2-21-9829/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 29.11.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-9829

Kohtuasi

OÜ Skyyren avaldus Kähriku Arendus OÜ pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.09.2021 määrus ajutise halduri

nimetamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Skyyren määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlausaldaja) OÜ Skyyren (registrikood

11017570), lepingulised esindajad vandeadvokaat Stig

Hendrikson ja advokaat Martin Kirsipuu

Puudutatud

isik

(võlgnik)

Kähriku

Arendus

OÜ

(registrikood

14207845),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Kaimo Räppo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. OÜ Skyyren määruskaebusele lisatud tõendid ja Kähriku Arendus OÜ vastusele

lisatud tõend jätta vastu võtmata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 08.09.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-9829 osaliselt

hüvitatavate menetluskulude suuruse osas ja teha tühistatud osas uus määrus,

millega Kähriku Arendus OÜ maakohtu menetluskulud hüvitada summas 1620

eurot. Ülejäänud osas muuta Harju Maakohtu 08.09.2021 määruse põhjendusi,

jättes resolutsiooni ajutise halduri nimetamata jätmise kohta muutmata.

3. OÜ Skyyren määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud OÜ Skyyren kanda ja määrata Kähriku

Arendus

OÜ

hüvitatavate

menetluskulude

suurus

kindlaks

vastavalt

tervikresolutsioonis sätestatule.

5. Kohtumääruse resolutsiooni terviktekst:

5.1. Jätta Kähriku Arendus OÜ-le ajutine haldur nimetamata.

5.2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

5.3. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud OÜ Skyyren kanda.

2-21-9829

5.4. Rahuldada Kähriku Arendus OÜ avaldus maakohtu ja ringkonnakohtu

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määrata Kähriku Arendus OÜ

hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2520 eurot ja välja mõista OÜ-lt

Skyyren Kähriku Arendus OÜ kasuks 2520 eurot.

5.5. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l Skyyren tasuda

Kähriku Arendus OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2520

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramise osas esitada määruskaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

määruse

kättesaamisest

alates.

Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot.

Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lg-d 1 ja 2

koosmõjus § 15 lg-ga 5).

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Skyyren (avaldaja, võlausaldaja) esitas 18.06.2021 Harju Maakohtule avalduse Kähriku

Arendus OÜ pankroti väljakuulutamiseks (puudutatud isik, võlgnik).

2. Avalduse kohaselt sõlmisid avaldaja ja Essenta Logistics OÜ 01.12.2013 tehnovõrkude

ehitustööde lepingu. Lepinguesemeks olid ehitustööd Harjumaal Viimsi vallas asuvate Ilvese,

Kähriku ja Nurme tee kinnistutel (veevarustus, kanalisatsioon, sademeveekanalisatsioon,

elektrivarustus).

3. 22.12.2016 lepingu lisa 2 kinnituskiri (novatsioon) kohaselt kinnitas Essenta Logistics OÜ

ehitustööde valmimist ja avaldaja nõuet 456 000 eurot ning leppetrahvinõuet 456 000 eurot,

kokku 912 000 eurot (nõue). Avaldajal on ka viivisenõue vähemalt põhinõude, s.o 912 000

euro, ulatuses. Seega on avaldajal Essenta Logistics OÜ vastu nõue kogusummas 1 831 861,74

eurot. Nõue muutus sissenõutavaks 30 päeva möödumisel kokkuleppe allkirjastamisest ehk

21.01.2017.

4. Avaldaja ja Essenta Logistics OÜ sõlmisid 22.12.2016 ka tagatise seadmise kokkuleppe.

Nõude tagamiseks on 22.12.2016 seatud ühishüpoteek 1 000 000 eurot kinnistutele (kinnistud)

registriosade numbritega 7358502, 7358802, 7358202, 14103402, 14107002, 7359202,

14089502, 7359702, 7358402, 7358602, 7359002, 5752002, 7360802, 7360602. Essenta

Logistics OÜ võõrandas 09.02.2017, 13.03.2017 ja 09.11.2017 kinnistud võlgnikule, mida

avaldaja käsitles kui ettevõtte võõrandamist.

2-21-9829

5. 19.02.2021 edastas Y võlgnikule pankrotihoiatuse. Y on võlgniku eest tasunud maamaksu

7861,74 eurot, mida võlgnik ei ole talle hüvitanud. Maamaksu hüvitamise nõue on loovutatud

avaldajale. 03.03.2021 keeldus võlgnik maamaksu tasumise hüvitamisest, leides, et nõue on

ebaselge vaatamata sellele, et avaldaja esitas panga poolt kinnitatud maksekorraldused võlgniku

eest kohustuse täitmise kohta.

6. 16.02.2021 esitas avaldaja kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks täitmisavalduse ja

täitedokumendi, milleks oli 22.12.2016 avaldaja kasuks kinnisasjadele hüpoteekide seadmise

leping. 08.03.2021 esitas võlgnik Harju Maakohtule hagi avaldaja vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2021/347. 11.03.2021 määrusega peatas maakohus

täitemenetluse. Avaldaja hinnangul on võlgnik esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi pahas usus.

7. Avaldaja teada võlgnikul peale kinnistute muud vara ei ole. Sellest tulenevalt on avaldajal

põhjendatud alust arvata, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ning avaldaja nõuet ja selle

põhjendatust arvestades tuleb algatada võlgniku pankrotimenetlus.

Puudutatud isiku seisukoht

8. Võlgnik vaidles avaldusele vastu. Võlgnik ei ole maksejõuetu. Vaidlused tuleb lahendada

väljaspool pankrotimenetlust. Poolte vahel on vaidlus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

üle (tsiviilasi nr 2-21-3631). Selle vaidluse raames selgub, kas võlausaldajal on üldse

sundtäidetavat nõuet. Võlausaldaja on nn hüpoteegiga tagatud nõude puhul nii kohut kui

vastaspoolt oluliselt eksitanud ja esitanud muuhulgas nõude alusena dokumendi, mis on

ilmselgelt võltsitud (sama dokument on esitatud ka tsiviilasjas nr 2-21-3631). Võlgnik on

viidanud 01.12.2013 lepingule, kuid avaldusele on lisatud 01.08.2013 leping. Võlausaldaja

väitel 22.12.2016 sõlmitud kinnituskirjal ja tagatiste seadmise kokkuleppel puudub kuupäev ja

pole selge, millal see alla kirjutati. 22.12.2016 notariaalsest ühishüpoteekide seadmise lepingust

ei tulene, millisest lepingust tulenevate kohustuste täitmist see tagas. Lepingu täiendamine

(leppetrahvi kohaldamise kokkulepe), kinnituskiri (novatsioon) ega ka tagatise seadmise

kokkulepe ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 1 tunnustele ja võlgnik

palub need dokumendid tagastada avaldajale. Maamaksu tasumise osas väitis võlgnik, et

esitatud tõenditest ei tulene, et tasuti võlgniku eest. Võlausaldaja ei ole esile toonud, millistel

asjaoludel Y võlgniku eest maamaksu tasus ja millisel alusel on võlausaldajal nõue tasutu

tagastamiseks.

Maakohtu määrus

9. Maakohus jättis 08.09.2021 määrusega võlgnikule ajutise halduri nimetamata ja lõpetas

tsiviilasja menetluse. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt

võlgniku kasuks välja menetluskulud 2700 eurot ja viivise.

10. Maakohus jättis PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel ajutise halduri nimetamata, kuna leidis, et

vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

11. Maakohus tuvastas, et 01.08.2013 tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingu p-s 3.1.4

viidatakse ehitusloale nr 25936 kuupäevast 15.11.2013. Leping ei vasta tegelikule olukorrale,

kuna lepingu kuupäeva ajal 01.08.2013 ei saanud olla teada ehitusloa number ja ehitusloa

kuupäev. Ärakuulamisel 31.08.2021 selgitas avaldaja, et tegelikkuses toimus lepingu

allkirjastamine hiljem ja kuupäev jäi lepingul vahetamata. Kohus leidis, et eeltoodud väide on

vastuolus asjas esitatud tõenditega. Avaldaja on notar Priidu Pärna juures 22.12.2016

2-21-9829

ühishüpoteegi seadmisel avaldanud, et omaniku ja hüpoteegipidaja vahel on 01.08.2013

sõlmitud tehnovõrkude ehitustööde töövõtuleping, millest tulenevad nõuded on tagatud

(lepingu p 2.2). Notariaalne kokkulepe kinnitab, et avaldaja tugines 01.08.2013 sõlmitud

töövõtulepingule ning sel ajal ei saanud olla teada ehitusloa kuupäev (15.11.2013). Ehitusloa

number väljastatakse ehitusloa saamise hetkel. Eeltoodud põhjustel on kohtul alus kahelda

01.08.2013 töövõtulepingu ehtsuses ja seda ei saa tõendina arvestada.

12. Maakohus nõustus võlgniku vastuväitega, et lepingu täiendamine (leppetrahvi kohaldamise

kokkulepe) ja kinnituskiri (novatsioon) ei vasta dokumentaalse tõendi tunnustele TsMS § 272

lg 1 mõistes. Nii avaldusele lisatud leppetrahvi kokkuleppel kui ka novatsioonil puudub

koostamise kuupäev. Kuupäeva puudumine tähendab, et need dokumendid ei sisalda asja

lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Kinnistuskirja p 6 järgi rahaline nõue 912 000 eurot

muutub sissenõutavaks 30 päeva möödudes alates kinnituskirja allkirjastamisest, kuid

võlausaldaja ei ole tõendanud, millal see on allkirjastatud. Kuna avaldaja ei ole tõendanud, et

22.12.2016 sõlmiti kinnituskiri (novatsioon), siis ei saa olla avaldajal ka nõuet, mis oleks

muutunud sissenõutavaks 21.01.2017. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peab

olema poolte vahel kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe), mille praegusel juhul on

võlgnik vaidlustanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg 2 kohaldamise eelduseks on muu

hulgas ka kohustuse rikkumise avastamise aja tuvastamine, mis kuupäeva puudumise tõttu on

ebaselge.

13. Samuti ei vasta tagatise seadmise kokkulepe dokumentaalse tõendi tunnustele TsMS § 272

lg 1 mõistes, kuna puudub dokumendi koostamise kuupäev. Lepingupooled on isikud, kes

sõlmivad äritegevuses sagedalt lepinguid, mistõttu on kuupäeva märkimine niivõrd oluline, et

kui kuupäev jääb märkimata, siis sellel on mingi põhjus ning see tuleb selgeks vaielda

väljaspool pankrotimenetlust.

14. Võlgnikul on võimalik tuvastushagiga tuvastada, millal leping sõlmiti ja lepingu sõlmimise

asjaolusid. Samuti seda, mis asjaoludel tasus kolmas isik Y temale mitte kuuluvate kinnistute

eest maamaksu.

15. Pindi Kinnisvara on 19.04.2021 eksperthinnanguga nr 32573 hinnanud võlgnikule

kuuluvate kinnistute väärtuseks 640 000 eurot, kuid arvestades, et ühishüpoteeki (1 000 000

eurot) on teatud asjaoludel võimalik kustutada/vähendada, võib olla, et võlgnik ei ole

maksevõimetu.

16. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et võlgniku vastuväited on piisavad

selleks, et kahelda avaldaja nõude selguses.

17. Menetluskulud jättis maakohus PankrS § 15 lg 6 alusel avaldaja kanda.

18. Maakohus pidas vajalikeks menetlustoiminguteks võlgniku poolt avalduse ja sellele lisatud

tõenditega tutvumist, faktiliste asjaolude tuvastamiseks dokumentatsiooniga tutvumist ja

vastuse koostamist ning nende toimingutega seoses luges põhjendatuks ajakulu 10 tundi.

Rohkete lisadega pankrotiavaldusele vastuse esitamiseks oli vajalik tutvuda asjaoludega,

koguda tõendeid ja kujundada õiguslik positsioon. Kohtu hinnangul võisid esmased toimingud

menetluses olla seetõttu ajakulukamad. Võlgniku väljatoodud ajakulu seoses avaldaja täiendava

seisukohaga tutvumisega ja istungiks valmistumisega oli põhjendatud 4,5 tundi ning kulu

seoses istungil osalemisega 0,5 tundi. Võlgniku vandeadvokaadist lepingulise esindaja

tunnitasu 150 eurot (lisandub käibemaks) oli kohtu hinnangul mõistlik. Seega rahuldas

2-21-9829

maakohus võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis avaldajalt välja

võlgniku menetluskulud õigusabi eest 2700 eurot (sisaldab käibemaksu).

Määruskaebus

19. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega

algatada võlgniku pankrotimenetlus ja nimetada ajutine haldur ning menetluskulud jätta

võlgniku kanda. Alternatiivselt palub avaldaja saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.

20. Avaldaja vaidlustab maakohtu määruse menetlusnormide olulise rikkumise, asjaolude

ebaõigesti ja ebapiisava tuvastamise ning materiaalõiguse normide väära kohaldamata jätmise

tõttu.

21. Määrus on tuvastatud asjaolude tõttu vastuoluline. Maakohus leidis, et avaldaja avaldas

22.12.2016 ühishüpoteegi seadmisel, et omaniku ja hüpoteegipidaja (avaldaja) vahel on

01.08.2013 sõlmitud töövõtulepingust tulenevad nõuded, aga 01.08.2013 ei saanud olla teada

ehitusloa kuupäev (15.11.2013). Avaldaja selgitas 31.08.2021 toimunud ärakuulamisel, et

tegelikkuses toimus lepingu allkirjastamine hiljem ja kuupäev jäi lepingul vahetamata. Kuigi

maakohus ei ole asjas kohtuistungi protokolli koostanud, möönis kohtunik, et kuigi

dokumentide allkirjastamise osas on ebaselgus, on dokumendid allkirjastatud eelduslikult

22.12.2016, s.o ajal, mil seati notaris kinnistutele hüpoteegid või enne nimetatud kuupäeva.

Seega on dokumendid allkirjastatud eelduslikult 22.12.2016, millele avaldaja on ka avalduses

tuginenud.

22. Ebakõlad lepingus märgitud kuupäevade osas ei tee tehingut iseenesest tühiseks ega

ebaehtsaks. Leping ja selle lisad on poolte poolt allkirjastatud ning kuupäeva erisused ei oma

õiguslikku tähendust, kuna kohustuste sissenõutavus on võimalik tuvastada ning leping ja selle

lisad on omavahel kuupäevaliselt kooskõlas. Võlgnik ei ole väitnud, et leping ja selle lisad oleks

võltsitud (puudub allkiri, võlgniku õiguseelneja ei ole nt dokumente allkirjastanud).

23. Avaldaja hinnangul on nõue selge. Essenta Logistics OÜ allkirjastas kokkulepped

22.12.2016 notaribüroos, millega Essenta Logistics OÜ tunnustas võlausaldaja nõuet 912 000

eurot ning seadis nõude täitmise tagamiseks hüpoteegid summas 1 000 000 eurot. Samuti on

pooled kinnitanud, et lepingu novatsioonis (lisa 2) märgitud tingimused muutuvad

vaieldamatuks (võlatunnistus). Seega on võlatunnistus allkirjastatud eelduslikult 22.12.2021.

Kuna võlatunnistus esitati kohtumenetluses tõendina nõude kinnitamiseks, on nõue 912 000

eurot muutunud igal juhul sissenõutavaks kohtumenetluse ajal.

24. Maakohus jättis avaldaja vastuväited võlgniku menetluskuludele tähelepanuta. Seetõttu

kordab avaldaja oma seisukohti võlgniku menetluskulude kohta ning esitab täiendavad asjaolud

ja tõendid, mis kinnitavad, et samad asjaolud on vaidluse all ka tsiviilasjas nr 2-21-3631,

mistõttu võlgniku esindaja on asja materjalidega eelnevalt tutvunud. Ka võlgniku esindaja on

kinnitanud, et võlausaldaja nõuet puudutavaid asjaolusid on varem arutatud tsiviilasja nr 2-21-

3631 raames, milles esitatud dokument on praktiliselt identne võlgniku vastusega

pankrotiavaldusele. Eeltoodu tõttu on võlgniku esindaja toiming „Tutvumine avalduse ja sellele

lisatud tõenditega, faktiliste asjaolude tuvastamiseks dokumentatsiooniga tutvumine Viimsi

vallas (tehnovõrkude ehitustööde töövõtuleping) ja vastuse koostamine – 10 h“ põhjendamatu.

Hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks võeti menetlusse 15.03.2021 ja

võlausaldaja esitas vastuse hagiavaldusele 07.06.2021. Pankrotiavaldus võeti menetlusse

22.06.2021. Kuna kulu tekkis varasemas menetluses, siis oleks lubamatu nõuda sama kulu

hüvitamist uuesti käesolevas menetluses. Arvestades võlgniku esindaja vastuses kajastatud

2-21-9829

vastuväiteid ja menetlusdokumendi mahtu ning õiguslike põhjenduste vähesust ja

väljendusviisi, ei saa toimingu ajakulu olla enam kui 2 töötundi. Seisukohtadega tutvumise ja

istungiks ettevalmistamise ajakulu ei saa olla enam kui 1,5–2 töötundi.

