tõepoolest metsateatiste otsuse selgitustes ja vaideotsuses märkinud, et

YYY kinnistul on kaks kanakulli pesapuud: eraldisel 30 (alamkirje-nnnnnnnn) ja eraldisel 29

(alamkirje kkkkkkkk). 02.03.2021 kinnistu omanikule kanakulli pesapuid 10 näidates selgus,

et YYY kinnistu eraldisel 29 pesa ei ole. Tegelik pesapuu asus keskkonnaregistris olevast

pesakohast ca 50 m kagupool, YYY kinnistuga piirneval RRR kinnistu (katastritunnus

hhhhhhhh) eraldisel 3. Kui pesa 30.04.2015 leiti, võeti käsi GPS-iga ka pesapuu koordinaadid

ja kanti keskkonnaregistrisse. Pesapuu koordinaatide mõõtmise viga võis olla tekkinud sellest,

et tööd teostati lindude pesitsusajal, mil häirimise vältimiseks viibis vaatleja pesa lähistel

võimalikult lühikest aega, st tegemist võib olla kiirustamisest tekkinud veaga. Lisaks võisid

mõjutada mõõtmisviga metsa täius, reljeef ja GPS-i mõõteviga. Olenemata mõõtmisveast, on

KeA seisukohal, et asjaolu, et YYY kinnistu eraldisel 29 kanakulli pesa ei ole ja pesapuu täpne

asukoht on RRR kinnistu eraldisel 3 (ca 50 m eemal), ei olnud metsateatiste menetlemisel antud

juhul määrava tähtsusega. Määrava tähtsusega oli see, et GGG kanakulli elupaik on liigile igati

sobiv, esinduslik ja soodsas seisundis olev elupaik. Seega isegi, kui eeltoodud asjaolu pidada

menetlusveaks, siis ei too see HMS § 58 järgi kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist.

7) Kanakulli kaitse tagamisel on oluliseks teabeallikaks kanakulli kaitse tegevuskava, mis

koondab informatsiooni liigi bioloogia, arvukuse, leviku, elupaiganõudluse, ohutegurite jms

kohta.

Vastavalt

tegevuskavale

(p

5.3,

lk

36)

kantakse

kanakulli

elupaigana

keskkonnaregistrisse pindalaline objekt, mis peab hõlmama vähemalt 5 ha 60-aastast või

vanemat metsa. Kui sellise metsa pindala on suurem, kaasatakse see vähemalt 300 m ulatuses,

järgides metsaeraldisi või looduslikke piire; kui väiksem, siis kaasatakse see tervikuna

olemasolevas ulatuses.

GGG kanakulli elupaik piiritleti 01.11.2019 lähtuvalt antud hetkel teada olevatest pesaleidudest

ja välitöödel kindlaks tehtud soodsa elupaiga piiridest arvestades eelpool kirjeldatud elupaiga

piiritlemise põhimõtteid. Elupaiga piire täpsustati vaidlusaluste metsateatiste menetluse ajal

31.12.2020. Elupaiga piiride täpsustamisel jäeti elupaigast välja osa YYY kinnistu eraldises 34

ja eraldis 35. Elupaiga piiride täpsustamise eesmärgiks oli 2019. aastal keskkonnaregistrisse

kantud piirid uuesti üle vaadata ja täpsustada lähtuvalt lisandunud vaatlustest ja arvestades

elupaiga olemasoluga kaasnevaid piiranguid. Samuti püüti maksimaalselt arvestada

maaomaniku huviga metsa majandada ning elupaigast jäeti välja kanakulli elupaiga vähem

7(19)

esinduslik osa. Kanakulli elupaigast välja arvatud eraldistele on KeA lageraied registreerinud.

Seetõttu on KeA arvamusel, et metsateatiste otsus on proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.

8) KeA selgitab, et vaatamata sellele, et ühe kanakulli pesapuu oli ebatäpsete koordinaatidega

(pesa asus ca 50 m eemal), puudub hetkel vajadus elupaiga piire muuta, kuna piiritletud

elupaiga kaitsmine tagab kanakulli kaitse.

Enamus vaatluseid ja ka GGG kanakulli elupaiga piiritlemise on teostanud KeA spetsialist TE,

kes on muuhulgas ka röövlindude ekspert ning kelle liigi- ja elupaiga määrangus ei ole alust

kahelda. Vaidlusaluste eraldiste 28, 30 ja 34 näol on tegu kanakulli pesapuude ümbruses

paiknevate ning kehtivate metsa inventeerimisandmete kohaselt enam kui 60-aastaste

puistutega, mis on kanakulli kaitse tegevuskavale tuginedes liigile sobilikuks elupaigaks

(tegevuskava punkt 1.2.2, lk 9) ja väärivad ranget kaitsekorda (tegevuskava punkt 5.3, lk 36).

Väga pesapaigatruu liigina asustab kanakull sobivat pesapuistut kaua, isegi mitmete

põlvkondade jooksul. Lähestikku võib leiduda mitmeid varupesi, mida kasutatakse

vaheldumisi.

KeA hinnangul on GGG kanakulli elupaiga näol tegemist soodsas seisundis oleva kanakulli

elupaigaga ning asjaolu, et elupaigas tuvastati viimane pesitsus aastal 2017 ja liigi vaatlus aastal

2019, ei vähenda kuidagi elupaiga esinduslikkust. Elupaiga soodsat seisundit tõendavad

registreeritud pesitsused aastatel 2015-2017 ning liigi vaatlus peibutamisel aastal 2019. Aastal

2020 kanakulli seiret antud elupaigas ei teostatud, kuna kõiki kanakulli pesa- ja elupaiku ei

seirata iga-aastaselt. KeA-le teadaolevalt ei pesitse kanakullid ka ilmtingimata igal aastal.

Pesitsus võib vahele jääda erinevatel põhjustel – näiteks kehv saagiaasta, kehvad ilmastikuolud,

pesitsusest puhkuse aasta, paarilise hukkumine või pole vastaval aastal uut paarilist veel leitud.

KeA on teadlik, et 02.03.2021 seisuga on YYY ja RRR kinnistule jäävad kanakulli pesad ei ole

alates 2017. aastast olnud asustatud. Tänase seisuga ei ole GGG kanakulli elupaigas teada ka

kasutuses olevat pesa, kuid elupaik on jätkuvalt kasutuses, linde on antud piirkonnas korduvalt

vaadeldud ka sel aastal (vaatluse teostas TE). Kuna linde on elupaigas vaadeldud ning võttes

arvesse, et kanakulli pesad on raskesti leitavad, siis KeA hinnangul on tõenäoliselt käesoleval

aastal pesitsuseks kasutatav pesapuu leidmata. Elupaiga seisund on soodne ja seetõttu on

põhjendatud antud elupaiga kaitse. Pesapuude (mitte pesade) olukord on hea, samuti on elupaik

ümber pesapuude soodsas seisundis. Suurte kulliliste pesade lagunemine ja varisemine on

tavapärane nähtus ja kullid ehitavad endale sageli mitu varupesa. Risupesad ei ole looduses

püsivad, nad võivad hukkuda pesapuu murdumisel, tormi tagajärjel, pesakandvate okste

murdumisel või lagunemisel. Kui sobilik pesapuu ja elupaik on alles, ehitatakse pesa

tõenäoliselt samas kohas või läheduses uuesti üles. Seetõttu soodsas seisundis olevas elupaigas

ei tähenda pesa hävimine või mõnel üksikul aastal pesitsuse mitte registreerimine elupaiga

seisundi halvenemist, kui elupaiga omadused ei ole muutunud (st mets on endiselt säilinud).

Kokkuvõtvalt, asjaolu, et ühe pesapuu asukoht oli keskkonnaregistris nihkes ja ei asunud YYY

kinnistul, YYY kinnistul ei ole leitud kasutuses olevat kanakulli pesa, ei oma metsateatise

menetluse ajal määravat tähtsust ja ei oleks muutnud metsateatise otsust. GGG kanakulli

elupaik on liigile igati sobiv ja esinduslik soodsas seisundis olev metsaala, mis väärib kaitset

liigi kaitse tegevuskavas toodud põhimõtete alusel.

9) Kaebaja toob välja, et KeA on vaideotsuses tuginenud kontrollimatutele asjaoludele: „.. et

kotkapesas pesitses kanakull 2016. ja 2017. aastal. Teabenõude vastuses, 02.02.2021 nr 2-

6/21/40-2, on keskkonnaregistris YYY kinnistul registreeritud kanakulli elupaigas nr eeeeeeee,

registreeritud pesapaigas koodiga nnnnnnnn (kotkapesa), kohta registrisse kantud kolm

vaatlust: 2011 (vaatlejad: TE ja AN; märkus: kotkapesas), 12.06.2015 (asustamata; vaatleja:

TE), 22.04.2019 (asustamata; vaatleja: TE). Keskkonnaregistrisse ei ole kantud aga 2016 ja

8(19)

2017 a vaatlust, millele on KeA viidanud vaideotsuses. Vaideotsuses esitatud asjaolu ei olnud

looduses 02. ja 08. märtsil 2021 toimunud vaatlusel leitav ega kontrollitav ning ei ühti

keskkonnaregistris kajastatud andmetega, milles kanakulli pesitsus kotkapesas toimus juba

2011. aastal. Vaatamata sellele, et pesapaik märkusega „kotkapesas“ on keskkonnaregistrisse

kantud juba 15.05.2012 ja esimene vaatlus toimunud veel varem 2011. a, ei pidanud KeA

vajalikuks YYY kinnistul rangema režiimiga väike-konnakotka püsielupaiga säilitamist ega

ümbertegemist kanakulli elupaigaks vaid otsustas tühistada püsielupaiga lubades sellega metsa

majandamist“.

KeA märgib, et 2011. aastal leiti kotkapesa lähedalt kanakulli sulg ja kotkapesa oli asustatud,

mis viitas kanakulli tõenäolisele pesitsuskatsele antud pesas (alamkirje - nnnnnnnn). Seega

kanti info keskkonnaregistrisse, kuid edasisi samme kanakulli kaitseks ei astutud. Aastal 2015

leiti uus kanakulli pesa (alamkirje kkkkkkkk, keskkonnaregistri andmetel kasvatas kanakull

üles 4 poega). 2016. ja 2017. a pesitses kanakull 2016. a. kevadeks osaliselt varisenud ja hiljem

korrastatud kotkapesas (alamkirje -nnnnnnnn), kuid kaunistatud oli 2016. aastal ka teist pesa

(alamkirje kkkkkkkk). Kaunistamine viitab sellele, et kanakullipaar on territooriumi asustanud,

muuhulgas kaunistavad linnud ka varupesasid. Keskkonnaregistrist puudub info kanakulli

asustuse kohta „kotkapesas“ 2016. ja 2017. aastal ning ekslikult on märgitud pesitsuse info

alamkirjele kkkkkkkk. Elupaiga piiritlemisel on pesitsusinfo toodud arhiivist andmekihile, kuid

seireandmete sisestamisel on tõenäoliselt tehtud viga.

Metsateatise menetluses on oluline info siiski see, et kanakull YYY elupaika nendel aastatel

asustas ning metsateatise menetluse käiku ei muuda asjaolu, kummas pesas parajasti pesitsus

toimus.

10) Kaebaja on ekslikult leidnud, et kui kanakulli ei ole loetletud kaitse eeskirja § 1 lg-s 2, siis

pole see kaitstav liik.

Kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 1 loetleb Haanja looduspargi üldised kaitse-eesmärgid (kaitsta,

säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kuhjelist saarkõrgustikku, esinduslikke ürgorgusid,

loodus- ja pärandmaastikke ning looduse mitmekesisust, aidata kaasa kohaliku eluolu

edendamisele ja säästva puhkemajanduse arengule ning kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku).

Sama lõike p-des 2 ja 3 loetletakse kaitse-eesmärgid, mis on seotud eelkõige rahvusvaheliste

kohustuste täitmisega. Kaitse-eeskirja § 14 lg 3 järgi on Tavaala piiranguvööndi kaitse-

eesmärgiks looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja

nende elupaikade kaitse. Tavaala piiranguvööndis kaitstavad elupaigad on liiva-alade

vähetoitelised järved, vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved, liigirikkad

niidud lubjavaesel mullal, niiskuslembesed kõrgrohustud, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

niidud ning liigirikkad madalsood. Piiranguvööndi kaitse-eesmärgi lahti mõtestamisel tuleb

arvestada sellega, et eesmärki on põimitud korraga nii siseriiklik kaitse-eesmärk kui ka

rahvusvaheline kohustus, mis tuleneb sellest, et Haanja looduspark kuulub ka Natura 2000

võrgustikku Haanja loodus- ja linnualana. Kaitse-eeskirja § 14 lg 3 esimene lause (Tavaala

piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning

kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse) on siseriiklik eesmärk; teine lause (loetleb

Tavaala piiranguvööndis kaitstavad elupaigad) on täiendus esimesele, mis sätestab, milliseid

Haanja loodusala eesmärgiks olevaid kooslusi tuleb piiranguvööndis kaitsta lisaks kaitsealuste

liikide elupaikadele. Kaitse-eesmärgi teise lausega ei ole kitsendatud või püütud piiritleda

esimeses lauses nimetatud kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse eesmärki.

Rahvusvaheline kohustus on võetud Haanja linnu- ja loodusala moodustamisega, et kaitsta

sellel alal üle-euroopaliselt ohustatud liike ja kooslusi, mida on otstarbekas ja ainuvõimalik täita

Haanja looduspargis ehk sellel alal, kus need esinevad. Kuigi mõiste „elupaik“ kaitse-eesmärgi

9(19)

sõnastuses kasutamine kahes sisult erinevas tähenduses võib tekitada segadust, pole kaitsealuse

liigi elupaik samatähenduslik sätte teises lauses nimetatud elupaikadega, kus peetakse silmas

üle-euroopaliselt ohustatud kooslusi ehk loodusdirektiivi elupaigatüüpe.

KeA kaitse-eeskirja koostajana selgitab, et kanakulli kaitsel kohaldub kaitse-eeskirja § 14 lg 3

esimene pool, mis seab Tavaala piiranguvööndi eesmärgiks kaitsealuste liikide ja nende

elupaikade kaitse ning § 1 lg 1 p 1, mis seab Haanja looduspargi üldiseks kaitse-eesmärgiks ka

looduse mitmekesisuse säilitamise ja kaitse.

Kaitse-eeskirjades nimetatakse nimeliselt ära kõik kaitstavad liigid, mis on Natura 2000

võrgustiku loodus- ja linnuala eesmärkideks konkreetsel alal. Lisaks nimetatakse ära

kaitsealused liigid, kelle olemasolus ja temale sobivas elupaiga olemasolus ollakse veendunud

kaitse-eeskirja koostamise ajal. See aga ei tähenda, et kui kaitse-eeskirja § 1 lg-s 2 kanakulli,

loetletud ei ole, siis seda Haanja looduspargis kaitsma ei pea. Haanja looduspargi üldise

eesmärgina on välja toodud muuhulgas looduse mitmekesisuse säilitamine ja kaitse ning

kaitsealuste liikide (sh ala kaitse-eesmärkidena nimetamata liigid sh kanakull, mis on II

kaitsekategooria liik) elupaikade kaitse (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2015 otsus nr 3-

14-358).

11) Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on pesapaikade hävimine suure tähtsusega ohutegur

Eestis. Tegevuskava kohaselt (punkt 4.1. lk 27) on pesapaikade olemasolu liigi esinemiseks üks

olulisemaid eeldusi ning pesapaikade hävimine üks peamisi kaitsealuste liikide ohutegureid.

Kanakull pesitseb eelkõige vanades raieküpsetes metsades, seetõttu on majanduslik surve tema

pesapaikadele suur. Sobivad pesapaigad hävinevad nii puistute täielikul kadumisel uuendusraie

käigus, nende kõlbmatuks muutmisel liiga intensiivse hooldusraiega või pesitsemiseks sobiva

puistu pindala kahanemisel pesa lähedal toimuvate raietega. Suurimaks ohuks pesapaikadele on

uuendusraie, mille käigus raiutakse sobivad pesapuistud ning tükeldatakse suuremad metsaalad.

Keskkonnaameti hinnangul ei sobi kanakulli elupaika raieviisina ka turberaie, kuna pikemas

perspektiivis raiutakse vana mets ka turberaiete puhul.

Keskkonnaameti hinnangul viib lageraie tegemine GGG kanakulli elupaigas suure

tõenäosusega elupaiga rikkumise või hävimiseni ning on vastuolus üldise Haanja looduspargi

kaitse-eesmärgiga kaitsta ja säilitada looduse mitmekesisust ning kaitsta kaitsealuste liikide

elupaiku ning Tavaala piiranguvööndi kaitse-eesmärgiga kaitsta kaitsealuseid liike ja nende

elupaikasid.

12) KeA selgitab kanakulli kaitse-eeskirjas nimetamata jätmise ja väike-konnakotka pesapaiga

arhiveerimise osas, et Haanja looduspargis oli kaitse-eeskirja väljatöötamise perioodil aastatel

2009 kuni 2014 teada vaid üks kanakulli tõenäoline pesitsusvaatlus - 2011 vaatluste põhjal

arvati, et asustatud väikekonnakotka pesas üritas pesitseda kanakull. Seega ei olnud kaitse–

eeskirja koostamisel kindlat teavet, et kanakull antud piirkonnas pesitseb ja kanakulli kaitse-

eesmärgina nimeliselt välja ei toodud ning tema kaitseks asjakohaseid meetmeid kasutusele ei

võetud, s.t sihtkaitsevööndit ei moodustatud. Väike-konnakotka pesapaik leiti YYY kinnistul

aastal 2004. Pesapaika on kontrollitud aastatel 2008, 2011 ja 2013, kuid väike-konnakotka

pesitsust enam ei tuvastatud. Pesa varisemine tuvastati 2016. Väike-konnakotkast polnud selles

pesapaigas tuvastatud pesitsemas 12 aastat ja 05.05.2016 arhiveeriti väike-konnakotka pesapaik

ja ning seetõttu puudus vajadus väike-konnakotka kaitseks sihtkaitsevööndit moodustada.

13) KeA ei saa nõustuda, et kanakulli arvukus ei ole kahanev ja olukord halb. LKS § 46 järgi

arvatakse II kaitsekategooriasse liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või

väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise

tagajärjel; samuti liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda

10(19)

hävimisohtu. Kanakull on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse. LKS § 48 lg 2 sätestab liigi

soodsa seisundi tagamise II kaitsekategooria liikide puhul.

KeA tellis kanakulli registriandmete korrastamise 2020. aastal. 2021. aasta aprillis võeti töö

vastu ja saadeti KeA-le keskkonnaregistri täiendamiseks. KeA koostas seisuga 18.05.2021

kanakulli kaitstuste analüüsi, mille alusel on hetkel kaitstud (kaitse all olevaks loetakse kõik

elupaigad, mis ulatuvad vähemalt 2/3 ulatuses kaitstavale alale14 sõltumata ala kaitsekorrast

või tsoneeringust) 41% kanakulli elupaikade arvust ja 50% pindalast. Kuigi pindalaliselt on

miinimum täis, tuleneb see sellest, et kaitstavatel aladel on kanakulli elupaigad piiritletud

suuremalt, sest pesapuude ümbruses on kanakullile sobiv pesamets suuremas osas säilinud,

erinevalt väljaspool kaitstavaid alasid asuvatest pesametsadest, mis raiesurve järel muutuvad

järjest tükeldatumaks ja muutuvad seeläbi aja jooksul kanakullile sobimatuks.

Seega on oluline kaitsta kõiki juba kaitse all olevaid elupaikasid nii sihtkaitse- kui

piiranguvööndis ning vajadusel muuta kaitsekorda sobivamaks nii kanakullile (raiete

keelamine) kui maaomanikule (kitsenduste proportsionaalsem kompenseerimine).

Kuna kõigi olemasolevatel kaitstavatel aladel asuvate kanakulli elupaikade kaitse pole siiski

piisav, tuleb võtta ka uusi alasid kanakulli kaitseks kaitse alla. Eelnevat ilmestab ka GGG

kanakulli elupaik, mis asub küll kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis ja kajastub statistikas

kaitse all asuvate kanakulli elupaikade hulgas, kuid mille kaitseks piiranguvööndi kaitsekord ei

ole KeA hinnangul piisav. KeA-l on töös uute kanakulli püsielupaikade moodustamine

esinduslikesse kanakulli elupaikadesse, misjärel on Eestis kaitstud 57% kanakulli teadaolevate

(registrisse kantud) elupaikade arvust ja on realistlikum kanakulli kaitse tegevuskavas seatud

eesmärkide täitmine (kanakulli arvukuse tõus 700-1000 paarini).

14) Tegevuskava ütleb, et „Kanakulli kaitse lähiaja eesmärgiks on asurkonna arvukuse tõus –

arvukus peaks viie aasta pärast olema kõrgem kui praegu (hinnanguliselt 300–500 paari).“

Tegevuskava arvukushinnang põhines pikaajalisel arvukuse hindamisel (joonealused viited 16-

19 artiklitele, vastustaja 26.05.2021 vastus). Viimase artikli „Eesti lindude staatus,

pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017“ kohaselt oli kanakulli arvukushinnang ka

järgmisel 5-aastasel perioodil 400-600 paari ja arvukustrendi hinnati neutraalseks (andmete

usaldatavus A). Kanakulli arvukus on pikemas ajaloolises perspektiivis olnud tugevalt või

mõõdukalt langev ja pole ka viimati hinnatud 5-aastase perioodi jooksul tõusnud, küll on

arvukus stabiliseerunud ja andmed täpsemad. Metsateatise menetluses tugineti tegevuskavas

toodud arvukuse hinnangule. Pikaajaline (15 aasta) kaitse-eesmärk on tegevuskava kohaselt

„populatsiooni soodsa seisundi saavutamine suuruses 700–1000 paari (arvukuse järsu languse

eelne hinnang).“ Seega eesmärgiks on aastaks 2029 kanakulli arvukuse tõus 700-1000 paarini,

mis on ligi 70% rohkem, kui on praegune arvukus. Et järgmise 8 aasta jooksul oleks võimalik

kanakulli arvukuse tõus, on oluline kaitsta kõiki juba kaitse all olevaid (kaitstavatel aladel

asuvaid) kanakulli elupaiku ning võtta täiendavaid esinduslikke elupaiku kaitse alla, mis on

kooskõlas kanakulli kaitse tegevuskavas soovitatuga. Väljaspool kaitstavaid alasid tuleb lisaks

pesitsusaegsetele raiepiirangutele anda soovitusi kanakulli elupaikade kaitseks. Kanakulli

kaitse tagamiseks on kavandatud mitmeid meetmeid (sh täiendavate püsielupaikade

moodustamine), kuid KeA hinnangul on otstarbekas kanakulli esinduslikemaid elupaikasid

kaitsta juba olemasolevatel kaitsealadel ning vältida sealsete soodsas seisundis olevate

elupaikade kahjustamist, selle asemel, et liigi soodsa seisundi saavutamiseks võtta kaitse alla

veelgi

rohkem

uusi

püsielupaikasid

olemasolevatest

kaitsealadest

väljaspool.

Looduskaitsebioloogia põhimõtete kohaselt on looduse mitmekesisuse kaitse (sh ka kaitsealuste

liikide kaitse) efektiivsem suuremapinnalistel kaitsealadel kui väikestel killustunud

elupaigalaikudel.

11(19)

15) KeA on keelduvate otsuste tegemisel tuginenud kanakulli kaitse tegevuskavale ning

andmed otsuses kanakulli elupaikade kaitstuse osakaalu kohta pärinevad 2020. dokumendist

„Kaasamisjärgsel ekspertiisil põhinev kaitse alla võtmise ettepanek ja väljatöötamise kavatsus“

(26.05.2021 vastuses viide 22). Kanakulli elupaikade kaitstust on täiendavalt analüüsitud ka

Keskkonnaagentuuri poolt 18.05.2021 kanakulli kaitstuste analüüsis, mis teostati pärast

kanakulli andmete süsteemselt uuendamist keskkonnaregistris ja see tõendab täiendavate

elupaikade kaitse alla võtmise vajadust lähtuvalt LKS kohaste liigi soodsa seisundi saavutamise

põhimõtetest. Kuivõrd vaidlus ei käi kaitse-eeskirja muutmise üle, ei pidanud metsateatiste

menetluses mingit eraldi ekspertiisi tegema.

16) Xi põhiõigusi rikutud ei ole, kuna metsa majandamisele tulenevad piirangud kehtivast

õigusest ning kaebaja on kaitsealal asuva kinnistu omanik. Looduskaitselisi piiranguid

tasandavad osaliselt riigi kehtestatud toetused (nt looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääv

tulu Natura 2000 võrgustikku kuuluval alal ja maamaksuga seotud soodustused ), samuti on

tingimuste täitmisel võimalus kinnisasja võõrandamiseks riigile (LKS § 20 kohaselt).

17) Keskkonnaregistrisse kantakse kõik leitud kanakulli pesaleiud koos piiritletud elupaigaga,

sõltumata maaomaniku nõusolekust ning sinna kantud kaitsealuste liikide leiukohad ja

piiritletud elupaigad on metsaomanikule nähtavad metsaregistris. Samas ka keskkonnaregistri

kanne ei anna lõplikku kindlust selles osas, millised piirangud konkreetsel kinnistul

rakenduvad. Metsateatiste menetluses kohaldub HMS MS-s toodud erisustega ning

metsateatiste menetlus ei näe ette HMS § 40 lg 1 ja 2 kohast menetlusosalise arvamuse ja

vastuväidete ärakuulamist. Kaebaja väide, mille kohaselt kaebajat ära ei kuulatud, pole ka õige.

KeA metsahoiu peaspetsialist KA suhtles 21.12.2020 telefoni teel enne metsateatise otsuse

tegemist Xiga ning selgitas, et YYY kinnistu eraldised 28, 30 ja 34 jäävad kanakulli elupaika

ja miks neil eraldistel lageraiet lubada ei saa.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

8. Puudub vaidlus, et metsateatiste näol on tegemist haldusaktidega, mis peavad vastama HMS

§-le 54, s.t olema antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja

sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastama vorminõuetele.

MS § 41 lg 1 p 1 järgi tuleb raiet kavandaval isikul esitada KeA-le metsateatis. KeA kontrollib

teatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja metsa iseloomustavatele

andmetele (MS § 41 lg 7). Kui raie õigusaktide nõuetele ei vasta, on ametil õigus keelduda

teatise registreerimisest, põhjendades keeldumist kirjalikult (MS § 41 lg 8).

KeA-l on seega kohustus metsateatise menetluses kontrollida kavandatud raie vastavust

õigusaktide nõuetele, sealhulgas MS-s ja selle alusel antud määrustes sätestatud nõuetele ning

ka LKS-s ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele.

Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine

lause).

9. Vastustaja on metsateatiste registreerimisest 22.12.2020 keeldunud, kuna kavandatud

lageraied mõjutavad tugevalt kanakulli elupaiga soodsat seisundit. Lageraie tulemusel võib

kanakullile sobiv elupaik hävida ja seetõttu võib viia antud tegevus liigi arvukuse vähenemiseni

Eestis. Uuendusraie kanakulli elupaigas on vastuolus Haanja looduspargi kaitse-eesmärgiga

kaitsta looduse mitmekesisust ning kaitsealuste liikide elupaiku.

12(19)

10. Kaebaja on seisukohal, et kehtiv kaitse-eeskiri ei näe ette kanakulli kaitset ning ühtegi pesa

kaebaja kinnistul ei asu. Kaebaja leiab, et raiekeeldu saab kohaldada kaalutlusõiguse alusel ja

üksnes juhul, kui kinnistul on tuvastatud pesapuu (sigimisala) ja pesa reaalne kasutus. LKS § 4

lg 5 p 1 kohaselt on püsielupaik kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise

paik ning kaebaja arvates on meelevaldne vastustaja seisukoht, et elupaiga määratlemisel ei ole

olulise tähtsusega kaitsealuse liigi pesapuu (sigimisala), mille ümber elupaik moodustatakse.

Vastustaja keelavad otsused sisaldava sõnaselgelt, et YYY kinnistu eraldistele 29 ja 30 jäävad

kanakulli pesapuud. Tegelikkuses ei ole pesapuude olemasolu tõendatud.

Vastustaja on seisukohal, et kehtiv õigus kohustab kaitsma GGG kanakulli elupaika, millena ei

saa käsitada üksnes pesapuud, vaid elupaiga moodustab lisaks ka nn pesamets (piisava

ulatusega metsamassiiv), mis on liigile sobiv ja esinduslik soodsas seisundis olev metsaala, mis

väärib kaitset liigi kaitse tegevuskavas toodud põhimõtete alusel. Kaebaja kinnistul pesapuu

olemasolu ei oma määravat tähtsust.

11. YYY kinnistu asub Haanja looduspargi Tavaala piiranguvööndis ning selle lõunaosa kattub

II kategooria kaitsealuse linnuliigi kanakulli (Accipiter gentilis) keskkonnaregistrisse kantud

elupaigaga (keskkonnaregistri kood eeeeeeee), milles vaidlus puudub.

Registris olev elupaik koosneb täpsemalt kahest lahustükist, millest suurem idapoolne

lahustükk kattub YYY kinnistuga. Keskkonnaregistrisse on see kantud pindobjektina

01.11.2019 (korrigeeritud 31.12.2020). Varem oli 3 pesapaika registreeritud punktobjektidena.

Elupaigas on registreeritud 4 kanakulli pesapaika, millest registri andmetel 2 jäid YYY kinnistu

eraldistele 29 (alamkirjega kkkkkkkk) ja 30 (alamkirjega nnnnnnnn). (vt KeA 02.02.2021

vastus Xi teabenõudele koos asukohakaardiga, tl 15-16)

Metsateatised esitati 07.11.2020 YYY kinnistu eraldiste 28, 30, 34 kohta.

Vaideotsuses toodu kohaselt vastustaja lähtus sellest, et vaidlusaluste eraldiste 28, 30 ja 34 näol

on tegu kanakulli pesapuude ümbruses paiknevate ning kehtivate metsa inventeerimisandmete

kohaselt enam kui 60-aastaste puistutega, mis on kanakulli kaitse tegevuskavale1 tuginedes

liigile sobilikuks elupaigaks (tegevuskava punkt 1.2.2, lk 9) ja väärivad ranget kaitsekorda

(tegevuskava punkt 5.3, lk 36). Välja on toodud, et kavandatud raie eraldisel 28 asub eraldisel

29 olevast pesapuust lähimas punktis 45 m kaugusel; kavandatud raie eraldisel 30 asub samal

eraldisel olevast pesapuust lähimas punktis 55 m kaugusel ning kavandatud raie eraldisel 34

asub eraldisel 29 olevast pesapuust lähimas punktis 240 m kaugusel.

Vastustaja on 02.03.2021 toimunud kinnistu omanikule pesapuude näitamise käigus

tuvastanud, et YYY kinnistu eraldisel 29 pesa ei ole ning tegelik pesapuu asub ligi 50 m eemal

RRR kinnistul, märkides, et tegemist võis olla lindude pesitsuse ajal toimunud mõõtmisel (käsi

GPS-ga) kiirustamisest tingitud veaga. Vastustaja ei ole pidanud seda ebatäpsust faktilise

asjaolu osas oluliseks, kuna lähtuda tuli GGG kanakulli elupaiga sobivusest, esinduslikkusest

ja seisundist ning metsaraie eeldatavast mõjust. Vastustaja pole vaidlustanud ka kaebaja poolt

korraldatud (mitte kohtu määratud) 08.03.2021 vaatlusel tuvastatud pesapuude asukohtasid

(vaatluse protokoll, tl 21 pöördel; kohtumenetluses dokumentaalne tõend), kuid on seisukohal,

et nendest asjaoludest lähtumine ei tooks kaasa teistsuguseid otsuseid. Eraldisel 29 märgitud

pesa tegelik asukoht on RRR kinnistu eraldisel 3, millises pesapuus on vaatlusel tuvastatud

tuuleluud (osaliselt alla kukkunud). Vastustaja sõnul kasutavad kullilised tuuleluudasid sageli

1 https://old.envir.ee/sites/default/files/kanakulli_ltk_kinnitatud_2015_dirmuut.pdf

13(19)

pesa alusena. Vastustaja leiab, et märtsis 2021 tehtud vaatluste ajal pesa puudumine (tuvastati

osaliselt alla kukkunud ja seest täis kasvanud tuuleluud) ei anna alust järelduseks, et seal pole

pesa kunagi olnud. Sellist järeldust ei tulene 08.03.2021 vaatluse protokollis märgitust, kus on

öeldud, et tuuleluud on seest täis kasvanud ning „tegu ei tundu olevat kasutusel oleva pesaga“

ega 03.06.2021 vaatluse protokollist, kus on märgitud, et alla kukkunud tuuleluua osal „ei olnud

ühtegi varasema pesa olemasolu näitavat märki“ ning antud puul puudub pesa ja „puuduvad

pesitsusele viitavad märgid“. Veel vähem saab tsiteeritust järeldada, et pesapuid ei taasasustata

juhul, kui elupaiga kvaliteet säilitada. Elupaiga teisel lahustükil on pesapaigad teada 2003.

aastast ning YYY kinnistul on tehtud vaatlusi 2011. aastast ning kotkapesade seirel tuvastati

asustatud pesapaiga lähedal kullilise suled, millest järeldati pesitsust. Poegadega kanakulli pesa

tuvastati 2015. a ja kanakulli edukas pesitsus oli teadaolevates pesades 2015-2017. Pesade

hävimine tuvastati 02.03.2021, s.o pärast kaevatavate haldusaktide andmist. KeA on

kohtumenetluses möönnud, et hetkel pole elupaigas teada kasutuses pesa. Küll on pesapuud

KeA hinnangul heas seisukorras ning tuginedes senisele kogemusele võib kanakull suure

tõenäosusega uue pesa rajada, mille tõenäosust suurendab vana pesa hävimine samas kohas.

Vastustaja 26.05.2021 vastuses kaebusele on leitud, et puudub ka vajadus elupaiga piiride

muutmiseks nimetatud asjaolude tõttu. Elupaik kui selline on jätkuvalt kasutuses, linde on antud

piirkonnas korduvalt vaadeldud ka sel aastal (vaatluse teostas TE). Kuna linde on elupaigas

vaadeldud ning võttes arvesse, et kanakulli pesad on raskesti leitavad, siis KeA hinnangul on

tõenäoliselt käesoleval aastal pesitsuseks kasutatav pesapuu leidmata. Elupaiga seisund on

soodne ja seetõttu on põhjendatud antud elupaiga kaitse. Pesapuude (mitte pesade) olukord on

hea, samuti on elupaik ümber pesapuude soodsas seisundis. Lisaks on KeA selgitanud, et suurte

kulliliste pesade lagunemine ja varisemine on tavapärane nähtus ja kullid ehitavad endale sageli

mitu varupesa. Risupesad ei ole looduses püsivad, nad võivad hävida pesapuu murdumisel,

tormi tagajärjel, pesakandvate okste murdumisel või lagunemisel.

Vastustaja on vaideotsuses selgitanud ja kohtumenetluses jäänud samale seisukohale, et juhul

kui sobilik pesapuu ja elupaik on alles, ehitab kanakull väga pesapaigatruu liigina pesa

tõenäoliselt samas kohas või läheduses uuesti üles. Seetõttu soodsas seisundis olevas elupaigas

ei tähenda pesa hävimine või mõnel üksikul aastal pesitsuse mitte registreerimine elupaiga

seisundi halvenemist, kui elupaiga omadused ei ole muutunud (st mets on endiselt säilinud).

Kanakulli pesade leidmine või mitte leidmine metsateatise menetluse ajal poleks muutnud

otsuste lõppjäreldusi. GGG kanakulli elupaik on liigile igati sobiv ja esinduslik soodsas

seisundis olev metsaala, mis väärib kaitset liigi kaitse tegevuskavas toodud põhimõtete alusel.

LKS § 48 lg-st 2 ei ole tuletatav, et liik peaks konkreetset kohta asustama igal aastal, et see

kvalifitseeruks liigi elupaigaks. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kaitstakse elupaika, mis ei

koosne vaid pesapuust, vaid ka pesametsast (piisava ulatusega metsamassiivist, mis on

määratletud kanakulli elupaigana), pole ebatäpsustel pesapuuga seotud andmetes otsuseid

mõjutavat tähendust. Vastustaja sai metsateatise menetluses tugineda keskkonnaregistris

kättesaadavatele ja õiguslikult siduvatele andmetele. Vastustaja pole jätnud uurimisprintsiipi

kohaldamata, vaid on hinnanud raie lubamise või keelamise seisukohast asjakohast teavet.

Samas on vastustaja metsateatise menetluse ajal ka elupaiga piire täpsustanud (mh eraldis 34

arvati osaliselt elupaiga piiridest välja), millest järeldub, et olukord looduses polnud KeA-le

teadmata.

Eelnev ei tähenda siiski seda, et keskkonnaregistris ei peaks andmed olema korrektsed.

14(19)

12. Kaitse eesmärgid

Haanja looduspargi Tavaala piiranguvööndis asuva YYY kinnistu suhtes kehtib LKS sätestatud

kaitsekord kaitse-eeskirja erisustega ning taotletavad eraldised asuvad lisaks II kategooria

kaitsealuse linnuliigi kanakulli keskkonnaregistrisse kantud elupaigas.

Kohus leiab, et kaebaja on kaitse-eeskirja kaitse eesmärkide osas tõlgendanud ekslikult. Kohus

ei korda HKMS § 165 lg 2 alusel kõike vaideotsuses (punkt 2.4) toodut, nõustudes selles

esitatud põhjendustega.

Vastustaja on raiete keelamisel põhjendatult lähtunud Tavaala piiranguvööndi eesmärgiks

olevast kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitsest (kaitse-eeskirja § 14 lg 3 esimene pool)

ning Haanja looduspargi üldiseks kaitse-eesmärgiks olevast looduse mitmekesisuse

säilitamisest ja kaitsest (kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 1).

Haanja looduspargi kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 1 järgi on Haanja looduspargi üldisteks kaitse-

eesmärkideks kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kuhjelist saarkõrgustikku,

esinduslikke ürgorgusid, loodus- ja pärandmaastikke ning looduse mitmekesisust, aidata kaasa

kohaliku eluolu edendamisele ja säästva puhkemajanduse arengule ning kaitsta kaitsealuste

liikide elupaiku. Kaitse-eeskirja § 14 lg 3 järgi on Tavaala piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks

looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende

elupaikade kaitse. Ehk lähtuda tuli KeA-l nii siseriiklikust kaitse-eesmärgist kui ka

rahvusvahelistest kohustustest, arvestades, et Haanja looduspark kuulub ka Natura 2000

võrgustikku Haanja loodus- ja linnualana2.

Kanakulli kaitse-eeskirja § 1 lg-s 2 nimeliselt loetlemata jätmise väite osas kohus märgib, et

kaitse-eeskirjades nimetatakse tõepoolest nimeliselt ära kõik kaitstavad liigid, mis on Natura

2000 võrgustiku loodus- ja linnuala eesmärkideks konkreetsel alal. Kuid siis, kui vastav teave

on akti andjal olemas. Lisaks nimetatakse ära kaitsealused liigid, kelle olemasolus ja temale

sobivas elupaiga olemasolus ollakse veendunud kaitse-eeskirja koostamise ajal. Asjaolust, et

kaitse-eeskirja § 1 lg-s 2 kanakulli nimetatud pole, ei tulene aga järeldust, et seda liiki Haanja

looduspargis kaitsma ei pea. Haanja looduspargi üldise eesmärgina on välja toodud ka looduse

mitmekesisuse säilitamine ja kaitse ning kaitsealuste liikide (nende hulgas ala kaitse-

eesmärkidena nimetamata liigid, nagu kanakull kui II kaitsekategooria liik) elupaikade kaitse

(vt ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas 3-14-358).

13. Kaitse-eeskirja3 § 15 lg 3 kohaldamine raie lubamise kaalumisel

LKS § 31 lg-te 1 ja 2 kohaselt on piiranguvöönd kaitseala osa, kus majandustegevus on lubatud

seaduses ja kaitse-eeskirjas loetletud kitsendusi arvestades. LKS § 31 lg 2 p 5 sätestab, et kui

kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis uuendusraie (MS § 28 lg 4 p 1 lageraie)

keelatud.

Kohus nõustub vastustajaga, et kaitse-eeskirja § 15 lg 3 p 1 annab kaalutlusõiguse alusel

võimaluse leevendada raiekeeldu. Selle kohaselt on uuendusraie piiranguvööndis lubatud

kaitseala valitseja (KeA – kaitse-eeskirja § 3) nõusolekul, välja arvatud Pargi piiranguvööndis,

kõvalehtpuupuistutes ja pärnikutes. Lageraie tegemisel tuleb arvestada, et lageraiet on lubatud

teha kuni 1 ha suuruse langina. Kaitse-eeskirja § 7 lg 1 järgi ei kooskõlasta kaitstava

loodusobjekti valitseja tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (nn linnudirektiiv)

ning nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta

(nn loodusdirektiiv).

3 Haanja looduspargi kaitse-eeskiri: https://www.riigiteataja.ee/akt/123012015006

15(19)

valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi

saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Seega ei saa eeldada, et kavandatavad

uuendusraied, mis on kooskõlas Haanja kaitse-eeskirja § 15 lg 3 p-ga 1 sätestatud langi suuruse

piirangutega ja vastavad ka MS-s toodud nõuetele lageraie lubamiseks, on igal juhul lubatud.

Kaitseala valitsejal on õigus kaaluda uuendusraie (sh lageraie) lubamist ning raiet mitte lubada,

kui see on vastuolus kaitse-eesmärgiga kaitsta ja säilitada looduse mitmekesisust ning

kaitsealuste liikide elupaiku (vt ka kaitse-eeskirja seletuskirja lk 24). Ka kohtupraktikas

leitakse, et kaitseala valitsejal tuleb uuendusraieks nõusoleku andmisel hinnata, kas taotletud

uuendusraie võib tuua kaasa kaitseala kaitse-eesmärgi kahjustamise (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 22.10.2015 otsus nr 3-14-358, p 9).

KeA on vaideotsuses (p 2.5) selgitanud, et kaitse-eeskirja koostamise ajal ei olnud KeA-l

kindlat teavet, kas kanakull piirkonnas pesitseb ning seega polnud piisavalt alust antud alal

kanakulli kaitse-eesmärgina nimetada või tema kaitseks asjakohaseid meetmeid kasutusele

võtta. Kindel teave saadi siis kui kanakulli pesa YYY kinnistul leiti 30.04.2015. Lisaks pesitses

kanakull edukalt aastatel 2016-2017 varasemal väike-konnakotka pesapuul. GGG kanakulli

elupaik

piiritleti

keskkonnaregistris

01.11.2019.

Sellises

olukorras

(ei

kehtinud

sihtkaitsevööndi režiim) tuli KeA-l uuendusraie keelamise üle otsustada kaalutlusõiguse alusel.

Vastustaja on vaideotsuses (lk 5) asjakohaselt selgitanud, et kaitseala piiranguvööndis ei pea

tingimata kõiki kaitsealuseid liike ning nende elupaikasid kaitsma ja seda täie rangusega, kuid

elupaiga kaitse II kategooria kaitsealuse ohualti liigi puhul on KeA hinnangul igati asjakohane.

Seega pole õige kaebaja arusaam, et piiranguvööndis ei saa lageraiet täielikult keelata, vaid

üksnes piirata kõrvaltingimuste seadmisega. Kaalutlusotsus raie lubamise osas tehakse

metsateatise menetluses arvestades kaitseala kaitse-eesmärke, liigi kaitsekategooriat ja

ohustatust, kaitse-eeskirja moodustamise järgselt muutunud asjaolusid ning raie võimalikku

mõju liigile ja tema elupaigale. Õigusaktidest tulenev eeldus on selline, et lageraie

piiranguvööndis on keelatud, kui kaitseala valitseja ei ole seda lubanud – andnud nõusolekut

põhjendatud kaalutlusotsuse vormis. Vastasel juhul võib kaitse eesmärkide täitmine olla

ebaefektiivne või võimatu. Lageraie täielik keelamine ei tähenda, et vastustaja oleks

kohaldanud sihtkaitsevööndi piiranguid, kuna vastustaja viis läbi üksikjuhtumil kaalumise ning

põhjendas mittenõustumist. Samuti on kaebajat metsateatiste menetluses teavitatud, et kui mets

pole kaitse-eesmärkide tõttu majandatav pikema aja jooksul, võib olla vajadus (mh piirangu

kohasemaks kompenseerimiseks) muuta tsoneeringut, mis pole aga tehtav metsateatise

menetluses.

Õiguspärast ootust lageraieks kaebajale eelviidatud normidest ei tulenenud. Samuti ei saanud

kaebaja eeldada väike-konnakotka (kelle pesa kanakull hiljem, 2016-2017, kasutas) pesa

püsielupaigana registrist kustutamisest (05.05.2016) lageraie võimalikkust, kuna sellel pole

GGG kanakulli elupaiga (piiritletud keskkonnaregistris 01.11.2019) kaitsmisega puutumust.

14. Kanakulli elupaiga kaitsevajadus Eestis

LKS § 46 järgi arvatakse II kaitsekategooriasse liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus

on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või

rikkumise tagajärjel; samuti liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime

jätkumisel sattuda hävimisohtu. Kanakull on II kaitsekategooria liik ning selles vaidlus puudub.

KeA on selgitanud (vaideotsuse p 2.6, lk 5), tuginedes EELIS-e ja 2020. a koostatud ekspertiisi

andmetele, et kanakull on liigina „ohualdis“ ja viimastel seireandmetel seisundi paranemist pole

toimunud ning liik vajab tõhusamat kaitset. Kohtule kaebaja poolt seda seisukohta

16(19)

ümberlükkavaid seireandmeid või veenvaid põhjendusi andmete ilmsest ebaõigsusest esitatud

pole.

LKS § 3 lg 2 mõistes on liik soodsas seisundis, kui tema looduslik levila ja arvukus ei vähene,

liik säilib koosluse elujõulise koostisosana ka kaugemas tulevikus ning tema säilimise

tagamiseks on olemas piisavalt suur elupaik.

Kohtul pole alust seada kahtluse alla seisukohta, et Eesti kanakulli asurkond on ebasoodsas

seisundis (LKS § 3 lg 2), kuna tegemist on vähearvuka liigiga, kelle arvukus hiljuti väga kiiresti

langes (vt ka KeA 16.03.2021 kiri nr 7-4/21/5554 keskkonnaministrile, tl 51-52). LKS § 48 lg

2 järgi tuleb liigi soodsa seisundi tagamiseks II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi

teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagada

kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt

alade esinduslikkusest.

KeA on viidanud (vaideotsuse lk 5-6) keskkonnaregistri andmetele (18.08.2020 seisuga), mille

kohaselt on kaitse all 421 kanakulli elupaigast 183 ehk 43%. KeA on ka selgitanud, et kaitse

tagamiseks on kavandatud mitmeid meetmeid (sh täiendavate püsielupaikade moodustamine),

kuid otstarbekaks peetakse kaitsta kanakulli esinduslikemaid elupaiku juba olemasolevatel

kaitsealadel ning vältida sealsete soodsas seisundis olevate elupaikade kahjustamist, selle

asemel, et liigi soodsa seisundi saavutamiseks võtta kaitse alla veelgi rohkem uusi

püsielupaikasid olemasolevatest kaitsealadest väljaspool. Looduskaitsebioloogia põhimõtete

kohaselt on looduse mitmekesisuse kaitse (sh ka kaitsealuste liikide kaitse) efektiivsem

suuremapinnalistel kaitsealadel kui väikestel killustunud elupaigalaikudel. Kohtul puuduvad

küll liigikaitsealased eriteadmised, kuid pole ka alust viimatist seisukohta pidada KeA ametnike

valdkonnateadmisi arvestades ja haldusorgani poolt viidatud allikate (vaideotsuses ja vastuses

kaebusele) põhjal meelevaldseks.

Seega, kuna LKS § 48 lg 2 eesmärk pole täidetud ning olemasolevatel kaitsealadel esinduslike

elupaikade seisundi kahjustamise vältimisega on selle eesmärgi täitmine võimalik, on meede

sobiv ning aitab kaasa Eesti kanakulli asurkonna ebasoodsa seisundi (LKS § 3 lg 2)

parandamisele. Lageraie elupaiga seisundi säilimist ilmselgelt ei taga ega soodusta.

15. GGG kanakulli elupaiga kaitse ja lageraie mõju sellele

Kohus nõustub haldusorgani vaideotsuses (p 2.7, 2.8) tooduga ega korda kõike tulenevalt

HKMS § 165 lg-st 2.

KeA on vaideotsuses (p 2.7) selgitanud, et kanakulli kaitse tagamisel lähtutakse suuresti

kanakulli kaitse tegevuskavast, mis koondab informatsiooni liigi bioloogia, arvukuse, leviku,

elupaiganõudluse, ohutegurite jms kohta. Tegevuskava koostatakse LKS § 49 alusel, mille lg-

s 2 on toodud ka selle sisunõuded.

Tegevuskava (punkt 6, lk 37 ja 38) kohaselt tuleb jätkata kanakulli pesapaikade kaitse alla

võtmist püsielupaikadena või kaitsealade koosseisus vastavalt nende esinduslikkusele, et tagada

kanakulli säilimine koosluse elujõulise koostisosana ka kaugemas tulevikus. Tegevuskava

kohaselt tuleb kaitstavatel aladel järgida püsielupaikades rakendatavaid kaitsemeetmeid

(tegevuskava p 6, lk 38). KeA on sellest vaidlusaluste metsateatiste menetluses põhjendatult

lähtunud.

Elupaiga määratlemise osas on vaideotsuses (p 2.7) selgitatud, et vastavalt tegevuskavale

kantakse kanakulli elupaigana keskkonnaregistrisse pindalaline objekt, mis peab hõlmama

vähemalt 5 ha 60-aastast või vanemat metsa. Kui sellise metsa pindala on suurem, kaasatakse

17(19)

see vähemalt 300 m ulatuses, järgides metsaeraldisi või looduslikke piire; kui väiksem, siis

kaasatakse see tervikuna olemasolevas ulatuses. Elupaik piiritleti keskkonnaregistris

01.11.2019 ning selle piire on täpsustatud vaidlusaluste metsateatiste menetluse ajal

31.12.2020. Keskkonnaregistri kande õiguspärasus pole käesoleva vaidluse esemeks. Kohtule

ei ole samas ka esitatud andmeid, et elupaik oleks piiritletud ilmselgelt meelevaldselt.

Vastustaja viitab, et enamus vaatluseid ja ka elupaiga piiritlemise on teostanud KeA spetsialist

TE, kes on muuhulgas ka röövlindude ekspert ning kelle liigi- ja elupaiga määrangus ei ole

vastustajal alust kahelda ning kohtul samuti mitte. Vastustaja on selgitanud, et vaidlusaluste

eraldiste 28, 30 ja 34 näol on tegu kanakulli pesapuude ümbruses paiknevate ning kehtivate

metsa inventeerimisandmete4 kohaselt enam kui 60-aastaste puistutega, mis on kanakulli kaitse

tegevuskavale tuginedes liigile sobilikuks elupaigaks. Soodsas seisundis olevas elupaigas ei

tähenda pesa hävimine või mõnel üksikul aastal pesitsuse mitte registreerimine elupaiga

seisundi halvenemist, kui elupaiga omadused ei ole muutunud (st mets on endiselt säilinud).

Vastustaja on põhjendatult asunud seisukohale, et hetkel kasutuses oleva pesa puudumine

varem teadaolevatel pesapuudel ei tähenda, et kanakull pesapaigatruu liigina ei võiks asustada

sama sobivat pesapuistut uuesti ning mitmete põlvkondade jooksul. Välistatud pole ka

läheduses varupesa olemasolu, mida pole praeguseks hetkeks leitud, kuna nende leidmine pole

lihtne. Vastustaja on välja toonud, et TE on kanakulle kõnealuses elupaigas vaadelnud ka

käesoleval aastal (küll pesa leidmata).

Vastustaja

on

kohtumenetluses

(lisaks

vaideotsusele)

asjakohaselt

põhjendanud

kõrvaltingimustega lubava otsuse tegemise võimatust. Lageraie olemus (MS § 29 lg 1) ning

kanakulli elupaiga säilimine kanakullile sobivana ei ole ühildatavad. Vastustaja on viidanud

kanakulli kaitse tegevuskavale, mille kohaselt on kanakullile ohuteguriks juba liiga intensiivsed

hooldusraied, mis võivad langetada pesametsa kvaliteeti, rääkimata lageraie mõjust.

Tegevuskava kohaselt (punkt 4.1. lk 27) on pesapaikade olemasolu liigi esinemiseks üks

olulisemaid eeldusi ning pesapaikade hävimine üks peamisi kaitsealuste liikide ohutegureid.

Sobivad pesapaigad hävinevad nii puistute täielikul kadumisel uuendusraie käigus, nende

kõlbmatuks muutmisel liiga intensiivse hooldusraiega või pesitsemiseks sobiva puistu pindala

kahanemisel pesa lähedal toimuvate raietega. Suurimaks ohuks pesapaikadele on uuendusraie,

mille käigus raiutakse sobivad pesapuistud ning tükeldatakse suuremad metsaalad. KeA

hinnangul ei sobi kanakulli elupaika raieviisina ka turberaie, kuna pikemas perspektiivis

raiutakse vana mets ka turberaiete puhul. Ka kaevatavates keelduvates otsustes on viidatud, et

muid raieliike ei soovitata kavandada ehk KeA kaalus ka seda.

KeA hinnangul viib lageraie tegemine GGG kanakulli elupaigas suure tõenäosusega elupaiga

rikkumise või hävimiseni ning on vastuolus üldise Haanja looduspargi kaitse-eesmärgiga

kaitsta ja säilitada looduse mitmekesisust ning Tavaala piiranguvööndi kaitse-eesmärgiga

kaitsta kaitsealuseid liike ja nende elupaikasid.

Kohtule ei nähtu asja materjalidest, et KeA oleks lageraie negatiivset mõju kanakulli elupaiga

seisundile hinnanud meelevaldselt. Kaitstava linnuliigi elupaiga kahjustamise hindamine

põhineb suuresti eriteadmistel, mis kohtul puuduvad. Kohus saab hinnata, kas sellekohased

haldusorgani põhjendused tuginevad adekvaatsetel allikatel ega ole ilmselgelt meelevaldsed

ega ümber lükatud kaebaja poolt osundatud eriteadmiste alusel koostatud dokumentidega.

Kohane on ka ettevaatuspõhimõte.

4 Metsa inventeerimisandmed YYY kinnistu kohta olid olemas seisuga 20.04.2020 (vaideotsuse viide 19).

18(19)

Kohtu hinnangul pole alust kaevatavaid otsuseid pidada meelevaldseteks. Kohus nõustub

vastustajaga, et ei saa lubada lageraieid, mis võivad hävitada kanakulli registreeritud elupaiga.

16. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja omandiõigust pole rikutud, kuna looduskaitselised

piirangud tulenevad kehtivast õigusest, mida vastustaja on kohaldanud õigesti. Põhiõiguste

piiramist õigustab iga põhiseadusega kooskõlas olev eesmärk, sealhulgas keskkonnakaitseline

avalik huvi. Praegusel juhul pole kaebaja vaidlustanud üldakti põhiseadusele mittevastavust.

Kaitse-eeskirjas tsoneeringu muutmisega on piiranguid võimalik enam tasakaalustada.

Vastustaja kaalutlusotsust raiepiirangute kohaldamisel pole alust pidada õigusvastaseks.

Rikutud pole ka kaebaja õiguspärast ootust metsa majandamisel. Kaitsealal (s.h Natura 2000

alal) paikneva kinnistu omanik on kohustatud arvestama looduskaitseliste piirangutega.

Vastustaja on samas välja toonud, et uuendusraied YYY kinnistu katastriüksusel dddddddd,

eraldistel 2, 3, 6, 7, 10, 12, 14, 16, 24, 35 ja 34 (osalisel pindalal) ning katastriüksusel iiiiiiii,

eraldistel 37 ja 40 on lubatud, kuna need kanakulli elupaika ei jää.

17. Vastuseks kaebuses toodud väitele kohus märgib, et LKS § 8 alusel tehtud ettepanekus

(16.03.2021 kiri, tl 51-52) ei ole KeA möönnud, et GGG kanakulli elupaigas täna kehtivate

õigusaktide alusel lageraiet piirata ei saa. See väide oleks vastuolus ka kaebaja enda väitega, et

lageraie lubamine on kaalutlusotsus. KeA ettepaneku mõte on viidatud kirjast nähtuvalt, et

kanakulli elupaik vajab tõhusamaks kaitsmiseks rangemat kaitserežiimi (majandustegevus

sihtkaitsevööndis erinevalt piiranguvööndist on keelatud) ning ettepanekut on põhjendatud ka

maksustamise ja eraomanikule suurema toetuse maksmise või riigile maa müümise võimaluse

tekkimise argumendiga.

18. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et KeA raiest keelduvad otsused oleks põhjendamata.

Metsaregistris esitatud põhjendused on piisavad, et aru saada, miks raiest on keeldutud. Toodud

on keeldumise õiguslik alus ja faktilised asjaolud (HMS § 56 lg 2, 3) ning viidatud

keskkonnaregistrile, kust on leitav elupaiga täpne piir. Vastustaja (vaideotsuse tegijana) on

täiendanud haldusaktide põhjendusi vaideotsuses ning kohtupraktikas on sellisel moel

põhjenduste täiendamist peetud aktsepteeritavaks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas

3-11-1504, p 17).

19. Metsateatise menetlusse kaasamise ja ärakuulamise osas on haldusorgan selgitanud, et KeA

metsahoiu peaspetsialist KA suhtles kaebajaga 21.12.2020 telefoni teel enne metsateatise

otsuse tegemist ja selgitas, miks metsateatise menetlemine viibib. Samuti selgitati kaebajale, et

YYY kinnistu eraldised 28, 30 ja 34 jäävad kanakulli elupaika ning millistel põhjustel neil

eraldistel lageraiet lubada ei saa. Vastustaja 26.05.2021 vastuse kohaselt andis kaebaja teada,

et tema lageraie keelamisega ei nõustu ja ei soovi ka sihtkaitsevööndi kaitsekorda. Seega on

kaebaja haldusmenetluses ära kuulatud ning ärakuulamise vormi osas oli vastustajal

kaalutlusõigus tulenevalt HMS § 5 lg-st 1, arvestades ka sama paragrahvi lg-s 2 toodud

menetlusökonoomia põhimõtet. Kohus menetlusnormide rikkumise väitega seega ei nõustu.

20. Kohus leiab, et puudub alus kaevatavate metsateatiste registreerimata jätmise otsuste

tühistamiseks.

Kaebaja pole vaideotsuse osas toonud välja eraldiseisvaid põhjusi selle tühistamiseks. Kuna

vaideotsuse esemeks olevate haldusaktide tühistamise osas jääb kaebus rahuldamata, tuleb

rahuldamata jätta ka vaideotsuse tühistamise taotlus.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kaebaja menetluskulud jäävad sellest tulenevalt tema enda kanda. Vastustaja pole

menetluskulude taotlust esitanud (HKMS § 109 lg 1).

19(19)

22. Avaldatavas otsuses tuleb metsateatiste numbrid, keskkonnaregistri koodid ning

katastriüksuste nimed ja numbrid asendada tähemärgiga, kuna kanakulli kui II kaitsekategooria

liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud (LKS §

53 lg 1, HKMS § 175 lg 5). Kohtuotsus on pärast avaldamist laialdaselt kättesaadav kõigile

soovijatele, mis tooks kaasa viidatud keeluga vältida soovitud tagajärje. Seetõttu tuleb ka

kohtuotsuse avaldamisel elupaiga asukoha andmed jätta avaldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)