2-21-493/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30.novembril 2021

Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-21-493

Tsiviilasi

P N hagi Finnair OY vastu hüvitise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: P N (sünniaeg xxx, elukoht xxx)

Kostja: Finnair OY (Soome registrikood 0108023-3, asukoht

Tietotie 9, Vantaa 01530, Soome Vabariik) lepingulised

esindajad: vandeadvokaat Annika Soom, advokaat Ken Kaarel

Gross

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

Jätta P N hagi Finnair OY vastu hüvitise nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud P N kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.

Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud

1. Hageja esitas kohtule hagi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 alusel,

millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (edaspidi Euroopa väiksemate

kohtuvaidluste menetluse määrus). Hagi põhjenduste kohaselt oli 29.05.2019 lennureis AY1012

Tallinnast, Lennart Meri lennujaamast Helsingisse Vantaa lennujaama tühistatud tehniliste

probleemide tõttu. Hageja pidi 29.05.2019 lendama jätkulennuga Helsingist Prahasse.

Lennureisi AY1012 tühistamise tõttu hilines hageja lõppsihtkohta saabumine üle 3 tunni.

Hagejale teadaolevalt ei olnud olulisi häireid, mida võiks pidada erakorralisteks asjaoludeks.

Hageja palub välja mõista kahju hüvitise summas 250 eurot, lepingulise esindaja tasu 400 eurot,

postikulud 6,50 eurot ja riigilõivu.

Kostja vastuväited

2. Kostja palub jätta hageja nõude rahuldamata, kuna lennu tühistamise tingis „erakorraline

asjaolu“ määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses, mis vabastab lennuettevõtja

kohustusest maksta selle määruse artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitist. Kostja toob esile, et lend

nr AY1012 tühistati seetõttu, et lennuki rehv sai enne õhkutõusmist väliste mõjutuste tõttu viga.

Rehvikahjustus oli niivõrd ulatuslik, et sellega ei olnud võimalik lendu teostada. Lennuki rehv

sai kahjustada lennuväljal. Lennuvälja seisukorra eest kostja ei vastuta ega saagi vastutada, vaid

sellega tegelevad kolmandad isikud (eelkõige lennujaama operaator) ning kostjal puudub

kontroll selle üle, kas maas on selliseid objekte, mis võivad lennuki rehvi kahjustada. Lisaks

puudub hageja õigusabikulude ja postikulude hüvitamise nõudel õiguslik alus.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Käesolev menetlus on reguleeritud Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määrusega.

Tulenevalt nimetatud määruse artiklist 19 kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisti,

kohaldatakse

Euroopa

väiksemate

kohtuvaidluste

menetlemisel

selle

liikmesriigi

menetlusõigust, kus menetlust läbi viiakse. Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja

hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, siis tulenevalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sättest menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtmenetluse seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid. Käesolevat vaidlust reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EÜ) nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele

lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava

hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (määrus nr

261/2004).

4. Kuna poolte vahel on vaidlus asjaolu üle, kas hageja on õigustatud saama määruse nr 261/2004

artikli 7 lg 1 a) kohast hüvitist tühistatud lennu eest, siis kontrollib kohus lennu AY1012

tühistamise asjaolusid ning kas käesoleval juhul esineb artikli 5 lõike 3 kohane erakorraline

asjaolu, mis vabastab lennuettevõtja kohustusest maksta lennu tühistamisel hagejale hüvitist.

5. Määruse 261/2004 artikli 5 lg 3 kohaselt tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma

hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised

asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud tarvitusele kõik vajalikud

meetmed. Siinjuures ei tuleks lähtuda üksnes määruse nr 261/2004 sätestatust vaid määruse

eesmärgist. Montreali konventsiooni alusel tuleks lennuettevõtjate kohustusi piirata või nad

nende täitmisest vabastada juhul, kui juhtumi põhjuseks on erakorralised asjaolud, mida ei oleks

saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud tarvitusele kõik sobivad meetmed. Sellised asjaolud

võivad eelkõige esineda poliitiliselt ebastabiilsetes oludes, asjaomase lennu tegemiseks

sobimatute ilmastikutingimuste tõttu, turvalisuse ohu, ettenägematute lennuohutusega seotud

vajakajäämiste ning streikide korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist.

Erakorralised asjaolud loetakse olemasolevaks, kui lennuliikluse korraldamist käsitleva otsuse

mõju konkreetsele lennukile konkreetsel päeval põhjustab lennu pikaajalise hilinemise, lennu

väljumise järgmisele päevale edasilükkamise või selle lennuki ühe või mitme lennu tühistamise,

kuigi asjaomane lennuettevõtja on võtnud tarvitusele kõik mõistlikud meetmed hilinemiste või

tühistamiste vältimiseks (määruse 261/2004 p 14, 15). Määruse eesmärk ei ole aga välja tuua

täpsustatud nimekirja erakorralistest asjaoludest, mis määruse koostajate hinnangul viiksid

lennuettevõtjate ja reisijate kohtuvaidlusteni.