Menetlusosaliste seisukohad

25. Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Lisaks

esitas võlgnik koos vastusega tõendi (Essenta Logistic OÜ-le esitatud pankrotihoiatus).

Menetluse edasine käik

26. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 ja TsMS § 659 järgi tuleb maakohtu määrus

osaliselt tühistada väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas. Halduri nimetamata jätmise

osas tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 järgi osaliselt muuta määruse põhjendusi, jättes

resolutsiooni selles osas muutmata. Muutmata jääb menetluskulude jaotus.

28. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku

maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 15 lg 1 p 3 järgi jätab kohus

võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele

põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool

pankrotimenetlust. Kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja

tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike

hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse

aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (Riigikohtu määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10). Seega ei nimeta kohus ajutist haldurit siis, kui võlgnik vaidleb

nõudele vastu ja toob esile asjaolud, mis muudavad pankrotiavalduse aluseks oleva nõude

ebaselgeks, ja vajalik on nõude aluseks olevate asjaolude tuvastamine ja õiguslike hinnangute

andmine mahus ja ulatuses, mis väljub pankrotiavalduse menetlemise raamidest.

29. Avaldajal oli võlgniku vastu kaks nõuet: 2013. aastal sõlmitud tehnovõrkude ehitustööde

lepingust tulenev nõue ja Y nõue tema poolt võlgniku eest tasutud maamaksu hüvitamiseks,

mis on loovutatud võlausaldajale. Y-lt saadud maamaksu hüvitamise nõude selguse osas ei ole

maakohus vaidlustatud määruses seisukohta võtnud.

30. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et 2013. aastal sõlmitud tehnovõrkude

ehitustööde lepingust, lepingu täiendamise kokkuleppest (lepingu lisa 1), kinnituskirjast

(novatsioonist) (lepingu lisa 2) ja tagatiste seadmise kokkuleppest (lepingu lisa 3) tulenev nõue

ei ole selge ja seda tuleb võlausaldajal tõendada hagimenetluses, mis praegusel hetkel toimub

maakohtus võlgniku poolt esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi läbivaatamisel.

Maakohus leidis, et võlausaldaja ja Essenta Logistics OÜ vahelise lepingu, mis kannab

01.08.2013 kuupäeva, ehtsus on kaheldav ja seda ei saa tõendina arvestada, kuna võlausaldaja

väited ja tõendid lepingu sõlmimise kuupäeva osas on vastuolulised ning lepingu lisades ei ole

sõlmimise kuupäevi märgitud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et ilma kuupäevadeta

lepingu lisad ei vasta TsMS § 272 lg-s 1 sätestatud dokumentaalse tõendi tunnustele. See, kui

dokumendis ei ole märgitud kuupäeva, ei tähenda, et tegemist ei ole kirjalikult jäädvustatud

dokumendiga, mis on TsMS § 272 lg 1 järgi dokumentaalseks tõendiks, mida kohus saab

2-21-9829

tõendina hinnata. Võlgnik esitas avaldaja tõendite osas ka võltsituse väite, põhistades oma

väidet. Juhul, kui võlgnik on usutavalt põhistanud dokumentide võltsitust, siis eeltoodu võib

muuta nõude vaieldavaks ja esitatud tõendeid on võimalik hinnata nõude lahendamisel

hagimenetluses.

31. Kuigi maakohus leidis, et leping ja selle lisad ei vasta dokumentaalse tõendi tunnustele, on

vaidlustatud määruses siiski hinnatud seda, kas need tõendavad avaldaja nõuet. Selles osas

ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esitatud dokumentidest ei tulene, millal võlausaldaja

nõue võlgniku vastu on muutunud sissenõutavaks. Lepingu lisa 2 p 6 järgi muutub nõue 912 000

euro saamiseks sissenõutavaks 30 päeva möödumisel alates lepingu lisa 2 allakirjutamisest.

Kuna kokkuleppele pole märgitud sõlmimise aega, mis on oluline nõude sissenõutavuse

tuvastamiseks, siis tuleb eeltoodu tuvastada hagimenetluses. Maakohtu sellekohane järeldus on

õige.

32. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses tuvastanud, kas võlausaldaja nõue, mille oli

loovutanud talle Y, kes väidetavalt oli võlgniku eest tasunud maamaksu 7861,74 eurot, on

piisavalt selge. Võlgnik vaidles nõudele vastu, väites, et ainuüksi maksekorraldused ei tõenda,

millisel alusel on Y maksed teinud, s.t. kas oli tegemist alusetu sooritusega või tehti sooritus

lepingu täitmiseks. Ringkonnakohtu arvates on ebaõige võlausaldaja käsitlus, et Y poolt tasutu

võlgnikult tagasinõudmiseks on piisav see, et tasumine on toimunud. Kohtule on esitatud

maamaksu tasumise asjaolude kohta Y ja Essenta Logistics OÜ juhatuse liikme W e-

kirjavahetus juunist 2019, millest järeldub, et Y ja Essenta Logistics OÜ vahel võis olla

kokkulepe, et Y tasub maamaksu, kuid kirjavahetusest ei nähtu, kas tehtud kulutus tuli Y-le

hüvitada. Seega ei saa võlausaldaja esitatud asjaolude ja tõendite põhjal lugeda ka maamaksu

hüvitamise nõuet piisavalt selgeks. Eeltoodud osas tuleb maakohtu määrust täiendada.

33. Eelnevat kokku võttes on maakohus õigesti jätnud PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi võlgnikule

ajutise halduri nimetamata, kuna võlgnik on esitanud võlausaldaja nõudele vastuväited, mis

muudavad võlausaldaja nõude ebaselgeks ja vajalik on nõude aluseks olevate asjaolude

tuvastamine ning õiguslike hinnangute andmine mahus ja ulatuses, mis väljub pankrotiavalduse

menetlemise raamidest.

34. Võlausaldaja tõi määruskaebuses esile, et maakohus ei ole koostanud istungi protokolli,

kuigi istung toimus. Tsiviilasja toimikus on 31.08.2021 toimunud kohtuistungi protokoll, kuid

kohtute infosüsteemis on see menetlusosalistele nähtavaks tehtud alles 05.11.2021 ja kohtunik

on protokolli allkirjastanud 14.10.2021. Eeltoodu on TsMS § 54 lg 1 rikkumine, kuid see ei

põhjusta maakohtu määruse tühistamist. Pooled ei ole väitnud, et protokolli õigeaegselt

allkirjastamata jätmine ning menetlusosalistele e-toimikus 05.11.2021 nähtavaks tegemine

oleks takistanud neid oma menetlusõigusi teostamast.

35. Kuna kohus ei nimetanud võlgnikule ajutist haldurit, siis on maakohus PankrS § 15 lg 6

järgi õigesti jätnud menetluskulud avaldaja kanda.

36. Avaldaja vaidlustas määruskaebuses hüvitatavate võlgniku menetluskulude suuruse, väites

mh, et kulud on ülepaisutatud ka selle tõttu, et võlgniku esindaja oli nõude aluseks olevate

dokumentidega eelnevalt tuttav tulenevalt sellest, et poolte vahel on kohtumenetlus

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Võlausaldaja esitas koos määruskaebusega eeltoodud

väite tõendamiseks uued tõendid, milleks on tsiviilasjas nr 2-21-3631 esitatud võlausaldaja

vastus, võlgniku hagi menetlusse võtmise määrus ja võlgniku seisukoht võlausaldaja vastusele.

Tõenditega soovib võlausaldaja tõendada, et võlgniku esindaja oli seoses tsiviilasja nr 2-21-

3631

menetlemisega

tutvunud

võlausaldaja

nõude

aluseks

olevate

asjaoludega.

2-21-9829

Ringkonnakohus leiab, et tõendite vastuvõtmisest tuleb keelduda TsMS § 238 lg 1 p 1 järgi,

kuna menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et poolte vahel on kohtu menetluses tsiviilasi nr 2-

21-3631, milles on esitatud samad tõendid kui käesolevas asjas. Võlgnik esitas koos vastusega

määruskaebusele võlausaldaja poolt Essenta Logistics OÜ-le 19.02.2021 saadetud

pankrotihoiatuse. Ringkonnakohus leiab, et esitatud tõendi vastuvõtmisest tuleb TsMS § 238 lg

1 järgi keelduda, kuna tegemist ei ole asjakohase tõendiga.

37. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 23.03.2016

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh

kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (Riigikohtu 06.05.2016

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum

õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil

õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis,

kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik

kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

38. Ringkonnakohus leiab, et menetlustoimingute tegemine teises tsiviilasjas ei ole asjaoluks,

mis oluliselt mõjutab menetlustoimingute tegemiseks ja dokumentide koostamiseks vajalikku

ja põhjendatud aega, küll aga nõustub ringkonnakohus avaldajaga, et menetlusdokumentide

keerukust ja mahtu arvestades on taotluses toodud võlgnikule teenuse osutamise ajakulu

osaliselt ülepaisutatud. Teenuse osutamise aja hindamisel on maakohtu määruse järeldused

üldised ega ole seostatud konkreetsete menetlusdokumentide mahu ja põhjalikkusega ega

vaidluse all olevate asjaolude keerukusega.

39. Võlausaldaja pankrotiavalduse ja selle lisadega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kulus

menetluskulude hüvitamise avalduse kohaselt võlgniku esindajal 10 tundi. Võlausaldaja

pankrotiavaldusele olid lisatud pankrotiavalduse aluseks oleva nõude tõendamiseks tõendid,

millest olulisemad olid võlgniku vastusest nähtuvalt 01.08.2013 leping ja selle lisad. Võlgniku

09.07.2021 vastuses on võlgnik analüüsinud esitatud dokumente eelkõige vormilisest küljest ja

vastus ei ole õiguslikult ega asjaolude osas keerukas ega mahukas. Maakohus viitas

vaidlustatud määruses, et võlgnikul oli vajalik mh koguda tõendeid, kuid tõendeid võlgnik

kohtule esitanud ei ole. Eeltoodut arvestades leiab kolleegium, et võlausaldaja avaldusega

tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks on piisav ja vajalik aeg 6 tundi. 4,5 tundi on

võlgnikul kulunud võlausaldaja 24.08.2021 vastusega tutvumiseks ja kohtuistungiks

ettevalmistamiseks. Maakohtu määrusest ei ole jälgitav, millest lähtudes maakohus võlgniku

menetluskulude

nimekirjas

toodud

kuludega

nõustus.

Võlausaldaja

24.08.2021

menetlusdokumendi sisuline osa on 3 lk ja uusi asjaolusid, mis vajaksid analüüsimist,

dokumendis ei ole, mistõttu saab istungiks valmistumise ja dokumendiga tutvumise

põhjendatud ajakuluks pidada 2,5 tundi. Kohtuistungi kestuseks on võlgnik märkinud 0,5 tundi.

Seega on maakohtu menetluses võlgniku esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu teenuse

osutamiseks kokku 9 tundi. Vandeadvokaadist võlgniku esindaja teenuse tunnihind on 150

eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot. Seega kuulub võlgnikule hüvitamisele maakohtu

menetluses 1620 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb võlgniku palvel hüvitatavatelt

menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-21-9829

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

40. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud

jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

41. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi tuleb ringkonnakohtul määrata kindlaks võlgniku

menetluskulude rahaline suurus. Võlgniku 04.10.2021 vastuses määruskaebusele esitatud

menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskulu määruskaebemenetluses lepingulise

esindaja tasu 10 tunni õigusabi eest, s.o määruskaebusega tutvumine ja kliendiga

konsulteerimine 5 tundi ning määruskaebusele vastuse koostamine 5 tundi, tunnitasuga 150

eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 1800 eurot (koos käibemaksuga). Avaldaja

hinnangul on puudutatud isiku menetluskulud ülepaisutatud.

42. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku esindaja ajakulu on

osaliselt ülemäärane. Arvestades nii määruskaebuse kui ka võlgniku vastuse sisu ja mahtu, ei

olnud kolleegiumi hinnangul kaebusele vastamisega seonduvatele toimingutele mõistlik ega

põhjendatud kulutada rohkem aega kui 5 tundi, s.o kaebusega tutvumisele ja kliendiga

konsulteerimisele 1 tund ning vastuse koostamisele 4 tundi. Võlgniku lepingulise esindaja

tunnitasu osas leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et põhjendatud on vandeadvokaadi

tunnihind 150 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 180 eurot. Avaldaja ei ole esitanud

vastuväiteid võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu suuruse osas. Eeltoodust tulenevalt on

võlgniku menetluskulud põhjendatud 900 euro (sh käibemaks) ulatuses, milline summa tuleb

avaldajalt võlgniku kasuks välja mõista.

43. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlgnik on

vastava taotluse maakohtule esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul laieneb see ka

määruskaebemenetlusele. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis,

et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajal tasuda puudutatud isikule hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (900 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)