6. Kostja poolt kohtule esitatud tõenditega (tlk 39) on tõendatud, et lend nr AY1012 tühistati

seoses lennuki rehvi kahjustusega. Juhtimiskeskuse selgitusest (OPS Diary) nähtuvalt sai lennuk

kahjustada Tallinnas lennuväljal olles. Kohtule esitatud fotolt nähtub, et lennuki rehv on

purunenud.

7. Lisaks määruses esile toodule on Euroopa Kohus lugenud erakorraliseks asjaoluks lennuki

kokkupõrget linnuga (4.05.2017 otsus, Marcela Pešková jt vs Travel Service a.s., C-315/15),

õhuruumi osalist sulgemist Islandil asuva vulkaani Eyjafjallajökull purske tõttu (31.01.2013,

Denise McDonagh vs Ryanair Ltd, C-12/11), õhusõiduki tehnilist probleemi kui see tuleneb

sündmustest, mis oma olemuselt või päritolult ei ole omane asjaomase lennuettevõtja

tavapärasele tegevusele ja väljub tema tegeliku kontrolli alt (22.12.2008, Friederike Wallentin-

Hermann vs Alitalia – Linee Aeree Italiane SpA, C-549/07), kütust lennujaama lennurajal, mis

põhjustas raja sulgemise ja kõnealune kütus ei pärinenud lendu teostanud vedaja lennukist

(26.06.2019, André Moens vs Ryanair Ltd, C-159/18) ja lennuki rehvi kahjustumist lennurajal

olnud võõrkeha tõttu (04.04.2019, Germanwings GmbH vs Wolfgang Pauels, C-501/17).

Tulenevalt eelnevast tuleb kvalifitseerida erakorralisteks asjaoludeks sündmust, mis oma

olemuselt või päritolult ei ole omane asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljub

tema tegeliku kontrolli alt.

8. Lennuki rehvi kahjustumine lennurajal olnud võõrkeha tõttu ei ole selline asjaolu, mida saab

pidada olemuselt ja päritolult lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omaseks. Lennuvälja

haldab kolmas isik ja lennuradade kontroll ei kuulu lennuettevõtja pädevusse, mistõttu tuleb

lennurajal olnud võõrkeha lugeda erakorraliseks asjaoluks määruse 261/2004 artikli 5 lõike 3

tähenduses. Lennuettevõtja on vabastatud kohustusest maksta reisijatele hüvitist vastavalt

määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike1 punktile c ja artiklile 7, kui ta suudab tõendada, et lennu

tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui

oleks võetud tarvitusele kõik vajalikud meetmed. Käesoleval juhul tühistati lend nr AY1012

lennuki rehvi purunemise tõttu, rehv sai enne õhkutõusmist viga väliste mõjutuste tõttu.

Hagiavalduse kohaselt teavitati reisijaid lennu tühistamisest siis, kui reisijad olid juba lennuki

pardal. Seega on lennuki rehvi purunemine avastatud kõnealuse lennu stardi ettevalmistamisel.

Euroopa Kohus on 04.04.2019 otsuses kohtuasjas nr C-501/17 asunud seisukohale, et rehvi

riket, mille põhjustas põrkumine lennurajal oleva võõrkehaga, ei saa pidada oma olemuselt või

päritolult asjaomase lennuettevõtja tavapärase lennutegevuse juurde kuuluvaks asjaoluks. Võttes

arvesse õhkutõusmisel ja maandumisel lennuettevõtjat mõjutavaid konkreetseid piiranguid –

eelkõige kiirust, millega neid toiminguid teostatakse, pardal viibivate reisijate ohutuse tagamise

nõuet ja ka asjaolu, et lennuradade hooldus ei kuulu üldse lennuettevõtja pädevusse, väljub

nimetatud asjaolu tema tegeliku kontrolli alt. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostjal võimalust

võtta vastu võimalikke vajalikke meetmeid, selleks, et vältida erakorralist asjaolu, kuna Tallinna

lennujaama lennuradade hooldus ei kuulu kostja pädevusse.

9. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna lennuki rehvi purunemine lennurajal olnud

võõrkeha tõttu on erakorraline asjaolu, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui kostja oleks

võtnud tarvitusele kõik vajalikud meetmed.

Menetluskulude jaotus

10. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määrus artikkel 16 sätestab, et menetluse kulud

kannab kaotaja pool. Kohus ei mõista siiski võitnud poole kasuks välja kulusid, mis on tehtud

vajaduseta või on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed. Tulenevalt Euroopa väiksemate

kohtuvaidluste menetluse määrus artiklist 16 ja TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies

ulatuses hageja kanda.

11. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja

lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kuna kostja ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud, siis leiab kohus, et antud

asjas tuleb menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik